Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Saksamaa valitsusväline organisatsioon, mis tegutseb mitme valitsusvälise organisatsiooni nimel.

2. Käesolev etteheide puudutab Euroopa Komisjoni rolli Saksamaa ametiasutuste algatatud uuringu läbiviimise kaasrahastamisel, et uurida erinevaid võimalusi Doonau jõe arendamiseks Straubingi ja Vilshofeni vahelisel lõigul. Uuring viidi läbi TEN-T projekti raames, mida komisjon rahastas 16,5 miljoni euroga.

3. Uuringu eesmärk oli ületada ummikseis aruteludes kahe võimaliku arenguvõimaluse üle, mis on kestnud umbes kaks aastakümmet.

4. Esimese variandiga, mida nimetatakse variandiks A, nähakse ette teatav kaitse üleujutuste eest ja muud meetmed, kuid mitte lüüside ehitamine. Varianti A eelistavad keskkonnarühmad, kuna leitakse, et see säilitab jõe viimase vabalt voolava osa selle keskosas.

5. Teine variant, mida nimetatakse variandiks C280, näeb ette 2,8 m tasandatud süvise ja näeb ette lüüsi ehitamise, et mööda jõe kurvi minna. Varianti C280 eelistavad siseveetranspordi ettevõtjad.

6. Komisjoni rahastamisotsus sisaldab sätet huvide konflikti kohta.

7. Kaebuse esitaja sõnul tekitab see, kui Saksamaa ametiasutused määravad piiratud vastutusega äriühingu RMD Wasserstraßen GmbH (edaspidi "RMD"), et juhtida Doonau eespool nimetatud lõigu arendamise eri võimaluste uurimist, huvide konflikti, mis on vastuolus komisjoni rahastamisotsusega. Huvide konflikt, mida kaebuse esitaja tajub, tuleneb kahest järgmisest kaalutlusest:

i) Inseneriettevõtjana on RMD kõnealuse jõelõigu tegeliku arendamise projektijuht, kusjuures tema tasu sõltub otseselt üldistest ehituskuludest. Jõgi oleks oluliselt kallim tammistada, selle asemel et võtta muid meetmeid selle reguleerimiseks;

ii) RMD on sellise piiratud vastutusega äriühingu tütarettevõtja, mis ise kuulub suurele kommunaalettevõtjale. RMD-l on lepinguline õigus kasutada kõiki Doonaul elektri tootmiseks sobivaid rajatisi. Kui eespool nimetatud lõik sisaldaks lüüsi, oleks RMD-l lihtne saada hüdroelektrijaama ehitamisest majanduslikku eelist. Tegelikult oli RMD varem ühemõtteliselt soodustanud jõe paisutamist.

8. mail 2010 pöördus kaebuse esitaja komisjoni poole, paludes tal juhtumit uurida ja võtta asjakohaseid meetmeid tajutava huvide konflikti lahendamiseks. Kaebuse esitaja lisas oma kirjale muu hulgas projekti elluviimise jälgimiseks loodud järelevalverühma esimehe (edaspidi "esimees") 8. aprilli 2010. aasta kirja. Selles kirjas märkis esimees, et alates erastamisest 1994. aastal tegutseb RMD Saksamaa valitsuse täieliku järelevalve all ja korraldusel. Tema sõnul takistaksid institutsioonilised tagatised igasugust tammi ehitamise soodustamise poliitikat.

9. Komisjon juhtis oma 5. augusti 2010. aasta vastuses tähelepanu sellele, et järelevalverühm loodi selleks, et tagada uuringu nõuetekohane läbiviimine, ning märkis, et ta usub, et rühma arutelud on kooskõlas ELi õigusega. Lisaks märkis komisjon, et kaebuse esitaja oli tõstatanud tajutava huvide konflikti järelevalverühmaga, mis oli tema arvates sobiv foorum selle küsimuse arutamiseks. Ta kinnitas kaebuse esitajale, et ta jälgib projekti, et tagada uuringu nõuetekohane läbiviimine.

