Lugupeetud hr X

Ombudsman on saanud kaebuse Euroopa välisteenistuse vastu seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele, mis käsitlevad ELi suursaadiku ametisse nimetamist.

Euroopa välisteenistus tegi kindlaks kuus dokumendikategooriat, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse. Ta keeldus juurdepääsu andmisest, väites, et avalikustamine võib kahjustada üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust ^[1].

Oleme otsustanud algatada uurimise kaebuse suhtes, mis esitati Euroopa välisteenistuse otsuse peale keelduda dokumentidele juurdepääsu andmisest määruse 1049/2001 alusel. Käesolev uurimine ei ole mingil viisil seotud ametisse nimetamise põhjendatusega.

Määruses (EÜ) nr 1049/2001 on sätestatud, et dokumentidele juurdepääsu taotlusi tuleks menetleda viivitamata. Selle põhimõttega on kooskõlas ka see, et ombudsman püüab selliste juhtumitega võimalikult kiiresti tegeleda.

Esimese sammuna peame vajalikuks läbi vaadata dokumendid, mis kuuluvad kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse. Oleksin tänulik, kui Euroopa välisteenistus esitaks need dokumendid, eelistatavalt elektroonilisel kujul krüpteeritud e-posti teel,^[2] 10. detsembriks 2021.

Dokumente, mille kohta on esitatud üldsuse juurdepääsu taotlus, käsitletakse konfidentsiaalsena koos mis tahes muu materjaliga, mida Euroopa välisteenistus otsustab meiega jagada ja mis on konfidentsiaalne. Selliseid dokumente käideldakse ja säilitatakse vastavalt sellele konfidentsiaalsele staatusele ning need kustutatakse ombudsmani toimikutest varsti pärast uurimise lõppu.

Märgime, et Euroopa välisteenistuse seisukoht on esitatud tema kinnitavas vastuses. Kuigi Euroopa välisteenistus viitab üksikisiku eraelu puutumatusele ja isikupuutumatusele (ja sellega seotud ELi andmekaitsealastele õigusaktidele ^[3] ning ELi personalieeskirjadele),^[4] ei täpsusta ta neid sätteid. Euroopa välisteenistus ei viita kohtupraktikale. Euroopa välisteenistus ei ole käsitlenud ka kaebuse esitaja kordustaotluses esitatud argumente läbipaistvuse tähtsuse kohta kõrgetasemeliste töötajate ametisse nimetamisel. Kuna Euroopa välisteenistus ei ole kinnitavas otsuses esitanud üksikasjalikke põhjendusi, on kaebuse esitajal raske täielikult mõista, miks tema taotlus tervikuna tagasi lükati.

Seetõttu leiame, et oleks kasulik kavandada Euroopa välisteenistuse ja ombudsmani uurimisrühma kohtumine, kus saaksime seda juhtumit arutada. Kui see on teostatav, võiks selle koosoleku korraldada koos juhtumi 2051/2021/MIG koosolekuga.

Juhtumi eest vastutava uurimisametniku Dorien Laermansiga on võimalik ühendust võtta, et korraldada selle kohtumise üksikasjad, ideaaljuhul hiljemalt 14. jaanuariks 2022.

Teie siiralt,

Rosita Hickey Uurimiste
direktor

Strasbourg, 2. detsember 2021

[1] Määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõike 1 punkt b: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R1049.

[2] Krüpteeritud e-kirju saab saata meie spetsiaalsesse postkasti.

[3] Määrus 2018/1725 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1725.

[4] ELi personalieeskirjade III lisa artikkel 6.