- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Keskpanga presidendi ja otsuseid tegevate organite liikmete kaasamise kohta kolmekümneliikmelisse rühma (juhtum 1697/2016/ANA)
Otsus
Juhtum 1697/2016/ANA - Alguskuupäev: Teisipäev | 17 jaanuar 2017 - Soovitus Esmaspäev | 15 jaanuar 2018 - Otsuse kuupäev: Neljapäev | 05 juuli 2018 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Keskpank ( Tuvastatud on haldusomavoli ) - Riik Taani
Juhtum puudutas president Draghi liikmesust ja Euroopa Keskpanga (EKP) kõrgemate ametnike osalemist „30. rühmas“, kuhu kuuluvad kõrgemad riigiametnikud, akadeemikud ja erasektori pankurid (sealhulgas mitmete suurte pankade esindajad, kelle üle EKP teostab otsest või kaudset järelevalvet).
Ombudsman uuris oma uurimises, kas EKP president peaks jätkama G30 liikmena ning kas tema ja EKP otsuseid tegevate organite liikmed peaksid jätkama osalemist G30 tegevuses, ning kui jah, siis millistel tingimustel.
Ombudsman leidis, et EKP presidendi jätkuv liikmesus G30s võib õõnestada üldsuse usaldust EKP sõltumatuse vastu. Seetõttu soovitas ombudsman EKP-l, et EKP president peataks tema liikmesuse G30-s.
Ombudsman tunnistas, et EKP osalemine teatavates G30 tegevustes võib teatavatel tingimustel olla kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Tagamaks, et osalemine on alati kooskõlas hea halduse põhimõtetega, esitas ombudsman EKP-le mitu soovitust.
EKP vastus ombudsmani soovitustele ei olnud rahuldav. Parlament eitas jätkuvalt oma presidendi G30 liikmesuse mõju ning keeldus oma kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi parandamast.
Seetõttu lõpetab ombudsman uurimise, kinnitades oma järeldusi haldusomavoli kohta.
Kaebuse taust
Ülevaade [1]
1. Group of Thirty (G30) on eraõiguslik organisatsioon, mille eesmärk on olla foorumiks aruteludele ja arvamuste vahetusele ülemaailmsetes majandus- ja finantsküsimustes, et süvendada arusaamist rahvusvahelistest majandus- ja finantsküsimustest [2]. Rühmal on 33 „praegust liiget“, kaks „kõrgemat liiget“ ja mitu „emeriitliiget“ ning varasemad liikmed. Nende hulka kuuluvad keskpankade endised ja praegused esimehed ja juhatajad, samuti erasektori ülemaailmsete finantsasutuste, akadeemiliste ringkondade ja rahvusvaheliste institutsioonide liikmed.
2. Igal aastal korraldab G30 kaks ainult liikmetele mõeldud eraviisilist täiskogu istungit ja rahvusvahelise pangandusseminari, millest viimane on avatud laiemale kutsutud publikule.
3. Kaebuse esitaja [3] pöördus ombudsmani poole ja väitis, et arvestades EKP uusi pangandusjärelevalve ülesandeid, on EKP osalemine G30s vastuolus EKP sõltumatuse, maine ja usaldusväärsusega.
4. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja murega, et EKP presidendi kuulumine G30-sse ja EKP osalemine G30-s võib kahjustada EKP sõltumatust, usaldusväärsust ja mainet.
EKP osalemine rühmas „Kolmkümmend“
Ombudsmani soovitused
5. Ombudsman leidis, et EKP presidendi kuulumine G30sse tekitas arusaama, et tema sõltumatus on ohus. Ombudsman leidis ka, et G30 töös osalemist saab pidada EKP tegevust reguleerivate eeskirjade ja väärtustega kooskõlas olevaks üksnes juhul, kui osalemise suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi, nimelt: G30 läbipaistvuse suurendamine, juhatuse liikmete suhtes kohaldatavate välissuhtluse suuniste edasine täiustamine ning järelevalvenõukogu liikmete suhtes kohaldatavate konkreetsete kaitsemeetmete vastuvõtmine.
Liikmesus
6. Tunnistades avalikku huvi EKP koostöö vastu finantssektoriga, juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et liikmesusest tulenev lähedus järelevalveasutuse ja järelevalveasutuse vahel ei ole kooskõlas EKP sõltumatuse kohustusega, mis on tema tegevuse tunnus.
