# Euroopa Ombudsmani esialgsed seisukohad seoses Euroopa Komisjoni keeldumisega anda üldsusele juurdepääs suure sotsiaalmeediaettevõtte riskihindamisaruandele selle vastavuse kohta digiteenuste õigusakti sätetele
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2024-11-15T00:00+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/doc/correspondence/et/199731)
---
|-----------------------------|
| Euroopa Komisjoni president |
Lugupeetud president!
Kirjutan selleks, et jagada oma esialgseid seisukohti käesolevas kohtuasjas ja selgitada mitmeid tekkinud küsimusi.
Juhtum puudutab Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs 2023. aasta riskihindamisaruandele, mille koostas digiteenuste määruse alusel väga suure digiplatvormi X pakkuja.
Algetapis keeldus komisjon andmast üldsusele juurdepääsu, põhjendades seda vajadusega kaitsta asjaomase platvormi ärihuve. Seejärel palus kaebuse esitaja komisjonil see otsus läbi vaadata, vaidlustades dokumendis sisalduva teabe tundlikkuse. Samuti väitis ta, et on olemas ülekaalukas avalik huvi teada, milliseid meetmeid platvorm riskide maandamiseks võtab.
Varsti pärast seda, 2023. aasta detsembris, algatas komisjon[\[1\]](#_ftn1){#_ftnref1} ametliku uurimise platvormi vastavuse kohta digiteenuste määrusele. Täpsemalt leidis komisjon, et platvorm ei olnud hoolikalt hinnanud teatavaid süsteemseid riske ELis, mis tulenesid tema süsteemide ülesehitusest ja toimimisest või tema teenuste kasutamisest.
2024. aasta juunis võttis komisjon vastu kinnitava otsuse, jättes vaidlusaluse aruandega tutvumise võimaldamisest keeldumise jõusse. Seda tehes viitas komisjon ka vajadusele kaitsta oma käimasolevat digiteenuste määruse kohast uurimist, väites, et kohaldatakse üldist konfidentsiaalsuse eeldust ning et kaks erandit ärihuvide ja uurimiste kaitseks on omavahel tihedalt seotud.
Oma vastuses kaebusele märkis komisjon ka seda, et 2024. aasta suvel tehtud esialgsed järeldused puudutasid ainult ühte osa tema digiteenuste määruse kohasest uurimisest ja et ülejäänud osa on veel varajases etapis. Lisaks ei ole selge, millal uurimine lõpule viiakse. Komisjon selgitas ka, et asjaomane platvorm peab avaldama kõnealuse riskihindamisaruande 27. novembriks 2024, ning asus seisukohale, et tal ei ole võimalik aruannet (mis tahes osa) enne selle tähtaja möödumist avalikustada.
Tuginedes minu büroole esitatud teabe ja vaidlusaluse aruande läbivaatamisele, olen esialgu seisukohal, et digiteenuste määruse artikli 34 kohaselt koostatud riskihindamisaruande suhtes ei ole mõistlik kohaldada üldist konfidentsiaalsuse eeldust.
Nagu komisjon ise tunnistas, ei ole kohtupraktikas seni kindlaks tehtud, et digiteenuste määruse artikli 66 lõike 1 kohaste uurimistega seotud dokumentide suhtes võib kohaldada üldist eeldust. Asjaomast kohtupraktikat saaks seega parimal juhul kohaldada analoogia põhjal. Digiteenuste määruse asjakohased osad, mida kohaldatakse riskihindamisaruannete suhtes, erinevad siiski märkimisväärselt asjaoludest, mille puhul liidu kohtud on varem kehtestanud võimaluse kasutada üldist eeldust.
Eelkõige põhineb üldisi eeldusi käsitlev kohtupraktika suuresti asjaolul, et asjaomastes õigusraamistikes on ette nähtud piirav juurdepääs komisjoni haldustoimikutele ja et avalikustamine kahjustaks nende privilegeeritud juurdepääsu eeskirjade eesmärki. Sama ei saa aga öelda digiteenuste määruse kohaste riskihindamisaruannete kohta.
Täpsemalt, nagu komisjon möönis, peab platvorm ise tegema riskihindamisaruanded üldsusele kättesaadavaks. Kuigi digiteenuste määrusega lubatakse[\[2\]](#_ftn2){#_ftnref2} jätta teatav teave avalikustamata, kui platvorm aruande avaldab, ei tundu sellest sättest tulenevalt mõistlik, et riskihindamise aruanded sisaldaksid kogu aeg tundlikku teavet.
