Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, Iirimaa kodanik, kes võitleb tuulegeneraatorite ehitamise vastu oma Iirimaa paikkonda, esitas 2014. aasta mais ombudsmanile kaebuse selle kohta, kuidas komisjon korraldas avaliku konsultatsiooni energiataristu projektide loetelu koostamise käigus, mida komisjon peaks rahastama esmajärjekorras.

Uurimine

2. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmised väited ja nõuded:

Väited:

1) Komisjon ei järginud oma teatist avaliku arutelu kohta [1] seoses energiataristu projektidega.

2) Piirates oma avaliku konsultatsiooni veebisaidi keelekasutust üksnes inglise keelega, jättis komisjon paljud kodanikud valimisõigusest ilma riikides, kus võidakse ehitada energiataristu projekte.

Nõuded:

1) komisjon peaks tagama, et kogu asjakohane keskkonnateave on kõnealustest projektidest mõjutatud kogukondadele kättesaadav;

Komisjon peaks kaaluma oma veebisaitide avaldamist avalikel konsultatsioonidel kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes või vähemalt nende liikmesriikide ametlikes keeltes, keda avalikel konsultatsioonidel kavandatud kavad mõjutaksid.

3. Uurimise käigus sai ombudsman Euroopa Komisjoni arvamuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni arvamusele. Uurimise läbiviimisel on ombudsman võtnud arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

Avalike konsultatsioonide läbiviimise viisiga seotud väidetavad puudused

Ombudsmanile esitatud argumendid

4. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei suutnud tagada, et üldsus saaks esitada oma seisukohad komisjoni ettepaneku kohta seada prioriteediks mitmesuguste Iirimaa tuulegeneraatorite projektide rahastamine. Ta väitis eelkõige, et komisjon ei kasutanud kõiki võimalikke vahendeid tuulegeneraatorite projekte käsitleva teabe avaldamiseks ega võtnud vajalikke meetmeid tagamaks, et Iirimaa huvitatud isikud saaksid osaleda komisjoni avalikus konsultatsioonis. Seoses nende väidetega märkis ta, et komisjon ei esitanud talle ühtegi näidet selle kohta, kuidas Iirimaa Midlandsi (kus ta elab) elanikke teavitati komisjoni avalikust arutelust tuulegeneraatorite projektide üle.

5. Kaebuse esitaja väitis, et suutmatus võtta ühendust inimestega, keda erinevad tuuleveskiprojektid mõjutavad, nimelt inimestega, kes elavad piirkondades, kus tuuleveskiid ehitatakse, on vastuolus Århusi konventsiooniga [2].

6. Komisjon teatas oma arvamuses, et korraldab enne projekti lisamist komisjoni poolt rahastamiseks prioriteetsete projektide loetellu [3] ulatuslikud avalikud konsultatsioonid. Projektide komisjonipoolse rahastamise küsimusest eraldi märkis komisjon, et riiklikud ametiasutused peavad enne üksikprojektidele loa andmist viima kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil läbi projektipõhised konsultatsioonid.

7. Komisjon teatas, et on algatanud avaliku konsultatsiooni nende projektide loetelu kohta, mida komisjon võib rahastada, veebisaidil „Sinu hääl Euroopas“, mis on ühtne juurdepääsupunkt kõigile komisjoni algatatud avalikele konsultatsioonidele.

8. Komisjon märkis, et täiendavatest konsultatsiooniüritustest teavitati üldsust energeetika peadirektoraadi eri veebilehtedel, sealhulgas avalike konsultatsioonide veebilehel, ürituste veebilehel ja uudistes; Mis on uut energiapoliitika veebilehel?

9. Lisaks märkis komisjon, et Iirimaa kommunikatsiooni-, energeetika- ja loodusvarade ministeeriumi veebisait sisaldas teavet konsultatsiooniprotsessi kohta ja linki energeetika peadirektoraadi asjaomasele veebisaidile.

10. Komisjon märkis ka, et ta kasutas ka „interneti traditsioonilisemaid alternatiive”, nagu pressiteated ja memod korduma kippuvate küsimustega.

