# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Parlamendi vastu esitatud kaebuse 1163/97/JMA kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: null
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/957)
---
Strasbourg, 23. november 1999
Lugupeetud proua M.
16. detsembril 1997 saatsite Euroopa ombudsmanile kaebuse seoses mitmete rikkumistega Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni korraldatud avalikul konkursil A 1/97 (Hispaania administraatorid). Teie väited viitavad konkursi valikukomisjoni koosseisule ja selle menetluste läbipaistvusele.
veebruaril 1998 edastasin Teie kaebuse Euroopa Parlamendi presidendile ja palusin esitada märkused 1998. aasta mai lõpuks. Euroopa Parlamendi peasekretär palus 4. juunil 1998 tähtaega ühe kuu võrra pikendada. Pärast esimese taotluse rahuldamist saadi 15. juulil 1998 täiendav pikendamistaotlus. juulil 1998 saatis Euroopa Parlament oma arvamuse, mille ma edastasin Teile 4. augustil koos palvega esitada oma märkused. septembril 1998 saatsite oma märkused.
25. veebruaril 1999 kirjutasite mulle ettepaneku probleemi sõbralikuks lahendamiseks. Edastasin Teie ettepaneku Euroopa Parlamendile 3. märtsil 1999 ja palusin esitada märkused 1999. aasta aprilli lõpuks. Euroopa Parlamendi taotlusel lükati see tähtaeg hiljem edasi 31. maini 1999. 15. juunil 1999 sain Euroopa Parlamendilt vastuse.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.
**Kompromiss**
--------------
<br />
aastal osales kaebuse esitaja Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni korraldatud avalikul konkursil A 1/97 (Hispaania administraatorid). Kuigi valikukomisjon intervjueeris teda, ei kantud tema nime konkursi reservnimekirja.
Kaebuse esitaja kirjutas valikukomisjoni sekretariaadile, taotledes juurdepääsu oma kirjalikele testidele ja katsetele. Valikukomisjon teatas talle, et kuna tema töö on konfidentsiaalne, nagu on sätestatud personalieeskirjades ja tunnustatud Euroopa Kohtu praktikas, ei saa ta võimaldada juurdepääsu tema kirjalikule katsele. Kirjas lisati, et kuigi ta sai kirjalikel katsetel kõrgeid hindeid (83 punkti üle 100), ei saa tema nime valikukomisjoni korraldatud vestlusi arvestades reservnimekirja kanda.
Kaebuse esitaja uue taotluse alusel teatas valikukomisjon talle 26. novembril 1997, et käesoleva konkursi reservnimekirja on kantud kolm kandidaati, kellest kaks valiti välja vabade ametikohtade täitmiseks. Kirjas viidati ainult nende kandidaatide nimedele. Vastuses ei mainitud kandidaatide tulemusi, sest valikukomisjoni arutelud olid konfidentsiaalsed. Seda otsust kinnitas konkursi korraldamise eest vastutava fraktsiooni esimees.
Seetõttu esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa Ombudsmanile, esitades järgmised väited:
1. Sisemenetluse rikkumine: kaebuses märgiti, et mitmeid sotsiaaldemokraatide fraktsiooni eeskirjadest tulenevaid eeskirju ei ole järgitud:
Artikli 8 lõike 1 punkt 5: suulistel katsetel ei osalenud personalikomitee esindajat; lisaks kuulus valikukomisjoni rohkem kui kaks samast kodakondsusest/keelest (hispaania keel) liiget.
- Artikli 8 lõige 1.6: reservnimekirja kantud kandidaatide arv oli vähem kui kolm korda suurem kui vabade ametikohtade arv.
- Artikli 8.1.5 lõiked 8 ja 2: üks valikukomisjoni hääleõiguseta liige oli valikukomisjoni otsuse allkirjastanud.
