- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 685/2014/MHZ uurimine
Otsus
Juhtum 685/2014/MHZ - Alguskuupäev: Esmaspäev | 19 mai 2014 - Otsuse kuupäev: Esmaspäev | 12 jaanuar 2015 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Kriitiline märkus ) - Riik Poola
Käesolev kohtuasi puudutas dokumentidele juurdepääsu taotlust, mis jäeti rahuldamata. Komisjon keeldus avalikustamast oma kirjavahetust Poola ametiasutustega seoses oma esialgsete uurimistega, mis käsitlesid Poola riigihankemenetlustega seotud õigusnõuete esitamise väga suuri kulusid. Komisjon oli püüdnud kindlaks teha, kas asjaomased Poola õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas. Väites vajadust kaitsta käimasolevat uurimist, tugines ta erandile üldsuse juurdepääsu õigusest, mis on sätestatud asjakohastes õigusaktides (määrus 1049/2001). Komisjon ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et avalikustamiseks oli ülekaalukas üldine huvi, mis välistas erandi kohaldamise, ega sellega, et oli asjakohane, et kõnealused siseriiklikud õigusaktid vaidlustati seejärel Poola konstitutsioonikohtus (edaspidi "konstitutsioonikohus").
Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt põhjendanud oma otsust keelata juurdepääs kõnealustele dokumentidele. Ombudsman oli ka seisukohal, et asjaomaste siseriiklike õigusaktide tühistamine PCT poolt on muutnud komisjoni uurimised ülearuseks. Seda õiguslikku arengut arvesse võttes ning menetlusökonoomia ja õigluse huvides tegi ombudsman ettepaneku anda kaebuse esitajale juurdepääs taotletud dokumentidele, ilma et ta peaks esitama uue taotluse. Komisjon keeldus kategooriliselt. Lisaks ei selgitanud ta oma keeldumist põhjalikumalt kui kordustaotlusele antud vastuses. Kaebuse esitaja teatas ombudsmanile, et vahepeal sai ta juurdepääsu dokumentidele pärast uut määruse 1049/2001 kohast juurdepääsutaotlust, mis esitati teadmisega, et komisjon on uurimise lõpetanud. Neil asjaoludel otsustas ombudsman juhtumi kriitilise märkusega lõpetada.
Kaebuse taust
1. Kooskõlas ELi õigusega [1] peaks riigihankemenetluste pakkujatel, kes leiavad, et leping on sõlmitud ebaõiglaselt, olema juurdepääs kiirele ja tõhusale edasikaebamismenetlusele läbivaatamisasutuses ja lõpuks kohtus [2].
2. Poola muutis 2009. aastal seadust, et võimaldada asjaomaste kohtulõivude olulist suurendamist, mis on ligikaudu 50 korda suurem kui muude tsiviilasjade suhtes kohaldatavad kohtulõivud. 2011. aastal vaidlustas kahest äriühingust koosnev konsortsium selle Poola seaduse Poola konstitutsioonikohtus (edaspidi "konstitutsioonikohus"), väites, et Poola põhiseadust on rikutud [3]. Samal ajal algatas komisjon EU Piloti menetluse seoses Poola kohtulõive käsitleva seaduse (mida muudeti 2009. aastal) väidetava vastuoluga asjaomaste ELi direktiividega [4]. EU Pilot on võimalike rikkumismenetluste eeletapp.
3. 27. novembril 2013 palus kaebuse esitaja Poola konsultatsioonifirma nimel komisjonilt (siseturu ja teenuste peadirektoraat) juurdepääsu komisjoni ja Poola vahelisele EU Piloti juhtumit käsitlevale kirjavahetusele. Taotlus esitati määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)[5] alusel.
4. Komisjon vastas 4. veebruaril 2014. Kõigepealt tegi ta kindlaks kaebuse esitaja taotlusega hõlmatud dokumendid (EU Pilot File 5389/13/MARK; komisjoni poolt Poolale saadetud lisaküsimus; Poola ametiasutuste 3. oktoobri 2013. aasta vastus; Poola ametiasutuste 30. jaanuari 2014. aasta täiendav vastus). Seejärel keeldus komisjon juurdepääsu andmisest kõigile nendele dokumentidele määruse 1049/2001 [6] artikli 4 lõike 2 kolmanda taande alusel, milles on sätestatud erand üldsuse juurdepääsust seoses uurimise eesmärgi kaitsmisega. Komisjon märkis, et „avaldamisel võib olla kahjulik mõju uurimistele, mida komisjon võib läbi viia ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaste võimalike rikkumismenetluste raames”.
