Tagakülg

Kaebus 2166/2008/WP:

1. Käesolev omaalgatuslik uurimine põhineb kaebusel, mille esitas Türgi kodakondsusega teadlane professor B. (kaebus 2166/2008/WP). mail 2008 avaldas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) oma veebisaidil osalemiskutsed ajutiste töötajate ametikohtade täitmiseks vastloodud Euroopa Teadusnõukogu Rakendusametis (ERCEA) ja Teadusuuringute Rakendusametis (REA). Professor B. otsustas osaleda ERCEA poolt tööle võetavate ajutiste teenistujate valikumenetluses. Avalduste esitamise tähtaeg oli 18. juuni 2008.

2. Valikumenetlus piirdus algselt ELi liikmesriikide kodanikega. Hiljem laiendati seda siiski "seitsmenda raamprogrammi partnerriikide", st ELi teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikele [1]. Türgi kuulub sellesse riikide rühma.

3. Oma kandideerimisavaldust ette valmistades märkis professor B., et kandidaadid ei pea valdama mitte ainult inglise keelt, vaid ka Euroopa Liidu (EL) teist ametlikku keelt. Professor B. leidis, et see nõue on kaudselt diskrimineeriv, kuna see näib soosivat ELi liikmesriikide kodanikke. Ta lisas oma taotlusele vastava märkuse.

4. Mõni aeg pärast kandideerimisavalduse esitamist teatati professor B-le, et ta ei vasta konkursi tingimustele. Kodakondsusnõuet oli vahepeal muudetud ja seda said taotleda ainult ELi liikmesriikide kodanikud. Professor B. pöördus Euroopa Ombudsmani poole, väites, et see otsus oli nii vale kui ka diskrimineeriv.

Omaalgatuslik uurimine OI/2/2008/(WP)VIK:

5. Eespool nimetatud kaebuse läbivaatamisel leidis ombudsman, et professor B. ei olnud ELi kodanik ega elanud ELi liikmesriigis. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 kohaselt ei olnud professor B-l seega õigust ombudsmanile kaebust esitada. Ombudsman ei saanud seega algatada uurimist tema kaebuse kui sellise suhtes. Ta leidis siiski, et kaebuses tõstatati tõsine probleem, mis näis puudutavat ka REA ajutiste teenistujate valikumenetlust. Seetõttu otsustas ombudsman algatada käesoleva omaalgatusliku uurimise kaebuses tõstatatud küsimuste kohta.

Omaalgatusliku taotluse sisu

6. Ombudsman tuvastas järgmised probleemid:

1. Otsus võtta seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikelt ära võimalus kandideerida ajutiste töötajate ametikohtadele ERCEAs ja REAs oli potentsiaalselt vale ja diskrimineeriv.
2. Tundus, et kandidaatidele, keda see otsus puudutas, ei antud otsuse kohta mingeid selgitusi ja neile ei pakutud vabandust.
3. Nõue, et kandidaadid peavad oskama mõnda teist ELi ametlikku keelt, võib olla diskrimineeriv, kuna sellega eelistatakse ELi liikmesriikide kodanikke.

Nõue

7. septembril 2008 algatas ombudsman omaalgatusliku uurimise. Ta palus EPSO-l esitada eespool nimetatud küsimuste kohta arvamuse.

8. EPSO teatas 24. septembri 2008. aasta kirjas ombudsmanile, et kõnealused valikumenetlused kuuluvad Euroopa Komisjoni vastutusalasse ja EPSO on pakkunud üksnes logistilist tuge. EPSO teatas, et on seetõttu edastanud ombudsmani kirja komisjonile.

9. septembril 2008 teatas komisjon ombudsmanile, et ta on tõepoolest pädev selle küsimusega tegelema.

10. Komisjon esitas oma arvamuse 20. jaanuaril 2009. Arvamus edastati professor B-le tähelepanekute tegemiseks. Temalt märkusi ei saadud.