7. Võttes arvesse, et liikmesus mis tahes rühmas või organis eeldab tavaliselt kodaniku silmis ühendust, kuuluvust, seotust, suhet, kuuluvust ja mõne kaasamist, välistades teised, leidis ombudsman, et presidendi pikaajaline kuulumine G30-sse võib vähemalt tekitada kodaniku silmis arusaama, et tema ja G30 liikmete vahel on ka mitteametlikud suhted, mis ei näi olevat asjakohased reguleeriva asutuse ja reguleeritud asutuse vahel. Ombudsman leidis, et seda arusaama tugevdab kodaniku silmis veelgi „saladus“, mis ümbritseb G30 olemust ja eelkõige küsimust, kes ja kuidas saab G30 liikmeks. G30 liikmeid kontrolliva kuratooriumi nimed ei ole ikka veel avalikud.
8. EKPd reguleeriv kord viitab sellise olukorra vältimisele, mis võib tekitada arusaama, et EKP sõltumatust kahjustatakse või et esineb huvide konflikt. Täpsemalt nõutakse EKP eeskirjades, et EKP nõukogu liikmed, sealhulgas EKP president, tagaksid, et tegevus, isegi kui see ei ole seotud Euroopa Keskpankade Süsteemiga, „ei avaldaks negatiivset mõju nende kohustustele ega kahjustaks EKP mainet“. EKP eeskirjades on lisaks sätestatud, et EKP juhatuse liikmed, sealhulgas EKP president, „vältivad igasugust olukorda, mis võib [...] mõjutada nende ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist, [mis hõlmab] võimalikke eeliseid neile endile, nende perekondadele, nende teistele sugulastele või nende sõprade ja tuttavate ringile “.
9. Lisaks nõuavad hea halduse põhimõtted, et avalikus teenistuses olevate isikute objektiivset ja erapooletut tegutsemist ei tohi mõjutada ega isegi mitte näida mõjutavat isiklikud suhted.
10. Oma analüüsi eespool esitatud lühendatud versiooni põhjal jõudis ombudsman järeldusele, et EKP presidendi jätkuv liikmesus G30-s võib EKP sõltumatuse kahjustamise tajumise kaudu tarbetult kahjustada EKP mainet ja seega üldsuse elutähtsat usaldust EKP vastu. Tegemist on haldusomavoliga, mida saab parandada, kui EKP president peatab oma liikmesuse G30-s. Selleks esitas ombudsman järgmised soovitused:
1. EKP presidendi kuulumine G30-sse võib tekitada üldsuses arvamuse, et EKP sõltumatus võib olla ohus. Kui EKP laseb sellel arusaamal mitme aasta jooksul tekkida, kujutab see endast tema haldusomavoli. Seetõttu peaks EKP tagama, et EKP president peatab oma liikmesuse tema järelejäänud ametiajaks.
2. EKP peaks püüdma tagada, et ei järgmine EKP president ega ükski teine EKP otsuseid tegevate organite liige ei saaks G30 liikmeks.
Osalemine
11. Ombudsman tunnistas, et G30 koosseis on mitmekesine, mis muudab selle asjakohaseks ja kasulikuks foorumiks, millega suhelda. Siiski eristas ta „liikmesust“ ja „osalust“. EKP võib osaleda teatavates G30 tegevustes ja kasutada jätkuvalt sellisest osalemisest tulenevaid eeliseid, ilma et tema otsuseid tegevate organite liikmed peaksid olema G30 liikmed.
12. Sellega seoses hindas ombudsman, kuidas EKP saaks kõige paremini tagada, et tema otsuseid tegevate organite liikmete osalemist G30s saab hallata, vältides samal ajal võimalikku mõju EKP usaldusväärsusele, mainele ja sõltumatusele või kodanike silmis sellise mõju võimalikkust. Eelkõige uuris ombudsman põhjalikumalt läbipaistvusega seotud küsimusi ja seda, milliseid kaitsemeetmeid tuleks rakendada.
Läbipaistvus
13. Nõue pidada esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi on sätestatud ELi aluslepingutes (ELi lepingu artikli 11 lõige 2). See tähendab, et kõigil EKP kohtumistel finantsasutuste ja nendega seotud organitega tuleb alati järgida kõrgeimaid läbipaistvusstandardeid. Kui EKP peab dialoogi turuosalistega turu kontaktrühmades (institutsiooniliste investorite dialoog [4] ja pangandussektori dialoog [5]), avaldab EKP koosolekute päevakorrad, osalejate nimekirjad ja kokkuvõtted.