10. Edasistes kirjades kordas kaebuse esitaja oma muret seoses tajutava huvide konfliktiga.

11. 18. juuli 2011. aasta vastuses märkis komisjon, et kaebuse esitaja oli väljendanud oma umbusaldust RMD suhtes ja kaebas, et talle ei tehtud kättesaadavaks piisavalt teavet. Komisjon märkis, et teda on teavitatud paljudest järelevalverühma koosolekutest ja et nendel koosolekutel osalesid keskkonnasektori esindajad. Komisjon lisas, et järelevalverühm avaldas hiljuti tegevusaruande. Lõpuks kutsus ta kaebuse esitajat üles toetama esimehe tööd 2012. aasta alguses toimuva konverentsi ettevalmistamisel.

12. 4. novembril 2011 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Uurimise ese

13. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja väite kohta:

Väide

Komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid seoses huvide konfliktiga, mida kaebuse esitaja tajus.

Nõue

Komisjon peaks võtma asjakohaseid meetmeid ja eelkõige jätkama oma rahaliste vahendite väljamaksmist üksnes juhul, kui rahastamisotsuses sätestatud tingimused on ühemõtteliselt täidetud.

Uurimine

14. Ombudsman teavitas 5. detsembril 2011 kaebuse esitajat otsusest algatada tema kaebuse suhtes uurimine ja palus samal ajal teatavaid selgitusi tema kaebuse kohta.

15. 20. detsembril 2011 saatis kaebuse esitaja oma selgitused.

16. 11. jaanuaril 2012 palus ombudsman komisjonilt arvamust väite ja väite kohta. Komisjoni arvamus edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks ja kaebuse esitaja saatis selle 20. juulil 2012. 22. juulil 2012 ja 23. jaanuaril 2013 esitas kaebuse esitaja esindatav valitsusväline organisatsioon (edaspidi „valitsusväline organisatsioon”) täiendavad märkused.

17. Olles analüüsinud komisjoni arvamust saadud tähelepanekute taustal, pidas ombudsman asjakohaseks tutvuda komisjoni toimikuga. Kontroll toimus 13. märtsil 2013. Komisjonile saadeti kontrolliaruande koopia ja kaebuse esitajale saadeti veel üks koopia koos üleskutsega esitada märkusi. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 29. mail 2013.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

18. 2. detsembril 2011 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile Saksamaa õigusbüroo eksperdiarvamuse. 12. novembri 2011. aasta eksperdiarvamuse pealkiri on "Föderatsiooni koostöö RMD-ga ilma pakkumismenetluseta"[1] ning selles väidetakse Saksamaa ja ELi riigihankeõiguse taustal sisuliselt, et RMD osalemine põhjustab mitmeid õigusrikkumisi. Kirjas, milles paluti kaebuse esitajalt selgitusi (vt eespool punkt 14), küsis ombudsman kaebuse esitajalt muu hulgas, kas ta kavatseb esitada kaebuse ka liidu riigihankeõiguse väidetava rikkumise kohta, nimetades RMD. Oma selgitustes märkis kaebuse esitaja, et ta suhtleb selles küsimuses endiselt komisjoniga ja laiendab oma kaebust juhul, kui komisjon tema sellekohaseid väiteid ei käsitle. Seetõttu ei lisanud ombudsman seda aspekti oma kirja, milles nõuti komisjoni arvamust. Valitsusväline organisatsioon leidis oma täiendavates märkustes, et on arusaamatu, et komisjon ei käsitlenud ELi riigihanke-eeskirjade väidetava rikkumise küsimust, mis oli dokumenteeritud komisjonile esitatud eksperdiarvamuses. Oma tähelepanekutes komisjoni toimiku kontrollimise aruande kohta pöördus kaebuse esitaja tagasi riigihangete küsimuse juurde ja palus ombudsmanil seda eksperdiarvamust arvesse võtta.