11. 20. oktoobril 2009 algatas ombudsman täiendavad uurimised. Ta palus komisjonil selgitada juhtumi teatavaid aspekte. Komisjon saatis oma vastuse 11. märtsil 2010. See vastus edastati professor B-le, kes märkusi ei esitanud.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Mis puudutab esimest küsimust, siis

Ombudsmanile esitatud argumendid

12. Professor B. väitis, et komisjoni otsus jätta välja kandidaadid seitsmenda raamprogrammi partnerriikidest ja eelkõige Türgist oli vale ja diskrimineeriv. Ta väitis, et selline lähenemisviis takistab teaduse arengut Euroopas. Professor B. juhtis tähelepanu sellele, et Türgi panustab seitsmendasse raamprogrammi igal aastal 1,5 miljonit eurot ning seetõttu on arusaamatu, miks Türgi teadlased võidakse valikumenetlusest välja jätta. Tema arvates oli Türgi teadlastel „olemuslik õigus” kandideerida ametikohtadele, mis on seotud seitsmenda raamprogrammi raames esitatud projektide hindamisega.

13. Komisjon selgitas oma arvamuses, et ERCEA ja REA loodi komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsusega [2]. aasta esimesel poolel kehtestati vajalikud menetlused, et alustada nende ametite töötajate värbamist kooskõlas eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud ametikohtade loeteludega. Kui EPSO veebisaidil avaldati osalemiskutsed Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) ja Teadusuuringute Rakendusameti (REA) ajutiste töötajate ametikohtade täitmiseks, piirdusid valikumenetlused üksnes ELi liikmesriikide kodanikega.

14. Norra esinduse ettepanekul laiendati 5. juunil 2008 neid osalemiskutseid seitsmenda raamprogrammi partnerriikidest (Island, Liechtenstein, Norra, Iisrael, Šveits, Albaania, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Türgi) pärit taotlejatele. Taotluste esitamise tähtaega pikendati 25. juunini 2008.

15. Pärast täiendavaid sisearutelusid, mis käsitlesid professor B. vastatud osalemiskutse pikendamisest tulenevaid operatiivseid tagajärgi, tühistati kõnealune osalemiskutse 24. juunil 2008. Taotlejatele saadeti e-kiri, milles neid teavitati tühistamisest. Tühistati ka REAga seotud projektikonkurss.

16. 15. juulil 2008 avaldati konkursikutsed uuesti ainult ELi liikmesriikide kodanikele ning taotluste esitamise tähtajaks määrati 14. august 2008. Endiselt 15. juulil 2008 teavitati uuest väljaandest e-posti teel varasemaid taotlejaid ja üldisesse postkasti kirjutanud isikuid.

17. Komisjon väitis, et ajutiste teenistujate ametikohtadega seotud konkursikutsete suhtes kohaldatakse kas komisjonis või selle rakendusametites Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi. Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 kohaselt on sellised konkursid avatud ainult ELi liikmesriikide kodanikele. Komisjon märkis, et erandina võib konkursse siiski avada teiste riikide kodanikele ametisse nimetava asutuse või ametiisiku äranägemisel.

18. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et üldiselt on olemas mõjuvad põhjused projektikonkursside avamiseks riikidele, kes panustavad hallatavate programmide eelarvesse. See põhjendus ei tohiks siiski varjutada asjaolu, et seitsmenda raamprogrammi partnerriigid ei ole ELi liikmesriikidega võrdsetel alustel. Nende riikide kasu keskendub seitsmenda raamprogrammi tulemustele, mitte ei ole seotud selle juhtimisega. Selle väite toetuseks märkis komisjon näiteks, et seitsmenda raamprogrammi partnerriikide osalemine seitsmenda raamprogrammi komiteedes ei olnud hääleõiguslik.

