Kaebuse taust

1. Käesolev kohtuasi puudutab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2011. aastal tehtud otsust 30-liikmelise pangandussektori sidusrühmade kogu (BSG) koosseisu kohta. Kõnealune otsus tehti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1093/2010 (edaspidi „määrus”), millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)[1]. Pärast uue valikumenetluse läbiviimist (algatati 2013. aasta mais) teatas EBA 23. oktoobril 2013, et panganduse juhtrühm alustab oma teist ametiaega muudetud koosseisuga. Käesoleva kaebuse uurimine hõlmas konstruktiivseid arutelusid EBA töötajate ja ombudsmani talituste vahel. Nende arutelude põhjal eeldas ombudsman, et EBA viib uue valikuprotsessi läbi asjakohaselt ja kooskõlas ombudsmani esialgse protsessi analüüsiga. Käesolevas otsuses ei hinnata siiski teist valikumenetlust ega selle tulemusi.

2. Kaebuse esitaja EuroFinuse (endine EuroInvestors) on Euroopa finantsteenuste kasutajate föderatsioon, kuhu kuuluvad hoiustajad, investorid, aktsionärid, elukindlustusvõtjad, laenuvõtjad ja muud finantssektorist sõltumatud sidusrühmad [2].

3. Määruse põhjendus 48 on sõnastatud järgmiselt:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks konsulteerima huvitatud isikutega regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste üle ning andma neile mõistliku võimaluse esitada kavandatud meetmete kohta märkusi. Enne regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste eelnõude vastuvõtmist peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegema mõju-uuringu. Tõhususe huvides tuleks selleks kasutada pangandussektori sidusrühmade kogu, mis peaks tasakaalustatult esindama liidu krediidi- ja investeerimisasutusi, esindades finantseerimisasutuste ja ettevõtete, sealhulgas vajaduse korral institutsionaalsete investorite ja muude finantseerimisasutuste, kes ise kasutavad finantsteenuseid, erinevaid mudeleid ja suurusi; väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd); ametiühingud; akadeemikud; tarbijad; ja muud pangateenuste jaekasutajad. Pangandussektori sidusrühmade kogu peaks suhtlema finantsteenuste valdkonna muude kasutajarühmadega, mis on loodud komisjoni või liidu õigusaktidega.

4. Määruse artikli 37 lõige 2 sätestab:

„Pangandussektori sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid krediidi- ja investeerimisasutusi, nende töötajate esindajaid, samuti tarbijaid, pangandusteenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid. Vähemalt viis selle liiget peavad olema sõltumatud tippteadlased. Kümme liiget esindab finantseerimisasutusi, kellest kolm esindavad ühistu- ja hoiupanku.

5. Määruse artikli 37 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed nimetab ametisse järelevalvenõukogu asjaomaste sidusrühmade ettepanekute alusel. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidus.“

6. Osalemiskutse seoses EBA panganduse juhtrühma loomisega avaldati 26. novembril 2010 [3] ning taotluste esitamise tähtaeg oli 26. detsember 2010. 18. märtsil 2011 avaldas EBA pressiteate oma otsuse kohta panganduse juhtrühma koosseisu kohta [4]. Pressiteade sisaldas teavet BSG äsja ametisse nimetatud liikmete nimede, igaüht neist esindavate institutsioonide, nende kodakondsuse ja alamkategooria kohta, kuhu nad valiti.

7. 4. aprillil 2011 saatis kaebuse esitaja EBA-le kirja, milles väljendas oma pettumust seoses panganduse juhtrühma koosseisuga ning asjaoluga, et hoiustajad, investorite ühendused ja finantsteenuste kasutajate ühendused ei olnud esindatud. Kaebuse esitaja palus EBA-l võtta viivitamata meetmeid, et tagada kõigi pangakasutajate tasakaalustatud esindatus kooskõlas määrusega.

8. EBA vastas kaebuse esitajale 26. aprilli 2011. aasta kirjaga. Ta selgitas, et taotluste arv ja kvaliteet kuuluvad eri kategooriatesse nimetamisel arvesse võetavate kriteeriumide hulka, ning rõhutas, et on tehtud kõik jõupingutused, et tagada vajalik mitmekesisus mitte ainult ettenähtud kategooriate vahel, vaid ka nende sees, mis selgitab, miks sama institutsiooni või föderatsiooni huve esindavatele taotlejatele ei anta rohkem kui üks ametikoht. EBA sõnul eelistati pangateenuste kasutajate puhul taotlusi, mis pärinevad Euroopas või rahvusvaheliselt tegutsevatelt üksustelt.