14. Selline teave ei ole kättesaadav ainult G30 liikmetele avatud koosolekute kohta. Kuigi EKP märkis, et G30 on astunud samme oma läbipaistvuse parandamiseks, jõudis ombudsman järeldusele, et G30 läbipaistvusstandardid on madalamad kui standardid, mida EKP kohaldab muudel foorumitel. Olukorra parandamiseks soovitas ombudsman EKP-l tagada, et kui EKP otsuseid tegevate organite liige osaleb G30 kohtumisel, peaks EKP tagama läbipaistvuse taseme, mis on võrreldav sellega, mida ta näeb ette muudel kohtumistel finantssektori esindajatega. Vastasel juhul peaks EKP osalemisest hoiduma.
15. EKP teatas ombudsmanile, et G30 hakkab pärast iga koosolekut avaldama veebilehel päevakorda ja sõnavõtjate nimesid ning paneelarutelude protokollide kokkuvõtet. Ombudsman märkis, et tema soovituste esitamise kuupäevaks ei olnud selliseid läbipaistvusmeetmeid võetud. Soovitused olid järgmised:
3. Kui EKP otsuseid tegevate organite liikmed osalevad G30 mitteliikmete üritustel, tuleks nende suhtes kohaldada samu läbipaistvusmeetmeid, mida kohaldatakse EKP liikmete ja pangandussektori muude koosolekute suhtes. See hõlmab koosolekute päevakordade ja nendel koosolekutel peetud arutelude mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtete avalikustamist.
Kaitsemeetmed
16. Ombudsman leidis, et EKP presidendi ja EKP otsuseid tegevate organite liikmete eetilise käitumise suhtes kohaldatavaid juhtpõhimõtteid võiks parandada. Praegu kehtivate juhtpõhimõtete kohaselt peab EKP töötaja saatma juhatuse liikmeid ainult a) põhimõtteliselt, b) kahepoolsetel kohtumistel ja c) kui see on otstarbekas [6]. Ombudsman leidis, et juhtpõhimõtteid tuleks kohaldada kõigi mitteavalike ürituste suhtes ja kõigil juhtudel. Selleks esitas ombudsman järgmise soovituse:
4. EKP peaks muutma asjakohaseid eeskirju tagamaks, et juhatuse liikmetega oleks tegelikult kõigil koosolekutel kaasas EKP töötaja, mitte ainult „põhimõtteliselt“, „kahepoolsetel kohtumistel“ ja „kui see on otstarbekas“, nagu praegu.
17. Lisaks soovitas ombudsman EKP-l võtta järelevalvenõukogu jaoks vastu järgmised juhtpõhimõtteid kajastavad asjakohased eeskirjad:
5. EKP peaks võtma oma järelevalvenõukogu jaoks vastu selged eeskirjad, mis kajastavad EKP juhatuse liikmete suhtes juba kohaldatavaid eeskirju. See on selguse ja õiguskindluse huvides ning aitaks kaasa eetilist käitumist käsitlevate eeskirjade täielikule ja nõuetekohasele kohaldamisele.
EKP vastus ombudsmani soovitustele
18. 18. aprillil 2018 saatis EKP oma vastuse ombudsmani soovitustele.
19. Seoses EKP presidendi esimese ja teise soovitusega G30 liikmesuse kohta ei nõustunud EKP ombudsmani järeldusega haldusomavoli kohta. EKP märkis, et nii EKP kui ka tema eelkäija Euroopa Rahainstituut (ERI) on pidanud G30 sobivaks foorumiks uue keskpanga asutamiseks peamiste valuutade keskpankade seas. EKP väitis, et arvamuste vahetus G30 liikmete vahel aitab paremini mõista üleilmset huvi pakkuvaid rahvusvahelisi majandus- ja finantsarenguid ning on seega EKP huvides.
20. EKP tegi ettepaneku, et Euroopa Parlament peaks vastuvõetavaks kuulumist foorumitesse või muudesse organisatsioonidesse, kuhu kuuluvad järelevalve alla kuuluvate pankade juhid [7]: i) kui see on kooskõlas ülemaailmsel tasandil väljakujunenud tavaga; ii) kui osalevad ka teised suuremad keskpangad; iii) kui on kehtestatud asjakohased meetmed, et vältida võimalikku sekkumist EKP järelevalverolli; ning iv) kui EKP ei osale aruteludes tema järelevalve all olevate üksikute pankade üle. EKP väitis, et ta järgib täielikult parlamendi resolutsiooni.