Kaebuse esitaja väitis ka, et asjaolu, et mõnel reservnimekirja kantud kandidaadil olid töösuhted valikukomisjoni teatavate liikmetega, tekitas kahtlusi valikukomisjoni otsuse erapooletuse suhtes.
2. Teabe esitamata jätmine: kaebuse esitaja sõnul ei saanud ta asjakohaseid selgitusi hindamiskriteeriumide kohta, mida valikukomisjon katsete hindamisel järgis. Sellega seoses märkis kaebuse esitaja, et sotsialistide fraktsiooni esimehel kulus tema taotlustele vastamiseks kaua aega (kaks kuud) ning et tema kiri personalikomiteed esindavale valikukomisjoni liikmele jäi vastuseta.
Nõue
----
<br />
**Euroopa Parlament viitas oma**
arvamuses sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud märkustele. Kokkuvõttes on need märkused järgmised:
Mis puudutab personalikomitee esindaja puudumist valikukomisjonis, siis märgiti arvamuses, et valikukomisjoni moodustamiseks peab selle esimees üksnes kontrollima, kas kohal on minimaalne arv liikmeid, et moodustada kvoorum. Lisaks ei olnud ükski kandidaat enne katsete algust selle kohta vastuväiteid esitanud.
- Sotsiaaldemokraatide fraktsioon selgitas, et kuigi kahel valikukomisjoni liikmel on sama kodakondsus, on üks neist lihtsalt vaatleja, kellel ei ole hääleõigust. Seetõttu oli Hispaania delegatsiooni esindajal ainult üks hääl. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tunnistas, et see vaatleja oli allkirjastanud ka valikukomisjoni lõpliku otsuse. Nõukogu liikmena, isegi kui tal oli üksnes nõuandev roll, ei olnud tal siiski keelatud lõppdokumendile alla kirjutada.
Reservnimekirja kantud kandidaatide arvu kohta märgiti arvamuses, et sinna kuuluvad ainult kandidaadid, kes valikukomisjoni arvates vastavad valikukriteeriumidele.
- Arvamuses vaidlustati väide, et valikukomisjon oli erapoolik, kuna mõned selle liikmed ja mõned reservnimekirja kantud kandidaadid olid omavahel töösuhtes. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon selgitas, et sarnased suhted eksisteerivad ka teiste kandidaatidega, keda ei valitud. Lisaks, kuna konkursi korraldas fraktsioon, oleks asjakohane olnud üksnes varasem töösuhe selle fraktsiooniga.
Seoses väidetega teabe puudumise ja läbipaistvuse kohta märgiti arvamuses, et võttes arvesse vajadust tagada valikukomisjoni töö konfidentsiaalsus, anti kaebuse esitajale piisavalt teavet. Seega ei olnud valikukomisjonil kohustust anda kaebuse esitajale täiendavat teavet.
Sotsiaaldemokraatide fraktsioon selgitas, et fraktsiooni esimehe vastuse hilinemine oli tingitud tema sagedasest reisimisest. Personalikomitee esindaja vastuse puudumise kohta märgiti, et valikukomisjoni liikmena ei saanud ta teha komisjoni nimel avaldusi vastuseks kaebuse esitaja väitele.
**Kaebuse esitaja märkused
Oma märkustes** rõhutas kaebuse esitaja oma kaebuses juba esitatud väiteid.
Kaebuse esitaja viitas kõigile sotsialistide fraktsiooni sise-eeskirjade rikkumisega seotud aspektidele, mida ta pidas oma väite aluseks:
- Esiteks leidis kaebuse esitaja personalikomitee esindaja puudumise kohta, et kvoorumi saavutamine on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne kohustus. Tema arvates on personalikomitee esindaja kohalolek garantii. Tema puudumine on seega nii personalieeskirjades kui ka sotsialistide fraktsiooni sise-eeskirjades sätestatud menetluse rikkumine. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ta ei vaidlustanud valikukomisjoni koosseisu enne katse algust, sest ta eeldas, et selle liikmed tegutsesid heas usus.