9. Kuna kaebuse esitaja ei jäänud eespool esitatud vastusega rahule, esitas ta 14. septembril 2011 käesoleva kaebuse.

Uurimise ese

10. Kaebuse esitaja esitas järgmised väited ja järgmised väited, mis lisati ombudsmani uurimisse:

Väited:

1. EBA ei suutnud tagada i) geograafilist ja ii) soolist tasakaalu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade kategooriate sees ja vahel.

2. EBA ei suutnud tagada piisavat tasakaalu kasutajate ja pakkujate esindatuse vahel panganduse juhtrühma liikmete valimisel, rikkudes seega määrust (EL) nr 1093/2010.

3. EBA võttis vastu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade eri kategooriate ebaõige määratluse.

Nõuded:

1. EBA peaks panganduse juhtrühma koosseisu võimalikult kiiresti ja igal juhul uuesti läbi vaatama, ootamata ära panganduse juhtrühma uuesti ametisse nimetamist, mis toimub 2013. aastal.

2. EBA peaks avaldama valitud liikmete elulookirjeldused ja valikukriteeriumid oma veebisaidil.

Uurimine

11. Ombudsman palus 14. oktoobril 2011 EBA-l esitada arvamus eespool nimetatud väidete ja nõuete kohta.

12. EBA esitas 31. jaanuaril 2012 ombudsmanile oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Kaebuse esitaja esitas oma märkused 27. veebruaril 2012.

13. Pärast EBA arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekutega tutvumist jõudis ombudsman järeldusele, et on vaja uurida EBA toimikut kõnealuse juhtumi kohta. Kontroll toimus 19. märtsil 2013. Kontrolliaruanne saadeti kaebuse esitajale 30. mail 2013, et ta saaks esitada oma võimalikud märkused. Kaebuse esitaja ei esitanud kindlaksmääratud tähtaja jooksul märkusi.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et EBA ei ole taganud geograafilist ja soolist tasakaalu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade kategooriate sees ja vahel

Ombudsmanile esitatud argumendid

14. Kaebuse esitaja vaidlustab viisi, kuidas EBA täitis määruse artikli 37 lõike 3 nõudeid. Eelkõige kritiseeris ta asjaolu, et: i) üheksa kümnest pangandussektori esindajast olid pärit juhtivatest rahvusvahelistest pankadest „vanadest” liikmesriikidest (st ELi liikmesriikidest enne 2004. aasta laienemist), samas kui ainult üks neist oli pärit „uutest” liikmesriikidest (st liikmesriikidest, kes ühinesid ELiga 2004. aastal või pärast seda); ii) EBA ei valinud BSG tarbijakategooriasse ühtegi „vanade” liikmesriikide esindajat, iii) vähemalt kaheksa BSG liiget olid pärit Ühendkuningriigist, mis oli seega BSGs üleesindatud; ning iv) EBA valis panganduse juhtrühma kolmekümnest liikmest ainult kümme naist.

15. EBA väitis oma arvamuses, et määrusega nähakse ette „asjakohane geograafiline tasakaal” ja „sidusrühmade esindatus kogu liidus”. Seega kehtib ainult üldine geograafilise tasakaalu nõue ja puudub konkreetne nõue tagada geograafiline tasakaal eri sidusrühmade kategooriates. EBA sõnul keskendus ta määruse artikli 37 lõike 2 kohaselt peamiselt kandidaatide omadustele, tagades eri sidusrühmade eksperditeadmiste ja kogemuste tasakaalustatud esindatuse.

16. Seoses kategooria „tööstus“ koosseisuga selgitas EBA, et enamik selle kategooria taotlusi pärines „vanadest“ liikmesriikidest. See asjaolu ja tema otsus nimetada piiriüleste panganduskontsernide esindajad, kellel on märkimisväärne kohalolek kogu Euroopas, viisid omakorda tarbijate esindajate nimetamiseni peamiselt „uutest“ liikmesriikidest.

