# Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 224/2005/ELB uurimine
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2009-12-04T00:00+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/4449)
---
Kompromissi tagakülg
--------------------

1. Kaebuse esitaja osales Euroopa Komisjoni korraldatud valikumenetluses COM/R/A/01/1999 (edaspidi „valikumenetlus"). Valikumenetluse eesmärk oli koostada teadusuuringute valdkonna ajutiste töötajate reservnimekiri.

2. Valikukomisjon ei kandnud kaebuse esitajat reservnimekirja. Seejärel esitas ta valikukomisjoni otsuse \[1\] peale apellatsioonkaebuse Esimese Astme Kohtule (edaspidi "kohus"). Kohus tühistas valikukomisjoni otsuse, kuna selles esines rikkumisi, mis tõid kaasa kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Ka teised valikumenetluses osalenud kandidaadid esitasid Euroopa Kohtule apellatsioonkaebuse[\[2\].](#_ftn2){#_ftnref2} Ka valikukomisjoni otsused nende kandidaatide kohta tühistati samadel põhjustel.{#_ftnref1}

3. Pärast otsuste tühistamist kutsus komisjon kaebuse esitajat ja teisi kaebuse esitanud kandidaate osalema uutel suulistel katsetel. Pärast uusi suulisi katseid ei kandnud valikukomisjon teda uuesti reservnimekirja.

4. Teised uutel suulistel katsetel osalenud kandidaadid esitasid Üldkohtule apellatsioonkaebuse teise otsuse peale, millega nad valikumenetlusest kõrvaldati (kohtuasjad T-156/03 ja T-400/03[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3}). Kohus tühistas uuesti komisjoni otsused, kuna nendes esines eeskirjade eiramisi, mis tõid kaasa kandidaatide ebavõrdse kohtlemise.

5. Selle asemel esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse komisjoni teise otsuse kohta jätta ta valikumenetlusest välja.

Taotluse sisu
-------------

6. Kaebuse esitaja väitis järgmist:

1. Komisjon ei järginud kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet.
2. Komisjon ei ole täitnud EÜ asutamislepingu artiklit 233 ja Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-92/01[\[4\].](#_ftn4){#_ftnref4}

7. Kaebuse esitaja väitis järgmist:

1. Valikukomisjoni teine otsus tuleks tühistada, tema nimi tuleks kanda reservnimekirja ja nimekirja kehtivust tuleks pikendada.
2. Talle tuleks hüvitada kulud, mis ta kandis seoses Euroopa Kohtu menetlusega, valikumenetluse jätkamisega ning varalise ja mittevaralise kahjuga, mille suuruseks ta hindas 150 000 eurot.

Nõue
----

8. Kaebus saadeti ombudsmanile 17. jaanuaril 2005. jaanuaril 2005 algatas ombudsman uurimise ja saatis kaebuse komisjonile. Komisjon edastas 4. mail 2005 ombudsmanile kaebuse kohta oma arvamuse, mis edastati seejärel kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Kaebuse esitaja saatis oma tähelepanekud ombudsmanile 22. juulil 2005.

9. jaanuaril 2006 palus ombudsman komisjonil lubada oma talitustel toimikuga tutvuda. Kontroll toimus 13. veebruaril 2006. märtsil 2006 teavitati kaebuse esitajat kõnealusest kontrollist ja talle edastati kontrolliaruande koopia.

10. septembril 2006 ja 2. veebruaril 2007 palus ombudsman komisjonilt lisateavet. Komisjon vastas ombudsmani taotlustele 24. novembril 2006 ja 15. märtsil 2007. Ombudsman edastas komisjoni vastused kaebuse esitajale ja palus tal esitada oma märkused, mille ta saatis 30. mail 2007.

11. jaanuaril 2008 esitas ombudsman komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku. aprillil 2008 saatis komisjon ombudsmanile oma vastuse. mail 2008 saadeti selle vastuse koopia kaebuse esitajale, paludes tal esitada oma märkused, mille ta saatis 5. juunil 2008.

12. Ombudsman esitas 2. juulil 2008 komisjonile soovituse projekti. Komisjon saatis 1. oktoobril 2008 oma üksikasjaliku arvamuse kõnealuse soovituse eelnõu kohta. Kaebuse esitajale edastati 8. oktoobril 2008 selle üksikasjaliku arvamuse koopia, paludes tal esitada oma märkused, mille ta saatis 21. novembril 2008.

