FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 1146/2012/AN uurimine

Kaebuse taust

1. 14. detsembril 2009 esitas kaebuse esitaja, kes on Hispaania ametnik, Euroopa Komisjonile Hispaania vastu rikkumiskaebuse. Ta leidis, et Hispaania kuningliku dekreedi 1837/2008 [1] sätted, mis käsitlevad sõitja kutsealal tegutsema hakkamist, on vastuolus ELi õigusega, nimelt direktiiviga 2006/100/EÜ [2] ja direktiiviga 2005/36/EÜ [3]. Kaebuse esitaja väitis, et Hispaanias on süvistaja kutseala reguleeritud kutseala. Kuninga dekreedi 1837/2008 II lisa kohaselt on sellele kutsealale pääsemiseks vaja vähemalt üheaastast keskharidusjärgset koolitust, välja arvatud ülikooliõpingud. See tase on samaväärne direktiivi 2005/36/EÜ [4] artikli 11 punktis c kirjeldatud tasemega. Muudes Hispaania valdkondlikes õigusaktides nõutakse siiski ainult tunnistust, mis tõendab keskhariduse edukat läbimist, mis on samaväärne direktiivi [5] artikli 11 punktiga b. Seetõttu kohaldatakse mittehispaanlastest ELi kodanike suhtes, kes soovivad tegutseda Hispaanias süvistaja kutsealal, rangemaid koolitusnõudeid kui Hispaania kodanike suhtes.

2. Samal kuupäeval registreeris komisjon kaebuse numbri CHAP (2009)33 all ja teavitas sellest kaebuse esitajat. Komisjon teatas 13. jaanuaril 2010 kaebuse esitajale, et ta esitab talle nelja nädala jooksul esialgse hinnangu kõnealuse aine kohta.

3. Komisjon teatas 29. jaanuaril 2010 kaebuse esitajale, et algatab EU Piloti uurimise, et paluda Hispaania ametiasutustelt teavet ilmse vastuolu kohta tema õigusaktides, mis käsitlevad juurdepääsu süvistaja kutsealale. Komisjon selgitas kaebuse esitajale sellise menetlusega seotud etappe ja tähtaegu. Lisaks selgitas ta talle, et direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse ELi kodanike suhtes, kes soovivad tegeleda reguleeritud kutsetegevusega muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni. Direktiiv ei hõlma puhtalt riigisiseseid olukordi.

4. 1. juunil ja 15. juulil 2010 esitas kaebuse esitaja komisjonile lisateavet. Ta saatis 1. septembril 2010 meeldetuletuse, milles ta küsis oma kaebuse staatuse kohta.

5. septembril 2010 teatas komisjon kaebuse esitajale, et ta esitab talle peagi lisateavet. Komisjon seda ei teinud.

6. 30. novembril 2010 taotles kaebuse esitaja uuesti oma juhtumi kohta ajakohastatud teavet. Ta rõhutas, et rikkumiskaebuse esitamisest on möödunud peaaegu aasta ja ta ei ole ikka veel saanud sisulist tagasisidet.

7. 22. veebruaril 2011 teatas komisjon kaebuse esitajale, et 23. veebruaril 2010 palus ta Hispaania ametiasutustelt teavet ja sai nende vastuse 27. augustil 2010. Kuna teave oli ebapiisav, võttis komisjon uuesti ühendust Hispaania ametiasutustega. Komisjon lootis saada uue vastuse lähipäevil. Ta märkis, et selle tõlkimiseks ja hindamiseks on siiski vaja aega. Komisjon teatas, et ta hoiab teda oma järeldustega kursis.

8. 21. märtsil 2011 teatas komisjon kaebuse esitajale, et Hispaania ametiasutustelt saadud teabe kohaselt on nad vastu võtmas uut kutseteenuste seadust, millega kaotatakse veokijuhi kutseala regulatsioon. Seaduseelnõu valmib 2011. aasta esimeses kvartalis. Komisjon teatas, et jälgib olukorda tähelepanelikult ja teavitab sellest kaebuse esitajat.