- Kaebuse esitaja lükkas tagasi ka parlamendi selgituse kolmanda Hispaania kodaniku osalemise kohta valikukomisjonis. Kuigi parlament oli märkinud, et see isik täitis üksnes nõuandvat rolli, leidis kaebuse esitaja, et see roll oleks pidanud takistama tal valikukomisjoni lõplikule otsusele alla kirjutamast.
- Kaebuse esitaja kordas oma väiteid reservnimekirja kantud kandidaatide väidetavalt väikese arvu kohta.
Läbipaistvuse puudumisega seoses rõhutas ta, et parlamendi arvamuses antud ulatuslik tõlgendus valikukomisjoni arutelude konfidentsiaalsuse põhimõttele tõi kaasa läbipaistvuse ja teabe puudumise. Tema arvates ei mõjuta tema lõplike punktide jaoks kasutatud valikukriteeriumide avaldamine apellatsioonikoja arutelude konfidentsiaalsust, nagu ta oli taotlenud. Kaebuse esitaja toetas oma seisukohta väljavõtetega Euroopa Kohtu hiljutisest otsusest kohtuasjas 254/95 (Innamorati vs. Euroopa Parlament)[(1).](#(1)){#Footnote1}
Kaebuse esitaja lükkas tagasi sotsialistide fraktsiooni selgituse, et tema taotlustele vastamine viibis fraktsiooni esimehe reisi tõttu. Ta viitas Euroopa Ombudsmani talituste kohaldatavatele eeskirjadele, mille kohaselt peaks kaebuse esitaja saama vastuse mõistliku aja jooksul.
Muud nõuded
-----------
<br />
veebruaril 1999 kirjutas kaebuse esitaja uuesti Euroopa Ombudsmanile. Pärast vestlust Hispaania sotsialistide delegatsiooni presidendiga leidis ta, et on võimalik leida sõbralik lahendus, mille kohaselt lisatakse tema nimi konkursi reservnimekirja. märtsil 1999 edastas ombudsman kaebuse esitaja ettepaneku Euroopa Parlamendile.
Pärast mitmeid tähtaja pikendamise taotlusi sai ombudsman 15. juunil 1999 Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni märkused. Selles kirjas märkis rühm, et ta ei saa kaebuse esitaja ettepanekuga nõustuda. Ta märkis, et reservnimekiri oli juba koostatud ametikohale sobivate kandidaatide põhjal ning sel ajal ei kuulunud kaebuse esitaja väljavalitud kandidaatide hulka. Ta lisas, et reservnimekirja mis tahes muutmine oleks diskrimineeriv teiste väljavalimata kandidaatide suhtes.
Otsus
-----
Kaebuse esitaja esitatud teabe ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute
põhjal jõudis ombudsman järgmistele järeldustele.
**1 Euroopa Ombudsmani volituste ulatus**
1.1. Kuna juhtum on suunatud peamiselt Euroopa Parlamendi fraktsiooni vastu, peab ombudsman enne asja sisulist arutamist vajalikuks teha mõned kaalutlused oma volituste ulatuse kohta.
1.2. Kohtuasja faktilised asjaolud on seotud otsustega, mille on teinud Euroopa Parlamendi fraktsiooni korraldatud konkursi valikukomisjon mitme ajutise teenistuja valimiseks selle fraktsiooni teenistusse.
1.3. Vastavalt oma põhikirja artikli 2 lõikele 1 *„aitab Euroopa ombudsman avastada haldusomavoli ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses".* Haldusomavoliga on tegemist siis, kui avalik-õiguslik asutus ei tegutse vastavalt tema suhtes siduvale eeskirjale või põhimõttele[(2).](#(2)){#Footnote2} Haldusomavolil on piirid. Seega tuleb kaebusi, mis on esitatud pigem poliitiliste kui haldusotsuste peale, pidada vastuvõetamatuks. Nii on see kaebuste puhul, mis on esitatud Euroopa Parlamendi või selle organite[(3)](#(3)){#Footnote3} poliitilise töö, eelkõige fraktsioonide tegevuse kohta.