19. Ombudsman märgib, et tema käesolev uurimine ei hõlma küsimust, kas RMD-le uuringu tegemise usaldamine on kooskõlas ELi riigihankeõigusega, ega komisjoni seisukohta selles küsimuses. Ombudsman võiks põhimõtteliselt laiendada oma uurimist ka sellele küsimusele, tingimusel et kaebuse esitaja on pöördunud komisjoni poole asjakohase administratiivse lähenemisviisiga (ombudsmani põhikirja artikli 2 lõige 4). Samal ajal mõistab ta, et tema uurimise ulatuse laiendamine nõuaks, et ta paluks komisjonil seda konkreetset aspekti kommenteerida, enne kui ta omakorda annab kaebuse esitajale võimaluse esitada märkusi. Arvestades aga tema uurimise lõppjärku, oleks see vaevalt menetlusökonoomia huvides. Seetõttu ei käsitle ombudsman oma analüüsis küsimust, kas uuringu läbiviimise usaldamine RMD-le on kooskõlas ELi riigihankeõigusega. Kaebuse esitaja võib siiski esitada selle kohta uue kaebuse pärast seda, kui ta on pöördunud komisjoni poole asjakohase haldusmenetlusega, kui ta soovib asjaga edasi tegeleda. Samad kaalutlused kehtivad ka kontrolliaruande kohta esitatud märkustes väljendatud kaebuse esitaja seisukoha kohta, et RMD vastutab arendus- ja üleujutuskaitsemeetmete praeguse kavandamise ja ehitamise eest, ilma et eelnevalt oleks korraldatud avalikku pakkumismenetlust.

20. Arvestades nende olemuslikku loogilist seost, on asjakohane käsitleda kaebuse esitaja väidet ja väidet koos.

A. Väide asjakohaste meetmete võtmata jätmise kohta ja sellega seotud nõue

Ombudsmanile esitatud argumendid

21. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid seoses huvide konfliktiga, mida kaebuse esitaja tajus.

22. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et RMD on aktiivselt kaasatud ja tal on keskne roll otsuse aluse ettevalmistamisel, mis mõjutab tema majanduslikku tulevikku. Täpsemalt viitas kaebuse esitaja eespool punktis 7 esitatud argumentidele. Kaebuse esitaja sõnul ei välista eespool nimetatud huvide konflikti järelevalvekomisjoni esimehe 8. aprilli 2010. aasta kirjas osutatud institutsioonilised kaitsemeetmed.

23. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks võtma asjakohaseid meetmeid ja eelkõige jätkama oma rahaliste vahendite väljamaksmist ainult juhul, kui rahastamisotsuses sätestatud tingimused on ühemõtteliselt täidetud.

24. Kaebuse selgitustes lükkas kaebuse esitaja tagasi esimehe seisukoha, et RMD õiguslik ülesehitus välistab huvide konflikti. Vastab tõele, et RMD oli erastatud ja selle üle teostas järelevalvet Saksamaa valitsus. Otsus selle kohta, kas järelevalverühma panust arvesse võtta või mitte, tehti siiski juhtrühmaga, kes andis projekti operatiivtasandile konkreetseid juhiseid. Projekti keerukuse tõttu ei olnud juhtrühma ja operatiivtasandi kõrgemal juhtkonnal võimalik tehnilist planeerimist üksikasjalikult mõjutada.

25. Komisjon märkis oma arvamuses, et RMD loodi 1921. aastal laevatatavate jõgede ja kanalite hooldamiseks ja haldamiseks Kagu-Saksamaal ning erastati 1994. aastal. Ta oli sõlminud lepingud alltöövõtjatega uuringu suure osa rakendamiseks.

26. Komisjon selgitas, et keskkonnarühmad olid uuringu vastu. Komisjoni määratud siseveeteede Euroopa koordinaatori algatusel nõustusid keskkonnarühmade esindajad liituma ekspertidest koosneva järelevalverühmaga, mis annab aru otse Saksamaa pädevatele asutustele. Komisjon lisas, et ta sai kaebuse esitajalt ja teiselt valitsusväliselt organisatsioonilt, kes on mõlemad järelevalverühma liikmed, arvukalt kirju, milles nad kaebasid, et neid ei ole uuringu edenemisest nõuetekohaselt teavitatud. Samal ajal kinnitasid nad oma usaldust järelevalverühma esimehe vastu, kes eitas kindlalt sellise teabe puudumist. Komisjon märkis ka, et uuringu valmimist oodatakse 2012. aasta lõpuks ja et 2012. aasta sügisel toimub konverents, et ergutada avatud arutelu uuringu tulemuste üle.

27. Seda arvesse võttes väitis komisjon, et „puuduvad tõendid selle kohta, et tema käsutuses olevate dokumentide põhjal võiks eeldada huvide konflikti tekkimist”. Komisjon märkis, et komisjoni rahaliste vahendite saajad peavad järgima riigihankedirektiivide peamisi põhimõtteid. Lisaks sisaldab rahastamisotsus erisätet huvide konfliktide kohta, millele kaebuse esitaja oma kaebuses viitas. Võttes arvesse mitme keskkonnarühma muret, võttis komisjon järgmised lisameetmed:

-Rahastamisotsusega nõudis komisjon Saksamaa ametiasutustelt järelevalverühma loomist. Esimehe 7. oktoobri 2011. aasta kirjas komisjonile kinnitati selle protsessi läbipaistvust.