11. Komisjon teavitas ombudsmani ka sellest, et tema konsulteerimisprotsess hõlmas seitset sidusrühmadele suunatud üritust [4].

12. Seejärel rõhutas komisjon, et konsultatsiooniprotsessile juurdepääsu suhtes ei kohaldata mingeid asukoha või sidusrühmade eripärast tulenevaid piiranguid. Ta märkis, et teabepäeval osalemine on tasuta.

13. Komisjon lisas, et konsulteerimine algas võimalikult varases etapis, nimelt 17 kuud enne komisjoni otsust selle kohta, millised projektid tuleks rahastamisel prioriseerida. Konsultatsioon kestis seejärel 15 nädalat (20. juunist kuni 4. oktoobrini 2012).

14. Lõpuks märkis komisjon, et 2012. aasta juunis avaldati komisjoni veebisaidil nende komisjoni talituste kontaktandmed, kes vastutavad komisjonipoolse rahastamise seisukohast prioriteetsete energiataristuprojektide loetelu koostamise eest, ning nende projektide eest vastutavate projektiarendajate nimed ,. Seetõttu oli igast konkreetsest projektist huvitatud üldsuse liikmetel võimalus nõuda projektiarendajatelt või komisjonilt lisateavet. Komisjon märkis sellega seoses, et ta on saanud ja menetlenud mitmeid teabenõudeid, mis on seotud energiataristuprojektide loetellu kantud projektidega.

15. Kaebuse esitaja küsis oma märkustes, „kui paljusid tavainimesi võib häirida komisjoni veebisaidi „Sinu hääl Euroopas” lugemine, kui nad seda isegi leiavad?” Sellega seoses ei nõustunud kaebuse esitaja komisjoni seisukohaga, et veebisaidil avaldatud teated on avalikud teated. Seejärel küsis kaebuse esitaja, kas komisjoni pressiteade avaldati Iiri ajalehtedes.

Ombudsmani hinnang

16. Ombudsman märgib, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 on sätestatud, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

17. Euroopa Liidu lepingu artikli 1 järgimine nõuab, et ELi institutsioonid teeksid üldsusele aegsasti kättesaadavaks piisava teabe poliitika ja otsuste kohta, mida nad kavatsevad vastu võtta, ning loob üldsusele asjakohased võimalused teha teatavaks oma seisukohad seoses kavandatud poliitika ja otsustega.

18. Euroopa Liidu lepingu artikli 1 järgimine on eriti oluline keskkonda mõjutada võiva poliitika ja otsuste puhul. Esiteks on keskkonnakaitse ja -parandamine ELi keskne tugisammas [5]. Teiseks on keskkonna tõhusaks kaitsmiseks ja parandamiseks vaja kogu ELi kodanike panust, kellel on sageli parimad võimalused keskkonnaohtude tuvastamiseks.

19. Eespool nimetatud põhimõtted kajastuvad Århusi konventsioonis, millele EL on alla kirjutanud ja mis on talle siduv. Konventsioonis on sätestatud mitmed üldsuse õigused seoses keskkonnaga. Konventsioonis on sätestatud igaühe õigus saada riigiasutuste valduses olevat keskkonnateavet, mis hõlmab teavet keskkonna seisundi, aga ka sellega seoses võetud poliitikate või meetmete kohta. Lisaks on riigiasutused konventsiooni kohaselt kohustatud aktiivselt levitama nende valduses olevat keskkonnateavet. Konventsiooniga luuakse ka õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemises. Ametiasutused peaksid seega kehtestama korra, mis võimaldaks mõjutatud üldsusel ja valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel esitada märkusi näiteks keskkonda mõjutavate projektide ettepanekute või keskkonnaga seotud kavade ja programmide kohta. Selliseid märkusi tuleks otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

20. Eespool nimetatud põhimõtted kajastuvad Århusi määruses [6]. Århusi määruse artiklis 9 on konkreetselt sätestatud üldsuse õigus osaleda liidu institutsioonide ja organite otsuste tegemises seoses keskkonda mõjutavate projektidega. Selles on märgitud (ombudsmani lisatud rõhutus):