1.4 Siiski ei saa Euroopa Parlamendi fraktsioonide korraldatud värbamismenetlust ajutiste töötajate valimiseks pidada täielikult poliitiliseks tegevuseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi juhatuse 25. juuni 1997. aasta otsuse[(4)](#(4)){#Footnote4} artiklile 14 on fraktsioonidel õigus valida oma ajutised teenistujad ning nad kasutavad seejuures volituste delegeerimise teel institutsiooni ametisse nimetava asutuse volitusi, mis tulenevad personalieeskirjadest.
Sellest vaatenurgast on parlamendi fraktsioonide poolt ajutiste teenistujate valimiseks konkursside korraldamine haldustegevus, mille suhtes kohaldatakse teatavaid ühenduse eeskirju. Selles osas kuuluvad sellised olukorrad ühenduse kohtute pädevusse ning seega on nii Esimese Astme Kohtul kui ka Euroopa Kohtul õigus kontrollida nende konkursside vastavust ühenduse õigusele.
1.5 Ombudsmani uurimine on seega piirdunud selle hindamisega, kas antud juhul on nõuetekohaselt järgitud ühenduse eeskirju ja põhimõtteid.
**2 Väidetavad eeskirjade eiramised, mis põhinevad fraktsiooni sise-eeskirjadel**
2.1. Kaebuse esitaja väitis, et konkursi käigus esines mitmeid eeskirjade eiramisi. Eeskirjade eiramine oli seotud järgmisega:
a. Valikukomisjoni koosseis: personalikomitee esindaja puudumine suulistel katsetel; valikukomisjonis on rohkem kui kaks samast rahvusest/keelest liiget; valimiskomisjoni lõppakti allkirjastamine ühe selle hääleõiguseta liikme poolt; ning mõne valikukomisjoni liikme ja mitme kandidaadi vahelised töösuhted.
b. Reservnimekirja kantud kandidaatide piiratud arv.
Kaebuse esitaja rõhutas, et kõik need rikkumised olid vastuolus sotsialistliku fraktsiooni sise-eeskirjadega.
2.2. Tuleb märkida, et väidetavalt mittejärgitavad määrused on adresseeritud Euroopa Parlamendi fraktsiooni liikmetele. Arvestades selle töö poliitilist iseloomu, ei kuulu nende eeskirjade kohaldamise järelevalve ombudsmani pädevusse.
2.3. Väidetavad rikkumised leidsid siiski aset töölevõtmise menetluse käigus, kus fraktsioon tegutses Euroopa Parlamendi ametisse nimetava asutuse volitusel ja nimel. Sellest vaatevinklist on konkursi korraldamine ühenduse õiguse kohaselt haldustegevus, mis allub ühenduse kohtute kontrollile. Seetõttu püüdis ombudsman väidetavate rikkumiste hindamiseks välja selgitada, kas valikukomisjon ei järginud talle siduvat ühenduse eeskirja või põhimõtet.
2.4. Mõned kaebuse esitaja väited viitasid valikukomisjoni valele koosseisule.
Vastavalt ühenduse kohtute otsusele loetakse valikukomisjoni koosseis nõuetele mittevastavaks, kui see ei taga kandidaatide omaduste objektiivset hindamist[(5).](#(5)){#Footnote5} Uurimise käigus esitatud teabe põhjal ei saa ombudsman järeldada, et kandidaatide omaduste hindamisel ei olnud konkursi valikukomisjon objektiivne. Seetõttu leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses puuduvad tõendid haldusomavoli kohta.