-Siseveeteede Euroopa koordinaatori nõudmisel leppisid piirkondlikud ametiasutused kokku piirkondliku konverentsi korraldamises 2012. aasta sügisel.

28. Lisaks selgitas komisjon, et Saksamaa ametiasutused olid usaldanud uuringu RMD-le, võttes arvesse tema kutseoskusi ja ajalugu, kuid Saksamaa ametiasutused jäid vastutavaks mis tahes lõpliku otsuse eest. Seega teevad kõik uuringust tulenevad otsused pädevad asutused, mitte RMD. Sellega seoses viitas komisjon ka föderaalvalitsuse, Baieri liidumaa ja RMD vahelisele lepingule, mille kohaselt allub RMD föderaalvalitsuse juhtimisele ja järelevalvele ning on seega tema kontrolli all. Lõpuks märkis komisjon, et RMD oli teinud avaliku avalduse, mille kohaselt ta loobus oma õigusest rajada kõnealuses piirkonnas hüdroelektrijaam ning tegi seda ainult föderaalvalitsuse ja Baieri liidumaa sõnaselgel taotlusel.

29. Kaebuse esitaja leidis oma märkustes, et komisjoni osutatud meetmed ei olnud ilmse huvide konflikti lahendamiseks sobivad.

30. Järelevalverühma kohta väitis kaebuse esitaja, et talle esitatakse küll mahukat, kuid kohati mittetäielikku teavet. Tema suutlikkus kontrollida uuringu läbiviimist on siiski piiratud, kuna juhtrühm võis otsustada, kas ta võtab oma ettepanekud vastu. Kaebuse esitaja väitis ka, et tal on vaid piiratud juurdepääs vaheuuringute tulemustele ja uuringuandmetele. Lisaks oli uuringu läbiviimise jälgimine aeganõudev ja keeruline. Kuna uuringu jälgimiseks ei eraldatud rahalisi vahendeid, ei olnud võimalik hinnata iga vaheetapi usutavust ja õigsust. Seetõttu pidi järelevalverühm paljusid tulemusi ilma eelkontrollita lihtsalt tunnustama. Sellises olukorras on veelgi vajalikum vältida erapoolikuse või huvide konflikti ilmnemist. Kaebuse esitaja kordas oma seisukohta, et käesoleval juhul on tegemist sellise konfliktiga.

31. Seoses RMD kontrollimisega riiklike ja piirkondlike ametiasutuste poolt juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et viimati nimetatud ametiasutustel olid eksperditeadmiste ja tööjõu osas sarnased piirangud, mistõttu nad pidid tuginema RMD esitatud andmetele. Kaebuse esitaja rõhutas taas, kui oluline on vältida huvide konflikti ilmnemist.

32. Seoses sellega, et RMD loobus oma õigusest, tunnistas kaebuse esitaja, et ta oli notariaalselt tõestatud. Siiski oli tõenäoline, et Saksamaa ametiasutused paluvad RMD-l oma õigust kasutada. Lisaks ei olnud deklaratsioon õiguslikult siduv ja RMD kontsessiooniõiguse kasutamist sai piirata üksnes lepingu alusel. Kuni õiguslikult siduvat erandit ei ole, annaks jõe paisutamist toetava variandi eelistamine RMD-le märkimisväärse majandusliku eelise.

33. Kaebuse esitaja ütles kokkuvõtteks, et uuringu objektiivsust ja usaldusväärsust saab tagada ainult RMD uuringus osalemisest kõrvalejätmisega ja kõigi selle järelduste uuesti hindamisega sõltumatute ekspertide poolt.

34. Oma täiendavates märkustes asus valitsusväline organisatsioon mitmele näitele viidates seisukohale, et komisjoni arvamuses sisalduv faktiline teave oli mitmel põhjusel vale.