21. Lõpuks viitas EKP järeldustele, millele ombudsman jõudis ühes varasemas samateemalises uurimises,[8] väitis, et kontekst ei ole muutunud, ning juhtis tähelepanu sellele, et ta järgis ombudsmani soovitusi. Seetõttu usaldas EKP ombudsmani varasema hinnangu kehtivust, mille kohaselt presidendi kuulumine G30-sse ei kujuta endast haldusomavoli.
22. EKP väitis, et leevendamaks avalikkuse arvamust, et EKP presidendi kuulumine G30-sse võib kahjustada EKP sõltumatust, tegutsevad nii president kui ka teised juhatuse liikmed alati äärmiselt ettevaatlikult ja piirduvad osalemisega intellektuaalsetes aruteludes EKP jaoks olulistel teemadel. Lisaks on EKP alati hoidunud G30-le rahalise või mitterahalise toetuse andmisest.
23. EKP president ei ole kunagi osalenud üheski töörühmas, mistõttu on tema osalemine piiratud liikmete osalemisega täiskogu istungjärkudel. Lisaks järgib EKP president kinnistel üritustel osalemisel rangelt kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas, EKP nõukogu liikmete tegevusjuhendis ja EKP juhatuse liikmete täiendavas eetikakoodeksis ning välissuhtluse juhtpõhimõtetes.
24. Kokkuvõttes väitis EKP, et kui on kehtestatud nõuetekohased kaitsemeetmed ja neid järgitakse, ei ohusta selline suhtlus (sealhulgas liikmesus) nagu G30-ga EKP sõltumatust; vastupidi, need annavad positiivse panuse EKP võimesse täita oma volitusi ja on seetõttu kooskõlas keskpankade tavadega vajalikud ning peavad olema lubatud.
25. EKP märkis, et ka tema eetikakomitee ei tuvastanud G30 liikmesuse vastuolu EKP sõltumatuse, maine ja usaldusväärsusega.
26. EKP tunnistas avaliku arvamuse tähtsust, kuid leidis, et üldsuse arusaamast tulenevaid küsimusi tuleks käsitleda suurema läbipaistvuse ja parema teabevahetuse kaudu, selle asemel et loobuda osalemisest EKP institutsioonilistes huvides olevates tegevustes.
27. Käesoleval juhul väitis EKP, et G30 töö suurem läbipaistvus on parim viis korrigeerida üldsuse mõnikord kallutatud arusaama kontsernist. Selle tulemusena otsustas G30 märkimisväärselt suurendada oma kaks korda aastas toimuvate täiskogu istungjärkude läbipaistvust.
28. EKP märkis, et G30 oluliselt suurem läbipaistvus koos EKP eetika- ja usaldusväärsuse raamistikuga on kooskõlas Euroopa Parlamendi hiljutise resolutsiooniga ning hajutab kõik väärarusaamad G30 sõltumatusest, mida kahjustab EKP presidendi liikmesus või osalemine G30s.
29. Seoses kolmanda soovitusega läbipaistvuse kohta viitas EKP G30 hiljutistele algatustele läbipaistvuse suurendamiseks: alates 2017. aasta detsembris toimuvast 78. täiskogu istungist kajastab G30 avatud ja läbipaistvat lähenemisviisi, mida EKP kohaldab oma kõrgetasemeliste dialoogide suhtes, ning pärast iga koosolekut avaldab G30 päevakorra, sealhulgas paneelarutelude teemad ja liikmed, ning kokkuvõtliku protokolli. Seejärel märkis ta, et suurem läbipaistvus näitab, et G30 sündmused ei käsitle üksikute finantssektori ettevõtjatega seotud mikrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimusi.
30. EKP märkis, et G30 korraldab kahte liiki üritusi, mis on avatud mitteliikmetele: episoodilised loengud ja rahvusvahelised pangandusseminarid. G30 on hiljuti astunud samme mõlemat liiki sündmuste läbipaistvuse suurendamiseks. 2017. aastal tehti G30 veebisaidil kättesaadavaks aeg-ajalt toimuva loengu salvestus ning alates 2017. aastast kutsutakse meediat osalema G30 rahvusvahelistel pangandusseminaridel ja nende kohta aru andma. Lisaks on G30 aruanded ja väljaanded veebis vabalt kättesaadavad; nad annavad teavet rühmale huvi pakkuvate teemade kohta ja annavad tunnistust oma uurimistöö kvaliteedist.