17. EBA selgitas, et heakskiidetud sidusrühmade loetelu kategooriate kaupa oli järgmine:

Kategooria	Arv
Tööstus	10
Töötajate esindajad/ametiühingud	1
Tarbijad	5
Pangateenuste kasutajad	5
VKEd	3
Tipptasemel akadeemikud	6
Kokku	30

18. Seoses Ühendkuningriigi kodanikest esindajate väidetava suure arvuga juhtis EBA tähelepanu sellele, et vastupidiselt kaebuse esitaja väidetele esindas Ühendkuningriigist 5, mitte 8 esindajat, kes esindasid i) finantsasutuste, ii) VKEde, iii) tarbijate, iv) pangateenuste kasutajate ja v) tippteadlaste huve. Nõukogu kordas, et kandidaatide isiklikud pädevused ja igast riigist saadud avalduste arv on olulised tegurid, mida võetakse arvesse. Kuna enamik taotlusi laekus Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist, otsustas EBA juhatus piirata ametisse nimetatud liikmete arvu riigi kohta. Mõnel juhul tähendas soov tagada teatava sidusrühmade kategooria asjakohane esindatus seda, et kodakondsuse nõue oleks kaalumisel teisel kohal. Seega määrati VKEsid esindavate liikmete sihtarvuks kolm, mis vastab saadud taotluste arvule. Seetõttu oli otsus nimetada kolm VKEde esindajat kodakondsuse nõude suhtes ülimuslik, kuna üks kolmest hagejast oli Ühendkuningriigi kodanik.

19. Soolise valiku kohta märkis EBA, et naissoost kandidaadid moodustasid 21 % kõigist saadud avaldustest. Hoolimata sellest väikesest osakaalust määras EBA naissoost sidusrühmade sihtarvuks 10, mis moodustab 33 % kõigist saadud taotlustest.

20. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et EBA ei olnud loonud suhteliselt tasakaalustatud pangandusrühma.

Ombudsmani hinnang

21. See on esimene kord, kui EBA on määruse kohaselt määranud panganduse juhtrühma. Sellega seoses peab ombudsman vajalikuks teha kaks sissejuhatavat märkust. Esiteks ei ole ombudsmani ülesanne asendada EBA tehtud BSG liikmete valikut enda omaga. Haldusomavoli esinemist uurides kontrollib ombudsman, kas EBA tegutses valikumenetluses õiguspäraselt ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Teiseks on ombudsman teadlik raskustest, mis kaasnevad geograafiliste, sooliste ja huvide esindamise kriteeriumide kombineerimisega vajadusega tagada valitud liikmete pädevus, pidades eelkõige silmas asjaolu, et nagu eespool märgitud, ei olnud EBA-l selle ülesande täitmisel varasemat kogemust. Lõpuks leiab ombudsman, et EBA-l oli mõistlik piirduda panganduse juhtrühma liikmete valimisel kandidaatidega, kes olid avaldanud huvi ametisse nimetamise vastu pärast võimalikele sidusrühmadele suunatud osalemiskutset. See lähenemisviis oli kooskõlas määruse artikli 37 lõikega 3 ja selles sätestatud nõudega, mille kohaselt „määrab pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ametisse järelevalvenõukogu asjaomaste sidusrühmade ettepanekute alusel“(vt eespool punkt 5).

22. Esimeses väites kritiseeris kaebuse esitaja seda, et EBA i) otsustas nimetada „tööstuse“ kategooria kümnest liikmest üheksa „vanadest“ liikmesriikidest, ii) nimetas kõik „tarbijate“ kategooria liikmed üksnes „uutest“ liikmesriikidest, iii) nimetas ametisse vähemalt kaheksa BSG liiget Ühendkuningriigist ja iv) valis ainult kümme naist BSG kolmekümnest liikmest.

23. Sellega seoses märgib ombudsman, et täpselt samu eespool nimetatud väiteid on hiljuti käsitletud ja üksikasjalikult uuritud tema hiljutises otsuses, millega lõpetati EBA vastu esitatud kaebuse 1966/2011/(EIS)LP uurimine (edaspidi „UNI otsus”)[5].

24. Olles kõigepealt märkinud, et asjakohase geograafilise tasakaalu nõude eesmärk oleks nurjunud, kui seda ei kohaldataks võimaluste piires ka igasse rühma kuuluvate liikmete eri kategooriatesse (tööstuses osalejad, töötajad/ametiühingute esindajad, tarbijad, kasutajad, VKEd ja tippteadlased) kuuluvate liikmete suhtes, jõudis ombudsman UNI otsuses järgmistele järeldustele.

