- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus juhtumi 1569/2016/DR kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni keeldumist anda täielik juurdepääs e-kirjale, mille ta sai IT-ettevõtjalt broneeringuinfo direktiivi ettevalmistamise käigus
Otsus
Juhtum 1569/2016/DR - Alguskuupäev: {0} Reede | 28 oktoober 2016 - Otsuse kuupäev: {0} Teisipäev | 19 detsember 2017 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Haldusomavoli ei tuvastatud , Institutsiooni poolt lahendatud ) - Riik Belgia
Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi liige, väitis, et Euroopa Komisjon keeldus õigusvastaselt andmast talle täielikku juurdepääsu e-kirjale, mille ta sai IT-ettevõtjalt broneeringuinfo direktiivi koostamise ajal. Lubatud oli ainult osaline juurdepääs. Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjon ei andnud talle võimalust taotleda oma sellise otsuse läbivaatamist, millega keelduti andmast täielikku juurdepääsu e-kirjale, mida peeti asjakohaseks alles läbivaatamise etapis, mitte tema esialgse taotluse läbivaatamisel.
Ombudsman küsis komisjonilt, kas ta kavatseb uuesti läbi vaadata oma keeldumise avalikustada kogu lause, mille ta oli redigeerinud. Lõpuks nõustus komisjon avalikustama rohkem, kuid mitte kõiki selle lause väljajäetud osi. Ombudsman otsustas, et komisjon on astunud asjakohaseid samme kaebuse selle aspekti lahendamiseks.
Teise küsimuse puhul leidis ombudsman, et komisjoni haldusomavoli ei esinenud.
Kaebuse taust
1. Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi liige, soovis teavet kontaktide kohta, mis Euroopa Komisjonil olid eraõiguslike IT-ettevõtjatega ELi broneeringuinfo direktiivi [1] ettepaneku ettevalmistamisel. Selleks taotles ta ELi dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse (määrus 1049/2001)[2] alusel „kõiki komisjoni dokumente, mis on seotud volinike ja komisjoni ametnike kohtumiste ja lobikontaktidega (...) ettevõtjatega, kes on spetsialiseerunud broneeringuinfo ja/või reisijaid käsitleva eelteabe süsteemide loomisele ja haldamisele ajavahemikul 2010. aastast kuni praeguseni”.
2. Komisjon andis pärast isikuandmete redigeerimist [3] osalise juurdepääsu kolmele tema ja äriühingu vahelisele kirjale ning kahele aruandele komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi korraldatud kohtumiste kohta tööstuse sidusrühmadega.
3. Kaebuse esitaja taotles komisjoni otsuse läbivaatamist [4] ja juhtis tähelepanu sellele, et komisjon ei olnud kindlaks teinud ühtegi e-kirja, mis kuuluks taotluse kohaldamisalasse.
4. Pärast uut sihipärast e-kirjade otsingut tegi komisjon kindlaks veel 19 dokumenti, mis kuuluvad kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse, nimelt rände ja siseasjade peadirektoraadi ja mitme äriühingu vahel vahetatud e-kirjad. Pärast mõne e-kirja [5] autoritega konsulteerimist ja omapoolset uurimist andis komisjon ulatusliku osalise juurdepääsu uutele identifitseeritud dokumentidele tingimusel, et isikuandmed ja tundlikud äriandmed kustutatakse.
5. Ühe konkreetse 9. veebruari 2015. aasta e-kirja puhul, mille IT-ettevõte saatis rände ja siseasjade peadirektoraadi töötajale, kustutas komisjon osa selle sisust. Väljaantud e-kirja kustutatud lause on järgmine: „Me allkirjastasime hiljuti lepingu [redigeeritud] pakkumiseks“. Komisjon väitis, et kustutamine oli õigustatud määruses 1049/2001 [6] sätestatud ärihuvide kaitse erandi alusel.
6. Komisjon selgitas, et redigeeritud osad viitavad selle äriühingu klientidele ja kontaktidele. Ta leidis, et „sellel teabel on tõepoolest kaubanduslik väärtus, eelkõige konkurentsiolukorras, kus mitu äriühingut konkureerivad lepingu nimel “, ning et selle avalikustamine kahjustaks äriühingu „ärihuve seoses tema klientidega ja tema äristrateegiat, mis on tema äritegevuses otsustava tähtsusega “.
7. Komisjon teatas, et on uurinud, kas on olemas avalik huvi avalikustamise vastu, mis võiks kaaluda üles erandiga kaitstud ärihuvid ja õigustada täieliku e-kirja avaldamist. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja ei olnud oma läbivaatamistaotluses sellist avalikku huvi tuvastanud ja komisjon ei suutnud ka sellist avalikku huvi kindlaks teha. Seega järeldas komisjon, et „käesoleval juhul teenib avalikku huvi paremini see, kui dokumentide osi [...] ei avalikustata kooskõlas määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandiga kaitstud huvidega“.
8. 24. oktoobril 2016 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.
Uurimine
9. Ombudsman algatas uurimise järgmistes küsimustes:
i) Komisjon keeldus ekslikult andmast üldsusele täielikku juurdepääsu e-kirjale, mille ta sai IT-ettevõtjalt broneeringuinfo direktiivi käsitleva komisjoni ettepaneku ettevalmistamise käigus.
ii) Pärast seda, kui komisjon oli läbivaatamise käigus kindlaks teinud täiendavad asjakohased dokumendid, ei andnud ta kaebuse esitajale võimalust taotleda kõnealusele e-kirjale täieliku juurdepääsu andmisest keeldumise otsuse täiendavat läbivaatamist.
10. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis komisjoni toimikut ja pidas komisjoniga kaks järelkohtumist. Seejärel küsis ombudsman komisjonilt, kas ta kavatseb avaldada osa redigeeritud teabest. Komisjon vastas sellele taotlusele ja seejärel saatis kaebuse esitaja märkused komisjoni vastuse kohta.
11. Komisjon keeldus esialgu avalikustamast suuremat osa kõnealusest lausest. Pärast uuesti konsulteerimist asjaomase IT-ettevõtjaga ja temalt nõusoleku saamist nõustus komisjon lõpuks avalikustama osa redigeeritud teabest. See puudutas äriühingu lepingupartnerit ja tehingu eesmärki, mida mainiti juba avalikustatud osades . Komisjon kordas, et selle lause ülejäänud avalikustamata osa, mis puudutas äriühingu äristrateegiat, ei saanud tema otsuses esitatud põhjustel avalikustada.
12. Ombudsmani otsuses võetakse arvesse poolte argumente ja seisukohti uurimise kõigis etappides.
Komisjoni keeldumine anda üldsusele täielik juurdepääs e-kirjale, mille ta sai broneeringuinfo direktiivi ettevalmistamise käigus
13. Ombudsman tunnistab, et komisjon on pärast tema sekkumist avalikustanud rohkem lause osi, millele kaebuse esitaja taotles täielikku juurdepääsu. Pärast dokumendiga tutvumist võib ombudsman kinnitada, et allesjäänud avaldamata teave on seotud äriühingu äristrateegiaga. Ta nõustub komisjoni esitatud põhjendustega, mis õigustavad tema seisukohta, et selle teabe avalikustamine kahjustaks äriühingu ärihuve.
14. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon on astunud piisavaid samme kaebuse esitaja tõstatatud esimese küsimuse lahendamiseks ja on rahuldanud kaebuse selle aspekti, nimelt e-kirja osa avalikustamata jätmise.
Võimalus taotleda dokumentidele juurdepääsu keelava otsuse uut läbivaatamist
15. Kaebuse esitaja väitis, et kui komisjon teeb läbivaatamistaotluse alusel kindlaks uued dokumendid ja keeldub neile täielikust või osalisest juurdepääsust, peaks ta andma taotlejale võimaluse neid dokumente käsitlev otsus uuesti läbi vaadata.
Ombudsmani hinnang
16. Määruses 1049/2001 on sätestatud kaheetapiline menetlus. Kui institutsiooni esialgne vastus dokumentidele juurdepääsu taotlusele ei too kaasa täielikku avalikustamist, on taotlejal õigus taotleda, et institutsioon vaataks oma seisukoha uuesti läbi [7]. Sellisel juhul võetud lõpliku seisukoha võib Euroopa Liidu Kohus või ombudsman väliselt läbi vaadata.
17. On võimalik, nagu käesolevas asjas, et institutsioon tuvastab oma esialgse vastuse uuesti läbivaatamisel rohkem dokumente, mis kuuluvad esialgse juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse. Kaebuse esitaja arvates peaks taotlejatel olema sellistel juhtudel võimalus uuesti läbi vaadata uued kinnipeetud dokumendid või dokumentide osad.
18. Ombudsman märgib, et määruses 1049/2001 sellist sätet ei ole. Kuigi kaebuse esitaja seisukoht on mõistetav ja loogiline, ei kajasta see määruse selgeid sätteid. Välise läbivaatamise kättesaadavus, mida kaebuse esitaja kasutas ombudsmani poole pöördumisel, annab kaebuse esitajatele võimaluse vaidlustada institutsiooni keeldumine ja esitada selle kohta märkusi. Välise hindamise protsess nõuab, et krediidiasutus või investeerimisühing põhjendaks oma seisukohta, mis kaudselt ajendab krediidiasutust või investeerimisühingut vaatama läbi oma otsuse jätta asjaomane dokument või selle mis tahes osa avaldamata.
19. Neil asjaoludel ei leia ombudsman komisjoni haldusomavoli, kuna ta ei pakkunud kaebuse esitajale uute leitud dokumentide kinnipeetud osade täiendavat läbivaatamist. Erinevatel asjaoludel võib määruse 1049/2001 alusel esitatud esialgse taotluse kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide algse otsingu piisavuse kohta esitada kaebuse, kuid käesoleval juhul ei ole selle aspekti uurimine põhjendatud.
Järeldused
Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:
Komisjon on pärast ombudsmani sekkumist astunud asjakohaseid samme kaebuse esitaja tõstatatud esimese küsimuse lahendamiseks.
Komisjon ei ole kaebuse esitaja tõstatatud teise küsimusega seoses haldusomavoli toime pannud.
Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
Emily OʹReilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 19. detsember 2017
[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT L 119, 4.5.2016, lk 132–149).
[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48).
[3] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile b.
[4] Esitades määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohase kordustaotluse.
[5] Nagu on nõutud määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 4.
[6] Artikli 4 lõike 2 esimene taane.
[7] Määruse 1049/2001 artikli 7 lõige 2 annab taotlejale õiguse taotleda institutsiooni otsuse läbivaatamist, esitades „kordustaotluse”.