19. Komisjon lisas veel, et vaatamata argumentidele, mis toetavad kõnealuste konkursikutsete laiendamist, tõi tema teatud volituste delegeerimine rakendusametitele seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks kaasa rea tegevuslikke tagajärgi. Need tulenesid õiguslikest ja haldustingimustest, mis raskendasid kolmandate riikide kodanike kaasamist. Eelkõige peeti tõenäoliseks, et kolmandatest riikidest pärit kandidaadid peavad läbima spetsiaalsed turvakontrollid, mis ELi andmekaitsealaste õigusaktide nõuetekohaseks järgimiseks tooksid tingimata kaasa viivituse valikumenetluses. Kuigi pädevad teenistused püüdsid anda endast parima, osutus võimatuks käsitleda kõiki asjakohaseid küsimusi õigeaegselt ning säilitada võimalus viia värbamismenetlused rahuldavalt ja mõistliku aja jooksul lõpule. Komisjon rõhutas sellega seoses tungivat vajadust panna ametid tööle. Ta lisas, et sel põhjusel otsustas ta kõned tühistada ja avaldada uued, mis piirduvad ELi liikmesriikide kodanikega.

20. Pärast eespool esitatud väidete hoolikat analüüsimist leidis ombudsman, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu esitas ta komisjonile järgmise küsimuse:

„Komisjon väitis, et ELi mittekuuluvate riikide kandidaatide väljajätmine on vajalik tagamaks, et asjaomased ametid saaksid võimalikult kiiresti tegevust alustada. Ombudsman märgib siiski, et esialgsete konkursikutsete taotluste esitamise tähtaeg oli 25. juuni 2008, samas kui uute konkursikutsete kohased taotlused tuli esitada 14. augustiks 2008, st peaaegu kaks kuud hiljem. Võttes arvesse, et komisjoni lähenemisviis lükkas seega iseenesest värbamismenetlusi edasi, kas komisjon võiks täpsustada, miks ta siiski leidis, et kolmandatest riikidest pärit kandidaatide väljajätmine on vajalik selleks, et tagada asjaomaste ametikohtade õigeaegne täitmine? Kas komisjon võiks märkida ka selle, mitu kolmandatest riikidest pärit kandidaati esitas vastusena algsetele konkursikutsetele?”

21. Komisjon väitis oma repliigis, et uus avaldamine lükkas töölevõtmismenetlusi tõepoolest peaaegu kahe kuu võrra edasi. Ta kordas sellega seoses, et tema julgeolekudirektoraadi arvates on oluline kontrollida kõiki reservnimekirja kantud kolmandate riikide kandidaate, enne kui neile saab tööd pakkuda. Selliste kandidaatide täiendavat julgeolekukontrolli oleks tulnud mainida konkursikutsetes, mis olid aga sel ajal juba avaldatud. Lisaks oleks isikuandmete edasisel töötlemisel tulnud konsulteerida ka Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Komisjoni arvates oleks selline konsulteerimine kestnud mitu kuud ja ohustanud värbamise ajastust. Komisjon märkis, et konkursikutsete tühistamisest ja uuesti avaldamisest tingitud viivitust peeti lühemaks.

22. Komisjon lisas, et asjakohasel ajal toimusid komisjoni eri talituste vahel üksikasjalikud sisearutelud. Väljendati erilist muret selle pärast, et projektikonkursside avamine kolmandate riikide kodanikele võib luua pretsedendi ELi poliitikavaldkonnas, kus jätkuvad arutelud täiendavate riikide ühinemise üle ELi programmidega.

23. Eespool öeldut silmas pidades ja selleks, et tegeleda kiire värbamise vajadusega, otsustas komisjon kõnealused konkursikutsed tühistada ja uuesti avaldada.

24. Vastuseks ombudsmani küsimusele asjaomaste isikute arvu kohta täpsustas komisjon, et esialgsete konkursikutsete tühistamise ajal oli esitatud 5328 taotlust, millest 46 pärinesid kolmandate riikide kodanikelt. Need 46 taotlust esitasid kokku 27 kandidaati. Kolmandate riikide kodanikele suunatud projektikonkursside lõpetamise meede puudutas aga ainult 21 kandidaati, kuna ülejäänud taotlused olid igal juhul rahastamiskõlbmatud.

Ombudsmani hinnang

25. Professor B. väitis, et komisjoni otsus võtta ära seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanike võimalus kandideerida asjaomastele ajutise teenistuja ametikohtadele oli nii i) vale kui ka ii) diskrimineeriv. Seetõttu analüüsib ombudsman neid kahte aspekti allpool.

