Tagakülg

1. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja Rumeenia kodanik. Ta esitas 3. veebruaril 2009 Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile kaebuse Rumeenia õigusaktide kohta, millega kehtestati kasutatud autodele maks nende esmasel registreerimisel riigis. Kaebuse esitaja arvates on eespool nimetatud õigusaktid vastuolus ELi riigiabi eeskirjadega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 [1] ja 108 [2]). Kaebuse esitaja palus komisjonil teda teavitada meetmetest, mida ta kavatseb Rumeenia ametiasutuste suhtes võtta.

2. Konkurentsi peadirektoraat saatis talle 18. veebruaril 2009 kaebuse kohta kättesaamistõendi. Ta märkis, et ta „viib läbi vajalikud uurimised seoses kaebuse esitaja esitatud teabega ning et ta „teavitab [talle] tulemustest võimalikult kiiresti”.

3. septembril 2009 võttis kaebuse esitaja seoses oma 3. veebruari 2009. aasta kaebusega ühendust Europe Directiga. Ta selgitas, et ei ole saanud sisulist vastust, ja küsis nõu. Europe Direct soovitas tal võtta selles küsimuses otse ühendust komisjoni peasekretariaadiga.

4. Samal päeval saatis kaebuse esitaja e-kirja komisjoni peasekretariaadile. Ta väitis, et komisjon ei andnud talle tema 3. veebruari 2009. aasta kaebusele sisulist vastust. Kaebuse esitaja küsis ka, kas Rumeenia ametiasutused olid vastanud komisjoni 25. juuni 2009. aasta märgukirjale, milles komisjon palus Rumeenia ametiasutustel muuta eespool nimetatud maksu käsitlevaid õigusakte. Kaebuse esitaja palus komisjonil talle selgitada, milliseid meetmeid ta on Rumeenia ametiasutuste suhtes võtnud, arvestades, et vastuoluline maks kehtestati 2007. aastal.

5. Kaebuse esitaja ei saanud komisjonilt vastust oma 3. veebruari 2009. aasta kaebusele ega 25. septembri 2009. aasta e-kirjale.

6. 7. novembril 2009 pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole.

Taotluse sisu

7. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et komisjon ei käsitlenud tema kaebust nõuetekohaselt.

8. Ta nõudis, et komisjon annaks talle tema kaebusele sisulise vastuse.

Nõue

9. 12. novembril 2009 algatas ombudsman uurimise ja palus komisjonil esitada oma arvamus 28. veebruariks 2010.

10. Komisjon edastas 26. veebruaril 2010 oma arvamuse, mis oli koostatud inglise keeles. Komisjon esitas 4. märtsil 2010 oma arvamuse tõlke rumeenia keelde, mis edastati kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi. Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et kaebuse esitaja kaebust ei ole nõuetekohaselt käsitletud

Ombudsmanile esitatud argumendid

11. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei vastanud tema 3. veebruari 2009. aasta kaebusele ega tema 25. septembri 2009. aasta meeldetuletusele. Lisaks väitis ta, et komisjon ei teavitanud teda i) sellest, kas ta registreeris tema 3. veebruari 2009. aasta kaebuse, ega ii) oma edusammudest selles küsimuses, kuigi ta oli lubanud seda teha.

Ombudsmanile esitatud argumendid

12. Komisjon väitis oma arvamuses, et ta käsitles kaebuse esitaja 3. veebruari 2009. aasta kaebust nõuetekohaselt ja teavitas teda nõuetekohaselt juhtumi hindamisest 29. aprilli ja 28. oktoobri 2009. aasta kirjadega [3].

13. Esiteks rõhutas komisjon, et 3. veebruari 2009. aasta kaebus registreeriti riigiabi käsitleva kaebusena ja seda käsitleti kooskõlas määruse 659/1999 [4] sätetega. Ta saatis 18. veebruaril 2009 kaebuse esitajale kaebuse kättesaamise kinnituse, mis registreeriti viitenumbriga CP58/09.

14. Konkurentsi peadirektoraat teavitas 29. aprilli 2009. aasta kirjaga kaebuse esitajat oma esialgsest hinnangust tema kaebusele (komisjon lisas käesoleva kirja koopia oma arvamusele). Konkurentsi peadirektoraat oli seisukohal, et Rumeenia ametiasutuste võetud meetmed ei kujutanud endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses [5]. Lisaks selgitas ta, et tema arvates ei näi Rumeenia õigusaktides olevat valikulist elementi, mis on ELi õiguse kohaselt nõutav selleks, et meedet saaks käsitada riigiabina. Rumeenia õigusaktid näisid pigem kasu toovat Rumeenia tarbijatele ja neid kohaldati kõigi sõidukite suhtes, mis on registreeritud pärast teatavat kuupäeva mis tahes ELi liikmesriigis. Konkurentsi peadirektoraat märkis siiski, et eespool nimetatud analüüs ei olnud tema lõplik seisukoht, vaid üksnes esialgne seisukoht, mis põhines kaebuse esitaja esitatud teabel. Seepärast kutsus komisjon oma 29. aprilli 2009. aasta kirjas kaebuse esitajat üles esitama ühe kuu jooksul alates kirja kättesaamisest täiendavaid märkusi.