9. 30. märtsil 2011 küsis kaebuse esitaja komisjonilt, kas tal on juurdepääs Hispaania ametiasutuste kirjadele. Ta ei saanud vastust.

10. 18. juulil 2011 küsis kaebuse esitaja komisjonilt oma kaebuse staatuse kohta. Komisjon saatis talle 19. juulil 2011 vahevastuse, milles märkis, et arvestades olemasolevat töökoormust ja dokumentide tõlkimise vajadust, kulub toimiku hindamiseks tõenäoliselt kaks kuud.

11. 16. augustil 2011 teatas komisjon kaebuse esitajale, et võtab uuesti ühendust Hispaania ametiasutustega, et võtta järelmeetmeid seoses nende kavatsusega reformida õigusraamistikku.

12. 12. jaanuaril ja 14. veebruaril 2012 küsis kaebuse esitaja uuesti menetluse seisu kohta. 27. märtsil 2012 teatas komisjon talle, et ta ei ole vahepeal saanud Hispaania ametiasutustelt mingit teavet ning et ta võtab nendega uuesti ühendust ja hoiab teda nõuetekohaselt kursis.

13. Kaebuse esitaja pöördus 1. juunil 2012 ombudsmani poole ja teatas, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele komisjonile ei ole ta alates 2012. aasta märtsist mingit teavet saanud.

14. Pärast ombudsmani uurimise algatamist teatas komisjon 25. juulil 2012 kaebuse esitajale, et Hispaania ametiasutuste sõnul lisati süvistaja kutseala ekslikult kuninglikku dekreeti 1837/2008 keskharidusjärgset haridust nõudvate kutsealade hulka. Hispaania ametiasutused kavatsesid seda olukorda parandada seadusega, millega liberaliseeritakse kutseteenused, sealhulgas süvistaja kutseala, mille vastuvõtmine oli sel ajal pooleli. Komisjon leidis, et see lahendus läheb kaugemale kui lihtsalt vea parandamine kehtivates sätetes ja oleks lõppkokkuvõttes tööalase liikuvuse jaoks siseturul soodsam. Lisaks kinnitasid Hispaania ametiasutused 6. juunil 2012, et kutseteenuste sektori liberaliseerimine lisati 2012. aasta õigusloomekavasse. Vaatamata komisjoni taotlustele ei olnud Hispaania siiski veel esitanud õigusakti eelnõu koopiat ega selget ajakava selle vastuvõtmiseks.

15. Komisjon lisas, et tema arusaama kohaselt oli kaebuse esitaja rikkumiskaebuse eesmärk tõstatada üldine küsimus. Miski ei viidanud sellele, et kaebuse esitajal või teistel süvistajatel oleks olnud raskusi Hispaanias süvistaja kutsealal tegutsemisega teises liikmesriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni alusel. Komisjon ise ei olnud sellistest juhtumitest teadlik. Lõpuks teatas komisjon, et kavatseb jätkata EU Piloti menetlust ja jälgida olukorda Hispaanias hiljemalt 2012. aasta detsembris. Ta kohustus kaebuse esitajat nõuetekohaselt teavitama.

Uurimise ese

16. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja nõude kohta.

Väide:

Komisjon ei ole nõuetekohaselt käsitlenud rikkumiskaebust CHAP (2009)33.

Nõue:

Komisjon peaks i) selgitama põhjuseid, miks ta viivitas rikkumiskaebuse CHAP (2009)33 käsitlemisega, ja ii) tegema selle kohta võimalikult kiiresti põhjendatud otsuse, teavitades sellest kaebuse esitajat.

17. Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta väitis kaebuse esitaja lisaks, et komisjon ei võimaldanud talle juurdepääsu Hispaania ametiasutuste vastustele, nagu ta oli taotlenud oma 30. märtsi 2011. aasta kirjas. Toimikust ilmneb, et komisjon tõepoolest eiras seda taotlust. Kuigi see on kahetsusväärne ja täielikult vastuolus hea haldustava põhimõtetega, hoidub ombudsman sellekohaste järelduste tegemisest, arvestades, et kaebuse esitaja tõstatas selle küsimuse ainult oma märkustes ega esitanud kordagi kordustaotlust vastavalt määruse 1049/2001 [6] artikli 7 lõikele 4.

Uurimine

18. 6. juulil 2012 algatas ombudsman kaebuse uurimise ja palus komisjoni presidendil esitada arvamus eespool nimetatud väite ja väite kohta. Kaebuse esitajat teavitati sellest.

19. 2. oktoobril 2012 edastas kaebuse esitaja ombudsmanile täiendava kirjavahetuse komisjoniga.

20. Pärast taotluse saamist arvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks saatis komisjon selle 13. novembril 2012 ombudsmanile. Arvamus edastati kaebuse esitajale koos kutsega esitada oma märkused, mida ta tegi 23. novembril 2012.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et rikkumiskaebust ei ole nõuetekohaselt käsitletud

Ombudsmanile esitatud argumendid

21. Kaebuse esitaja rõhutas oma kaebuses, et kaks ja pool aastat pärast kaebuse esitamist ei olnud tema rikkumiskaebust ikka veel lahendatud, kuigi see ei olnud eriti keeruline. Ta leidis, et ELi kodanike huvides peaksid komisjoni talitused tegema otsuse võimalikult kiiresti.

22. Vastuseks komisjoni 25. juuli 2012. aasta kirjale ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et Hispaania õigusaktide mittevastavus ELi õigusele oli tingitud veast, nagu väitsid Hispaania ametiasutused. Kaebuse esitaja väitis, et süvistaja kutseala on reguleeritud samamoodi alates 1995. aastast. Kuninga dekreediga 1837/2008 üksnes kinnitati varasemat olukorda. Kaebuse esitaja leidis, et kui viga oleks tõepoolest olnud, oleks see parandatud kohe pärast avaldamist või vähemalt pärast tema rikkumiskaebust parandusega, selle asemel et oodata uue seaduse vastuvõtmist. Lisaks väitis ta, et Hispaania rikkumine ohustab teda ja teisi kolleege. Direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt tuleks nende kutseala käsitada keskharidusjärgset haridust nõudva kutsealana, kuid Hispaania käsitas süvistajaid üksnes keskhariduse omandanutena. See tekitas neile selge majandusliku ja moraalse eelarvamuse. Kaebuse esitaja teatas komisjonile, et teised kolleegid kirjutavad talle selle toetuseks.

23. Komisjon kordas oma arvamuses, et ta ei olnud teadlik kuningliku dekreedi diskrimineerivast mõjust teiste liikmesriikide kodanike suhtes. Seoses kahjuga, mida kaebuse esitaja ise võis õigusraamistiku tagajärjel kogeda, soovitas komisjon tal algusest peale pöörduda õiguskaitse saamiseks siseriiklike kohtute poole.

24. Komisjon selgitas rikkumiskaebusega seoses võetud meetmeid. Komisjon märkis, et ta algatas EU Piloti uurimise 23. veebruaril 2010. Hispaania ametiasutused nõustusid toimikuga siiski alles 29. aprillil 2010 ja taotlesid komisjoni nõutud teabe esitamiseks ette nähtud kümnenädalase tähtaja pikendamist. Nad vastasid 27. augustil 2010 ja tunnistasid, et kuningliku dekreediga 1837/2008 nõutakse ekslikult kõrgemat haridustaset kui muude kehtivate siseriiklike õigusaktidega.