5. Komisjon ütles, et kui pärast EU Piloti menetluse kasutamist lahendust ei leita, algatab ta ametliku menetluse, saates ametliku kirja (ametliku kohtueelse etapi esimene etapp). Komisjon väitis, et neil asjaoludel „mõjutab taotletud dokumentide varajane avalikustamine kindlasti negatiivselt Poola ametiasutuste ja komisjoni vahelist dialoogi”. Ta lisas, et selleks, et ta saaks täita oma ülesandeid ja lahendada vaidluse, eelistatavalt ilma Euroopa Kohtusse pöördumata, peab menetluse eri etappides ja kuni uurimise lõpliku lõpetamiseni valitsema komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel vastastikuse usalduse õhkkond.
6. Kooskõlas määruses 1049/2001 sätestatud menetlusnõuetega esitas kaebuse esitaja 7. veebruaril 2014 komisjoni peasekretärile kordustaotluse. Ta väitis, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, lisades, et selline avalikustamine ei ohustaks vastastikust usaldust ega dialoogi komisjoni ja Poola ametiasutuste vahel, vaid kaitseks selle asemel ettevõtjate õigust olla ära kuulatud.
7. Komisjoni peasekretär kinnitas esialgset keeldumist 12. märtsil 2014 samadel põhjustel. Ta selgitas, et EU Piloti menetluse kaudu palutakse Poola ametiasutustel kinnitada, kas väited on põhjendatud, ja esitada asjakohased selgitused. Taotletud dokumendid on seega osa liidu õiguse võimaliku rikkumise esialgsest uurimisest. EU Piloti menetlus oli täielikult pooleli ja selle eesmärk oli võimaldada komisjonil otsustada, kas algatada Poola suhtes ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane ametlik rikkumismenetlus. ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane menetlus koosneb kahest järjestikusest etapist: kohtueelne haldusmenetlus ja kohtulik etapp Euroopa Liidu Kohtus. Kohtueelse menetluse eesmärk on võimaldada liikmesriigil lõpetada väidetav rikkumine, teostada oma kaitseõigusi ja vajaduse korral määratleda vaidluse ese, et komisjon saaks esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule. Seejärel viitas peasekretär asjakohasele kohtupraktikale [7].
8. Peasekretär viitas Euroopa Kohtu otsusele Liga para a Proteccao da Natureza [8] ja Üldkohtu otsusele ClientEarth [9]. Nende kohtuotsuste põhjal, mis kinnitasid (tollase) esimese astme kohtu seisukohta Petrie kohtuasjas [10], järeldas peasekretär, et on olemas üldine eeldus, et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taandega kaitstud (esialgse) rikkumismenetluse eesmärki.
9. Seoses ülekaaluka üldise huviga avalikustamise vastu ütles peasekretär, et selline huvi peab olema avalik ja kaaluma üles huvi, mida kaitseb määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 sätestatud asjaomane erand. Kaebuse esitaja väitis oma taotluses sellega seoses, et avalikustamise vastu on märkimisväärne avalik huvi, sest i) Poola ametiasutusi kritiseeritakse sageli selle eest, et nad kehtestasid riigihankejuhtumite puhul kaebuse esitamise eest kõrged tasud; ii) PCT-le esitati selle kohta mitu kaebust; iii) tänu ELi rahalistele vahenditele on riigihangete turg Poolas märkimisväärne ja on olemas laialdane avalik huvi tugevdada lepinguid sõlmivate ametiasutuste menetluste ja nn apellatsioonikoja haldusorgani otsuste läbivaatamist. Kõrged kulud, mis kaasnevad apellatsioonikoja otsuste vaidlustamisega tsiviilkohtutes, takistavad ettevõtjatel selliseid taotlusi esitada ja piiravad nende juurdepääsu õiguskaitsele. Peasekretär vastas neile argumentidele, et „käesoleval juhul teenitakse avalikku huvi paremini, tagades, et käimasolevad uurimised viiakse lõpule võimalikult kiiresti ja ilma kolmandate isikute põhjendamatu välise surveta. Eeldatakse, et uurimised annavad selgust kaebuse esitaja kirjeldatud olukorra olemasolu või puudumise kohta.”