31. Lisaks väitis EKP, et kuigi G30 ürituste läbipaistvuse taseme otsustab lõpuks rühm ise ja see ei kuulu selgelt EKP pädevusse, on EKP president ja tema otsuseid tegevate organite liikmed oma suhtluses G30ga täiesti läbipaistvad. Nagu kogu suhtluse puhul väliste osapooltega, on osalemine G30 üritustel lisatud juhatuse liikmete avaldatud kalendritesse. G30 üritustel peetud kõned avaldatakse ka EKP veebilehel. Pärast seda, kui EKP taotles üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlevad presidendi osalemist G30 73. täiskogu mitteavalikul istungjärgul, avaldas EKP koosoleku päevakorra ja isegi EKP töötajate koostatud teabematerjalid.
32. EKP leidis, et G30 oluliselt suurem läbipaistvus on väga positiivne areng ja „kindlasti piisav“, et hajutada kõik ombudsmani väljendatud mured seoses G30 läbipaistmatusega.
33. Seoses neljanda ja viienda soovitusega tugevdada välissuhtluse juhtpõhimõtteid ja muuta need kohaldatavaks ka järelevalvenõukogu suhtes, märkis EKP, et kuigi ta peab olemasolevat väliste osapooltega suhtlemise raamistikku tugevaks ja töökindlaks, peab ta ombudsmani soovitusi kasulikuks. Sellega seoses märkis EKP, et tema president teeb ettepaneku kohaldada juhtpõhimõtteid – millega EKP juhatuse liikmed ning järelevalvenõukogu esimees, aseesimees ja EKP esindajad on juba nõustunud – kõigi järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu liikmete suhtes.
Kaebuse esitaja märkused
34. 6. mail 2018 kommenteeris kaebuse esitaja EKP vastust. Üldise märkusena ei nõustunud kaebuse esitaja EKP seisukohaga, et ombudsmani 2012.–2013. aasta uurimise järeldused olid endiselt kehtivad, võttes arvesse põhjalikke muutusi, mida EKP on sellest ajast alates teinud.
35. Kaebuse esitaja esitas uurimise kohta kolm täiendavat märkust:
1. „Ülemaailmsel tasandil väljakujunenud tavad“
36. Kaebuse esitaja väitis, et EKP on valesti tõlgendanud Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles palutakse EKP-l vältida liikmesust foorumites või rühmades, kuhu kuuluvad EKP järelevalve all olevate pankade juhid, välja arvatud juhul, kui „selline liikmesus on kooskõlas ülemaailmsel tasandil väljakujunenud tavaga ja EKP osaleb koos teiste suurte keskpankadega, nagu Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv või Jaapani Pank“.
37. Sellega seoses märkis kaebuse esitaja, et nii föderaalreservi esimees kui ka aseesimees lahkusid G30st, kui nad asusid vastavalt 2010. ja 2014. aastal föderaalreservi aseesimehe ametikohale. Nad astusid uuesti ametisse alles pärast esimehe ja aseesimehe kohalt lahkumist.“ Seetõttu ei saa öelda, et EKP presidendi liikmesus oleks kooskõlas ülemaailmsel tasandil väljakujunenud tavaga.
2. Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve vs. makrotasandi usaldatavusjärelevalve
38. Kaebuse esitaja leiab, et isegi kui G30 ei aruta mikrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimusi, on kõigil aruteludel panganduse reguleerimisega seotud põhiküsimuste üle alati otsene mõju G30 kohtumistel esindatud eraõiguslikele finantsasutustele.
3. Erasektoriga suhtlemise eeskirjad
39. Kaebuse esitaja väitis, et EKP eeskirjade parandused, mis puudutavad EKP juhtorganite liikmete ja erasektori vahelist suhtlust, on aeglased ega vasta kõrgeimatele standarditele. Lisaks viitavad EKP nõuanderühmad selgelt erasektori üleesindatusele, kusjuures vaid väike osa nõustajatest esindab ühiskonna muid huve.
40. Samuti väitis ta, et juhtpõhimõtted ei ole kunagi olnud piisavad, et kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet seoses tema osalemisega G30-s. Kaebuse esitaja arvates peaksid EKP juhtorganite liikmed G30st täielikult lahkuma.
Ombudsmani hinnang pärast soovitusi
Esimene ja teine soovitus
41. Argumendid, mille EKP esitas oma seisukoha toetuseks seoses oma presidendi liikmesusega G30-s, ei veena ombudsmani, kaebuse esitajat ega ELi kodanikke üldiselt, et seda seisukohta saab kaitsta.
42. EKP väitis, et G30 liikmete vaheline intellektuaalne teabevahetus rahvusvahelise pangandusjärelevalve valdkonnas on EKP huvides.