25. 13. detsembril 2010 palus komisjon Hispaania ametiasutustel teavitada komisjoni meetmetest, mida nad kavatsevad olukorra parandamiseks võtta. 22. veebruaril 2011 teavitas ta kaebuse esitajat toimiku seisust. Samal päeval teatasid Hispaania ametiasutused komisjonile, et nad kavatsevad vastu võtta ulatusliku reformi, millega liberaliseeritakse kutseteenused. Reformiga kaotataks eelkõige veokijuhi kutseala regulatsioon, mis seega kaoks kuninglikust dekreedist 1837/2008. Seega ei olnud vaja kuninga dekreeti selle kutseala osas muuta. Reformi eelnõu võetakse vastu 2011. aasta esimeses kvartalis.

26. 21. märtsil 2011 teavitas komisjon kaebuse esitajat eespool nimetatust ning palus Hispaania ametiasutustel esitada talle õigusakti eelnõu koopia ja selle vastuvõtmise eeldatav ajakava. Komisjon kordas seda taotlust 16. augustil ja 17. oktoobril 2011 ning uuesti 17. veebruaril ja 20. märtsil 2012. 16. augustil 2011 teavitas ta kaebuse esitajat ka toimiku seisust.

27. 5. juunil 2012 kordasid Hispaania ametiasutused oma kavatsust liberaliseerida kutseteenuste sektor. Nad ei esitanud aga selleks ajakava ega õigusakti eelnõu koopiat. Seetõttu nõudis komisjon 25. juulil 2012 uuesti ja teavitas kaebuse esitajat menetluse seisust.

28. Komisjon avaldas kahetsust, et menetlus võttis kauem aega, kui ta oleks pidanud. See oli tingitud Hispaania ametiasutuste viivitusest komisjoni taotlustele vastamisel ja nende mittetäielikest vastustest, mis nõudsid täiendavaid uurimisi. Komisjon soovis siiski lahendada kaebuse esitaja tõstatatud küsimuse koostöös liikmesriigiga. Ta leidis, et see koostöö viis igal juhul selleni, et Hispaania ametiasutused tunnistasid kuningliku dekreedi 1837/2008 redaktsioonilist viga ja võtsid endale kohustuse seda tulevase seadusandliku reformi käigus muuta. Komisjon oli olnud menetluse raames aktiivne ja saatnud Hispaania ametiasutustele mitu meeldetuletust, teavitades samal ajal kaebuse esitajat oma tegevusest. Juhtumi CHAP (2009) 933 käsitlemine oli seega kooskõlas komisjoni 2002. aasta [7] ja 2012. aasta [8] teatistega suhete kohta kaebuse esitajatega.

29. Komisjon viitas oma kaalutlusõigusele seoses rikkumismenetluse algatamise ja selle hetkega. Ta täpsustas, et väidetav rikkumine, mis seisneb sisulises veas kuningliku dekreedi 1837/2008 koostamisel, ei ole seni mõjutanud direktiivi 2005/36 kohast süvistajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamist Hispaanias. Seetõttu ei pidanud komisjon vajalikuks algatada Hispaania suhtes ametlikku rikkumismenetlust.

30. Lisaks läheb lahendus, mida Hispaania ametiasutused olukorra parandamiseks kavandavad, kaugemale kuninglikus dekreedis veomehe kutsealaga seoses tehtud olulise vea pelgast parandamisest ning on lõppkokkuvõttes soodsam liikuvusele siseturul, kuna sellega liberaliseeritakse mitmed kutseteenused. Komisjonil ei olnud siiski õiguslikke argumente, et õhutada Hispaaniat liberaliseerimist kiirendama. Seetõttu kavatses komisjon jälgida Hispaania ametiasutuste tehtud edusamme ja hinnata olukorda uuesti 2012. aasta lõpus, et teha lõplik otsus menetluse lõpetamise kohta.

31. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et teda ei teavitatud õigeaegselt sellest, et Hispaania ametiasutused leidsid, et kuninglikus dekreedis 1837/2008 on redaktsiooniline viga ja et komisjoni arvates ei olnud tema esitatud faktidel konkreetseid tagajärgi. Need ebaõnnestumised takistasid tal oma positsiooni tõhusalt kaitsta.

32. Kaebuse esitaja rõhutas ka, et tema arvates ei viidanud komisjon tema 26. juuli 2012. aasta kirjale, milles ta selgitas negatiivseid tagajärgi, mida kuningliku dekreedi 1837/2008 praegune sõnastus avaldab temale ja teistele süvistajatele Hispaanias. Komisjon ei maininud ka samateemalisi kirju, mille olid talle saatnud teised Hispaania süvistajad, keda eespool nimetatud sõnastus puudutas.

Ombudsmani hinnang

33. Ombudsman ei sea kahtluse alla komisjoni tahet lahendada kaebuse esitaja tõstatatud küsimused pigem koostöös Hispaania ametiasutustega kui rikkumismenetluse abil. Ta tunnustab ka komisjoni väidet, et Hispaania kuninglik dekreet ei ole siiani tema teada avaldanud negatiivset mõju süvistajate liikuvusele siseturul. Sellega seoses märgib ombudsman, et kuningliku dekreedi 1837/2008 praegune sõnastus ei oleks saanud ohustada kaebuse esitajat ennast ja teisi tema kaebust toetavaid Hispaania süvistajaid, kuna seda ei kohaldata spetsialistide suhtes, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni Hispaanias, vaid ainult nende suhtes, kes on õppinud välismaal ja soovivad hiljem, et nende kutsekvalifikatsiooni tunnustataks Hispaanias, et töötada selles riigis süvistajana. Miski ei viita sellele, et tegemist oleks kaebuse esitaja või mõne tema nimetatud kolleegi juhtumiga [9].

34. Ombudsmani hinnang piirdub seega sellega, kuidas komisjon menetleb kaebuse esitaja rikkumiskaebust.

35. Kõigepealt tuletab ombudsman meelde, et komisjon käivitas oma 5. septembri 2007. aasta teatisega „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine”[10] EU Piloti projekti. Katseprojektiga EU Pilot, mida Euroopa Ombudsman tunnustab, võeti kasutusele uudne viis ELi õiguse väidetavaid rikkumisi käsitlevate kaebuste käsitlemiseks.

36. Oma vastuses ombudsmani omaalgatuslikule uurimisele OI/03/2009/MHZ [11] märkis komisjon, et „EU Piloti eesmärk on paremini korraldada tööd, mida komisjon peab tegema, et vastata kodanike ja ettevõtjate päringutele ja kaebustele ELi õiguse kohaldamise kohta. Komisjon algatas EU Piloti, et katsetada komisjoni ja liikmesriikide suuremat pühendumust, koostööd ja partnerlust nendele päringutele ja kaebustele kiiremini ja paremini reageerimisel. EU Piloti eesmärk on saavutada komisjoni töö suurem tõhusus ning seega kiirendada ja parandada saavutatud tulemusi, tagades seeläbi komisjoni ressursside tõhusama kasutamise.”(rõhuasetus lisatud)

37. Ombudsman ei saa jätta märkimata, et käesoleval juhul on oluliselt ületatud menetlustähtaegu, mis näevad liikmesriikide ametiasutustele ette kümnenädalase tähtaja komisjoni taotlustele vastamiseks ja veel kümnenädalase tähtaja vastuste hindamiseks. Hispaania saatis komisjonile esimese vastuse 27. augustil 2010, st rohkem kui kuus kuud pärast taotluse esitamist. Seejärel kulus komisjonil neli kuud, st kuni 12. jaanuarini 2011, et küsida Hispaania ametiasutustelt täiendavaid üksikasju, kes omakorda vastasid rohkem kui aasta ja kaks kuud hiljem, esitamata isegi nõutud teavet. Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, et oma teises EU Piloti hindamisaruandes,[12] mille komisjon avaldas 21. detsembril 2011, rõhutas komisjon, et tähtaegadest kinnipidamine nii tema enda kui ka liikmesriigi poolt on oluline tagamaks, et otsus saata ametlik kiri või juhtum lõpetada tehakse ühe aasta jooksul alates rikkumiskaebuse registreerimise kuupäevast.