"1. Ühenduse institutsioonid ja asutused pakuvad asjakohaste praktiliste ja/või muude sätete kaudu üldsusele varajasi ja tõhusaid võimalusi osaleda keskkonnaga seotud kavade või programmide ettevalmistamises, muutmises või läbivaatamises, kui kõik võimalused on veel avatud. Eelkõige juhul, kui komisjon koostab sellise kava või programmi kohta ettepaneku, mis esitatakse otsustamiseks teistele ühenduse institutsioonidele või organitele, näeb ta ette üldsuse osalemise selles ettevalmistavas etapis.

2. Ühenduse institutsioonid ja organid määravad kindlaks üldsuse, keda lõikes 1 osutatud liiki kava või programm mõjutab või võib mõjutada, või üldsuse, kellel on huvi sellise kava või programmi vastu, võttes arvesse käesoleva määruse eesmärke.

3. Ühenduse institutsioonid ja asutused tagavad, et lõikes 2 osutatud üldsust teavitatakse kas avalike teadaannete või muude asjakohaste vahendite, näiteks võimaluse korral elektroonilise meedia kaudu:

a) ettepaneku eelnõu, kui see on olemas;

b) koostatava kava või programmiga seotud keskkonnateave või -hinnang, kui see on kättesaadav; ja

c) osalemise praktiline kord, sealhulgas:

i) haldusüksus, kellelt võib saada asjakohast teavet;

ii) haldusüksus, kellele võib esitada märkusi, arvamusi või küsimusi, ning

iii) mõistlikud tähtajad, mis jätavad üldsusele piisavalt aega teavitamiseks ning keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessi ettevalmistamiseks ja selles tõhusaks osalemiseks.

(...)."

21. Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei võtnud piisavaid meetmeid, et teavitada isikuid, kes asuvad Iirimaa piirkonnas, kus ta elab (Midlands), mis on piirkond, kus oli siis tuuleveski projekt nende projektide loetelus, mida komisjon peaks rahastama esmajärjekorras. Ta väidab, et komisjon oleks pidanud korraldama kohtumisi Iirimaa Midlandsis elavate isikutega ja avaldama teateid sealsetes kohalikes ajalehtedes.

22. Ombudsman märgib, et Århusi määruse artikkel 9 on tulemustele suunatud. Selle asemel, et kehtestada jäik ametlik õiguskord, mis nõuab üldsuse osalemise konkreetsete vormide korraldamist, keskendub Århusi määruse artikkel 9 selle tagamisele, et saavutatakse tõhusad tulemused seoses üldsuse osalemisega otsuste tegemisel. Sellega seoses märgib ombudsman, et Århusi määruse artikli 9 lõikes 1 osutatakse vajadusele asjakohaste praktiliste ja/või muude sätete järele, et tagada üldsusele varajased ja tõhusad võimalused osaleda keskkonnaga seotud kavade või programmide ettevalmistamises, muutmises või läbivaatamises, kui kõik võimalused on veel avatud [7]. Sellega seoses ei nõustu ombudsman kaebuse esitaja väites sisalduva seisukohaga, et komisjon oleks pidanud kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et tagada juurdepääs energiataristu projektide loetelus olevatele väljaannetele/teabele. Komisjon ei pea kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et tagada juurdepääs energiataristu projektide loetelus olevatele väljaannetele/teabele. Pigem peab ta kasutama kõiki asjakohaseid vahendeid, et tagada juurdepääs energiataristu projektide loetelus olevatele väljaannetele/teabele. See, kas meede on „asjakohane” või mitte, sõltub selle keskkonnaküsimuse laadist, mille kohta otsus tehakse, ja otsuse tegemise laadist. See sõltub ka sellest, kas teistel asutustel on selliste meetmete võtmiseks paremad võimalused.