10. Osalise juurdepääsu võimaldamise kohta märkis peasekretär, et asjaomased dokumendid on selles etapis täielikult hõlmatud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud erandiga.
11. Kaebuse esitaja esitas 10. aprillil 2014 Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses komisjoni keeldumisega juurdepääsu andmisest. PCT tegi 15. aprillil 2014 otsuse (edaspidi „kohtuotsus“). Ta tühistas Poola seaduse, mis oli kõnealuse EU Piloti keskmes, põhjendusel, et see ei ole kooskõlas Poola põhiseadusega.
Uurimine
12. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmise väite ja nõude:
1) Komisjon põhjendas taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist vääralt.
2) Komisjon peaks võimaldama juurdepääsu taotletud dokumentidele.
13. Seoses nõudega kutsus ombudsman komisjoni üles võtma uue tegurina arvesse PCT 15. aprilli 2014. aasta kohtuotsust, mis käsitleb taotletud dokumentides käsitletud küsimust. Ombudsman leidis, et eespool nimetatud kohtuotsust silmas pidades muutus EU-Pilot 5389/13/MARK ülearuseks ja oleks tulnud sulgeda. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon võiks anda juurdepääsu taotletud dokumentidele, võttes arvesse uusi asjaolusid. Lisaks tegi ombudsman menetlusökonoomia ja õigluse huvides ning PCT otsust arvesse võttes ettepaneku, et kaebuse esitaja ei pea esitama uut dokumentidele juurdepääsu taotlust.
14. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni arvamuse kaebuse kohta ja andis seejärel kaebuse esitajale võimaluse esitada komisjoni arvamuse kohta märkusi. Kaebuse esitaja seda võimalust ei kasutanud. Ta teatas siiski ombudsmani talitustele, et pärast komisjoni arvamuse saamist, milles komisjon lükkas ombudsmani ettepaneku tagasi, esitas ta määruse 1049/2001 alusel uue dokumentidele juurdepääsu taotluse, teades, et komisjon on lõpetanud Poola suhtes algatatud uurimise. Vastuseks andis komisjon täieliku juurdepääsu. Uurimise läbiviimisel on ombudsman võtnud arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.
Väide, et komisjon põhjendas taotletud dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumist ja sellega seotud väidet vääralt
Ombudsmanile esitatud argumendid
15. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et dokumentide avalikustamise vastu on märkimisväärne avalik huvi, sest Poola ametiasutusi kritiseeriti tõsiselt selle eest, et nad kehtestasid riigihangetega seotud kaebuste puhul ebaproportsionaalselt kõrged kohtulõivud. Ta selgitas, et asjaomased õigusaktid olid PCT-s vaidlustatud ja sel ajal oli kohtuotsus veel pooleli. Kaebuse esitaja rõhutas, et kõrged kohtulõivud piiravad Poolas oluliselt õiguskaitse kättesaadavust.
16. Komisjon kordas oma arvamuses oma varasemates otsustes esitatud keeldumise põhjendusi. Selleks et käsitleda juhtumi uut tegurit, milleks on PTC otsus, ütles komisjon, et kaebuse esitaja võib esitada uue taotluse juurdepääsuks samadele dokumentidele, kui õiguslik olukord oli muutunud. Ta täpsustas, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu akti õiguspärasust hinnata akti vastuvõtmise ajal esinenud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel. Asjassepuutuval ajal kohaldas komisjon õigesti määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandit. Komisjon ei nõustunud ombudsmani väitega "menetlusökonoomia ja õigluse" kasuks. Ta oli seisukohal, et kaebuse esitaja peab dokumentidele juurdepääsu taotluste esitamisel järgima (kaheetapilist) menetlust, mis on sätestatud määruse 1049/2001 artiklites 6, 7 ja 8. Komisjon keeldus käesoleval juhul erandi tegemisest, kuna ta teatas, et avab tulvaväravad, tekitab õiguskindlusetust ja tarbetut koormust peasekretärile, kellelt võib kohaldatavate eeskirjade kohaselt nõuda asjaomase peadirektoraadi esialgse otsuse läbivaatamist, kuid kes ei saa seda otsust asendada. Ta selgitas, et kui ta järgib ombudsmani soovitatud lähenemisviisi, käitub ta teiste hagejate suhtes ebaõiglaselt ning igal juhul ei saa komisjon eeldada, et kaebuse esitajal on pärast PCT kohtuotsust endiselt huvi taotletud dokumentidega tutvuda.