38. Teisest küljest ei saa väita, et EU Pilot menetlus on võimaldanud komisjonil saavutada käesolevas asjas paremaid tulemusi. Vastupidi, käesoleva otsuse koostamise ajal ei olnud Hispaania ikka veel vastu võtnud seadust kutseteenuste liberaliseerimise kohta ega muutnud väidetavat sisulist viga kuninglikus dekreedis 1837/2008. Rohkem kui kolm aastat pärast seda, kui kaebuse esitaja esitas rikkumiskaebuse, on kaebuse aluseks olnud olukord jäänud täpselt samaks. Seetõttu järeldab ombudsman, et EU Piloti menetluse eesmärgid on suures osas nurjunud. Hoolimata sellest, milline on komisjoni kaalutlusõigus kasutatava menetluse suhtes, kahtleb ombudsman, kas käesoleval juhul saab komisjoni ja Hispaania ametiasutuste vahelist suhet tõepoolest kirjeldada koostööna, nagu näib arvavat komisjon. Pigem näib, et komisjon on pidanud ootama rohkem kui kolm aastat, et leida lahendus probleemile, mille oleks hea tahtega saanud, nagu kaebuse esitaja märkis, kohe lahendada Hispaania ametlikus väljaandes avaldatud parandusega.

39. Lisaks eespool nimetatule tuletab ombudsman meelde, et omaalgatusliku uurimise OI/03/2009/MHZ raames rõhutas komisjon, et EU Piloti kasutuselevõtt ei muutnud tema 2002. aasta teatist suhete kohta kaebuse esitajatega, välja arvatud asjaolu, et komisjon teavitab kaebuse esitajaid sellest, et pärast nende registreerimist võidakse kaebusi ja uurimisi koostöös asjaomase liikmesriigiga põhjalikumalt uurida.

40. Käesolev juhtum näitab siiski, et viivitused EU Piloti menetluses on oluliselt kahjustanud kaebuse esitaja 2002. aasta teatisest tulenevaid õigusi [13] ja eelkõige tema õigust eeldada, et komisjon teeb tema juhtumi kohta ametliku otsuse ühe aasta jooksul alates selle registreerimisest [14]. Komisjon mitte ainult ei jätnud seda tegemata, vaid ei teavitanud kaebuse esitajat ka sellest, et ta ei suuda tähtajast kinni pidada, ja selle põhjustest, hoolimata tema järelepärimistest toimiku seisu kohta. Komisjon vastas kaebuse esitaja 30. novembri 2010. aasta e-kirjale selles küsimuses alles 22. veebruaril 2011. See tähendab, et kaebuse esitajat teavitati tema toimiku seisust esimest korda üks aasta ja kaks kuud pärast selle registreerimist, peaaegu kaks kuud pärast küsimist ja peaaegu kuus kuud pärast seda, kui Hispaania ametiasutused esitasid komisjonile esimest korda olulist teavet.

41. Lisaks võttis komisjonil pärast kaebuse esitaja 13. jaanuari 2012. aasta uut teabenõuet aega kaks ja pool kuud, et lihtsalt kinnitada, et ta ei olnud vahepeal Hispaania ametiasutustelt midagi muud saanud. Ta esitas kaebuse esitajale sisulise vastuse alles kuus ja pool kuud pärast tema taotlust, nimelt 25. juulil 2012.