23. Ombudsman võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni väite, et kõik üksikud energiataristuprojektid, mis on kantud energiataristuprojektide loetellu, peavad enne jätkamist läbima riiklikul tasandil täieliku loamenetluse, mis hõlmab projektipõhist avalikku konsultatsiooni, mis on suunatud sidusrühmadele, keda iga projekt tõenäoliselt otseselt mõjutab, sealhulgas kohapeal elavatele isikutele [8]. See tähelepanek on oluline, sest isegi kui projekt oleks kunagi ELi tasandil rahastamiseks heaks kiidetud, ei saaks see toimuda ilma riiklikul tasandil luba saamata.

24. Komisjoni avaldust toetavad asjakohased õigusaktid. Ombudsman märgib, et määruse (EL) nr 347/2013 (üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta) artiklis 9 on sätestatud, et ilma et see piiraks Århusi ja Espoo konventsioonidest ning asjakohasest liidu õigusest tulenevate nõuete kohaldamist, järgivad kõik projektide loamenetluse osalised määruse VI lisas sätestatud üldsuse osalemise põhimõtteid. Lisaks on määruses sätestatud, et enne lõpliku ja täieliku taotlustoimiku esitamist pädevale asutusele korraldab projektiarendaja või, kui see on siseriikliku õigusega nõutav, pädev (riiklik, piirkondlik või kohalik) asutus vähemalt ühe avaliku konsultatsiooni.

25. Määruse (EL) nr 347/2013 VI lisas on sätestatud, et selleks, et suurendada üldsuse osalemist loamenetluses ning tagada eelnev teavitamine ja dialoog üldsusega, kohaldatakse eespool nimetatud avaliku konsultatsiooni suhtes järgmisi põhimõtteid:

Ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sealhulgas asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, maaomanikke ja projekti läheduses elavaid kodanikke, üldsust ja nende ühendusi, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega konsulteeritakse aegsasti, kui üldsuse võimalikke muresid on veel võimalik arvesse võtta, ning avatud ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiarendaja tegevust.

b) Pädevad asutused tagavad, et ühishuviprojektidega seotud avalikud konsultatsioonid koondatakse võimaluse korral ühte rühma. Iga avalik konsultatsioon hõlmab kõiki menetluse konkreetse etapiga seotud teemasid ning ühte menetluse konkreetse etapiga seotud teemat ei käsitleta rohkem kui ühes avalikus konsultatsioonis; üks avalik konsultatsioon võib siiski toimuda rohkem kui ühes geograafilises asukohas. Avalikus konsultatsioonis käsitletavad teemad märgitakse selgelt ära avaliku konsultatsiooni teates.

c) Märkused ja vastuväited on vastuvõetavad üksnes alates avaliku konsultatsiooni algusest kuni tähtaja lõpuni.”

26. VI lisas lisatakse, et üldsuse osalemise mõiste hõlmab vähemalt järgmist teavet:

"a) asjaomased sidusrühmad, kelle poole on pöördutud;

b) kavandatavad meetmed, sealhulgas erikoosolekute kavandatud üldised toimumiskohad ja kuupäevad;

c) ajakava;

d) vastavate ülesannete täitmiseks eraldatud inimressursid.”

27. VI lisas lisatakse, et enne taotlustoimiku esitamist toimuva avaliku konsultatsiooni raames peavad asjaomased pooled vähemalt:

avaldada kuni 15-leheküljeline teabeleht, milles antakse selge ja kokkuvõtlik ülevaade projekti eesmärgist ja esialgsest ajakavast, riiklikust võrgu arengukavast, kaalutud alternatiivsetest marsruutidest, eeldatavast mõjust, sealhulgas piiriülesest mõjust, ja võimalikest leevendusmeetmetest, ning mis avaldatakse enne konsultatsiooni algust; teabelehes on lisaks loetletud artiklis 18 osutatud läbipaistvusplatvormi ja punktis 1 osutatud menetlusjuhendi veebiaadressid;