Seoses punktiga i:

26. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktis a on sätestatud, et „ajutist töötajat võib tööle võtta üksnes tingimusel, et ta on mõne Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik, välja arvatud juhul, kui on lubatud teha erand”.

27. Käesoleval juhul piirdus komisjon esialgu ERCEA ja REA ajutiste teenistujate ametikohtade osalemiskutsete puhul liidu liikmesriikide kodanikega. Ombudsmani arvates andis muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punkt a komisjonile õiguse selliselt tegutseda.

28. Professor B. väitis, et Türgi panustab seitsmenda raamprogrammi eelarvesse märkimisväärse summa. Tema arvates oli Türgi kodanikel seega võõrandamatu õigus kandideerida ametikohtadele, mis on seotud selle programmi projektide hindamisega. Nagu komisjon õigesti märkis, näeb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punkt a siiski ette, et sellised konkursid on reeglina avatud ainult liidu liikmesriikide kodanikele. Seetõttu ei olnud komisjon kohustatud laiendama neid projektikonkursse seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikele.

29. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktis a on siiski lubatud teha erandeid eespool nimetatud üldisest osalemiskõlblikkuse reeglist. Seitsmenda raamprogrammi partnerriikide panused on selgelt tegur, mida võib selles kontekstis arvesse võtta. Komisjon tunnistas, et projektikonkursside avamiseks riikidele, kes panustavad hallatavate programmide eelarvesse, on mõjuvad põhjused. Komisjoni otsus avada projektikonkursid, mis algselt piirdusid ELi kodanikega, seitsmenda raamprogrammi partnerriikide, sealhulgas Türgi kodanikele, oli seega mõistetav.

30. Tuleb siiski märkida, et ombudsman ei pea uurima esialgset otsust piirata kõnesid ELi kodanikega ega nende hilisemat laiendamist seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikele. Ta peab uurima, kas komisjoni otsus võtta ära seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanike võimalus kandideerida, nimelt komisjoni otsus tühistada oma varasem otsus avada asjaomased projektikonkursid seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikele, oli põhjendatud ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega.

31. Oma lähenemisviisi põhjendamiseks tugines komisjon töölevõtmisprotsessiga seotud haldus- ja ajalistele piirangutele. Komisjon väitis, et ta peab tagama ERCEA ja REA võimalikult kiire toimimise. Kolmandate riikide kodanikud peaksid läbima julgeolekukontrolli, mis nõuaks isikuandmete töötlemise osas konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Sellest tulenevalt kartis komisjon, et muudetud projektikonkursside jätkamine – ja seega seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kandidaatide osalemise lubamine – lükkaks edasi ja ohustaks valikumenetluste õigeaegset lõpuleviimist. Komisjon väitis, et just sel põhjusel otsustas ta tühistada konkursikutsed ja avaldada uued konkursikutsed, mis piirdusid ELi kodanikega.

32. Ombudsman ei pea seda argumenti veenvaks.

33. Nagu eespool juba märgitud, põhjustas komisjoni otsus tühistada muudetud konkursikutsed ja avaldada uued konkursikutsed juba iseenesest peaaegu kahekuulise viivituse. Komisjon väidab sisuliselt, et viivitus, mille oleks põhjustanud kandidaatide vastuvõtmine seitsmenda raamprogrammi partnerriikidest, oleks olnud veelgi pikem. On selge, et ombudsmanil ei ole võimalik seda väidet kontrollida. Sellega seoses tuleks siiski teha kolm märkust. Esiteks märkis komisjon oma vastuses ombudsmani poolt talle esitatud konkreetsele küsimusele, et konkursikutsete tühistamisest ja uuesti avaldamisest tingitud viivitus oli lühem. See näib viitavat sellele, et komisjon ei kontrollinud konkreetselt viivituse kestust. Teiseks ilmneb komisjoni esitatud teabest, et seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikest kandidaatide arv oli minimaalne võrreldes ELi kodanikest kandidaatide arvuga. Samuti on õiglane eeldada, et kõiki seitsmenda raamprogrammi partnerriikide 21 kandidaati, kelle taotlused olid vastuvõetavad, ei oleks lõpuks alles jäetud. Seega ei saa välistada, et julgeolekukontroll ja konsultatsioonid Euroopa Andmekaitseinspektoriga isikuandmete töötlemise üle oleks saanud lõpule viia üsna kiiresti. Kolmandaks märkis professor B, ilma et komisjon oleks talle vastu vaielnud, et ta oli juba töötanud komisjoni teaduseksperdina. Seetõttu küsib ombudsman, miks oleks kaebuse esitaja pidanud läbima julgeolekukontrolli.

