- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse uurimine seoses kaebusega 1777/2014/PHP, mis käsitleb Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust käsitlevatele dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluse menetlemist Euroopa Komisjoni poolt
Otsus
Juhtum 1777/2014/PHP - Alguskuupäev: Reede | 21 november 2014 - Otsuse kuupäev: Reede | 30 oktoober 2015 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Haldusomavoli ei tuvastatud ) - Riik Hispaania
Juhtum puudutas taotlust juurdepääsuks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistega seotud dokumentidele. Komisjon keeldus teatud dokumentidega tutvumise võimaldamisest, põhjendades seda rahvusvaheliste suhete ja otsustamisprotsessi kaitsega. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole ja väitis, et komisjon ei ole põhjendanud viidatud erandeid ja tema seisukohta, et taotletud dokumentide avalikustamiseks puudub ülekaalukas avalik huvi.
Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni otsus keelduda taotletud dokumentidele juurdepääsu andmisest oli põhjendatud. Lisaks märkis ombudsman, et ombudsman uuris kaebuse aluseks olevaid probleeme põhjalikult Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste läbipaistvust käsitlevas omaalgatuslikus uurimises. Seetõttu otsustas ta juhtumi lõpetada.
Kaebuse taust
1. 4. augustil 2014 esitas kaebuse esitaja, kes on Hispaania kodanik, määruse 1049/2001 [1] alusel taotluse juurdepääsuks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisi käsitlevatele dokumentidele. Eelkõige taotles kaebuse esitaja juurdepääsu konsolideeritud teksti ettepanekutele, mitteametlikele dokumentidele ja järgmiste peatükkide teksti ettepanekute kavanditele: i) energia ja toorained; ii) finantsteenused ning iii) teenused ja investeeringud, intellektuaalomand ja riigihanketeenused.
2. Komisjon tegi oma 13. augusti 2014. aasta vastuses kindlaks 23 dokumenti, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse. Komisjon edastas kaebuse esitajale lingid kolmele dokumendile (mis olid sel ajal juba avalikud) ja keeldus võimaldamast juurdepääsu ülejäänud dokumentidele, tuginedes ühele määruses 1049/2001 sätestatud erandile, nimelt rahvusvaheliste suhete kaitsele [2].
3. 24. augustil 2014 taotles kaebuse esitaja selle otsuse läbivaatamist (nn kordustaotlus). Tuginedes Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-350/12 P,[3] väitis kaebuse esitaja, et määruses 1049/2001 sätestatud erandeid tuleks tõlgendada ja kohaldada rangelt ning et erandi kasutamise korral peab komisjon selgitama, kuidas dokumendi avalikustamine võib kahjustada selle erandiga kaitstud huve. See oht ei saa siiski olla puhthüpoteetiline. Kaebuse esitaja leidis, et käesoleval juhul esineb ülekaalukas avalik huvi, mis õigustab dokumentide avalikustamist.
4. Komisjon kordas oma 30. septembri 2014. aasta kinnitavas otsuses oma seisukohta, et ta ei saa anda juurdepääsu taotletud dokumentidele, tuginedes i) rahvusvaheliste suhete kaitsele ja ii) otsustusprotsessi kaitsele [4].
5. Kuna kaebuse esitaja ei olnud komisjoni seisukohaga rahul, esitas ta 17. oktoobril 2014 ombudsmanile käesoleva kaebuse.
Uurimine
6. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmised väited ja nendega seotud nõuded:
Väide
Komisjon ei põhjendanud piisavalt määruses 1049/2001 sätestatud erandite kohaldamist ega võtnud nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu hiljutist otsust kohtuasjas C-350/12 P.
Nõuded
1) Ombudsman peaks kontrollima, kas taotletud dokumentidele tuleks anda täielik või osaline juurdepääs.
2) Komisjon peaks võimaldama juurdepääsu taotletud dokumentidele, võttes arvesse ombudsmani järeldusi.
7. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni arvamuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni arvamusele. Ombudsman uuris ka komisjoni toimikut selle juhtumi kohta, sealhulgas juurdepääsutaotlusega hõlmatud dokumente. Uurimise läbiviimisel on ombudsman võtnud arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.
