Kaebuse taust

1. aasta juulis sõlmis konsortsium teenuslepingu Euroopa Liidu delegatsiooniga Bangladeshis (edaspidi „delegatsioon”) julgeolekuprojekti jaoks. Töövõtjaks nimetati konsortsiumi liige. Seejärel määras töövõtja kaebuse esitaja projekti meeskonnajuhiks.

2. Jaanuaris 2012 palus delegatsioon töövõtjal asendada kaebuse esitaja rühmajuhina, kuna delegatsioon leidis, et ta ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt. Töövõtja teatas 16. jaanuari 2012. aasta kirjaga kaebuse esitajale 30 päeva ette ja palus tal projektist 16. veebruariks 2012 lahkuda. Kaebuse esitaja lahkus projektist 6. veebruaril 2012.

3. 2012. aasta oktoobris kirjutas kaebuse esitaja delegatsioonile, et vaidlustada tema asendamine rühmajuhina.

4. 2013. aasta märtsis kaebas kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmanile, et delegatsioon ei olnud tema kirjale vastanud. Ombudsman algatas lihtsustatud menetluse, et saada delegatsioonilt vastus. Delegatsiooni 6. juuni 2013. aasta eritaotluse alusel suunas ombudsman uurimise ümber Euroopa Komisjonile. Kui komisjon ei vastanud kaebuse esitajale lihtsustatud menetluse raames, algatas ombudsman selles küsimuses täieliku uurimise.

Uurimine

5. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmise väite ja nõude:

1) Komisjon otsustas ekslikult asendada kaebuse esitaja rühmajuhina.

2) Kaebuse esitajale tuleks tekitatud kahju rahaliselt hüvitada.

6. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni arvamuse ja seejärel kaebuse esitaja märkused selle kohta. Uurimise käigus võttis ombudsman arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

Väide, et komisjon otsustas ekslikult asendada kaebuse esitaja projekti meeskonnajuhina

Ombudsmanile esitatud argumendid

7. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon otsustas teda ekslikult rühmajuhina asendada, kuna tal ei olnud alust järeldada, et ta ei täida oma ülesandeid. Lisaks tugines komisjon üldtingimuste [1] artikli 17 lõikele 2, milles on sätestatud, et komisjon võib nõuda töötaja asendamist, kui ta leiab, et töötaja on ebatõhus või ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt. Kaebuse esitaja väitis siiski, et ta ei kuulu töövõtja töötajate kategooriasse. Lisaks väitis ta, et kuna tema ja komisjoni vahel ei ole lepingulist suhet, ei saa komisjon nõuda tema asendamist. Igal juhul, isegi kui tal oleks olnud komisjoniga lepinguline suhe, oleks ta saanud nõuda tema asendamist üksnes juhul, kui töövõtja oleks lepingut rikkunud, ning rikkumise heastamiseks oleks töövõtja teinud ettepaneku teda asendada. Lisaks oli delegatsiooni 16. jaanuari 2012. aasta kiri puudulik, kuna see ei põhjendanud piisavalt tema asendamise taotlust. Samuti ei küsinud ta kaebuse esitaja märkusi. Lisaks näis komisjoni taotlus põhinevat aruande esimese projekti hindamisel, mille ta oli esitanud üksnes mitteametlikult. Lõpuks väitis kaebuse esitaja, et üks komisjoni töötaja kommenteeris töövõtjale oma pädevust enne projekti algust negatiivselt ning et just see kriitika pidi sundima komisjoni otsustama, et ta tuleks asendada.

8. Komisjon märkis oma arvamuses, et tal ei ole kaebuse esitajaga lepingulist suhet [2] ning seetõttu peaks ta oma kaebused esitama otse töövõtjale.

9. Hoolimata lepingulise seose puudumisest nõudis komisjon siiski, et ta kohaldaks nõuetekohaselt üldtingimuste asjakohaseid artikleid. Artikli 16 lõike 1 alusel kuulus kaebuse esitaja tõepoolest töötajate kategooriasse ja seega tugines komisjon õigesti üldtingimuste artikli 17 lõikele 2, mis võimaldab tal taotleda töötaja asendamist, kui ta leiab, et see isik ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt.

10. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei olnud töövõtja poolt lepingu rikkumise eelnev tuvastamine ja sellest teatamine eeltingimus selleks, et komisjon saaks taotleda rühmajuhi asendamist.