25. Esiteks leidis ombudsman seoses kategooria „tööstus“ koosseisuga, et veenvate selgituste puudumisel, kui EBA otsustas nimetada kategooria „tööstus“ kümnest liikmest üheksa, valides esindajad „vanadest“ liikmesriikidest, ei täitnud EBA nõuet tagada „nii palju kui võimalik“ „asjakohane geograafiline tasakaal ja sidusrühmade esindatus kogu liidus“. Seega pani ta toime haldusomavoli juhtumi (vt UNI otsuse punktid 26–29). Nendel põhjustel sõnastab ombudsman allpool sama kriitilise märkuse nagu UNI otsuses.

26. Teiseks leidis ombudsman seoses tarbijate kategooria koosseisuga, et EBA ei täitnud nõuet tagada „võimalikult suures ulatuses“ „asjakohane geograafiline tasakaal ja sidusrühmade esindatus kogu liidus“. Seda tehes pani EBA toime haldusomavoli juhtumi (vt UNI otsuse punktid 30–32). Seega sõnastab ombudsman allpool sama kriitilise märkuse nagu UNI otsuses.

27. Kolmandaks, mis puudutab Ühendkuningriigi kodakondsusega esindajate arvu, siis ombudsman haldusomavoli ei tuvastanud. UNI otsuse punktis 33 esitatud põhjustel teeb ombudsman käesolevas asjas siiski sama täiendava märkuse nagu UNI otsuses.

28. Lõpuks, mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et 30st määratud esindajast ainult 10 olid naised, ei leidnud ombudsman, et EBA oleks toime pannud haldusomavoli juhtumi (vt UNI otsuse punkt 34). Kõnealuses otsuses esitatud põhjustel teeb ombudsman siiski sama täiendava märkuse nagu UNI otsuses.

B. Väide, et EBA ei suutnud tagada piisavat tasakaalu kasutajate ja teenuseosutajate esindatuse vahel panganduse juhtrühma liikmete valimisel, rikkudes seega määrust (EL) nr 1093/2010

Ombudsmanile esitatud argumendid

29. Kaebuse esitaja väitis, et EBA ei suutnud tagada piisavat tasakaalu määruses sätestatud sidusrühmade kategooriate vahel. Sellega seoses esitas kaebuse esitaja kaks peamist väidet: Esiteks olid BSG 30 liikmest 10 kõrgema taseme spetsialistid, kes töötasid ja tasustasid otse pangandussektoris. Teiseks oli üks VKEde kolmest valitud esindajast pärit ühest suurimast Euroopa föderatsioonist (BUSINESSEUROPE), mis esindas lisaks VKEdele ka kõigi suurte pangandusföderatsioonide huve. Seetõttu võib seda esindajat pidada ka tööstuse esindajaks.

30. Seoses kaebuse esitaja esimese väitega selgitas EBA, et valides panganduse juhtrühma 30 liikmest 10 kõrgema tasandi spetsialistide hulgast, kes töötavad ja saavad palka otse pangandussektoris, järgis ta täielikult määrust, milles on täpselt ette nähtud, et 10 panganduse juhtrühma liiget peaksid esindama finantseerimisasutusi. VKEde esindatuse kohta selgitas EBA, et ta on saanud ainult neli taotlust, millest ühte ei peetud asjakohaseks. Olles määranud VKEde esindajate sihtarvuks panganduse juhtrühmas kolm, valis komisjon välja kõik kolm taotlust ja tuletas meelde, et üks valitud liikmetest oli pärit Euroopa föderatsioonist, mis oli varem Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS) nõuandekogu liige.

Ombudsmani hinnang

31. Ombudsman märgib, et täpselt samu eespool nimetatud argumente on tema hiljutises UNI otsuses juba üksikasjalikult uuritud.

32. Eelkõige leidis ombudsman UNI otsuses, et panganduse juhtrühma 30 liikmest 10 valimine pangandussektoris töötavate ja töötavate spetsialistide hulgast, ei kaldunud EBA vastupidiselt sellele, mida väitis ka kaebuse esitaja käesolevas asjas, kõrvale määruse artikli 37 lõike 2 nõuetest, mille kohaselt on tööstusharu esindajate arv täpselt kümme liiget (vt UNI otsuse punktid 39–39). Seega ei pannud EBA sellega seoses toime ühtegi haldusomavoli juhtumit.