34. Komisjon väitis ka, et seitsmenda raamprogrammi riikide taotlejate vastuvõtmine võib luua pretsedendi ELi poliitikavaldkonnas, kus jätkuvad arutelud täiendavate riikide ühinemise üle ELi programmidega. Ombudsmanil on teatavaid kahtlusi, kas see on põhjendatud argument, arvestades, et komisjon ise tunnistab, et üldiselt olid olemas mõjuvad põhjused projektikonkursside avamiseks riikidele, kes panustavad hallatavate programmide eelarvesse.

35. Ombudsman leiab siiski, et tal ei ole vaja kontrollida, kas komisjoni esitatud põhjused võivad tõepoolest õigustada kandidaatide väljajätmist seitsmenda raamprogrammi partnerriikidest. Tegelikult leiab ombudsman, et kõiki neid põhjusi oleks tulnud arvesse võtta enne, kui komisjon otsustas 5. juunil 2008 algatada seitsmenda raamprogrammi partnerriikide vastavad projektikonkursid. Ilmselgelt ei ole hea haldustava teha kõigepealt otsus ja alles seejärel uurida võimalikke negatiivseid tagajärgi, mida see võib kaasa tuua. Kui komisjon oleks pärast kõigi asjakohaste kaalutluste nõuetekohast uurimist jõudnud järeldusele, et asjaomaste projektikonkursside laiendamine seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikele tooks kaasa negatiivsed tagajärjed, millele ta oma arvamuses viitas, ei oleks ta tõenäoliselt nendele isikutele projektikonkursse avanud. Seega oleks ta saanud hõlpsasti vältida probleeme, mida tema 5. juuni 2008. aasta otsus kaasa tõi. Ombudsmani arvates ei tohi kodanikud langeda haldusasutuste liiga rutakate otsuste ohvriks.

36. Eespool öeldut silmas pidades saab komisjoni 5. juuni 2008. aasta otsusega loodud komisjoni otsus võtta ära seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanike kandideerimisvõimalus olla õigustatud ainult siis, kui selleks on mõjuvad põhjused. Kui komisjon oleks kahtlusteta tõendanud, et seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kandidaatidel ei oleks olnud võimalik projektikonkurssidel osaleda ning ametid kiiresti tööle panna, oleks ombudsman saanud järeldada, et kõnealune otsus oli põhjendatud. Nagu eespool selgitatud, ei ole komisjon siiski esitanud selgeid ja veenvaid tõendeid või argumente, mis näitaksid, et see tõepoolest nii oli.

37. Neil asjaoludel ja veenva põhjenduse puudumisel järeldab ombudsman, et komisjoni otsus võtta ära seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanike võimalus kandideerida, st komisjoni otsus tühistada oma varasem otsus avada asjaomased projektikonkursid seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikele, kujutas endast haldusomavoli juhtumit. Kriitiline märkus tehakse allpool.

Seoses punktiga ii:

38. Seoses sellega, et komisjoni otsus võtta seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikelt ära võimalus kandideerida ajutiste töötajate ametikohtadele ERCEAs ja REAs on väidetavalt diskrimineeriv, tuletab ombudsman meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt toimub diskrimineerimine siis, kui identseid või võrreldavaid olukordi koheldakse ebavõrdselt ja kui selline ebavõrdne kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud.

39. Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõige 2 võimaldab aga selgelt kohelda kolmandate riikide kodanikke ajutiste töötajate ametikohtadele pääsemisel ELi kodanikest erinevalt. Neil asjaoludel ei saa käesoleval juhul diskrimineerimist tuvastada.