b) teavitab kõiki asjaomaseid sidusrühmi projektist veebisaidi ja muude asjakohaste teabekanalite kaudu. Projekti veebisaidil tehakse kättesaadavaks vähemalt järgmine teave: viidatud teabeleht; mittetehniline ja korrapäraselt ajakohastatav kokkuvõte, mis ei ole pikem kui 50 lehekülge ja mis kajastab projekti hetkeolukorda ning milles on ajakohastamise korral selgelt märgitud muudatused eelmistes versioonides; projekti ja avalike konsultatsioonide kavandamine, märkides selgelt avalike konsultatsioonide ja kuulamiste kuupäevad ja kohad ning nende kuulamistega seotud kavandatavad teemad; kontaktandmed kõigi taotlusdokumentide saamiseks; ning kontaktandmed märkuste ja vastuväidete esitamiseks avalike konsultatsioonide käigus;

c) kutsuda asjaomased mõjutatud sidusrühmad kirjalikult spetsiaalsetele koosolekutele, kus arutatakse mureküsimusi.“

28. Ombudsman rõhutab, et eespool öeldut silmas pidades ei saa ellu viia ühtegi projekti, mis on kantud nende projektide loetellu, mille rahastamist võiks prioriseerida, välja arvatud juhul, kui nendega on kohalikul tasandil asjakohaselt konsulteeritud, kus isikud, keda projektid kõige rohkem mõjutavad ja kes võivad olla projektide keskkonnamõjust paremini informeeritud, võivad esitada oma seisukohti ja muresid. Seega on selge, et on olemas kaitsemeetmed, mis tagavad, et kodanikud saavad osaleda üksikprojektidega seotud otsuste tegemises ja esitada oma seisukohad nende projektide keskkonnamõju kohta enne nende rakendamist.

29. Tuleb märkida, et kui projekt ei läbi riikliku tasandi heakskiitmisetappi, ei ole ELi tasandi otsusel selle rahastamise kohta mingit mõju, kuna rahastamist saab anda ainult elluviidavatele projektidele.

30. Ombudsmani arvates ei oleks asjakohane, kui komisjon püüaks korrata konsulteerimist, mis peab juba toimuma riiklikul tasandil. Sellega seoses ei saa komisjonile ette heita, et ta otsustas mitte korraldada koosolekuid piirkondades, kus projekte rakendatakse [9].

31. Kuigi komisjon ei püüdnud korrata seda liiki konsultatsioone, mis peaksid toimuma riiklikul tasandil, astus ta siiski samme, et korraldada ulatuslik konsulteerimine teatavate projektide rahastamise kavade üle, pöörates erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele, mis kuuluvad tema eripädevusse ja -pädevusse.

32. Ombudsman märgib, et komisjoni konsultatsiooni teemaks olnud küsimused olid väga laiaulatuslikud ega piirdunud keskkonnaküsimustega. Komisjoni otsustusprotsess nõudis ka projektide üldise mõju hindamist majanduslikust ja keskkonnaalasest perspektiivist. Projektide hindamisel kasutatavad kriteeriumid hõlmasid turgude integreerimist ja koostalitlusvõimet; suurem konkurents, rõhuasetusega mitmekesistamisel, sealhulgas juurdepääsu hõlbustamisel omamaistele tarneallikatele; varustuskindlus; heitkoguste tase, mida mõõdetakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja elektrivõrgutaristu keskkonnamõju hindamise teel; ülekande- ja jaotusvõrkude suutlikkus ühendada ja tuua elektrit kasutajatelt ja kasutajateni. Nagu allpool selgitatakse, oli isikutel ja huvirühmadel kogu ELis, mitte ainult neil isikutel ja rühmadel, kes asuvad piirkondades, kus konkreetsed projektid võidakse lõpuks lõpule viia, õigus ja õigus esitada oma seisukohti nendes laiaulatuslikes küsimustes.