43. EKP märkis ka, et tema presidendi kuulumine G30-sse annab lisaeelise: „juurdepääs rikkalikule majandus- ja finantsteemaliste dokumentide allikale ning keskpanganduse jaoks olulisi teemasid käsitlevale kirjandusele“. EKP sõnul „on kõigil liikmetel juurdepääs täiskogu istungjärkudel kasutatavatele esitlusmaterjalidele ja nad saavad uurimisrühmade aruannetest enne nende avaldamist ja avaldamist eelnevalt koopiad “. Eeldades, et selline teabevahetus ja teave võib aidata parandada EKP arusaamist tema volitustega seotud küsimustest, ei mõista ombudsman, kuidas sellist kasu ei ole võimalik saada G30-s osalemisest, mitte G30 liikmesusest.
44. Et näidata oma presidendi G30 liikmesuse tähtsust, läheb EKP ajas tagasi ja väidab, et Euroopa Rahainstituudi president Alexandre Lamfalussy ja seejärel EKP juhatuse liige Tommaso Padoa-Schioppa, endine president Jean-Claude Trichet ja praegune president olid kõik G30 liikmed. Kuna aga EKP ei ole kunagi teinud teadlikku otsust, mis näeks ette, et tema president on G30 liige, tugineb EKP üksnes puhtfaktilisele olukorrale, et eeldada, et EKP president peaks olema ka G30 liige. Kuid isegi viitamata asjaolule, et tema esimene president ei olnud G30 liige, ei ole selline argument kaugeltki veenev.
45. Samuti on EKP väitnud, et ELi institutsioonid peaksid pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga „avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi“, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 11 lõikes 2. Ombudsman nõustub selle põhiseadusliku kohustusega. Ombudsmani soovitused ei välista siiski dialoogi G30 ja selle liikmetega. Ombudsman soovitab lihtsalt, et selline dialoog ei toimuks olukorras, kus EKP kõrgemad ametnikud on G30 liikmed.
46. EKP viitas oma vastuses Euroopa Parlamendi resolutsioonile, milles märgitakse, et parlament „rõhutab, et EKP juhatuse liikmed peaksid põhimõtteliselt hoiduma olemast samaaegselt selliste foorumite või muude organisatsioonide liikmed, kuhu kuuluvad EKP järelevalve all olevate pankade juhid, välja arvatud juhul, kui selline liikmesus on kooskõlas ülemaailmsel tasandil väljakujunenud tavaga ja EKP osaleb koos teiste keskpankadega, nagu Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv või Jaapani Pank“. Ombudsman ei näe, kuidas see resolutsioon EKP seisukohta toetab. Nagu kaebuse esitaja oma märkustes ka märkis, on põhimõte, et EKP juhatuse liikmed (sealhulgas president) peaksid hoiduma olemast selliste organisatsioonide nagu G30 liikmed. See on erand - mida tuleb tõlgendada kitsalt -, et selline liikmelisus võib olla lubatud, kui see on kooskõlas teiste keskpankade, näiteks USA Föderaalreservi väljakujunenud tavaga. Föderaalreservi esimees ei ole aga tegelikult G30 liige. Nagu soovitustes märgitud, oli Janet Yellen enne USA Föderaalreservi esimeheks saamist G30 liige. Ta peatas oma liikmesuse föderaalreservis ja varsti pärast pensionile jäämist liitus ta uuesti kõrgema liikmena. Seetõttu ei saa väita, et G30 liikmesus on kooskõlas ülemaailmsel tasandil väljakujunenud tavaga. Tõendid näitavad tõepoolest vastupidist. Lisaks sellele, et USA ei ole esindatud, ei ole liikmed ka näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Poola, India, Brasiilia, Venemaa, Kanada ja Austraalia keskpankade praegused juhid. Kui keskpankadel on EKPga sarnane väljakujunenud tava, nagu see on USA Föderaalreservi puhul, viitab see tava ombudsmani soovitusele EKP-le, et president peaks oma liikmesuse EKPs peatama. See praktika ei toeta kuidagi EKP seisukohta.