13. Ombudsman kirjutas 4. detsembril 2008 volinik Potočnikule kaebuse kohta. Voliniku vastus saadi 19. jaanuaril 2009 ja edastati kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 25. märtsil 2009. Volinik Potočnik esitas täiendavaid selgitusi 11. juuni 2009. aasta kirjas, mis saadeti kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 14. septembril 2009.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused
--------------------------------

### A. Väide, et ei ole järgitud kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet, EÜ asutamislepingut ja kohtuotsust, ning sellega seotud nõuded

*Ombudsmanile esitatud argumendid*

14. Kaebuse esitaja väitis, et teise suuliste katsete seeria puhul ei järginud komisjon kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige seoses valikukomisjoni koosseisu, suulise katse sisu ja kandidaatide teenete võrdleva hindamisega. Seoses sellega, et komisjon ei järginud EÜ asutamislepingu artiklit 233 ja Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-92/01, väitis ta, et komisjon oleks pidanud valikumenetluse tühistama. Kui valikumenetlust ei olnud võimalik tühistada, oleks tulnud talle reservnimekirjast väljaarvamise eest hüvitist maksta.

15. Ombudsman palus kahel korral komisjonil talle teatada, kas tema esialgne arvamus kaebuse kohta, mis käsitleb kaebuse vastavust kohtuasjale T-92/01 ja kandidaatide võrdleva hindamise küsimust, on kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03[\[5\]](#_ftn5){#_ftnref5} seisukohast endiselt põhjendatud. Need kaks kohtuasja käsitlesid ka käesolevas kaebuses käsitletavat valikumenetlust. Sarnaselt kaebuse esitajaga kõrvaldati nende kohtuasjade hagejad valikumenetlusest pärast esialgseid suulisi katseid ja uuesti pärast täiendavaid suulisi katseid, mis korraldati seetõttu, et Üldkohus tühistas valikukomisjoni otsuse. Erinevalt kaebuse esitajast kaebasid mõlemad hagejad uuesti Üldkohtusse edasi valikukomisjoni teise otsuse jätta nende nimed reservnimekirja kandmata. Mõlemal juhul tühistas kohus valikukomisjoni otsused.

16. Komisjon leidis, et kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03 ainus tagajärg oli neid kahte hagejat puudutavate üksikotsuste tühistamine. Kuna kaebuse esitaja ei vaidlustanud valikukomisjoni teist otsust kohtus, ei saanud ta neid kahte juhtumit ära kasutada. Lisaks tunnistas komisjon, et kui kaebuse esitaja oleks vaidlustanud selle otsuse kohtus, nagu ka kaks hagejat, oleks ta tõenäoliselt saanud kasu sarnasest kohtuotsusest.

*Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni*

17. Ombudsman märkis, et kaebuse esitaja juhtum on identne kohtuasjadega T-156/03 ja T-400/03. Faktid olid samad ja tema poolt ombudsmanile esitatud argumendid olid sarnased kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03 esitatud argumentidega.

18. Ombudsman märkis lisaks, et kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03 jõudis Üldkohus järeldusele, et uue suulise katseseeria korraldamine hagejatele ei olnud sobiv viis valikukomisjoni esimese otsuse tühistamiseks. Ta leidis, et teises menetluses ei parandanud komisjon esialgses menetluses tuvastatud eeskirjade eiramisi. Ta leidis nimelt, et komisjoni tegevus teises menetluses raskendas eeskirjade eiramist. Üldkohus leidis, et komisjon oleks võinud korraldada hagejate jaoks eraldi valikumenetluse või leida hagejatega konsulteerides õiglase lahenduse probleemidele, mis tulenevad nende ebaseaduslikust valikumenetlusest kõrvalejätmisest. Ta lisas, et kui kohtuotsuse täitmine on eriti keeruline, võib institutsioon teha otsuse, millega õiglaselt hüvitatakse hagejatele tühistatud akti õigusvastasuse tõttu tekkinud kahju[\[6\].](#_ftn6){#_ftnref6}