35. Mis puudutab järelevalverühma, siis märkis valitsusväline organisatsioon, et ta ei suuda tagada uuringu ja selle tulemuste sõltumatust. Selles kontekstis märkis valitsusväline organisatsioon, et järelevalverühmal ei ole piisavalt volitusi enda valitud ekspertide kutsumiseks. Juhtrühma esialgne lähenemisviis hüvitada ainult ekspertide sõidukulud, kuid mitte muud kulud, kuigi see hiljem läbi vaadati, andis tunnistust juhtrühma suhtumisest järelevalverühma töösse. Valitsusväline organisatsioon juhtis tähelepanu ka probleemidele seoses tema seisukohtade lisamisega vahedokumentidesse ning juurdepääsuga andmetele ja vahejäreldustele.

36. Seoses RMD kontrollimisega riiklike ja piirkondlike ametiasutuste poolt märkis valitsusväline organisatsioon, et nii föderaalvalitsus kui ka Baieri liidumaa edendavad hüdroelektrijaama, mida tõendavad avalikud avaldused. Valitsusvälise organisatsiooni sõnul oli ametiasutuste avaldatud teabebrošüür, milles propageeriti tammi ehitamist, erapoolik ja sisaldas selgelt ebaõiget teavet. See oli aga vastuolus Saksamaa Liidupäeva 2002. aasta otsusega, milles selgelt otsustati arendada jõge ilma lukke või tamme ette nägemata.

37. Valitsusvälise organisatsiooni sõnul oli RMD teatatud loobumine väärtusetu, kuna hüdroelektrijaama ehitamise taotlus oli üksnes vormiline.

38. Valitsusväline organisatsioon ütles kokkuvõtteks, et kavandatav piirkondlik konverents oleks otsustav võimalus tagada uuringu objektiivsus.

39. Oma täiendavates tähelepanekutes esitas valitsusväline organisatsioon „menetlusele ja 22. jaanuari 2013. aasta tulemustele poliitilise hinnangu”. Lisaks oma eelmises kirjas väljendatud seisukohtade kordamisele märkis ta sisuliselt, et nüüd on saanud selgeks, et uuring viiakse läbi ühepoolselt. Valitsusväline organisatsioon märkis ka, et keskkonnaküsimustega tegelevad riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ei olnud uuringusse kaasatud.

Komisjoni toimikuga tutvumise tulemused

40. Kontrolli käigus esitati ombudsmani esindajatele komisjoni rahastatud projekti tehniline toimik ja täpsemalt dokumendid, mis olid seotud komisjoni rahastamisotsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmisega, selle otsuse hilisemate muudatustega ning rahastatud projekti elluviimisega. Ombudsmani talitused vaatasid läbi ka aruande projekti, mille järelevalverühma esimees saatis komisjonile 2012. aasta detsembris.

41. Ombudsmani esindajatele näidati ka kirjavahetust, mille kaebuse esitaja ja valitsusväline organisatsioon komisjonile saatsid, ning muu hulgas Saksamaa suure päevalehe ajaleheartiklit, milles anti teada Baieri otsusest mitte valida arenguvarianti, millega nähakse ette Doonau asjaomase lõigu lukustamine.

42. Lõpuks kontrollisid nad Saksamaa ja komisjoni vahelist kirjavahetust, mis puudutas projekti rakendamist ja täpsemalt võimaliku huvide konflikti küsimust. Kirjavahetuse kontrollimine näitas, et komisjon jälgis tähelepanelikult järelevalverühma tööd.

43. Oma märkustes kontrolliaruande kohta väitis kaebuse esitaja, et järelevalverühma esimehe 2012. aasta detsembri aruande projekt ei sisaldanud RMD juhitud kavade ja hinnangute täielikku analüüsi, kuna need tehti järelevalverühmale kättesaadavaks alles 2012. aasta detsembris. Lisaks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et 30. märtsil 2013 esitas esimees järelevalverühma lõpparuande, mille koopia edastas kaebuse esitaja ombudsmanile. Kaebuse esitaja väitis, et lõpparuandes käsitletakse üksikasjalikult keskkonnaühenduste seisukohti kogu protsessi vältel. Kaebuse esitaja väitis, et lõpparuandest nähtub selgelt, et uuringut ja selle tulemusi mõjutasid konkreetset tulemust toetavad huvid. Kaebuse esitaja palus ombudsmanil seda hinnangut arvesse võtta.