47. Uurimise käigus palus ombudsman EKP-l selgitada, miks osalemine asjaomastel G30 üritustel – erinevalt liikmesusest – ei täida vajadust suhelda väliste sidusrühmadega. EKP väidab, et „erinevalt konverentsil osalemisest võimaldavad G30 kohtumised – koos maailma tuntuimate majandus-, raha- ja finantsküsimustega – dünaamilist, stimuleerivat ja sihipärast arutelu mitmesugustel aktuaalsetel teemadel “. Ombudsman leiab, et see vastus ei ole veenev; ning ta leiab, et selline eelisjuurdepääs ning selline suhe ülemaailmsete pankade kõrgemate esindajate ja EKP presidendi vahel on problemaatiline. Arvestades, et G30 järelevalvenõukogu nimed ei ole teada, ei ole ombudsmanil ka võimalik teada, kuidas need „kõige tuntumad meeled“liikmeteks valiti; Samuti ei ole teada, milliseid kriteeriume kasutati teatavate ülemaailmsete pankade, mitte teiste arvude kutsumiseks ning teatavate keskpankade, mitte teiste liikmete kutsumiseks. Ombudsman peab problemaatiliseks ka mitmekesisuse puudumist, mis võib kaasa tuua G30 liikmete rühmamõtlemise ohu. Ilmselgelt on puudu naisliikmed ning näiteks väikeste ja keskmise suurusega pankade esindajad ning pangandussektori töötajate esindajad.
48. Lõpuks on EKP mitmel korral viidanud ombudsmani 2013. aasta veebruari otsusele, milles järeldati, et „väide, et EKP presidendi kuulumine Kolmekümne rühma ei ole kooskõlas EKP sõltumatuse, maine ja usaldusväärsusega, ei ole põhjendatud “. On selge, et õiguslik ja reguleeriv raamistik, milles EKP tegutseb, on alates 2013. aastast põhjalikult muutunud, nagu väitis ka kaebuse esitaja. Samal ajal on ELi kodanike ootused viimase viie aasta jooksul dramaatiliselt muutunud üldises poliitilises kontekstis märkimisväärselt kasvanud. Ombudsman, kelle nõuannet EKP hindab, leiab, et tema kohustus on anda häiret ja öelda, et tavasid, mida oleks võinud varem taluda, ei saa enam lubada. Kui EKP soovib säilitada ja suurendada oma legitiimsust ja usaldusväärsust, peab ta pidevalt püüdma kohandada oma käitumist vastavalt dünaamilisele ja tundlikule keskkonnale, milles ta elab. Ta peaks püüdma järgida kõige rangemaid reegleid ja kõrgeimaid eetilisi standardeid täna, mitte eile. Sel põhjusel rõhutab ombudsman oma soovitust, et EKP tagaks, et tema praegune president peataks nüüd oma liikmesuse G30s ja et ükski tulevane president ei saaks G30 liikmeks.
49. Neil põhjustel leiab ombudsman, et EKP märkused ei hajuta üldsuse kahtlusi seoses presidendi liikmesusega G30-s. Selle asemel kinnitavad need ombudsmani järeldust haldusomavoli kohta, mis viis tema esimese ja teise soovituseni. Ombudsman kordab seega oma tähelepanekut ja kinnitab oma soovitusi.
Kolmas soovitus
50. Ombudsman märgib, et G30 [9] on läbipaistvuse parandamisega hiljaks jäänud, ja tunnistab, et see aitab EKP-l paremini täita läbipaistvusstandardit, mis võib viia EKP otsuseid tegevate organite liikmete osalemise G30-s kooskõlla EKP tegevust reguleerivate eeskirjade ja põhimõtetega.
51. Seoses EKP rakendatud läbipaistvuse parandamisega märgib ombudsman siiski, et EKP avalikustas teabe 73. täiskogu istungjärgu kohta alles pärast seda, kui oli taotlenud üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Sellega seoses leiab ombudsman, et kodanikel ei peaks olema vaja pöörduda selle teabe saamiseks EKP poole ja taotleda üldsuse juurdepääsu dokumentidele; vastupidi, EKP peaks selle teabe esitama ennetavalt. Samuti väärib seoses läbipaistvusega märkimist, et G30 kuratooriumi liikmete üle kontrolli omavate liikmete nimed ei ole ikka veel teada.
52. Selleks esitab ombudsman käesoleva otsuse lõpus kaks parandusettepanekut.
Neljas ja viies soovitus
53. EKP on viidanud viimastel aastatel eetiliste standardite ja läbipaistvuse valdkonnas tehtud edusammudele. Ombudsman on avalikult tunnustanud ja mõnikord ka kiitnud EKP edusamme selles valdkonnas. Samas andis ombudsman käesolevas uurimises konkreetseid soovitusi, mille eesmärk oli parandada juba suhteliselt hästi toimivat raamistikku.
54. Kuigi EKP on teatanud, et teeb tulevikus muudatusi, mis lähevad ombudsmani soovitustest kaugemale, esitamata nende kohta konkreetset teavet, ei nõustunud ta siiski ombudsmani soovitatud konkreetsete muudatustega. See ei ole rahuldav.
