FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani kiri Euroopa Komisjonile selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon jälgib ja tagab põhiõiguste austamist Horvaatia ametiasutuste poolt ELi rahalisi vahendeid saavate piirihaldusoperatsioonide kontekstis

Ursula von der Leyen

Esimees

Euroopa Komisjon

 

Strasbourg, 6. november 2020

Kaebus 1598/2020/ΜΜΟ

 

Teema: Kuidas Euroopa Komisjon jälgib ja tagab põhiõiguste austamist Horvaatia ametiasutuste poolt ELi rahalisi vahendeid saavate piirihaldusoperatsioonide kontekstis

Lugupeetud eesistuja

Olen otsustanud algatada uurimise seoses Amnesty Internationalilt saadud kaebusega Euroopa Komisjoni vastu, eelkõige seoses sellega, kuidas komisjon tagab, et Horvaatia ametiasutused austavad põhiõigusi ELi vahenditest rahastatavate piirihaldusoperatsioonide kontekstis.

Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei ole tegelenud pidevate väidetega inimõiguste raskete rikkumiste kohta Horvaatia ametiasutuste poolt piirihaldusoperatsioonide raames, mille jaoks ta sai ELi rahalisi vahendeid,[1] eelkõige oma piiridel Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbiaga. Eelkõige väidab kaebuse esitaja, et komisjon ei ole kontrollinud, kas Horvaatia ametiasutused on loonud tõhusa järelevalvemehhanismi, et tagada piirihaldusoperatsioonide täielik kooskõla põhiõiguste ja ELi õigusega.

Kaebuse esitaja sõnul on komisjon viidanud sellisele järelevalvemehhanismile ja märkinud, et selleks on eraldatud 300 000 eurot. Siiski puuduvad tõendid selle kohta, et selline mehhanism on loodud või millised organisatsioonid on kaasatud põhiõiguste järelevalvesse [2]. Seega ei ole kõnealuste ELi vahendite kasutamine läbipaistev, jätkab kaebuse esitaja.

Kaebuse esitaja sõnul eraldas komisjon 2019. aasta detsembris Horvaatiale piirihalduseks täiendavaid rahalisi vahendeid, kuigi oli teadlik väidetavatest inimõiguste rikkumistest.

Uurimise esimese sammuna otsustasin paluda komisjonilt kirjalikku vastust lisas esitatud küsimustele.

Samuti oleks kasulik, kui komisjon jagaks minu bürooga kõiki dokumente, mis on seotud eespool nimetatud küsimustega, nagu kirjavahetus Horvaatia ametiasutustega, lepingud riiklike või rahvusvaheliste üksustega või rakendamis- ja hindamisaruanded.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et tõenäoliselt saadan Teie vastuse ja sellega seotud lisad kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. [3] Oleksin tänulik, kui saaksin komisjoni vastuse 31. jaanuariks 2021.

Uurimise eest vastutav juhtumi käsitleja on Maria Moustakali.

Kui käesoleva uurimise käigus kaasatakse komisjon kohtumenetlusse, mis käsitleb sama teemat kui käesolev kaebus, palun teil sellest meile teada anda.

Lugupidamisega,

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

 

Lisa

1. Mida tähendab järelevalvemehhanismi kontseptsioon ELi erakorralise rahastamise raames? Näiteks, kas see tähendab olemasolevate rahvusvaheliste või riiklike asutuste rahastamist, et jälgida põhiõigusi ja ELi varjupaigaõiguse järgimist?

2. Volinik Johansson viitas hiljuti kokkuleppele, mille kohaselt kaasatakse sellesse töösse Horvaatia ombudsman, Horvaatia õiguskeskus ja ÜRO pagulaste ülemvolinik. Kas komisjon võiks anda Horvaatia valitsusega sõlmitud lepingu kohta rohkem teavet ja selgitada, kas need üksused on olnud kaasatud?

3. Kas tõhusa järelevalvemehhanismi loomine oli eeltingimus ELi rahaliste vahendite eraldamiseks Horvaatiale 2018. aasta detsembri erakorralise abi projekti raames [4]?

4. Volinik Johanssoni [5] sõnul on komisjon saanud Horvaatia ametiasutustelt eespool nimetatud erakorralise abi projekti rakendamise lõpparuande. Kas komisjon võiks jagada seda aruannet ja oma hinnangut selle kohta, kuidas projekt ellu viidi?

5. Kas komisjonil on selle aruande põhjal konkreetset teavet i) selle kohta, kas järelevalvemehhanism loodi, ii) kas see hakkas toimima, iii) selle eesmärkide ja tegevuse kohta ning iv) kaasatud üksuste kohta?

Kui mehhanism tõepoolest loodi ja komisjon on seda kontrollinud:

6. Kas komisjonil on teavet mehhanismile tegelikult kulutatud vahendite summa kohta?

7. Kuidas on komisjon otseselt kontrollinud mehhanismi sõltumatust ja tõhusust? Kas komisjon korraldas teabekogumismissiooni Horvaatiasse? Kas komisjon on arutanud järelevalvemehhanismi tulemusi Horvaatia ametiasutuste, Horvaatia ombudsmani ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, nagu on ette nähtud teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kontrollimise kohta Horvaatias [6]?

8. Kas komisjon on nõudnud Horvaatia ametiasutustelt täiendavaid meetmeid, et tõhustada põhiõiguste järelevalvet piirihalduse kontekstis?

9. Kas komisjon kavatseb võtta täiendavaid meetmeid, et parandada põhiõiguste järelevalvet Horvaatia piirioperatsioonide kontekstis? Näiteks, kas komisjon kavatseb korraldada kohapealse missiooni, et aidata Horvaatia ametiasutusi? Kui jah, siis milline on selle missiooni konkreetne roll ja ülesanded ELi erakorralise rahastamise raames?

10. Kas väited põhiõiguste süstemaatilise rikkumise kohta Horvaatia piiril mõjutasid 2019. aasta detsembris uute (rändega seotud) rahaliste vahendite eraldamist Horvaatiale?

11. Kas komisjon on kaalunud vahendite tagasinõudmist, kui on tõendeid selle kohta, et Horvaatia ei täitnud projekti tingimusi?

12. Milliseid menetlusi on komisjon kehtestanud, et i) reageerida, kui on tõendeid selle kohta, et Horvaatia ei täitnud projekti tingimusi, ja ii) tagada, et ELi rahastamine piirihalduse valdkonnas aitab parandada põhiõiguste kaitset?

 

[1] ELi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning Sisejulgeolekufondi (ISF) (2014–2020) raames.

[2] Kaebuse esitaja sõnul on ÜRO pagulaste ülemvolinik ja Horvaatia õiguskeskus öelnud, et nad ei ole asjaga seotud.

[3] Kui soovite esitada dokumente või teavet, mida peate konfidentsiaalseks ja mida ei tohiks kaebuse esitajale avaldada, märkige need „konfidentsiaalne“. Selliseid dokumente saab saata turvaliste kanalite kaudu, nagu Ares, CIRCABC või samaväärsed rakendused. Vajaduse korral saab juhtumi käsitlejaga eelnevalt ühendust võtta.

[4] HOME/2017/ISFB/AG/EMAS/0076

[5] http://hr.n1info.com/English/NEWS/a567446/Johansson-We-have-to-make-sure-the-protection-of-borders-does-not-involve-abuse.html

[6] COM(2019) 497 final, 22. oktoober 2019: https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-migration/20191022_com-2019-497-communication_en.pdf.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!