33. Mis puudutab VKEde esindamist ja asjaolu, et – nagu väitis ka kaebuse esitaja käesolevas asjas – üks sellesse kategooriasse valitud esindajatest töötas suures organisatsioonis, mis esindas mitte ainult VKEde, vaid ka pangandusliitude huve, siis ei tuvasta ombudsman samadel põhjustel, mis on esitatud UNI otsuse punktides 43–44, ka selles osas haldusomavoli.

C. Väide, et EBA võttis vastu määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud sidusrühmade eri kategooriate ebaõige määratluse

Ombudsmanile esitatud argumendid

34. Kaebuse esitaja väitis, et EBA võttis vastu määruses sätestatud sidusrühmade eri kategooriate ebaõige määratluse. Sellega seoses esitas kaebuse esitaja kaks peamist väidet. Esiteks väitis ta tarbijate kategooria kohta, et üks valitud liikmetest oli tegelikult akadeemik, samas kui teine töötas mõttekojas (Re-Define). Seega ei saa väita, et ükski neist kahest esindajast esindaks tarbijate huve.

35. Teiseks, mis puudutab kasutajate kategooriat, siis selle kategooria jaoks valitud viis esindajat olid tegelikult „teenuseosutajad“, mitte pangandusteenuste „kasutajad“, kes esindasid pangandussektorile teenuseid osutavaid mõjukaid organisatsioone (st suuri reitinguagentuure ja audiitorühinguid). Lai viis, kuidas EBA tõlgendas mõistet „kasutajad“, võimaldas seega nimetada panganduse juhtrühma rohkem liikmeid, kes kuulusid sektorisse, samas kui hoiustajate ja investorite ühenduste esindajaid ei valitud. Kaebuse esitaja märkis ka, et puuduvad pankade klientideks olevate äriühingute, näiteks suurte jaemüüjate või nende ühenduste esindajad.

36. Oma vastuses väitis EBA, et taotlejad võisid oma taotluses vabalt märkida oma huvi rohkem kui ühe sidusrühma vastu kuuest kategooriast ning EBA pidi igal üksikjuhul eraldi otsustama, millisesse kategooriasse iga taotlus tuleks liigitada. Seoses tarbijate esindajaga, kes on akadeemik, selgitas EBA, et ta oli ka finantsteenuste kasutajarühma (FSUG)[6] liige, kes tegeles ka tarbijakaitse ja hindade läbipaistvusega seotud küsimustega. EBA andmetel oli kõnealusel isikul oluline kogemus finantsteenuste kasutajaid mõjutavate algatustega seotud esindamisel, arvamuste ja soovituste koostamisel ning ta oli varem olnud ka finantsteenuste valdkonna kasutajaekspertide foorumi (FIN-USE) liige, tehes kindlaks finantsteenuste kasutajaid mõjutavad põhiküsimused. Varem nimetati ta esindama finantskasutajate huve ka eelmises CEBSi nõuandekogus [7]. Arvestades tema väärtuslikku panust CEBSi varasemas töös, suhtus EBA temasse positiivselt ja ta nimetati seega tarbijate kategooria liikmeks.

37. Mõttekoda „Re-define“ esindanud liikme kohta selgitas EBA, et „Re-define“ on sõltumatu ja mittetulunduslik rahvusvaheline organisatsioon, mis allkirjastas hiljuti Euroopa Parlamendiga nelja-aastase raamlepingu, et nõustada ECON-komisjoni finantsteenuste reguleerimise ja majanduspoliitikaga seotud küsimustes, ning et nimetatud esindaja on avaldanud ulatuslikult artikleid ja ettepanekuid tarbijatega seotud küsimustes.

38. Seoses mõiste „kasutajad“ määratlusega väitis EBA, et kuna määruses ei ole sätestatud mõiste „kasutajad“ määratlust, otsustas ta kasutada selle mõiste laia tõlgendust, et tagada sidus ja tasakaalustatud üldine esindatus panganduse juhtrühmas. Seega tõlgendati mõistet „kasutajad“ nii, et see hõlmab kõiki võimalikke üksusi peale tööstusharu esindajate, kes võimaldavad lõppkasutajatel teha otsuseid finants-/pangandusteenuste kohta. Lisaks selgitas ta, et saadi ainult 15 sellesse kategooriasse kuuluvat taotlust ning et ainult seitse neist näitasid selgelt pangateenuste kasutajate huvide esindatust.