Väide, et komisjon ei põhjendanud piisavalt viidatud erandite kohaldamist ega võtnud arvesse hiljutist kohtupraktikat
Ombudsmanile esitatud argumendid
8. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oli tahtlikult eiranud Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-350/12 P ja kohaldanud määruse 1049/2001 erandeid kõigi taotletud dokumentide suhtes automaatselt ja neid eristamata.
9. Komisjon väitis oma arvamuses, et ta oli üksikasjalikult selgitanud kahe viidatud erandi kohaldamist ning viidanud ülekaaluka üldise huvi puudumisele ja osalise juurdepääsu andmata jätmise põhjustele. Lisaks märkis komisjon vastupidiselt kaebuse esitaja arvamusele, et ta võttis arvesse Euroopa Kohtu arutluskäiku kohtuasjas C-350/12 P.
10. Komisjon märkis ka, et kooskõlas 25. novembri 2014. aasta teatisega [5] avaldati mõned kaebuse esitaja nõutud dokumendid 7. jaanuaril 2015 komisjoni veebisaidil. Lisaks kordas komisjon oma kavatsust avaldada liikmesriikide ja parlamendiga jagatud ELi läbirääkimistekstid, mis tähendaks nn tekstiliste ettepanekute avaldamist, välja arvatud juhul, kui juhtumipõhiselt kohaldatakse mõnda määruses 1049/2001 sätestatud erandit.
11. Seoses ombudsmani esindajate poolt kontrolli käigus tõstatatud ettepanekuga vaadata uuesti läbi osalise juurdepääsu andmine dokumendile „Õigusalane koostöö finantsmääruse valdkonnas”, ütles komisjon, et kõnealune dokument ei ole veel tekstiline ettepanek, arvestades, et EL on selles küsimuses oma seisukohta kujundamas. Kui aga ELi seisukoht on selge ja USA-le on esitatud ametlik tekstiettepanek, lubas komisjon selle avalikustada. Lisaks väitis komisjon, et osalise juurdepääsu andmine tooks kaasa ELi analüüsi ja taktikalise läbirääkimispositsiooni avalikustamise.
12. Kaebuse esitaja kordas oma märkustes, et komisjoni lähenemisviis ei ole kooskõlas otsusega kohtuasjas C-350/12 P. Ta vaidlustas komisjoni arusaama tema "ulatuslikust kaalutlusõigusest" dokumentide avalikustamise kindlaksmääramisel,[6] võttes arvesse selle vastuolu õigusega saada teavet ilma ametiasutuste sekkumiseta [7] ja läbipaistvuse põhimõttega. Ta väitis ka, et tuginedes määruses 1049/2001 sätestatud eranditele, oli komisjoni tegelik kavatsus takistada kodanikel avalikku huvi pakkuva küsimuse tundmist ja selles osalemist.
Ombudsmani hinnang
13. Sissejuhatava märkusena märgib ombudsman, et eelmisel aastal esitas ta Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimisi käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/10/2014/RA raames komisjonile esimesed ettepanekud, millele järgnes kümme täiendavat ettepanekut, mis sisaldusid tema otsuses uurimise lõpetamise kohta (edaspidi „lõpetamisotsus”). Omaalgatusliku uurimise ulatus oli laiem kui dokumentidele juurdepääsu taotluste konkreetsete keeldumiste hindamine ning selle eesmärk oli tagada suurem läbipaistvus ja üldsuse usaldus Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste protsessi vastu [8].
14. Käesolev kaebus käsitleb seda, kas seoses kaebuse esitaja dokumentidega tutvumise taotlusega oli komisjoni otsus keelata juurdepääs taotletud dokumentidele piisavalt põhjendatud ja kooskõlas ELi kohtute hiljutise kohtupraktikaga.