B. Mis puudutab teist küsimust, siis

Ombudsmanile esitatud argumendid

40. Professor B. väitis, et taotlejatele, keda komisjoni otsus mõjutas, ei antud mingeid selgitusi ja neile ei pakutud vabandust.

41. Komisjon märkis, et 24. juunil 2008, kui esialgsed ERCEA ja REA konkursid tühistati, avaldati EPSO veebisaidil vastav teade. Selles teates vabandas komisjon põhjustatud ebamugavuste pärast. REA ametikohale kandideerinud kandidaatidele saadeti ka e-kiri, milles korrati vabandust, samas kui ERCEA eelistas enne e-kirjade saatmist oodata, et otsustada konkursi taasavamise praktilised aspektid.

42. Lisaks märkis komisjon, et kui 15. juulil 2008 avaldati uus väljaanne, said kõik muudetud konkursikutsete alusel taotluse esitanud kandidaadid (sealhulgas seitsmenda raamprogrammi partnerriikidest pärit kandidaadid) e-kirja. Kolmandate riikide kodanikena registreeritud kandidaatidele saadetud e-kirjades täpsustati, et nad peaksid kontrollima konkursikutse tingimusi. Lõpuks selgitas komisjon, et igale avaldatud profiilile lisati täiendav selgitus.

43. Oma arvamuses vabandas komisjon ebamugavuste pärast, mida põhjustas kandidaatidele otsus võtta seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kodanikelt ära võimalus kandideerida ajutiste teenistujate ametikohtadele ERCEAs ja REAs. Lisaks väljendas ta kahetsust, et kõnealuse otsusega seotud kandidaatidele ei pakutud varasemat vabandust.

44. Edasiste uurimiste raames palus ombudsman komisjonil vastata ka järgmisele küsimusele:

Ombudsman on seisukohal, et komisjon ei pidanud põhjendama oma esialgset otsust piirata kõnesid ELi kodanikega. Käesolev kohtuasi puudutab siiski olukorda, kus kolmandate riikide kodanikud lubati hiljem riiki, kus vähemalt üks selline kolmanda riigi kodanik esitas taotluse ja kus komisjon otsustas seejärel oma seisukohta uuesti muuta ja piirduda asjaomaste ametikohtade puhul liidu kodanikega. Kas komisjon võiks sellega seoses selgitada, miks ta ei teavitanud kandidaate oma otsuse põhjustest ja miks, välja arvatud üldine vabandamine põhjustatud ebamugavuste pärast, ei pakutud konkreetset vabandust kandidaatidele kolmandatest riikidest, kes olid esitanud taotluse, kuid kes ei olnud komisjoni otsuse tõttu enam rahastamiskõlblikud?

45. Komisjon märkis oma repliigis, et ta oleks kõigile, kes seda taotlesid, hõlpsasti esitanud täiendavat teavet oma otsuse põhjuste kohta. Käesoleval juhul ei olnud aga keegi enne ombudsmani poole pöördumist sellist teavet komisjonilt ega EPSO-lt nõudnud.

46. Seoses ombudsmani küsimusega, miks komisjon ei esitanud konkreetset vabandust kolmandatest riikidest pärit kandidaatidele, avaldas institutsioon kahetsust, et sellist konkreetset vabandust ei pakutud kandidaatidele, kelle taotlused tunnistati konkursikutse uuesti avaldamise otsusega tõenäoliselt abikõlbmatuks. Komisjon märkis, et sel ajal oli vaja küsimus kiiresti lahendada. Kahjuks, püüdes kõne kiiresti uuesti avaldada, ei käsitletud konkreetse vabanduse saatmise küsimust koos kõne tühistamise põhjustega.

47. Komisjon vabandas professor B ees, kuna tookord ei selgitanud ta oma otsuse põhjuseid. Ta märkis, et püüab sarnaseid olukordi tulevikus vältida.

Ombudsmani hinnang

48. Uurimise käigus esitas komisjon koopiad teabest, mis saadeti taotlejatele algsete konkursikutsete tühistamisel ja seejärel uute konkursikutsete uuesti algatamisel. Kui avaldati uued ERCEA ja REA konkursid, teatas komisjon kandidaatidele selgelt, et „selle konkursi jaoks kvalifitseerumiseks peab [taotleja] olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik”. Komisjon ei selgitanud siiski, miks eelmised projektikonkursid tühistati ja miks muudeti taotlejate kodakondsusega seotud abikõlblikkuse nõudeid.