33. Konkreetsete projektide kohta esitatud teabe ulatuse kohta märgib ombudsman, et rahastamiseks prioriteetsete projektide loetelu hõlmab üle 200 projekti kogu ELis. Iga projekti kirjeldus konsultatsioonidokumentides oli väga piiratud. Enamikul juhtudel kirjeldatakse projekti ühel real. Kirjelduses on esitatud projekti liik (näiteks projekt E155 on kirjeldatud kui „3GW of onshore wind in Ireland to be be be directconnected using c250km HVDC cables to the UK power system in Wales“), selle valmimise kuupäev, kui see on teada, ja projekti teostav ettevõte (edaspidi „edendaja“). Komisjon märkis siiski oma arvamuses ombudsmanile, et ta on valmis andma kõigile üksustele, kes taotlesid konkreetsete projektide kohta lisateavet, nende projektide kohta lisateavet. Ta märkis, et ta sai sellised taotlused kätte ja vastas neile jaatavalt.

34. Ombudsman märgib, et komisjoni valitud vahend üldsuse teavitamiseks kõnealustest keskkonnaküsimustest oli peamiselt veebipõhine. Komisjon paigutas teabe oma erinevatele veebisaitidele ja tagas, et teave paigutatakse riiklike keskkonnaasutuste veebisaidile. Võttes arvesse vajadust võtta veebipõhiste sidevahendite abil ühendust isikutega kogu ELis, oleks see põhimõtteliselt asjakohane (tingimusel, et nagu arutatakse seoses allpool esitatud teise väitega, võetakse asjakohaseid meetmeid, et tagada olulise teabe kättesaadavus kõigile kodanikele ja rühmadele kättesaadavates keeltes).

35. Veebipõhiste kommunikatsioonimeetodite kasutamise ulatuse ja intensiivsuse kohta märgib ombudsman, et komisjoni kasutatud veebipõhine meetod oli veebisait. Veebisait on sisuliselt staatiline suhtlusvahend. Ombudsman märgib, et sarnaste protsesside puhul võib tulevikus olla kasulik kaaluda ka dünaamilisema ja interaktiivsema suhtlusvõrgustiku kasutamise eeliseid. Ombudsman teeb selle kohta täiendava märkuse.

36. Komisjon korraldas protsessi käigus ka mitmeid üritusi sidusrühmadele. Üritused toimusid Brüsselis, Madridis ja Firenzes. Ombudsman nõustub, et selliste kohtumiste korraldamine on samuti asjakohane, sest erinevalt veebipõhistest suhtlusvormidest (ja trükipõhisest suhtlusest) võimaldavad need kohest arvamuste vahetust ja arutelu. Nagu eespool märgitud, ei ole probleemne asjaolu, et komisjon ei korraldanud kohtumisi kohalikul tasandil, kus rakendataks konkreetseid taristuprojekte, kuna selliseid kohalikke konsultatsioone üksikute projektide üle korraldavad pädevad asutused riiklikul tasandil. Komisjonil ei olnud vaja selliseid kohtumisi korrata.

37. Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman esimese väite puhul haldusomavoli juhtumit.

Kodanike väidetav valimisõigusest ilmajätmine, piirates avalikus konsultatsioonis kasutatavaid keeli

Ombudsmanile esitatud argumendid

38. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon korraldas avaliku konsultatsiooni ainult inglise keeles. Kaebuse esitaja märkis, et projektidel on üleeuroopaline ulatus. Seetõttu on kaebuse esitaja seisukohal, et enamik ELi kodanikke jäeti täielikult valimisõigusest ilma üksnes inglise keele kasutamise tõttu.

39. Komisjon märkis oma arvamuses, et ta on teadlik sellest, kui oluline on anda üldsusele teavet nende riigikeeles. Ta ei nõustunud siiski väitega, et ta piiras oma veebisaidi keele inglise keelega. Komisjon ütles, et teave avaliku konsultatsiooni kohta avaldati veebisaidil „Sinu hääl Euroopas” kõigis riigikeeltes. Komisjon märkis siiski, et tema tõlketalitusel on piiratud ressursid ja seetõttu ei saa ta tõlkida kõiki konsultatsioonidokumente.

40. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et ta pääses saksa keeles juurde veebisaidile „Sinu hääl Euroopas“. Seejärel läks ta jaotisse „Konsultationen nach Politikbereichen“(konsultatsioonid vastavalt poliitikavaldkonnale). Seejärel külastas ta sektsiooni pealkirjaga "Energia"(Energia). Seosed võimalike energiataristuprojektidega andsid tulemuseks järgmise sõnumi „Die gesuchten Informationen stehen in folgender Sprache/folgenden Sprachen zur Verfügung: inglise keel” (soovitud teave on kättesaadav järgmises keeles/järgmistes keeltes: inglise keeles).