17. Lõpuks kinnitas komisjon oma varasemat otsust dokumente mitte avalikustada ja pidas kaebuse esitaja väidet põhjendamatuks.
Ombudsmani hinnang
18. Esiteks soovib ombudsman väljendada oma pettumust komisjoni formalistliku lähenemisviisi üle vastuseks tema ettepanekule avalikustada taotletud dokumendid. Ombudsman mõistis, et komisjon oleks mõistlikult lõpetanud EU Piloti menetluse pärast seda, kui Poola seadus, mille seesama EU Pilot vaidlustas, tühistati PCT kohtuotsusega. Õiguslikult ei saanud see uus asjaolu üksi määruses 1049/2001 ette nähtud juurdepääsumenetlust uuendada. Ombudsman soovitas siiski ennetavat avalikustamist. Ta ei ole teadlik ühestki sättest, mis keelaks ennetava avalikustamise, isegi kui määruse 1049/2001 kohast menetlust on juba kasutatud. Samuti on ta üllatunud, et komisjon peab ennetavat avalikustamist administratsiooni jaoks koormavamaks kui määruse 1049/2001 kohast avalikustamist.
19. Teiseks rõhutab ombudsman, et hea halduse põhimõte nõuab, et dokumentidele juurdepääsu taotlejad saaksid põhjaliku selgituse vastuseks nende argumentidele avalikustamise kasuks. Kuigi ombudsman leiab, et seoses põhjendamiskohustusega on komisjon väga üksikasjalikult selgitanud nii eespool nimetatud üldist eeldust käsitlevat asjakohast kohtupraktikat (alates Petrie kohtuotsusest ning lõpetades EarthClient [11] ja Liga da Proteccao da Naturezaga) kui ka seda, miks ta seda kohtupraktikat silmas pidades leidis, et kõnealused dokumendid kuuluvad määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandi alla, ei ole ombudsman veendunud komisjoni tõlgenduses „ülekaaluka avaliku huvi” kohta antud juhtumi puhul. Oma vastuses kordustaotlusele ei eitanud peasekretär avaliku huvi olemasolu avalikustamise vastu, vaid leidis lihtsalt, et avalik huvi oleks paremini teenitud, kui käimasolevad uurimised viidaks lõpule võimalikult kiiresti ja ilma kolmandate isikute põhjendamatu välise surveta.
20. Kuigi komisjon teadis, et Poola kohtulõivuseadust vaadati seejärel PCT menetluses läbi, ei selgitanud ta, miks avalikustamine aeglustaks tingimata tema poliitilisi läbirääkimisi, mille eesmärk on muuta sama seadust [12]. Komisjon ei selgitanud, millist põhjendamatut välist survet kolmandatelt isikutelt, kes läbirääkimisi mõjutavad, saaks antud asjaoludel avaldada. Peasekretärile ei saanud olla teadmata (eriti kuna komisjon suhtles Poola ametiasutustega), et kordustaotlusele vastamise ajaks (12. märts 2014) oli PCT menetlus jõudnud lõppjärku (kohtuotsus tehti 15. aprillil 2014). Poolas arutati seda küsimust laialdaselt ja Poola valitsuse seisukoht oli hästi teada. Poola valitsus oli väga hästi teadlik põhiseaduse kohaldamisest ja käimasolevast avalikust arutelust ning on raske mõista, kuidas üldsuse juurdepääs taotletud dokumentidele oleks võinud mõjutada Poola ametiasutuste seisukohta nende kontaktides komisjoniga või nende läbirääkimiste kulgu.
21. Lisaks on ombudsman mures komisjoni väite pärast, et mitteavalikustamine teenib paremini avalikku huvi. See sõnastus võib viidata sellele, et komisjon suhtub ELi kodanikesse isalikult, otsustades, mil viisil nende huve paremini teenitakse.
22. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjoni hinnang avalikustamist õigustava ülekaaluka üldise huvi võimaliku olemasolu kohta ei olnud veenev. Komisjon ei viidanud Poola ametiasutustega peetud läbirääkimiste konkreetsetele asjaoludele ega PCT menetlusele. Ombudsman märgib ka, et komisjon ei kasutanud uurimise käigus oma arvamust esitades võimalust oma hinnangut põhjalikumalt selgitada. Nende otsuste üksikasjalike põhjenduste esitamata jätmine kujutas endast haldusomavoli.
23. Kuna , ei ole oma otsuseid selles küsimuses üksikasjalikult põhjendanud, võib avalikustamine olla ülekaaluka üldise huvi tõttu õigustatud. Nagu Üldkohus hiljuti otsustas,[13] ei välista rikkumismenetlusega seotud dokumentide suhtes kohaldatav üldine eeldus (mis kehtestati liidetud kohtuasjades C-514 P ja C-605/11 P: Liga da Proteccao da Natureza ja Soome vs. komisjon, punkt 45 ja seal viidatud kohtuotsused) võimalust tõendada, et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab asjaomase dokumendi avalikustamist määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 sätestatud avaliku huvi kriteeriumi alusel.
24. Kuna kaebuse esitajal on vahepeal olnud juurdepääs [14] kõnealustele dokumentidele, leiab ombudsman, et selle küsimusega ei ole vaja edasi tegeleda. Seetõttu lõpetab ta juhtumi kahe kriitilise märkusega.
Järeldus
Ombudsman lõpetab selle kaebuse uurimise järgmiste kriitiliste märkustega:
(1)Komisjoni suutmatus tõendada, et ta oli nõuetekohaselt hinnanud ülekaaluka avaliku huvi võimalikku olemasolu, kujutas endast haldusomavoli.
(2) Pärast PCT kohtuotsust kujutas komisjoni suutmatus rakendada dokumentide avaldamisel ennetavat lähenemisviisi ja komisjoni nõue, et kaebuse esitaja peab esitama uue juurdepääsutaotluse (mille esitamisest kaebuse esitaja lõpuks loobus), endast haldusomavoli.
Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, lk 31).
[2] Direktiivi 2007/66/EÜ artikli 2 lõige 9: „Kui läbivaatamise eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused [...], tuleb ette näha kord, millega tagatakse, et kõik läbivaatamise eest vastutava asutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetavad rikkumised võib kohtulikult läbi vaadata või läbi vaadata mõni teine asutus, mis asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui ka läbivaatamise eest vastutavast asutusest.”
[3] Konsortsium väitis, et kõnealused tasud piiravad Poola põhiseaduse artiklis 45 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ning et need on kehtestatud Poola põhiseaduse artiklis 31 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet rikkudes, kuna need võivad piirata põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Poola ombudsman astus 28. juunil 2013 konstitutsioonikohtus konsortsiumi toetuseks menetlusse.
[4] Eespool 1. joonealune märkus.
[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
[6] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes on sätestatud, et „institutsioon keelab juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks [...] kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve”.
[7] Otsus kohtuasjas C-362/01: komisjon vs. Iirimaa (EKL 2002, lk I-11433, punkt 18).
[8] 14. novembri 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-514/11 P ja C-605/11 P: LPN ja Soome vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 55 ja 96–98).
[9] Üldkohtu 13. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T-111/11: Client Earth vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 75).
[10] Esimese Astme Kohtu 12. juuli 2001. aasta otsus kohtuasjas T-191/99: Petrie jt vs. komisjon (EKL 2001, lk II-3677, punkt 68).
[11] Tuleb märkida, et 26. novembril 2013 esitas ClientEarth Euroopa Kohtule apellatsioonkaebuse Üldkohtu otsuse peale kohtuasjas T-111/11. Euroopa Kohus ei ole veel otsust teinud.
[12] Poola ombudsman astus käesolevas kohtuasjas menetlusse hagejate toetuseks ja vaidles kõnealuse seaduse vastu.
[13] 21. mai 2014. aasta otsus kohtuasjas T-447/11: Lian Catinis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 43).
[14] Pärast PCT kohtuotsust loobus komisjon juhtumi uurimisest ning kaebuse esitaja esitas kõnealustele dokumentidele uue ja eduka juurdepääsutaotluse.