19. Ombudsman tunnistas täielikult, et eespool nimetatud kohtupraktika *res judicata* mõju ei laienenud kaebuse esitaja juhtumile[\[7\].](#_ftn7){#_ftnref7} Ta mõistis ka, et valikukomisjoni otsus kaebuse esitaja vastu on lõplik, mis tähendab, et selle otsuse seaduslikkust ei saa vaidlustada. Ta rõhutas siiski, et ainuüksi asjaolu, et otsuse „seaduslikkust" ei saa enam kohtus vaidlustada, ei tähenda, et administratsioonil ei oleks hea halduse põhimõtete kohaselt kohustust teha ombudsmanile esitatud sarnase juhtumi käsitlemisel kõik mõistlikud järeldused ühenduse kohtu otsustest. See arutluskäik kehtib seda enam juhtudel, kui ombudsmanile esitatud faktid ja argumendid on täielikult analoogsed Euroopa Kohtule esitatud faktide ja argumentidega.

20. Ombudsman juhtis tähelepanu sellele, et tema ülesanne on tegeleda haldusomavoliga, mis tekib siis, kui avalik-õiguslik asutus ei tegutse talle siduva eeskirja või põhimõtte kohaselt. Tema kontroll on seega laiem kui kohtulik kontroll. See tähendab, et kuigi see hõlmab õigusnormide järgimist, läheb see seaduslikkuse küsimustest kaugemale.

21. Ombudsman märkis ka, et ühenduse kohtud on otsustanud, et asutamisleping annab ELi kodanikele ühenduse kohtusse hagi esitamisele alternatiivse õiguskaitsevahendi, pidades silmas nende õiguste kaitset[\[8\].](#_ftn8){#_ftnref8} Ombudsman leidis, et oma vastustes tema täiendava teabe taotlustele lükkas komisjon ombudsmani konkreetse rolli tegelikult tagasi, kuna ta keeldus isegi arvamast, et kaebuse esitaja võib ombudsmanile esitatud juhtumi puhul tugineda eespool nimetatud kohtuasjade põhjendustele.

22. Ombudsman märkis, et komisjon tunnistas, et kui kaebuse esitaja oleks läinud kohtusse ja vaidlustanud valikukomisjoni teise otsuse mitte kanda tema nime reservnimekirja, oleks otsus tõenäoliselt tühistatud.

23. Seega leidis ombudsman, et komisjon tunnistas kaudselt, et ta ei täitnud nõuetekohaselt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-91/02, millega tühistati valikukomisjoni esimene otsus.

24. Ombudsman viitas ka võimaluse kaotamist käsitlevale kohtupraktikale[\[9\].](#_ftn9){#_ftnref9}

25. Esialgne järeldus oli, et komisjon ei võtnud nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-91/02 ning et tegemist oli haldusomavoli juhtumiga. Ta tegi ettepaneku, et komisjon peaks otsustama kohaldada kaebuse esitaja juhtumi suhtes kohtuasjadest T-156/03 ja T-400/03 tulenevaid järeldusi ning võiks kaaluda talle kahju hüvitamist, mida ta kandis katse nõuetekohase sooritamise võimaluse kaotamise tõttu.

*Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut*

26. Komisjon lükkas tagasi ombudsmani ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta. Ta tunnistas, et kaebuse esitaja olukord oli sarnane kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03 hagejate olukorraga ning et kui kaebuse esitaja oleks vaidlustanud valikukomisjoni teise otsuse kohtus, oleks ta tõenäoliselt saanud kasu sarnasest kohtuotsusest. Ta väitis siiski, et kaebuse esitaja ei esitanud Euroopa Kohtule apellatsioonkaebust ja seetõttu oli teda puudutav otsus muutunud lõplikuks. Kui komisjon kohtleks kaebuse esitajat samamoodi nagu kahte hagejat, rikuks ta õiguskindluse põhimõtet.

27. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja oli kaevanud Euroopa Kohtusse edasi komisjoni otsused kaheksa muu töölevõtmismenetluse kohta ja talle oli määratud hüvitis töölesaamise võimaluse kaotamise eest[\[10\].](#_ftn10){#_ftnref10}

*Ombudsmani hinnang, mille alusel koostati soovituse projekt*

28. Ombudsman leidis, et komisjoni seisukoht on vale järgmistel põhjustel.

29. Ombudsman rõhutas, et EÜ asutamislepingu artiklites 21 ja 195 on sätestatud õigus esitada kaebus ombudsmanile. Selleks et kaitsta ELi kodanike õigusi ühenduse haldusasutuste ees, pakuvad need artiklid ELi kodanikele *ühenduse* kohtutesse hagi esitamise alternatiivi[\[11\].](#_ftn11){#_ftnref11} Kõnealuseid artikleid tuleks tõlgendada ja kohaldada järjepidevalt kooskõlas nende eesmärgiga ning nii, et säiliks nende kasulik mõju (effet*utile).* Seda silmas pidades uuris ombudsman talle esitatud kaebust valikukomisjoni otsuse kohta töölevõtmise menetluses, kus ühenduse kohtud olid juba tühistanud sama valikukomisjoni analoogsed otsused. Seega, kui ta palub komisjonil küsimust hinnata, võttes arvesse a) asjakohase kohtuotsuse järeldusi, milles kohus tuvastas sama valikukomisjoni tehtud vead, ja b) eespool nimetatud aluslepingu artikleid, leiab ta, et komisjon ei saa piirduda viitamisega kohtuotsuse piiratud *isikulisele* mõjule.

30. Ombudsman mõistab kohtuotsuse *res judicata* mõju. Siiski on ta samavõrra teadlik üldisest nõudest, et komisjon peaks tegutsema seaduslikult kandidaadi suhtes, kes pöördub kas ombudsmani või kohtu poole. See nõue ja aluslepinguga ELi kodanikele antud õigus esitada kaebus ombudsmanile tähendab, et komisjon peaks ombudsmani poolt kodanike kaebuste alusel algatatud uurimiste käsitlemisel piisavalt tegelema tema poolt tuvastatud õiguspärasuse probleemidega. See hõlmab õiguspärasuse probleeme, mis on tuvastatud viitega kohtuotsusele, mis käsitleb teisi kandidaate, kelle olukord on piisavalt sarnane või isegi täiesti analoogne kaebuse esitaja omaga. Neid kaalutlusi silmas pidades esitas ombudsman järgmise soovituse projekti:

„Komisjon*peaks oma seisukoha uuesti läbi vaatama ja võtma meetmeid, et tagada kaebuse esitajale tõhus õiguskaitsevahend valikukomisjoni poolt kõnealusel juhul vastu võetud ebaseadusliku otsuse korral."*

*Ombudsmanile pärast soovituse projekti esitamist esitatud argumendid*

31. Komisjon väitis, et ta ei saa ombudsmani soovituse projektiga nõustuda, kuna see nõuaks meelevaldse otsuse vastuvõtmist.

32. Kaebuse esitaja väljendas oma märkustes pettumust komisjoni vastuse üle. Tema sõnul õõnestas komisjonipoolne ombudsmani soovituse projekti tagasilükkamine ombudsmani rolli.

33. Kaebuse esitaja teavitas ombudsmani ka kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03 hagejatega seotud käimasolevatest arengutest. Tema sõnul pakkus komisjon kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03 hagejatele hüvitisena kolme kuu töötasu. Hagejad leidsid, et see ei ole piisav. Seejärel palus komisjon neil hinnata nende kahju suurust. Kaebuse esitaja palus ombudsmanil oma juhtumit mitte lõpetada enne, kui hagejad on saanud komisjonilt vastuse.

34. Kaebuse esitaja lootis, et ombudsman leiab tema kaebusele õiglase lahenduse.

*Ombudsmani kirjavahetus volinik Potočnikuga*

35. Ombudsman palus volinik Potočniku isiklikku sekkumist, et tagada komisjoni seisukoha põhjalik läbivaatamine antud juhtumi puhul. Ta tegi seda seetõttu, et ta soovis vältida olukorda, kus komisjon võib näida riivavat aluslepinguga kodanikele antud põhiõigust esitada kaebus ombudsmanile ja kohelda kaebuse esitajat ebavõrdselt, kui ta keeldub talle hüvitist maksmast põhjusel, et Euroopa Kohus oli talle varem kahjuhüvitise välja mõistnud mitteseotud kohtuasjas.