Ombudsmani hinnang

39. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja väidet, et kahel EBA poolt tarbijate kategooriasse määratud esindajal näis puuduvat vajalik asjatundlikkus või seos tarbijaliikumisega, on UNI otsuses juba uuritud. Seetõttu leiab ombudsman samadel põhjustel, mis on esitatud UNI otsuses (vt punktid 51–52), et sellega seoses ei esinenud ühtegi haldusomavoli juhtumit. Ombudsman sõnastab sellega seoses siiski sama täiendava märkuse, mis tehti UNI otsuses (vt kõnealuse otsuse punkt 52).

40. Samuti uuris ombudsman UNI otsuses üksikasjalikult samu argumente, mille kaebuse esitaja esitas käesolevas asjas seoses viisiga, kuidas EBA määratles mõiste „pangandusteenuste kasutajad“. Ombudsman jõudis UNI otsuses järeldusele, et jättes kasutajate kategooriast välja rakendused üksustelt, kes osutavad selgelt finantssektorile tasulisi teenuseid, mitte aga viimase teenuste kasutajad, pani EBA toime haldusomavoli juhtumi (vt UNI otsuse punktid 53–54). Seega sõnastab ombudsman käesoleval juhul sama kriitilise märkuse nagu UNI otsuses.

D. Kaebuse esitaja väited

Kaebuse esitaja väited

41. Kaebuse esitaja väitis, et i) EBA peaks panganduse juhtrühma koosseisu võimalikult kiiresti läbi vaatama ja igal juhul ootamata ära selle koosseisu uuendamist 2013. aastal. Samuti väitis ta, et ii) EBA peaks avaldama oma veebisaidil valitud liikmete elulookirjeldused ning üksikasjaliku teabe valikukriteeriumide ja valikumenetluse kohta, mille alusel iga kandidaat välja valiti.

42. EBA märkis oma arvamuses, et valikumenetlus viidi läbi heas usus ja parimal võimalikul viisil. Pangandussektori sidusrühmade kogu koosseisu tõenäoline läbivaatamine oleks väga aeganõudev ja mõjutaks sidusrühmade eeldatavat panust EBA 2012. aastaks kavandatud eesmärkide saavutamisse. EBA oleks siiski rohkem kui valmis võtma arvesse ombudsmani soovitusi ja soovitusi seoses panganduse juhtrühma liikmete järgmise uuesti ametisse nimetamisega 2013. aastal.

43. EBA kinnitas ka, et ta on juba avaldanud panganduse juhtrühma valitud liikmete elulookirjeldused ja et need on kättesaadavad EBA veebisaidil. Valikukriteeriumide, nii üldiste kui ka kategooriapõhiste kriteeriumide kohta märkis EBA, et ta tugineb määruse artiklis 37 ja selle vastavates põhjendustes sätestatud nõuetele. Samuti selgitas ta, et üldised ja kategooriaspetsiifilised kriteeriumid võeti vastu EBA juhatuse 2011. aasta veebruari koosolekul ning neid kasutati seejärel kavandatud sidusrühmade loetelu koostamiseks, mis esitati EBA järelevalvenõukogu 2011. aasta märtsi koosolekule.

Ombudsmani hinnang

44. Ombudsman uuris täpselt samu väiteid UNI otsuses. Nii on ta selle otsuse punktis 58 juba selgitanud põhjuseid, miks esimene nõue ei saa olla edukas. Kaebuse esitaja teise väite kohta märkis ombudsman UNI otsuses, et praeguseks on kõik panganduse juhtrühma liikmete elulookirjeldused avaldatud EBA veebisaidil. Ombudsman selgitas UNI otsuses ka seda, miks ta ei olnud veendunud, et EBA peaks olema kohustatud avaldama üksikasjalikku teavet kasutatud valikukriteeriumide ja iga kandidaadi valimise protsessi kohta (vt UNI otsuse punkt 59). Kuid nagu on märgitud ka UNI otsuses (vt punkt 59), parandaks valikumenetluse üldist läbipaistvust veelgi see, kui EBA avaldaks pärast panganduse juhtrühma liikmete ametisse nimetamist sisulist teavet, mis näitaks, kuidas EBA täitis saadud erinevaid taotlusi arvesse võttes nõuet tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade eri kategooriate tasakaalustatud esindatus ning kuidas ta seda tehes tagas ka „nii palju kui võimalik (...) asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidus“. Ombudsman teeb seega järgmise märkuse.