11. Mis puudutab üldtingimuste artikli 17 lõikes 2 sisalduvat nõuet, et asendamistaotlus peab olema piisavalt põhjendatud ja selgitatud, siis märkis komisjon, et tema 16. jaanuari 2012. aasta kiri kujutab endast kirjalikku taotlust, mis sisaldab tema asendamistaotluse põhjendust ja piisavat põhjendust. Selles kirjas palus komisjon ka töövõtjal paluda kaebuse esitajal esitada oma taotluse kohta märkusi. Seejärel teatas töövõtja oma talitustele, et kaebuse esitaja ei soovi märkusi esitada, ja lahkus projektist varem kui nõutud.

12. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et ta tugines kaebuse esitaja tulemuslikkuse hindamisel esialgsele lõpparuandele, mitte aruande projektile, nagu väitis kaebuse esitaja ombudsmanile esitatud kaebuses. Algne aruanne oli aga nii halvasti koostatud, et isegi pärast seda, kui töövõtja tegi olulisi parandusi, oli selle sisu vastuvõetamatu. Komisjon kinnitas, et ta ei pidanud vastuvõetamatuks mitte esialgse aruande vormi, vaid selle tegelikku sisu.

13. Komisjoni sõnul sisaldas esialgne aruanne tegelikult mitut põhilist arusaamatust vähemalt kolmes valdkonnas, mis puudutasid teenuslepingu eesmärki. Need valdkonnad, mis on olulised lepingu eduka täitmise tagamiseks, olid järgmised: toetusesaajate koolitamine, tehnilise abi, toidu ja elatisega kindlustatuse projektide rakkerühma ja rakenduspartnerite roll ning järelevalvenõuded. Lisaks leidis komisjon, et kaebuse esitaja ei suhelnud piisavalt lepingu abisaaja ja delegatsiooniga. See kahjustas projekti kvaliteeti ja selle rakendamise tähtaega. Seega õigustasid need põhjused komisjoni asendamistaotlust. Lisaks nõustus töövõtja täielikult komisjoni hinnanguga kaebuse esitaja tegevusele ja tema asendamistaotlusega.

14. Seoses kaebuse esitaja kohta väidetavalt negatiivsete märkustega, mille üks komisjoni töötaja esitas enne projekti algust, märkis komisjon, et kaebuse esitaja ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Komisjonile teadaolevalt ei esitatud kaebuse esitaja ega tema pädevuse kohta ühtegi sellist negatiivset märkust.

15. Seoses kaebuse esitaja nõudega saada rahalist hüvitist talle tekitatud kahju eest märkis komisjon veel kord, et tal ei ole kaebuse esitajaga lepingulist suhet. Kuna komisjon ei tegutsenud õigusvastaselt, ei saa tema lepinguväline vastutus säilida. Lisaks maksis komisjon töövõtjale nõuetekohaselt kaebuse esitaja tehtud töö eest kuni tema projektist lahkumiseni. Seetõttu lükkas komisjon kaebuse esitaja väite tagasi.

16. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde.

Ombudsmani hinnang

17. Nagu tunnistasid nii kaebuse esitaja kui ka komisjon, märgib ombudsman, et komisjoni ja kaebuse esitaja vahel puudub lepinguline suhe, kuna teenusleping sõlmiti komisjoni ja töövõtja vahel. Kaebuse esitaja sõlmis töövõtjaga eraldi lepingu rühmajuhi ülesannete täitmiseks.

18. Ombudsmani analüüs piirdub selle kontrollimisega, kas komisjon tegutses mõistlikult, kui ta palus töövõtjal kaebuse esitaja asendada.

19. Ombudsman märgib, et komisjoni taotlus kaebuse esitaja asendamiseks põhines teenuslepingu [3] , üldtingimuste artikli 17 lõikel 2 "Personali asendamine", milles on sätestatud, et:

„Täitmise käigus ning kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel võib hankija taotleda asendamist, kui ta leiab, et töötaja on ebatõhus või ei täida oma lepingulisi kohustusi.”

20. Mõiste "töötaja" hõlmab kõiki projektiga seotud töötajaid. Sellest tulenevalt tõlgendas komisjon asjakohaseid õigusnorme õigesti, kui ta märkis, et kaebuse esitaja kuulub töötajate kategooriasse.

21. Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjon oleks saanud nõuda tema asendamist alles siis, kui ta oli kindlaks teinud, et töövõtja on lepingut rikkunud, ja edastanud selle järelduse. Sellega seoses märgib ombudsman, et üldtingimustega ei ole komisjonile ega töövõtjale sellist kohustust kehtestatud. Nagu eespool märgitud, on üldtingimustes lihtsalt sätestatud, et avaliku sektori hankija (käesoleval juhul komisjon) võib taotleda asendamist, kui ta leiab, et töötaja on „ebatõhus või ei täida oma lepingulisi kohustusi”.