36. jaanuaril 2009 teatas volinik Potočnik pärast läbivaatamist ombudsmanile, et tema arvates on komisjoni seisukoht selles küsimuses põhjendatud. Ta väitis, et komisjoni suutmatus pakkuda kaebuse esitajale samasugust rahalist hüvitist, nagu said hagejad kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03, ei kahjusta aluslepinguga antud põhiõigust esitada kaebus ombudsmanile ega ombudsmani volitusi. Volinik Potočnik lisas, et kaebuse esitaja oli juba saanud rahalist hüvitist seoses kohtuasjaga T-10/02. See kohtuasi puudutas muid valikumenetlusi, milles ta edutult osales. Kaebuse esitajale maksti selle juhtumi puhul hüvitist, sest komisjoni asjakohase otsuse tõttu oli ta kaotanud tõsise võimaluse töölevõtmiseks. Komisjoni sõnul oleks võimatu talle kaks korda hüvitada seda, et ta kaotas tõsise võimaluse olla tööle võetud.

37. Volinik Potočniku sõnul võetakse kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03 hagejatele makstava hüvitise puhul arvesse elemente, mida kasutati kaebuse esitajale kohtuasjas T-10/02 juba määratud hüvitise kindlaksmääramiseks. Seetõttu koheldi kaebuse esitajat samamoodi nagu kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03 hagejaid.

38. Volinik Potočniku sõnul erineb kaebuse esitaja õiguslik olukord teiste taotlejate omast selle poolest, et ta ei vaidlustanud komisjoni teist otsust jätta tema nimi reservnimekirja kandmata. Voliniku sõnul ei anna asjaolu, et kaebuse esitaja esitas ombudsmanile kaebuse, talle õigust nõuda rahalist hüvitist. Ta lisas, et käesolev kaebus esitati rohkem kui aasta pärast Esimese Astme Kohtule hagi esitamise tähtaja möödumist. Volinik juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse esitamine ombudsmanile ei peata kohtumenetluste tähtaegu. Sellise kaebusega ei saa ennistada rahalise hüvitise saamise tähtaegu, mida on võimalik saada üksnes kohtule esitatud avalduse kaudu.

39. Volinik juhtis tähelepanu ka sellele, et ühenduse kohtute praktika kohaselt peab kodanik valima kohtusse pöördumise või ombudsmanile kaebuse esitamise vahel. Lisaks peab ombudsman lõpetama kaebuse uurimise, kui samade asjaolude suhtes on käimas kohtumenetlus. Käesolevas asjas tekkis volinikul küsimus, kas ei saa järeldada, et käesoleva etteheite ese on identne kohtuasjaga T-10/02. Mõlema menetluse eesmärgid on samad, nimelt saada hüvitist selle eest, et komisjon kaotas tõsise võimaluse tööle võtta.

40. Volinik jõudis järeldusele, et komisjon ei saa ombudsmani soovituse projektiga nõustuda, sest see tähendaks, et ombudsmanile kaebuse esitamist võib pidada täiendavaks õiguskaitsevahendiks, mis võimaldab kaebuse esitajatel õigusnormidest kõrvale hoida, et saada rahalist hüvitist, mida saavad anda ainult kohtud.

41. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes oma seisukoha juurde. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ta kaotas veel ühe võimaluse olla tööle võetud teises valikumenetluses. Ta selgitas, kuidas on arvutatud hüvitis, mille ta Euroopa Kohtult sai, ja märkis, et see katab vaid osa tema kahjust. Ta leidis, et komisjoni seisukoht näib rikkuvat aluslepingu sätteid ombudsmani rolli kohta. Lisaks ei järgi komisjon sarnaste juhtumite puhul võrdse kohtlemise põhimõtet. Lõpuks märkis ta, et Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas T-10/02 tehtud arvutuse alusel peaks ta saama valikumenetluse raames hüvitist summas 11 598 eurot, millele lisandub 10 000 eurot mittevaralise kahju eest. See 21 598 euro suurune kogusumma vastab kolme kuu töötasule.