55. EKP lähenemisviis selles küsimuses jätab mulje, et EKP toetub varasematele saavutustele, kuid ei astu konkreetseid samme olukorra edasiseks parandamiseks. Selle seisukoha vastuvõtmise asemel oleks EKP saanud lihtsalt ja kiiresti rakendada ombudsmani sihipäraseid ja konkreetseid soovitusi. See ei oleks piiranud ombudsmani õigust teha tulevikus täiendavaid parandusi - õigus, mida ombudsman toetab ja millega seoses on ta alati valmis andma eksperdinõu, kui seda küsitakse.
56. Kahjuks ei ole EKP seda teinud. Seetõttu teeb ombudsman sellega seoses haldusomavoli kohta täiendavaid järeldusi.
Järeldused
Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmiste järeldustega:
EKP ei ole suutnud tagada, et EKP president peataks oma liikmesuse G30s ja et tulevased presidendid ei saaks liikmeks. Kuna see tekitab üldsuses arvamuse, et EKP sõltumatus võib olla ohus, kinnitab ombudsman oma esialgset järeldust haldusomavoli kohta selles valdkonnas.
EKP ei ole võtnud konkreetseid meetmeid, et parandada EKP juhatuse liikmete suhtes kohaldatavaid juhtpõhimõtteid ja tagada, et EKP järelevalvenõukogu liikmete jaoks võetakse vastu sarnased täiustatud eeskirjad. Ombudsman leiab, et EKP järelevalvenõukogu liikmete käitumist käsitlevate asjakohaste sätete puudumine juhtpõhimõtetes kujutab endast haldusomavoli.
Kaebuse esitajat ja Euroopa Keskpanka teavitatakse sellest otsusest.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamenti.
Soovitused olukorra parandamiseks
EKP peaks ennetavalt tagama maksimaalse võimaliku läbipaistvuse seoses EKP otsuseid tegevate organite liikmete osalemisega G30 üritustel, näiteks avaldades kogu tema valduses oleva asjakohase teabe oma veebisaidil.
Grupi liikmesust kontrollivate G30 kuratooriumi liikmete nimed ei ole praegu avalikult teada. EKP peaks avaldama G30 järelevalvenõukogu liikmete nimed oma veebisaidil.
Emily OʹReilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 3. juuli 2018
[1] Üksikasjalikumat teavet juhtumi tausta ja ombudsmani uurimise kohta leiate ombudsmani soovitustest, mis on kättesaadavad aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/cases/recommendation.faces/en/88592/html.bookmark.
[2] Lisateabe saamiseks vt http://www.group30.org/.
[3] Kodanikuühiskonna organisatsioon „Corporate Europe Observatory“
[4] https://www.ecb.europa.eu/paym/groups/iid/html/index.en.html
[5] https://www.ecb.europa.eu/pub/fsr/html/bid.en.html
[6] "Teiseks, kui kaalutakse kutseid võtta sõna mitteavalikel üritustel või võtta vastu kahepoolseid kohtumisi, nt pankurite, tööstusharu esindajate või erihuvi ja toetusrühmadega, tagavad juhatuse liikmed, et finantsturu seisukohast tundlikku teavet ei avaldata. Põhimõtteliselt ja kui see on otstarbekas, peaks kahepoolsetel kohtumistel osalema EKP töötaja.
Kolmandaks kinnitavad EKP juhatuse liikmed veel kord, et järgivad vaikimisperioodi põhimõtet, mille kohaselt ei tohiks sõnavõtud ja avalikud märkused, mis esitatakse seitse päeva enne iga EKP nõukogu kavandatud rahapoliitika istungit, mõjutada ootusi tulevaste rahapoliitiliste otsuste suhtes.
Samuti ei kohtu ega räägi EKP juhatuse liikmed sel perioodil meedia, turuosaliste või muude väliste huvidega rahapoliitika küsimustes ning peaksid tahtmatult sellest viivitamata teavitama nii EKP side- kui ka vastavuskontrolli funktsioone.“
[7] Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2018. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2016. aasta aruande kohta (2017/2124(INI)), punkt 44, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-/EP//TEXT+TA+P8-TA-2018-0025+0+DOC+XML+V0//EN&language=EN
[8] Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Keskpanga vastu esitatud kaebuse 1339/2012/FOR uurimine, kättesaadav aadressil http://www.ombudsman.europa.eu/cases/decision.faces/en/49139/html.bookmark