22. Käesoleval juhul palus komisjon 16. jaanuari 2012. aasta kirjas töövõtjal asendada kaebuse esitaja rühmajuhina, kuna ta leidis, et kaebuse esitaja ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt. Ombudsman leiab, et komisjon tegutses kooskõlas üldtingimustega, mis tõepoolest näevad sellise võimaluse ette.

23. Lisaks märgib ombudsman, et üldtingimustes nõutakse ka, et töötaja asendamise taotlus tuleb esitada kirjalikult ja seda tuleb põhjendada.

24. Piisavate põhjenduste kohta märgib ombudsman kõigepealt, et 29. novembril 2011 toimunud esialgsel kohtumisel nõustus kaebuse esitaja täitma esialgsel perioodil järgmisi ülesandeid: i) täidab pädevusraamistikus kindlaks määratud ülesandeid; ii) abistab toetusesaajat toetuslepingute kiireloomulisel viimistlemisel ja kiireloomuliste käivitusprogrammide eelarvestuse koostamisel; ning iii) koostab esialgse aruande, mis hõlmab eespool nimetatud tegevusi. Ombudsman märgib ka, et pädevusraamistikus (punkt 4.2) mainitakse konkreetselt neid tegevusi [4].

25. Teiseks märgib ombudsman, et komisjon selgitas oma 16. jaanuari 2012. aasta kirjas, et i) kaebuse esitaja koostatud algetapi aruanne oli vastuvõetamatu, kuna see ei põhinenud organisatsioonilisel ja metodoloogilisel struktuuril (teenuselepingu III lisa), mille alusel anti töövõtjale tehnilise hindamise käigus kõrgeim punktisumma; ii) algetapi aruanne sisaldas põhilisi arusaamatusi seoses toetusesaajate koolitamisega, tehnilise abi, toiduga kindlustatuse, elatise tagamise (projekti rakkerühm ja rakenduspartnerid) rolliga ning järelevalvenõuetega; iii) kaebuse esitaja ei abistanud nõuetekohaselt naisküsimuste osakonda ja delegatsiooni toetuslepingute lõplikul vormistamisel ja käivitusprogrammi eelarvestuse koostamisel; ning iv) kaebuse esitaja ei olnud oma töös piisavalt proaktiivne.

26. Ombudsman leiab, et komisjon esitas piisavad põhjendused, kuna eespool esitatud väited on selged ja kokkuvõtlikud. Lisaks kajastavad need täpselt kaebuse esitaja kohustusi ja põhjuseid, miks komisjon leidis, et neid kohustusi ei täidetud nõuetekohaselt. Lisaks juhib ombudsman tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja keeldus esitamast märkusi nende avalduste kohta, et vaidlustada nende asjakohasus või faktiline õigsus, kuigi tal paluti seda sõnaselgelt teha.

27. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjonil oli õigus nõuda kaebuse esitaja asendamist rühmajuhina ning et seda tehes kohaldas ta nõuetekohaselt asjakohaseid õigusnorme. Komisjon nõudis ka menetluslikku tagatist, et paluda töövõtjal anda kaebuse esitajale võimalus esitada märkusi [5].

28. Lõpuks märgib ombudsman seoses küsimusega, kas komisjon hindas kaebuse esitaja tegevust nõuetekohaselt, et töövõtja, kellega kaebuse esitajal oli tegelikult lepinguline suhe, nõustus täielikult komisjoni väidetega kaebuse esitaja tegevuse kohta.

29. Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman komisjoni haldusomavoli.

Järeldus

Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Ombudsman ei tuvasta komisjoni haldusomavoli juhtumeid.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly
Strasbourg, 24. veebruar 2015

[1] ELi või ELi Arengufondi rahastatavate välistegevuse teenuslepingute üldtingimused.

[2] Komisjon allkirjastas töövõtjaga teenuslepingu ja töövõtja allkirjastas kaebuse esitajaga veel ühe teenuslepingu.

[3] Lepingu üldtingimused on esitatud lepingu I lisas.

[4] "Rühmajuht abistab avansikontode haldajat (programmidirektorit) programmi eelarvestuse ja aruannete koostamisel. Rühmajuht kontrollib enne programmi direktori poolt vastuvõtmist programmi eelarvestust, aruandeid, pakkumusi, toimikuid, lepinguid ja programmikonto makseettepanekuid. “

[5] Komisjoni 16. jaanuari 2012. aasta kirja asjakohane osa on järgmine: „Palun esitage meile [teie] ja rühmajuhi tähelepanekud ning kavandatud edasised sammud hiljemalt 20. jaanuariks 2012.”