42. Oma 11. juuni 2009. aasta kirjas selgitas volinik Potočnik, et seoses õigusega hüvitisele haldusomavoli korral tunnistab komisjon, et moraalse kahju kannatanud isikul võib olla õigus rahalisele hüvitisele. Ta tunnistas, et varem on komisjon maksnud sellist hüvitist isegi siis, kui ta ei olnud kohustatud seda tegema kohtuotsusega, vaid tegutses *ex gratia* põhimõttel. Seejärel märkis ta, et komisjon teeb seda vajaduse korral ka edaspidi. Seoses kaebuse esitajaga leidis komisjon, et hüvitist ei ole võimalik maksta, sest kaebuse esitaja on juba saanud 92 785 eurot hüvitist võimaliku saamata jäänud tulu eest pärast tema apellatsioonkaebust Esimese Astme Kohtusse kohtuasjas T-10/02. Kuigi see kohtumenetlus puudutas teistsugust valikumenetlust kui see, mille alusel ombudsman uurimise algatas, oli kaebuse esitaja kantud kahju sama, nimelt tõsise võimaluse kaotamine, et komisjon saaks teda tööle võtta. Seetõttu ei saa komisjon sama kahju eest kaks korda hüvitist maksta.

43. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes taas oma seisukoha juurde. Ta märkis veel kord, et kaotas täiendava võimaluse pärast valikumenetlust tööle võtta. Kuna komisjon keeldub kaebuse esitajale hüvitist maksmast, peaks ta pakkuma alternatiivi kohtuotsuse täitmata jätmisele. Lisaks väitis ta, et komisjon ei järginud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta maksis kohtuasjade T-156/03 ja T-400/03 hagejatele hüvitist, kuid keeldus talle hüvitist maksmast.

44. Lõpetuseks kordas ta oma väidet, et komisjon rikkus Euroopa Ombudsmani käsitlevaid EÜ asutamislepingu sätteid. Ta leidis, et määrates talle kolme kuu töötasu suuruse hüvitise, võiks komisjon järgida ombudsmani soovitust, kohtu otsust, järeldusi liidetud kohtuasjades T-331/00 ja T-115/01[\[12\]](#_ftn12){#_ftnref12} ning võrdse kohtlemise põhimõtet. Ta lisas, et ta võib saata oma toimiku kontrollikojale. Samuti tänas ta ombudsmani tema juhtumiga seotud töö eest.

*Ombudsmani hinnang pärast soovituse projekti ja kirjavahetust volinik Potočnikuga*

45. EÜ asutamislepingu artiklites 21 ja 195 on sätestatud õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile. Õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile annab ELi kodanikele, kellel on probleeme Euroopa avaliku haldusega, võimaluse esitada hagi ühenduse kohtusse.

46. Kuigi komisjon ise ei saa valikukomisjoni otsuseid tühistada,[\[13\]](#_ftn13){#_ftnref13} on tal õigus lahendada valikukomisjoni töö õiguspärasuse probleeme, mille on tuvastanud kontrollikoda või ombudsman. See võib hõlmata üleskutset valikukomisjonile teha uus otsus tehtud vigade parandamiseks. Kui see ei ole võimalik, võib komisjon otsustada hüvitada asjaomastele isikutele valikukomisjoni vigade tõttu tekkinud kahju.

47. Käesolev kaebus puudutab valikumenetluse käigus tehtud valikukomisjoni otsust. Kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03 tühistas Üldkohus täielikult analoogsed otsused, mille sama valikukomisjon oli samas valikumenetluses teinud. Käesoleva juhtumi kaebuse esitaja otsustas esitada Euroopa Kohtusse pöördumise asemel kaebuse ombudsmanile. Ombudsman on seisukohal, et kui ta oleks pöördunud kohtu poole, oleks kohus jõudnud samale järeldusele seoses valikumenetluse eeskirjade eiramisega, nimelt oleks ta tühistanud valikukomisjoni otsuse ja leidnud, et uue suuliste katsete seeria korraldamine ei olnud kaebuse esitaja puhul samuti asjakohane. Komisjon ise nõustub, et kui kaebuse esitaja oleks pöördunud kontrollikoja poole, oleks kontrollikoda jõudnud samale järeldusele seoses valikumenetluse eeskirjade eiramisega.