Ombudsmani hinnang

41. Ombudsman rõhutab, et selleks, et avalik konsultatsioon oleks tõhus, eriti kui see on seotud üleeuroopalise tähtsusega küsimusega, tuleb see läbi viia kodanikele ja teistele sidusrühmadele arusaadavates keeltes. Ombudsman on juba soovitanud,[10] et komisjon peaks uurima kõiki kättesaadavaid vahendeid, et tagada avalike konsultatsioonide dokumentidele laiem keeleline juurdepääs, näiteks tagades süstemaatilisema linkide pakkumise asjaomaste dokumentide kättesaadavatele tõlgetele ning suurendades talituste teadlikkust olemasolevatest tõlkevahenditest ja -vahenditest, et hõlbustada nende tõhusat kasutamist. Ombudsman märgib ka, et 2012. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni 2012/2676(RSP) avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis ELi keeltes [11]. Resolutsioonis nõuti tungivalt, et komisjon vaataks läbi kõik avalike konsultatsioonidega seotud piiravad keelepoliitikad.

42 Ombudsman hindab seda, et komisjonil on raske ülesanne leida tasakaal ühelt poolt vajaduse vahel tagada, et ELi kodanikud saaksid avalikus konsultatsioonis tõhusaks osalemiseks vajalikku teavet kõigis ELi ametlikes keeltes, ja teiselt poolt vajaduse vahel järgida usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Kodanikud ei tohiks siiski kunagi ilma jääda olulistest teadmistest, mis on seotud mis tahes avaliku konsultatsiooniga, nagu avaliku konsultatsiooni olemasolu ja selle konsultatsiooniga seotud põhiteave. Lisaks ei saa vahendite ja eelarve piiratus õigustada seda, et kodanikele pannakse süstemaatiliselt kohustus maksta konsulteerimisdokumentide tõlkimise eest, kui nad soovivad osaleda liidu demokraatlikus elus komisjoni avalike konsultatsioonide kaudu.

43. Seoses konkreetse juhtumiga märgib ombudsman, et komisjon avaldas kõigis ametlikes keeltes teabe oma avaliku konsultatsiooni kohta seoses projektidega, mida komisjon võib rahastada. Selle eest tuleb teda kiita. Ta ei tõlkinud siiski kõiki konsultatsiooniga seotud dokumente (täpsemalt ei tõlkinud ta projektide loetelu, mis esitati ainult inglise keeles). Ombudsman märgib, et loetelu sisaldab teavet, mis on vajalik kodanike täielikuks osalemiseks avalikus konsultatsioonis, sealhulgas kõnealuste projektide lühikirjeldusi. Samuti märgib ta, et ei saa esitada ühtegi argumenti selle kohta, kas nimekirja tõlkimine kujutaks endast nappide rahaliste vahendite ebaproportsionaalset kasutamist, kuna lõplik nimekiri (mis ei erine oluliselt inglise keeles avalikuks aruteluks kättesaadavaks tehtud nimekirjast) tõlgiti selle lõplikul vastuvõtmisel 22 muusse ametlikku keelde. Seega ei oleks ta nõudnud avaliku sektori vahendite suuremat kasutamist, et tõlkida loetelu nendesse keeltesse varasemas etapis, võimaldades seega kasutada neid tõlkeid komisjoni avalikus konsultatsioonis. Sellega seoses teeb ombudsman kriitilise märkuse.

Järeldused

Ombudsman lõpetab selle kaebuse uurimise järgmiste järelduste ja lisamärkustega:

Esimese väite puhul ei tuvastanud ombudsman komisjoni haldusomavoli.