44. Kaebuse esitaja lisas, et Baieri liidumaa valitsuse otsus lüüsi mitte valida on ajutine ja tuleneb üldsuse survest, mida ei saa veenda lüüsi ehitamise usutavuses navigatsiooniliste, majanduslike või ökoloogiliste kaalutluste seisukohast. Siiski ei saa öelda, et plaanid ehitada lukk oli igaveseks hüljatud.

Ombudsmani hinnang

45. Sellega seoses palutakse ombudsmanil otsustada, kas komisjon on võtnud asjakohaseid meetmeid seoses huvide konfliktiga, mida kaebuse esitaja tajub.

46. Arusaamatuste vältimiseks on oluline meelde tuletada, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile õigus uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale. Seetõttu ei ole ombudsmanil volitusi vaadata läbi teiste institutsioonide või asutuste, sealhulgas riiklike ametiasutuste vastu esitatud kaebusi. Käesolev otsus käsitleb seega üksnes komisjoni tegevust. Siiski on oluline meeles pidada ka seda, et projekti kaaskorraldajana koos Saksamaa ametiasutustega ei kanna komisjon kogu vastutust selle eest, et projekti elluviimisel ei tekiks huvide konflikti.

47. Ombudsman tuletab meelde, et rahastamisotsuses sisalduv huvide konflikte käsitlev säte oli järgmine:

„III.2.6 Huvide konflikt

1. Toetusesaaja kohustub võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida huvide konflikti ohtu, mis võib mõjutada meetme erapooletut ja objektiivset rakendamist. Selline huvide konflikt võib tuleneda eelkõige majanduslikest huvidest, poliitilistest või rahvuslikest sidemetest, perekondlikest või emotsionaalsetest põhjustest või mis tahes muudest ühistest huvidest.

2. Kõikidest olukordadest, mis meetme rakendamise ajal põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti, tuleb komisjonile viivitamata kirjalikult teatada. Abisaaja kohustub võtma kõik vajalikud meetmed olukorra koheseks parandamiseks.

3. Komisjon jätab endale õiguse kontrollida võetud meetmete asjakohasust ja võib nõuda, et abisaaja võtaks vajaduse korral teatava aja jooksul lisameetmeid.”

48. Artikli III.2.6 eesmärk on seega vältida teatavaid huvide konflikte. Selleks nõutakse toetusesaajalt i) huvide konflikti ohu vältimist ja ii) tegeliku või võimaliku huvide konflikti korral komisjoni teavitamist ja olukorra parandamiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni puhul antakse artikliga III.2.6 komisjonile õigus i) kontrollida võetud meetmete asjakohasust ja ii) nõuda abisaajalt lisameetmete võtmist.

49. Selles õiguslikus kontekstis peab ombudsman hindama komisjoni tegevuse asjakohasust käesoleval juhul.

50. Kõigepealt ei ole artiklis III.2.6 sätestatud huvide konflikti määratlust. Sellest sättest ilmneb siiski selgelt, et lisaks tegelikele konfliktidele hõlmab see ka võimalikke konflikte („mis tahes huvide konflikti oht, mis võib mõjutada meetme erapooletut ja objektiivset rakendamist”; rõhutus lisatud). Lõpuks ja kooskõlas OECD suunistega huvide konfliktide haldamise kohta avalikus teenistuses,[2] mida on laialdaselt tunnustatud, leiab ombudsman, et artiklit III.2.6 tuleks tõlgendada nii, et see hõlmaks ka ilmseid huvide konflikte.

51. Vaidlust ei ole selles, et RMD-l on tema ajaloolisi õigusi ja tema tegevust reguleerivat õiguslikku raamistikku arvestades eriline majanduslik seisund seoses Doonau lõigu arendamisega, mis on käesolevas asjas vaidluse all. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja RMD erilisele rollile lõpuks valitud variandi rakendamisel ning RMD lepingulisele õigusele kasutada kõiki Doonau piirkonnas elektri tootmiseks sobivaid rajatisi. Sellega seoses tuleb märkida, et artiklis III.2.6 viidatakse konkreetselt majandushuvide olemasolule kui asjaolule, mis võib põhjustada huvide konflikti.