48. Kuigi, nagu eespool märgitud, ei saa komisjon ise tühistada valikukomisjoni otsust kaebuse esitaja suhtes, kuigi nimetatud otsuses oleksid täpselt samad vead, mille Üldkohus tuvastas kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03. Siiski on komisjonil kindlasti õigus otsustada, kas käsitleda valikukomisjoni töös asjakohaselt õiguspärasuse probleeme, mille kontrollikoda on tuvastanud. Kokkuvõttes võis komisjon otsustada hüvitada kaebuse esitajale mis tahes kahju, mis tekkis valikukomisjoni vea tõttu tema juhtumis.

49. Ombudsman kiidab heaks asjaolu, et kuigi komisjon oli esialgu seisukohal, et ombudsmanile esitatud kaebus ei saa kaasa tuua rahalist hüvitist, selgitas ta hiljem, et haldusomavoli korral on ta vajaduse korral teinud *ex gratia* makseid. Ombudsman peab seda oluliseks selgituseks, mille üle tal on hea meel.

50. Seejärel märkis komisjon, et käesoleval juhul ei saa ta kaebuse esitajale hüvitist maksta, kuna ta oli kohtuasja T-10/02 tõttu juba saanud hüvitist selle eest, et ta kaotas võimaluse olla komisjonis tööle võetud. Seetõttu leiab ta, et ta ei saa talle sama kahju kahekordselt hüvitada.

51. Volinik Potočniku 19. jaanuari 2009. aasta ja 11. juuni 2009. aasta kirjadest ilmneb, et kaebuse esitajale juba hüvitati negatiivsed tagajärjed, mis tulenesid võimaluse kaotamisest töötada ühenduse institutsioonis ajavahemikul 1. aprillist 2001 kuni 31. märtsini 2006[\[14\].](#_ftn14){#_ftnref14} Ombudsman nõustub täielikult, et kaebuse esitajale ei saa sama kahju kahekordselt hüvitada. Kokkuvõttes, kui kaebuse esitajale on teatava ajavahemiku jooksul töölevõtmise võimaluse kaotamise eest juba hüvitist makstud, ei saa talle hüvitada muid samal ajavahemikul kaotatud sarnaseid võimalusi. Kuigi institutsiooni tehtud viga võib tõepoolest puudutada eraldi konkurssi, kattub tekkinud kahju, st nimetatud institutsioonis töötamise võimaluse kaotamine, võimaluse kaotamisega, mille eest ta on juba hüvitist saanud. Ombudsman märgib sellega seoses siiski, et ei ole mingit garantiid, et kui kaebuse esitaja oleks läbinud valikumenetluse, oleks mis tahes uus leping, mille ta oleks võinud saada, pikenenud kauemaks kui ajavahemik, mille eest talle on juba hüvitist makstud, st kauemaks kui 31. märtsini 2006. Seega nõustub ta, et lisamaksed sama kahju eest oleksid põhjendamatud.

52. Ombudsman juhib siiski tähelepanu sellele, et kuigi kaebuse esitajal ei pruugi olla õigust täiendavale hüvitisele, ei tähenda see, et komisjon ei teinud käesoleva juhtumi käsitlemisel viga. Ombudsman leiab, et esimese astme kohtu poolt kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03 tehtud valikukomisjoni otsuste tühistamise tagajärgede nõuetekohaseks käsitlemiseks oleks komisjon pidanud kõigepealt paluma kaebuse esitajalt vabandust valikumenetluses tehtud vigade eest ja seejärel üksikasjalikult selgitama, nagu ta lõpuks juhtumi ombudsmanipoolse uurimise käigus tegi, miks ta leidis, et tema konkreetse juhtumi puhul ei saa täiendava hüvitise määramine olla põhjendatud.

53. Seetõttu jääb ombudsman oma sõbraliku lahenduse ettepanekus ja soovituse projektis tehtud järelduse juurde haldusomavoli kohta, mille kohaselt komisjon ei võtnud nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-91/02 ega teinud asjakohaseid järeldusi Euroopa Kohtu otsustest kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03. Kuigi ombudsman otsiks tavaliselt teist sõbralikku lahendust, et paluda komisjonilt kaebuse esitaja ees vabandust, on ta seisukohal, et võttes arvesse käesoleva uurimisega tegelemiseks juba kulunud aega, on eelistatud tegevussuund lõpetada juhtum kriitilise märkusega allpool.

54. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et ta esitas EPSO-le sarnase soovituse projekti seoses kaebusega 2826/2004/PB. Ta rõhutab, et EPSO nõustus tema ametikohaga, tagades seeläbi tema korraldatavate ELi värbamismenetluste õiguspärasuse.

55. Lõpuks märgib ombudsman, et komisjon märkis, et kaebuse esitaja esitas ombudsmanile kaebuse üks aasta pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Ta juhib tähelepanu sellele, et tema põhikirja artikli 2.4 kohaselt tuleb kaebus esitada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks.

### B. Järeldus

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

{#CR38/2009}

Ombudsman on seisukohal, et komisjon ei võtnud nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-91/02 ega teinud asjakohaseid järeldusi Euroopa Kohtu otsustest kohtuasjades T-156/03 ja T-400/03. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 4. detsember 2009

*** ** * ** ***

[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Kohtuasi T-92/01: *Girardot vs. komisjon,* EKL AT 2002, lk I-A-163 ja II-859.

[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Esimese Astme Kohtu 24. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-102/01: *Pérez-Diaz vs. komisjon* (EKL AT 2002, lk I-A-165 ja II-871) ja 24. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-182/01: *Bachotet vs. komisjon* (kohtulahendite kogumikus ei avaldata).

[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} kohtuasi T-156/03 *Pérez-Diaz vs. komisjon,* EKL AT 2006, lk I-A-2-135 ja II-A-2-649; ja kohtuasi T-400/03: *Bachotet vs. komisjon,* EKL AT 2006, lk I-A-2-141 ja II-A-2-669.

[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} Eespool viidatud kohtuasi T-92/01: *Girardot vs. komisjon.*

[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Kohtuasi T-156/03 *Pérez-Diaz vs. komisjon* ja kohtuasi T-400/03 *Bachotet vs. komisjon,* viidatud eespool.

[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Eespool viidatud otsus kohtuasjas T-156/03: *Pérez-Diaz vs. komisjon,* punktid 57--64 ja eespool viidatud otsus kohtuasjas T-400/03: *Bachotet vs. komisjon,* punktid 35--42.

[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} Otsus kohtuasjas C-310/97: *komisjon vs. Assi Domän Kraft Products jt* (EKL 1999, lk I-5363, punktid 49--64).

[\[8\]](#_ftnref8){#_ftn8} Otsus kohtuasjas T-193/04: *Tillack vs. komisjon* (EKL 2006, lk II-3995, punkt 128).

[\[9\]](#_ftnref9){#_ftn9} Kohtuasi T-402/03 *Katalarianakis vs. komisjon* \[2007\], veel avaldamata; Otsus kohtuasjas T-430/03: *Dascalu vs. komisjon, kohtulahendite* kogumikus veel avaldamata, ja otsus kohtuasjas T-166/04: *C. vs. komisjon,* kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

[\[10\]](#_ftnref10){#_ftn10} Kohtuasi T-10/02: *Girardot vs. komisjon,* EKL AT 2004, lk I-A-109 ja II-483 ning kohtuasi C-348/06 P: *komisjon vs. Girardot,* 21. veebruari 2008. aasta otsus.

[\[11\]](#_ftnref11){#_ftn11} Eespool viidatud otsus kohtuasjas T-193/04: *Tillack vs. komisjon,* punkt 128.

[\[12\]](#_ftnref12){#_ftn12} Liidetud kohtuasjad T-331/00 ja T-115/01: *Bories vs. komisjon,* EKL AT 2003, lk IA-309 ja II-1479.

[\[13\]](#_ftnref13){#_ftn13} Vt otsus kohtuasjas T-306/04: *Luxem vs. komisjon* (EKL AT 2005, lk II-1209, punktid 22--24).

[\[14\]](#_ftnref14){#_ftn14} Kohtuasjas T-10/02 kaebuse esitajale makstud hüvitis arvutati komisjonis ja Prantsuse avalikus teenistuses 1. aprillist 2001 kuni 31. märtsini 2006 kaebuse esitaja ametikohal teenitud tulu erinevuse alusel. Seda 185 570 euro suurust erinevust muudeti 0,5 euro võrra, mis vastab „tõsise töölesaamise võimaluse" kaotamisele.