Teise väite kohta leiab ombudsman, et komisjon ei esitanud kodanikele dokumendi vajalikke tõlkeid, et võimaldada neil täielikult osaleda avalikus konsultatsioonis, ning et see kujutas endast haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Täiendav märkus

Lisaks veebisaitide kasutamisele peaks komisjon kaaluma ka dünaamilisemate internetivormide kasutamist kodanikega suhtlemiseks avalike konsultatsioonide käigus.

 

Emily O'Reilly

Strasbourg, 28. aprill 2015

 

[1] Komisjoni teatis: Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri tugevdamine – üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud pooltega, KOM(2002) 704 (lõplik), Brüssel, 11. detsember 2002.

[2] ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, mis võeti vastu 25. juunil 1998.

[3] Tuleb märkida, et projekti kandmine lõplikku loetellu tähendab, et seejärel võib seda rahastada komisjon. Projekti kandmine lõplikku nimekirja ei tähenda siiski, et seda kindlasti rahastatakse.

[4] Need hõlmasid i) Brüsselis toimunud teabepäeva (teave selle koosoleku kohta avaldati energeetika peadirektoraadi veebisaidil „Sündmused“); ii) Euroopa gaasisektori reguleerimise foorum (18. aprillil 2013 Madridis); ning iii) elektrienergia reguleerimise foorum (16. mail 2013 Firenzes).

[5] Sellega seoses märgib ombudsman, et põhiõiguste harta artiklis 37 on sätestatud, et kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada kooskõlas säästva arengu põhimõttega. Lisaks on Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud, et liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb muu hulgas keskkonna kvaliteedi parandamisel. Samuti märgib ta, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 11 on sätestatud, et liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse tuleb integreerida keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.

[6] Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

[7] Seda tõlgendust kinnitab Århusi määruse artikli 9 lõike 3 sõnastus, millest nähtub, et liidu ametiasutusel on palju valikuid selle kohta, kuidas ta tagab üldsuse osalemise otsuste tegemises. Nagu on sätestatud Århusi määruse artikli 9 lõikes 3, võib ELi ametiasutus kasutada avalikke teateid, mis on suunatud keskkonnaprobleemist mõjutatud üldsusele, või valida ka muude asjakohaste vahendite, näiteks elektroonilise meedia kasutamise.

[8] Ombudsman märgib, et keskkonnakaitse valdkond kuulub liikmesriikidega jagatud pädevusse. Isegi kui projekt kiidetakse heaks ELi poolseks rahastamiseks, jääb liikmesriikidele pädevus otsustada, kas konkreetne projekt saab planeerimisloa ja läheb edasi.

[9] Ombudsman märgib siiski, et kui komisjon saab põhjendatud kaebusi selle kohta, et määrust (EL) nr 347/2013 ei ole riiklikul tasandil järgitud, peaks ta selliseid kaebusi uurima.

[10] Vt soovituse eelnõu juhtumi 640/2011/AN kohta, mis on kättesaadav aadressil: http://www.ombudsman.europa.eu/cases/draftrecommendation.faces/en/11043/html.bookmark: Kõnealusel juhul esitati järgmised soovituste eelnõud:

"1. Komisjon peaks põhimõtteliselt avaldama oma konsultatsioonidokumendid kõigis liidu ametlikes keeltes või esitama kodanikele taotluse korral tõlke. Seda tehes peaks komisjon arvesse võtma, et Lissaboni lepingus on erilist rõhku pandud kodanikuühiskonna õigusele osaleda liidu demokraatlikus elus.

2. Lisaks peaks komisjon koostama selged, objektiivsed ja mõistlikud suunised aluslepingu keelte kasutamise kohta avalikel konsultatsioonidel, pidades silmas, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud kodanike demokraatliku otsustusprotsessis osalemise ja komisjoni ulatusliku konsulteerimise põhimõtete mis tahes piiramine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Need suunised peaksid olema avalikud ja kergesti kättesaadavad. Komisjon võiks need lisada oma suurepäraste üldpõhimõtete ja miinimumnõuete hulka huvitatud isikutega konsulteerimiseks või vähemalt veebisaidile „Sinu hääl Euroopas”.”

[11] http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P7-TA-2012-0256&language=EN