49. Hea halduse põhimõtted nõuavad, et administratsioon põhjendaks kodanikele täpselt oma otsuseid, mis võivad neid mõjutada [3]. Nagu eespool märgitud, ei põhjendanud komisjon käesoleval juhul oma otsust muuta abikõlblikkuse tingimusi. Institutsioon lihtsalt teavitas asjaomaseid isikuid asjaomasest muudatusest. Eelkõige ei mõista ombudsman, miks komisjon ei lisanud sellist selgitust kolmandate riikide taotlejatele saadetud e-kirjadesse, arvestades, et need olid isikud, keda muudatus otseselt mõjutas. Samuti oleks olnud viisakas, kui komisjon oleks selles kontekstis selgelt vabandanud.

50. Ombudsmani uurimise käigus tunnistas komisjon siiski, et ta ei saatnud kolmandate riikide taotlejatele konkreetset vabandust koos konkursikutsete tühistamise põhjustega. Ta vabandas selle väljajätmise pärast ja esitas sellega seoses professor B-le konkreetse vabanduse. Lisaks selgitas institutsioon oma lähenemisviisi põhjuseid ja võttis endale kohustuse vältida sarnaseid olukordi tulevikus. Eespool öeldut silmas pidades ja võttes arvesse, et asjaomastest sündmustest on möödunud kaks aastat, on ombudsman seisukohal, et juhtumi selle aspekti kohta ei ole vaja täiendavaid uurimisi teha.

C. Mis puudutab kolmandat küsimust, siis

Ombudsmanile esitatud argumendid

51. Professor B. vaidlustas nõude, et kandidaadid peavad oskama mõnda teist ELi ametlikku keelt, ja väitis, et see nõue on diskrimineeriv, kuna sellega eelistatakse ELi liikmesriikide kodanikke.

52. Komisjon märkis, et nõue rääkida kahte ELi ametlikku keelt on personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud nõue ning et sellest nõudest ei ole võimalik kõrvale kalduda.

Ombudsmani hinnang

53. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktis e on sätestatud, et ajutise töötaja võib tööle võtta üksnes tingimusel, et „ta esitab tõendi ühe ühenduste keele põhjaliku tundmise ja teise ühenduste keele rahuldava oskuse kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel”.

54. Nagu komisjon märkis, on vähemalt kahe liidu ametliku keele põhjaliku või rahuldava oskuse nõue seadusest tulenev nõue, mille suhtes erandeid ei kohaldata. Ombudsman on seega seisukohal, et juhtumi selle aspektiga seoses ei saa haldusomavoli tuvastada.

D. Järeldused

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

Hea haldustava kohaselt peab institutsioon enne otsuse tegemist nõuetekohaselt uurima võimalikke negatiivseid tagajärgi. Käesoleval juhul võttis komisjon pärast seda, kui ta oli esialgu piiranud ERCEA ja REA ajutiste töötajate konkursse liidu kodanikega, vastu seitsmenda raamprogrammi partnerriikidest pärit kandidaate, ilma et ta oleks tagajärgi nõuetekohaselt uurinud. Tema hilisem otsus jätta seitsmenda raamprogrammi partnerriikide kandidaadid nimetatud konkursikutsetest välja kujutab endast seega haldusomavoli, kuna puuduvad selged ja veenvad tõendid või argumendid, mis näitaksid, et see otsus tuli teha mõjuvatel põhjustel.

Professor B-d ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 10. august 2010

---

[1] Lisateave ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta on kättesaadav aadressil: http://cordis.europa.eu/fp7

[2] Komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsus nr 2008/46/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet eriprogrammi "Ideed" haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT 2008, L 11, lk 9).

[3] Artikkel 18 (Otsuste põhjendamise kohustus), Euroopa hea haldustava eeskiri, kättesaadav aadressil: www.ombudsman.europa.eu