E. Järeldused

45. Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmiste kriitiliste märkustega:

1. Kohaldades määruse artikli 37 lõikes 3 sätestatud nõuet tagada nii palju kui võimalik „asjakohane geograafiline ja sooline tasakaal ning sidusrühmade esindatus kogu liidus“ainult seoses panganduse juhtrühma koosseisuga tervikuna ja mitte iga liikmekategooria piires, pani EBA toime haldusomavoli juhtumi.

2. Lisades kasutajate kategooriasse rakendused selliste üksuste esindajatelt, kes ilmselgelt ei ole finants-/pangandussektori pakutavate teenuste jaekasutajad, vaid pigem sellele sektorile tasuliste teenuste osutajad, pani EBA toime veel ühe haldusomavoli juhtumi.

Kaebuse esitaja väidete ja väidete muude aspektidega seoses ei ole haldusomavoli tuvastatud.

Täiendavad märkused

1. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete edaspidisel valimisel oleks soovitatav, et EBA väldiks ohtu, et üks või mitu liikmesriiki võivad näida üleesindatud.

2. EBA võiks avaldada tulevasi osalemiskutseid panganduse juhtrühma liikmeks saamiseks mitte ainult oma veebisaidil, vaid ka spetsialiseerunud finantsajakirjanduses, ning kasutada üldiselt mis tahes muid suhtluskanaleid, mis võiksid suurendada naiskandidaatide teadlikkust ja huvi.

3. See hõlbustaks ja parandaks valikuprotsessi veelgi, kui EBA nõuaks tulevastelt taotlejatelt, et nad märgiksid ainult ühe kuuest kategooriast, mille puhul nad sooviksid kaalumist.

4. See parandaks veelgi valikuprotsessi üldist läbipaistvust, kui EBA avaldaks pärast panganduse juhtrühma liikmete ametisse nimetamist sisulist teavet, mis näitaks, kuidas EBA täitis saadud erinevaid taotlusi arvesse võttes nõuet tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade eri kategooriate tasakaalustatud esindatus ning kuidas ta seda tehes tagas „nii palju kui võimalik (...) asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidus“.

Uurimise käigus ja eelkõige dokumentide kontrollimise käigus toimusid EBA ja ombudsmani talituste vahel mitteametlikud ja konstruktiivsed arutelud. Nende arutelude käigus väljendas EBA valmisolekut vaadata läbi oma lähenemisviis teisele valikuvoorule. Nagu juba märgitud, teatas EBA panganduse juhtrühma uuest koosseisust 23. oktoobril 2013. Kuigi käesolev otsus puudutab ainult esimest valikumenetlust, mis toimus 2011. aasta märtsis, palub ombudsman EBA-l eespool esitatud kriitiliste ja täiendavate märkuste järelmeetmena selgitada, kuidas ta muutis oma lähenemisviisi teise valikumenetluse käigus, et võtta arvesse ombudsmani uurimise käigus saadud kogemusi.

 

Emily O'Reilly

Strasbourg, 19. detsember 2013

---

[1] ELT 2010, L 331, lk 12.

[2] http://www.eurofinuse.org/index.php?id=72

[3] http://www.eba.europa.eu/cebs/media/Publications/Other%20Publications/Others/2010/BSG%20call%20%20for%20expression%20of%20interest/Complete-call-text.pdf

[4] http://www.eba.europa.eu/-/the-eba-establishes-its-banking-stakeholder-group

[5] 7. novembri 2013. aasta otsus http://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/52432/html.bookmark

[6] Euroopa Komisjon moodustas 2010. aastal finantsteenuste kasutajarühma (FSUG). Rühm võttis üle kahe varasema rühma, finantsteenuste valdkonna kasutajaekspertide foorumi (FIN-USE) ja finantsteenuste tarbijarühma (FSCG) ülesanded.

[7] Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS). 1. jaanuaril 2011 loodi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis võttis üle CEBSi jooksvad ülesanded ja kohustused.