15. Ombudsman tunnistas oma lõpetamisotsuses vajadust luua kontekst, milles läbirääkimisi saaks tõhusalt pidada. See tähendab, et teatud punktides on õiguspärane hoida teatud teavet ja dokumente konfidentsiaalsena, näiteks läbirääkimiste teatud etappides. Ombudsman rõhutas siiski ka seda, et dokumentide avalikustamata jätmine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning et kõiki erandeid üldsuse dokumentidele juurdepääsu põhiõigusest tuleb tõlgendada kitsendavalt. Rahvusvahelisi suhteid käsitleva erandi kohta märkis ombudsman, et seda ei kohaldata üksnes seetõttu, et dokumendi sisu puudutab rahvusvahelisi suhteid. Vastupidi, selle dokumendi sisu põhjal peab komisjon tõendama, et selle avalikustamine kahjustaks avalike huvide kaitset seoses rahvusvaheliste suhetega.
16. Käesoleval juhul on ombudsman seisukohal, et komisjon on seda standardit järginud. Ombudsman märgib, et viidates oma kinnitavas otsuses rahvusvaheliste suhete erandile, ütles komisjon, et dokumendid, millele juurdepääsu ei võimaldatud, olid kõik läbirääkimisdokumendid ja et nende avalikustamine kahjustaks ELi läbirääkimispositsiooni. Komisjon väitis, et läbirääkimiste edukus sõltub olulisel määral poolte strateegiate ja eesmärkide kaitsmisest ning nendevahelise vastastikuse usalduse säilitamisest. Lisaks leidis komisjon, et dokumentide avalikustamine võib kahjustada ELi seisukohta mitte ainult seoses praeguse TTIP läbirääkimisprotsessiga, vaid võib negatiivselt mõjutada ka tulevasi kahepoolseid läbirääkimisi. Ombudsmani arvates on komisjoni selgitus pärast dokumentidega tutvumist mõistlik ja kõikehõlmav.
17. Seega on ombudsman veendunud, et komisjon järeldas põhjendatult, et kõik vaidlusalused dokumendid on kaitstud rahvusvahelisi suhteid puudutava erandiga. Selle erandi suhtes ei kohaldata ülekaaluka avaliku huvi kriteeriumi, seega ei ole avalikku huvi vaja täiendavalt kaaluda. Kuna kõik dokumendid on hõlmatud rahvusvaheliste suhete erandiga, ei ole vaja kaaluda, kas kõik dokumendid või osa neist on hõlmatud ka eraldi erandiga, mille eesmärk on kaitsta otsustamisprotsessi.
18. Lisaks leiab ombudsman, et vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei eiranud komisjon ELi kohtute hiljutist kohtupraktikat. Liidu kohtud on nimelt asunud seisukohale, et kui dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldutakse määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a alusel, on institutsioon kohustatud selgitama, kuidas avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada erandiga kaitstud huve. Lisaks peab huvide kahjustamise oht olema mõistlikult ettenähtav ja mitte ainult oletuslik [9].
19. Sellega seoses kinnitas komisjon oma kinnitavas otsuses taas oma kohustust tagada rahvusvaheliste läbirääkimiste läbipaistvus, mida tõendavad juba avalikustatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumendid. Komisjon selgitas siiski, et mõned taotletud dokumendid olid läbirääkimisdokumendid, mis sisaldasid otseseid ja kaudseid viiteid USA läbirääkimispositsioonile. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et USA läbirääkimisdokumente ei ole avalikustatud ja et nende ühepoolne avalikustamine ELi poolt võib tõsiselt kahjustada pooltevahelist vastastikust usaldust.
20. Nagu ombudsman oma lõpetamisotsuses märkis, on avalik huvi säilitada ELi mis tahes rahvusvahelise partneri usaldus ja kindlustunne, mis esitab põhjendatud taotlusi dokumentide mitteavaldamiseks, tuginedes vajadusele kaitsta rahvusvahelise partneri õigustatud huve. Komisjon ise märkis oma arvamuses, et kui USA taotleb konfidentsiaalsust, peab EL seda arvesse võtma. Ombudsman on sellega nõus. Käesolevas asjas ei ole aga kindlaks tehtud, millises ulatuses andis komisjon kõnealuste dokumentide osas USA-le volitused. Ombudsman märgib siiski, et selle juhtumi puhul tehti kinnitav otsus enne, kui komisjon esitas oma järelvastuse ombudsmani lõpetamisotsusele, milles ta seda küsimust käsitles. Seetõttu ei ole vaja seda küsimust käesoleva uurimise raames edasi käsitleda.