52. On tõsi, et komisjon osutas teatavatele institutsioonilistele tagatistele, mida on üksikasjalikult kirjeldatud esimehe kirjas, ning RMD loobumisele oma lepingulisest õigusest. Kuigi ombudsman jagab kaebuse esitaja seisukohta, et praegune loobumine ei saa tegelikult välistada, et RMD kasutab oma lepingulist õigust, mis omakorda võib mõjutada seda, kuidas ta uuringu läbi viib, leiab ta ka, et institutsioonilised kaitsemeetmed on sellised, mis muudavad tegeliku huvide konflikti vähem tõenäoliseks. Sellega seoses on Saksamaa ametiasutuste poolt RMD üle teostatava kontrolli ulatus ilmselgelt asjakohane. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et vähemalt ühel ajahetkel eelistasid Saksamaa ametiasutused ilmselt varianti C280, kuna vaidlust ei ole selles, et lõplik otsus selle kohta, milline arendusvõimalus valida, ei ole igal juhul RMD otsustada.

53. Nendele kaalutlustele vaatamata võib RMD-le uuringu eest vastutuse andmine tema konkreetset majanduslikku olukorda arvestades (vt eespool punkt 51) siiski põhjustada ilmse või võimaliku huvide konflikti. Tegelikult võib laiema avalikkuse silmis jääda mulje, et vaatamata sellele, et RMD ei otsusta lõplikult arendusvõimaluse valiku üle, võib ta püüda mõjutada lõplikku otsustajat viisil, mis võimaldaks tal täielikult ära kasutada oma konkreetset majanduslikku seisundit. Selline mulje võib tekkida vaatamata RMD kutseoskustele ja ajaloolisele rollile, millele komisjon oma arvamuses viitas. Seetõttu leiab ombudsman, et RMD ametisse nimetamine võib tekitada huvide konflikti ohu, nagu on osutatud artiklis III.2.6.

54. Kuna komisjoni on RMD määramisest nõuetekohaselt teavitatud, on keskne küsimus seega see, kas komisjon on kooskõlas artiklist III.2.6 tulenevate kohustustega võtnud asjakohaseid meetmeid.

55. Oma arvamuses viitas komisjon oma nõudmisele luua järelevalverühm ja korraldada sellega seoses piirkondlik konverents. Seetõttu uurib ombudsman järgnevalt järgemööda mõlemat meedet.

56. Järelevalverühmaga seoses tuletab ombudsman meelde, et kaebuse esitaja omistas oma tähelepanekutes kontrolliaruande kohta erilist tähtsust järelevalverühma lõpparuandele, mida ta pidas objektiivseks. Käsitledes järelevalverühma loomise asjakohasust huvide konflikti ohu piiramiseks, keskendub ombudsman seega sellele aruandele.

57. Lõpparuanne on jagatud viieks osaks. A osa sisaldab esimehe aruannet. Osad B–D sisaldavad i) keskkonnaühenduste esindajate arvamusi; ii) kutseühingud; ning iii) kodanike tegevusrühmad, samas kui E osa koosneb aruandele lisatud dokumentidest. Arvestades eespool nimetatud esindajate arvamustes väljendatud lahkarvamusi, peab ombudsman asjakohaseks keskenduda oma analüüsis esimehe aruandele. Muuseas märgib ta, et kaebuse esitaja rõhutas oma usaldust esimehe töö vastu.

58. Esimehe aruandes registreeritakse üksikasjalikult erinevad peetud koosolekud ja arutatud teemad. Üldisel tasandil märgib esimees, et projekti käigus toimunud arvukad koosolekud võimaldasid järelevalverühma liikmetel saada ulatuslikku ja mahukat teavet. Ta lisab, et kirjalikud ja elektroonilised dokumendid andsid tulemuseks "hea teabetaseme". Esimehe aruande kohaselt suutsid järelevalverühma liikmed näiteks anda olulise panuse erinevate huvide tasakaalustatud tutvustamisse erinevaid arenguvariante käsitlevas teabebrošüüris.