2.5. Seoses konkursi reservnimekirja kantavate kandidaatidega leidis kaebuse esitaja, et väljavalitud kandidaatide arv peaks sisaldama täidetavate ametikohtade kolmekordset arvu. Parlamendi arvates märkis sotsiaaldemokraatide fraktsioon, et valikukomisjon kandis reservnimekirja ainult need kandidaadid, keda peeti konkursi põhjal sobivaks.
2.6. Ombudsman märgib, et personalieeskirjade artikli 5 lõikes 5 on sätestatud, et *„valikukomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja \[ \]; nimekiri sisaldab võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem nimesid kui täidetavate ametikohtade arv."*
Eelmisi sätteid arvesse võttes on valikukomisjonil reservnimekirja kantavate sobivate kandidaatide arvu osas teatav kaalutlusõigus. Seetõttu leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses puuduvad tõendid haldusomavoli kohta.
**3 Teave katsete hindamise kriteeriumide kohta**
3.1. Kaebuse esitaja märkis, et vaatamata tema arvukatele taotlustele valikukomisjoni sekretärile, personalikomiteed esindavale liikmele ja rühma esimehele, ei selgitatud talle testide hindamise kriteeriume. Parlament märkis oma arvamuses, et kaebuse esitajat teavitati tema hinnetest kirjalikel ja suulistel katsetel. Valikukomisjoni arutelude konfidentsiaalsuse tõttu ei olnud võimalik talle rohkem teavet anda.
Ühenduse õiguse praeguses seisus ei ole õiguslikku alust arvata, et parlament on kohustatud avaldama üksikasjaliku teabe kriteeriumide kohta, mida valikukomisjon katsete hindamisel järgis. Seetõttu leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses puuduvad tõendid haldusomavoli kohta.
3.2. Ombudsman peaks siiski juhtima parlamendi tähelepanu asjaolule, et kandidaatidele hindamiskriteeriumide kohta üksikasjalikuma teabe edastamisega suurendaks parlament märkimisväärselt töölevõtmise läbipaistvust ja võiks ka leevendada valikukomisjonide tööd kandidaatide taotluste ja kaebuste käsitlemisel.
**4 Kokkuvõte Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal**
näib, et Euroopa Parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Järgmised kaubamärgid
---------------------
<br />
Kõigis kaebuse esitaja väidetes viidati väidetele fraktsiooni sise-eeskirjade võimaliku rikkumise kohta. Nagu ombudsman varem märkis, ei kuulu nende eeskirjade nõuetekohase kohaldamise tagamine tema pädevusse.
Siiski tegutseb fraktsioon ajutiste teenistujate töölevõtmise menetluse läbiviimisel parlamendi kui institutsiooni ametisse nimetava asutuse nimel ning peaks seetõttu järgima asjakohaseid ühenduse eeskirju ja hea halduse põhimõtteid. Kuna kodanikud tajuvad selliseid menetlusi sageli ühenduse ametlike konkurssidena, peaks ka institutsioonil endal olema järelevalveroll, et tagada nende töölevõtmismenetluste nõuetekohane läbiviimine, järgides nõuetekohaselt kohaldatavaid õigusnorme ja põhimõtteid. Seda tehes aitaks parlament kaasa liidu suhete tugevdamisele oma kodanikega.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} Kohtuasi C-254/95, *Euroopa Parlament vs. Angelo Innamorati,* EKL 1996, lk I-3423.
[(2)](#Footnote2){#(2)}Euroopa Ombudsmani 1997. aasta aruanne, lk 23.
[(3)](#Footnote3){#(3)} Euroopa Ombudsmani 1995. aasta aruanne, lk 17--18.
[(4)](#Footnote4){#(4)} PE 259.383/BUR.
[(5)](#Footnote5){#(5)}Vt liidetud kohtuasjad T-32/89 ja T-39/89, *Georges Marcopoulos vs. Euroopa Kohus,* EKL 1990, lk II-0281, punktid 37--41.