15. Vastuseks kaebuse esitaja 25. septembri 2009. aasta kirjale, mis oli adresseeritud komisjoni peasekretariaadile ja milles ta väitis, et ei ole saanud vastust tema kaebusele, saatis konkurentsi peadirektoraat talle 28. oktoobril 2010 täiendava vastuse (komisjon lisas sellele kirjale oma arvamuse). Selles vastuses märkis konkurentsi peadirektoraat, et ta saatis talle juba 29. aprillil 2009 kirja, milles ta esitas kaebuse esialgse analüüsi. Samuti kordas ta oma esialgset seisukohta, et kättesaadava teabe põhjal ei saa kõnealuseid Rumeenia õigusakte kvalifitseerida riigiabiks. Konkurentsi peadirektoraat andis kaebuse esitajale ka uue tähtaja märkuste esitamiseks. Lõpuks teatas ta kaebuse esitajale, et tema maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) uurib kõnealuseid Rumeenia õigusakte, et teha kindlaks, kas need rikuvad diskrimineerivat maksustamist keelavaid ELi eeskirju. Konkurentsi peadirektoraat lisas, et maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat saatis Rumeenia ametiasutustele selles küsimuses ametliku kirja. Sellega seoses edastas konkurentsi peadirektoraat kaebuse esitajale asjakohase pressiteate ja palus tal võtta otse ühendust maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadiga, et saada uurimismenetlusega seotud lisateavet.

16. Komisjon rõhutas, et ta ei saanud kaebuse esitajalt pärast 28. oktoobri 2009. aasta kirja rohkem teavet.

17. Komisjon avaldas kahetsust, et kaebuse esitaja ei saanud kätte oma 29. aprilli 2009. aasta kirja, ja vabandas, et ta ei pidanud kinni oma hea haldustava eeskirja kohasest 15 tööpäeva pikkusest tähtajast, et vastata kaebuse esitaja 3. veebruari 2009. aasta kirjale [6].

Ombudsmani hinnang

18. Vastavalt komisjoni veebisaidil avaldatud eeskirjadele [7] väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta esitatud kaebuste käsitlemise kohta [8] kohustus komisjon i) registreerima kaebused väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta ja ii) saatma 15 tööpäeva jooksul kättesaamistõendi. Komisjon teavitab kaebuse esitajat ka sellest, kas kaebuse uurimiseks on piisavalt alust.

19. Käesoleval juhul registreeris komisjon kaebuse esitaja 3. veebruari 2009. aasta kaebuse riigiabi kaebusena. Ta saatis talle 18. veebruaril 2009 vastuvõtuteatise. aprillil ja 28. oktoobril 2009 saatis komisjon kaebuse esitajale tema kaebuse kohta sisulise vastuse ja palus tal esitada täiendavaid märkusi. Kaebuse esitaja seda ei teinud.

20. Oma vastustes teavitas komisjon kaebuse esitajat ka Rumeenia ametiasutuste vastu seoses kõnealuse maksuga algatatud rikkumismenetluse edenemisest. Tegemist oli paralleelse menetlusega, mis ei tulenenud kaebuse esitaja kaebusest.

21. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjon järgis ebaseadusliku riigiabi kohta esitatud kaebuste käsitlemisel oma kodukorda. Seetõttu ei tuvasta ta käesoleva kaebusega seoses haldusomavoli juhtumit ja lõpetab juhtumi vastavalt.

22. Oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta vabandas komisjon selle eest, et ta ei pidanud kinni 3. veebruari 2009. aasta kaebusele vastamise 15 tööpäeva pikkusest tähtajast. Ombudsman tervitab komisjoni vabandust.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Ombudsman ei tuvasta haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 10. august 2010

[1] ELi toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

[2] ELi toimimise lepingu artikli 108 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt: „Kui komisjon leiab pärast asjassepuutuvatelt isikutelt selgituste küsimist, et riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi ei sobi siseturuga kokku artikli 107 järgi või et sellist abi kasutatakse valel eesmärgil, otsustab komisjon, et asjassepuutuv riik peab sellise abi lõpetama või muutma seda komisjoni määratud tähtaja jooksul …”

[3] Komisjon esitas oma arvamuses 29. aprilli ja 28. oktoobri 2009. aasta vastuste koopiad.

[4] Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (nüüd artikkel 108) kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1–9).

[5] ELi toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

[6] Komisjoni hea haldustava eeskiri on sõnastatud järgmiselt: „Vastus komisjonile adresseeritud kirjale saadetakse viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil vastutav talitus kirja kätte sai.”

[7] Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 88 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

[8] Riigiabiga seotud kaebuste menetlemise menetluseeskirjad on kättesaadavad järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/competition/forms/intro_en.html.