21. Ombudsmani talitused kontrollisid kontrolli käigus, et kui välja arvata dokumendid, mis olid sel ajal juba avalikud, olid dokumendid, millele juurdepääsu ei võimaldatud, tõepoolest läbirääkimisdokumendid. Nagu on märgitud ombudsmani lõpetamisotsuses, võib dokumentide avalikustamisest õiguspäraselt keelduda, kui see kahjustaks läbirääkimiste tundlikus etapis õigustatud huve. Eespool öeldust hoolimata juhtis ombudsman oma lõpetamisotsuses tähelepanu ka sellele, et komisjon peaks hindama, kas Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumendi saab avalikustada niipea, kui dokument on asutusesiseselt viimistletud; kui seda ei saa sel hetkel avalikustada, peaks komisjon avalikustamisega seotud olukorda seejärel korrapäraste ja eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel uuesti hindama.
22. Sellega seoses paluti komisjonil ombudsmani kontrolli käigus kaaluda, kas ta saaks anda osalise juurdepääsu ühele dokumendile („Mitteametlik dokument õigusalase koostöö kohta finantsmääruse valdkonnas”). Komisjon selgitas oma arvamuses nõuetekohaselt, et kõnealune dokument ei olnud sel ajal ametlik tekstiettepanek. Ta märkis siiski, et kui ametlik tekstiettepanek on USA-le esitatud, avalikustatakse see dokument. Komisjon märkis, et sisulise osalise juurdepääsu andmine dokumendile selles etapis paljastaks vältimatult ELi analüüsi- ja läbirääkimisstrateegia.
23. Ombudsman märgib, et nagu komisjon oma arvamuses teatas, sisaldab komisjoni spetsiaalne veebisait Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust käsitlevate ELi läbirääkimiste tekstide kohta [10] nüüd mitut regulatiivset koostööd käsitlevat dokumenti.[11] Samuti näib, et komisjon ajakohastab korrapäraselt selle veebisaidi sisu.
24. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon on nüüd võtnud ennetavama hoiaku läbipaistvuse suurendamiseks kooskõlas 25. novembril 2014 väljakuulutatud kohustusega avaldada TTIP ELi läbirääkimistekstid, mida jagatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendiga, olles need edastanud oma läbirääkimispartnerile.
25. Eespool öeldut arvesse võttes ning ombudsmani käsutuses olevate argumentide ja tõendite põhjal leiab ombudsman, et komisjon ei ole toime pannud haldusomavoli. See otsus tehakse ka ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/10/2014/RA raames tehtud analüüsi, järelduste ja ettepanekute põhjal.
Järeldus
Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:
Komisjoni haldusomavoli ei esinenud.
Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
Strasbourg, 30. oktoober 2015
[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, edaspidi „määrus 1049/2001”).
[2] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane
[3] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. juuli 2014, nõukogu vs. in 't Veld, C-350/12 P, ECLI:EU:C:2014:2039.
[4] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane ja artikli 4 lõike 3 esimene lõik
[5] Teatis komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste läbipaistvuse kohta (C(2014) 9052 final)
[6] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. juuli 2014, nõukogu vs. in 't Veld, C-350/12 P, ECLI:EU:C:2014:2039, punkt 63.
[7] Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11
[8] Otsuse terviktekst ja ombudsmani uurimisega seotud dokumendid on kättesaadavad aadressil: http://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/58668/html.bookmark
[9] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. juuli 2014, nõukogu vs. in 't Veld, C-350/12 P, ECLI:EU:C:2014:2039, punkt 64.
[10] Kättesaadav aadressil http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1230.
[11] Eelkõige: „Revised EU proposal on Regulatory Cooperation – Selgitus”, „Detailed explanation on the EU proposal for a Chapter on Regulatory Cooperation”, „Introduction to the EU legal text on Regulatory Cooperation in TTIP” ja „Textual proposal on regulatory cooperation in TTIP”