42. Ombudsman on seisukohal, et tegutsedes punktides 37, 40 ja 41 kirjeldatud viisil, ei rakendanud komisjon nõuetekohaselt EU Piloti menetlust, mille eesmärk on leida rikkumiskaebustele kiired ja paremad lahendused. Seda tehes ei täitnud ta ka 2002. aasta teatisest tulenevaid kohustusi. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

43. Põhikirja [15] artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et „ombudsman püüab koos asjaomase institutsiooni või asutusega leida võimaluse haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks”. Arvestades, et komisjoni eespool nimetatud menetluslikke puudusi ei saa enam parandada ning et ombudsman ei saa nõuda, et komisjon lõpetaks ametlikult EU Piloti menetluse ja võtaks vastu ametliku otsuse, ei oleks sõbraliku lahenduse ettepanek antud juhul asjakohane. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi kriitilise märkusega.

B. Järeldused

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

Tegutsedes punktides 37, 40 ja 41 kirjeldatud viisil, ei rakendanud komisjon nõuetekohaselt EU Pilot menetlust, mille eesmärk oli leida rikkumiskaebustele kiired ja paremad lahendused. Seda tehes ei täitnud ta ka 2002. aasta teatisest tulenevaid kohustusi. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 11. märts 2013


[1] 8. novembri 2008. aasta kuninglik dekreet 1837/2008, millega võetakse Hispaania õigusesse üle direktiiv 2005/36/EÜ ja direktiiv 2006/100/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.

[2] Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT 2006, L 363, lk 141).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, lk 2).

[4] Artiklis 11 on sätestatud:  „... kutsekvalifikatsioonid on rühmitatud järgmiste tasemete alla, nagu on kirjeldatud allpool: ... c) diplom, mis tõendab i) vähemalt üheaastase keskharidusjärgse koolituse, välja arvatud [ülikooliõpe], edukat läbimist; või ii) reguleeritud kutsealade puhul koolitus, mille eristruktuur on esitatud II lisas ja mis on samaväärne alapunktis i sätestatud koolituse tasemega, mis tagab võrreldava kutsealase standardi [...]”.

[5] "...b) tunnistus, mis tõendab keskhariduse edukat läbimist, i) kas üldine, ... ii) või tehnilise või kutsealase iseloomuga, ..."

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46. Artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et „[k]ui institutsioon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul [15 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest], on taotlejal õigus esitada kordustaotlus”.

[7] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega (KOM/2002/0141 (lõplik)), EÜT 2002, C 244, lk 5.

[8] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega ajakohastatakse suhteid kaebuse esitajaga seoses liidu õiguse kohaldamisega (COM/2012/0154 final).

[9] Tegelikult on kaebuse esitaja kantud kahju täpselt vastupidine, nimelt et tema kutseala ei ole Hispaania õiguses ühetaoliselt reguleeritud kui kutseala, mis nõuab keskharidusjärgseid õpinguid, nagu on mainitud kuninglikus dekreedis.

[10] KOM(2007) 502 lõplik, 5. september 2007. Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eu_law/eulaw/pdf/com_2007_502_en.pdf

[11] Kättesaadav aadressil: www.ombudsman.europa.eu

[12] KOM(2011) 930 lõplik. Teisele hindamisaruandele oli lisatud komisjoni talituste 21. detsembri 2011. aasta töödokument „Süsteemi toimimine”, SEK(2011) 1626 (lõplik). Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eu_law/docs/docs_infringements/eu_pilot_en.pdf

[13] 2002. aasta teatis kehtis ajal, mil kaebuse esitaja esitas rikkumise kohta kaebuse. Kaebuse esitajate õigused, mis on sätestatud kõnealuses teatises ja mis on käesoleva juhtumi puhul asjakohased, moodustavad siiski osa ka komisjoni 2012. aasta teatisest, millega asendati 2002. aasta teatis EU Piloti menetluse käigus.

[14] Teatise eeskiri 8.

[15] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!