Lisaks hakkab aruande avaldamise tähtaeg kulgema sõltumata sellest, kas digiteenuste määruse artikli 66 lõike 1 kohane uurimine on algatatud või pooleli. Pigem on asjaomane platvorm õiguslikult kohustatud avaldama aruande isegi siis, kui uurimine on algatatud või kui seda ei ole avalikustamise tähtpäevaks lõpule viidud. Sellisel juhul lõpeb avaldamise tähtaeg 27. novembril 2024. Komisjoni esitatud teabe põhjal tundub siiski võimatu, et tema uurimine oleks selleks ajaks lõpetatud. Kuna digiteenuste määruses ei ole ette nähtud asjaomase tähtaja peatamist või pikendamist uurimise korral, näib ebamõistlik, et riskihindamisaruanded tuleb digiteenuste määruse artikli 66 lõike 1 kohase uurimise ajal täielikult esitamata jätta.
Samal põhjusel ei saa asjaolu, et asjaomaste isikute kaitseõigused hõlmavad õigust tutvuda komisjoni toimikuga, mõistlikult mõista nii, et see keelab riskihindamisaruande avalikustamise.
Mis puudutab digiteenuste määruse artiklis 84 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuet, siis märgin, et see hõlmab üksnes tundlikku teavet. See ei tähenda siiski, et kogu teavet, mida komisjon digiteenuste määruse alusel saab, tuleks sellisena käsitada konfidentsiaalsena.
Selle põhjal ei ole ma veendunud, et komisjonil oli õigus kohaldada üldist konfidentsiaalsuse eeldust vaidlusalusele riskihindamisaruandele, mis on dokument, mille kaasseadusandjad on kindlaks määranud, jagades seda üldsusega, ning minu esialgne seisukoht on, et see kujutas endast haldusomavoli.
Seetõttu leian, et komisjon oleks pidanud hindama aruande sisu, et otsustada, kas anda üldsusele juurdepääs, sealhulgas osaline juurdepääs. Selleks oleks komisjon võinud konsulteerida asjaomase platvormiga, et saada teada, mil määral ta võib pidada aruannet tundlikuks äriteabeks.
Lisaks ei arva ma, et platvormile aruande avalikustamiseks antud tähtaja peatne lõppemine muudaks komisjoni hinnangu praeguses etapis tarbetuks. Isegi kui platvorm avalikustab aruande ettenähtud aja jooksul, ei vii ta määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohasele üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlusele vastates läbi sama ennetava avaldamise hindamist nagu komisjon. Selles kontekstis võib platvormi seisukoht selle kohta, mil määral tuleks aruanne avalikustada, erineda komisjoni seisukohast pärast määruse 1049/2001 kohast hindamist.
Sellegipoolest hindan, et digiteenuste õigusakt on suhteliselt uus raamistik, mis tekitab õiguslikke küsimusi, mida ei ole veel arutatud. Seetõttu oleksin tänulik, kui komisjon vastaks ka järgmistele küsimustele:
**1.** Kas komisjon (või mõni muu üksus) jälgib väga suurte digiplatvormide riskihindamisaruannete õigeaegset avaldamist? Kui jah, siis milliseid samme astutakse, kui platvorm ei avalda aruannet õigeaegselt?
**2.** Kui väga suur digiplatvormid jätavad osa riskihindamisaruandest selle avaldamisel avaldamata, siis kas komisjon hindab, kas redigeerimine on kooskõlas digiteenuste määruse artikli 42 lõikega 5? Kui jah, siis millised on tagajärjed, kui ta leiab, et platvormi tehtud redigeerimised on ülemäärased?
**3.** Kuidas saab komisjon üldiselt aru digiteenuste määruse kohaste riskihindamisaruannete ennetava ja reageeriva läbipaistvuse vahelisest seosest?
**4.** Kuidas tõlgendab komisjon digiteenuste määruse artikli 42 lõiget 5, võttes arvesse määrust 1049/2001 ja selle artiklis 4 sätestatud erandeid?
Oleksin tänulik, kui saaksin komisjoni vastuse minu esialgsetele seisukohtadele ja küsimustele **17. veebruariks 2025** [^\[3\].^](#_ftn3){#_ftnref3}
Lõpetuseks oleksin tänulik, kui komisjon teavitaks minu bürood, kui ta peab käesolevas kirjas sisalduvat teavet konfidentsiaalseks, võimaluse korral **22. novembriks 2024.** Kui komisjon kinnitab, et kiri ei sisalda konfidentsiaalset teavet, kavatsen jagada seda kaebuse esitajaga ja avaldada selle ombudsmani veebisaidil.
Teie siiralt,
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 15. november 2024
[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Kooskõlas digiteenuste määruse artikli 66 lõikega 1.
[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Digiteenuste määruse artikli 42 lõige 5.
[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Kui soovite esitada dokumente või teavet, mida peate konfidentsiaalseks ja mida ei tohiks kaebuse esitajale avaldada, märgistage need märkega „Konfidentsiaalne". Krüpteeritud e-kirju saab saata meie spetsiaalsesse postkasti.