59. Esimehe aruande lõpus on jaotis „Järelevalveprotsessi hindamine“. Märkides teatud kriitikat järelevalveprotsessi kohta (näiteks teabe hilinenud esitamine ja protsessi keerukus), märgib esimees samuti, et järelevalverühma loomine tõi kaasa märkimisväärse paranemise ühenduste osalemises selles valdkonnas. Esimees rõhutab eelkõige ühenduste kaasamist avatud protsessi varasest etapist alates ja ii) osalemise kõrget taset, mis hõlmas näiteks intensiivseid dialooge ja lõppkokkuvõttes andmete kättesaadavaks tegemist, mis võimaldasid järelevalverühmal iseseisvalt erinevaid etappe jälgida. Viimase aspekti osas möönab juhataja, et see protsess oli "osaliselt tülikas". Lisaks juhib esimees tähelepanu ka teatavatele piirangutele järelevalverühma töös. Sellega seoses viitab ta eelkõige i) osalejatelt nõutavale suurele ajakulule; ii) asjaolu, et mõnel juhul osutusid enne nõutud teabe esitamist vajalikuks keerulised läbirääkimised; ning iii) vajadus optimeerida välisekspertide kaasamise võimalust, et asendada järelevalverühma piiratud suutlikkus hinnata väga keerulisi protsesse. Esimees märkis ka, iv) et väga nõudlike teaduslike protsesside täielikku läbipaistvust ja mõistmist on peaaegu võimatu saavutada, ning rõhutas vajadust teatava usalduse järele õppuse vastu. Ta lisas, et see probleem mõjutab järelevalverühma tööd, kuna keskkonnaühenduste esindajad ei kiida põhimõtteliselt heaks RMD rolli kogu projekti vältel.

60. Ombudsman saab esimehe aruandest aru, et vaatamata teatavatele raskustele, mida on eespool üksikasjalikult kirjeldatud, osales järelevalverühm projektis suurel määral. On tõsi, et kaebuse esitaja ise juhtis oma märkustes tähelepanu järelevalverühma töös esinevatele konkreetsetele probleemidele, samuti protsessi keerukusele ja võimatusele kontrollida selle kõiki aspekte. Ombudsman võtab siiski arvesse ka seda, et esimees ei teatanud ühestki konkreetsest probleemist, mis tuleneks huvide konflikti ohust, välja arvatud erinevate osalejate erinevate seisukohtade kordamine seoses suu- ja sõrataudi kaasamisega. Selle asemel juhib esimees tähelepanu teatavatele järelevalverühma tööga seotud süsteemsetele probleemidele, mis iseenesest ei tulene RMD osalemisest. Lisaks ei viita esimehe aruandes miski sellele, et RMD roll oleks mõjutanud uuringu sisulist tulemust, nagu soovitas kaebuse esitaja.

61. Mis puudutab komisjoni viidatud piirkondlikku konverentsi, siis leiab ombudsman, et see aitas avada protsessis osalemise laiemale huvitatud isikute ringile ja vähendada tõenäosust, et projektis domineerib üks huvi.

62. Neid järeldusi silmas pidades leiab ombudsman, et komisjoni nõue luua järelevalverühm ja korraldada piirkondlik konverents on asjakohased meetmed huvide konflikti ohu käsitlemiseks. Lõpuks on asjakohane märkida, et nagu kinnitavad kontrolli tulemused, jälgis komisjon tähelepanelikult kogu protsessi.

63. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon on võtnud asjakohaseid meetmeid ja jälginud nende rakendamist käesoleval juhul. Sellest järeldub, et kaebuse esitaja väide ei ole põhjendatud. Järelikult ei saa ka see nõue olla tulemuslik.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Komisjoni tegevuses ei ole esinenud haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O´Reilly

Strasbourg, 19. detsember 2013

---

[1] "Ausschreibungsfreie Kooperation des Bundes mit der RMD" saksakeelses originaalis.

[2] OECD suunised huvide konfliktide haldamiseks avalikus teenistuses (kättesaadav aadressil: http://www.oecd.org/gov/ethics/48994419.pdf) on esitatud järgmine huvide konflikti määratlus:

i) Tegelik huvide konflikt esineb siis, kui ametiisiku avaliku ülesande ja tema erahuvide vahel on konflikt, näiteks kui ametiisikul on erahuvid, mis võivad sobimatult mõjutada tema ametiülesannete ja -kohustuste täitmist.

ii) Ilmse huvide konfliktiga on tegemist siis, kui hoolimata tegeliku huvide konflikti puudumisest jääb mulje, et ametiisiku erahuvid võivad sobimatult mõjutada tema ülesannete täitmist.

iii) Võimalik konflikt tekib siis, kui ametiisikul on erahuvid, mille tõttu tekiks huvide konflikt, kui ametnik hakkaks tulevikus täitma asjaomaseid ametikohustusi.