Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja esindab Tšehhi Looduskaitsjate Liidu ökoloogilist instituuti Veronica.

2. novembril 2006 saatis kaebuse esitaja eespool nimetatud instituudi nimel komisjonile teatise, mis sisaldas a) 14. novembri 2006. aasta täidetud rikkumiskaebuse vormi; ja b) 22. novembri 2006. aasta täidetud vorm pealkirjaga "Täiendava teabe taotlus". (Mõlemale punktile a ja b viidatakse käesolevas otsuses koos kui "14. novembri 2006. aasta teatisele")

3. Vastavalt 14. novembri 2006. aasta teatisele ei järgitud Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava ja Lõuna-Morava kiirtee R52 ehitamise kavade vastuvõtmisel täielikult ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide sätteid. Asjaomased õigusaktid on järgmised: Direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv), direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju hindamise direktiiv), direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ning direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv).

4. Kaebuse esitaja sõnul ei võeta Brno–Viin kiirteeühenduse osaks oleva Pohořelice–Mikulovi kiirtee R52 lõigu kavandamisel arvesse alternatiivseid teid,[1] mis avaldaksid Natura 2000 aladele vähem negatiivset mõju [2]. Alternatiivset marsruuti, mis võiks kasutada olemasolevat D2 kiirteed Brno-Břeclav ja Břeclavi kavandatud ümbersõitu ning seejärel jätkata Austriasse, ei hinnatud.

5. Ta märkis, et kõnealuse R52 lõigu marsruut sisaldub Břeclavsko piirkondlikus maakasutuskavas, mille Lõuna-Morava piirkondlik assamblee võttis vastu 9. novembril 2006.

6. Kuna kaebuse esitaja ei saanud 14. novembri 2006. aasta, 14. mai 2007. aasta ja 17. septembri 2007. aasta teatisele vastust, saatis ta komisjonile meeldetuletused, kuid asjatult.

7. Seetõttu kaebas ta 14. märtsil 2008 esimest korda ombudsmanile komisjoni suutmatuse üle vastata tema 14. novembri 2006. aasta teatisele ja sellele järgnenud meeldetuletustele. Tema esimene kaebus ombudsmanile registreeriti viitenumbri 785/2008/BU all.

8. Pärast ombudsmani sekkumist saatis komisjon 23. aprillil 2008 kaebuse esitajale vastuse, milles ta:

• vabandas, et ei vastanud tema 14. novembri 2006. aasta teatele haldusvea tõttu. Ta kinnitas siiski, et tema 14. novembri 2006. aasta teade oli nõuetekohaselt registreeritud (27. novembril 2006 viitenumbri A/21576 all);
• teatas, et on võtnud arvesse 14. novembri 2006. aasta teatises sisalduvat teavet ja hindab seda teavet „Lõuna-Morava transpordiinfrastruktuuri laiemas kontekstis (kiirteed R43, R52 ja R55)”;
• lubas teda teavitada edasistest arengutest selles küsimuses.

9. Eespool esitatud tulemuste põhjal lõpetas ombudsman kaebuse 785/2008/BU menetlemise, mille institutsioon oli lahendanud.

10. Kuna kaebuse esitaja ei saanud komisjonilt hiljem kirjalikku teavet menetluse käigu kohta, esitas ta 9. jaanuaril 2009 ombudsmanile käesoleva kaebuse.

Taotluse sisu

11. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon on põhjendamatult viivitanud tema 14. novembri 2006. aasta teatises tõstatatud küsimuste käsitlemisega.

12. Ta väitis, et komisjon peaks võtma ühendust Tšehhi Vabariigi valitsusega ja tuletama talle meelde tema kohustust hinnata kõiki kiirteed R52 käsitlevast uuringust tulenevaid asjakohaseid variante. Kui valitsus ei järgi ühenduse õigusakte, peaks komisjon kehtestama sanktsioonid ja lõpetama kiirtee ehitamise rahastamise nii Tšehhi kui ka Austria poolel.

Nõue

13. Komisjon esitas oma arvamuse 28. mail 2009 inglise keeles. Ta esitas tšehhikeelse tõlke 11. juunil 2009. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 13. juulil 2009.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väidetavad põhjendamatud viivitused 14. novembri 2006. aasta teatises ja sellega seotud nõudes tõstatatud küsimuste käsitlemisel

Ombudsmanile esitatud argumendid

14. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon on põhjendamatult viivitanud tema 14. novembri 2006. aasta teatises tõstatatud küsimuste käsitlemisega.

15. Ta märkis, et ta saatis eespool nimetatud teatise 14. novembril 2006. Kuid lisaks 23. aprilli 2008. aasta kirjale, mille komisjon talle pärast ombudsmani sekkumist saatis, ei ole institutsioon küsimust lahendanud ega teavitanud teda sellest, kuidas ta sellega tegeleb.

16. Lisaks võttis kaebuse esitaja telefoni teel ja Brüsselis toimunud isikliku külastuse kaudu ühendust keskkonna peadirektoraadi (edaspidi „keskkonna peadirektoraat“) direktoraadi B (loodus) direktoriga, kes ütles talle, et küsimust ei lahendata 2009. aastal.

17. Komisjon märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja esitatud tõendid ei õigusta tema 14. novembri 2006. aasta teatise registreerimist kaebusena mitmel põhjusel. Esiteks on komisjon seisukohal, et asjaomase projekti keskkonnamõju hindamise menetlus algas ametlikult enne Tšehhi Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ja seetõttu ei kohaldata selle suhtes ühenduse õigust [3] Seetõttu oleks olnud täiesti õige, kui komisjon oleks toimiku sulgenud.

18. Teiseks märkis komisjon, et „isegi sel juhul” hindas ta hoolikalt kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi.

19. Komisjon leidis ka, et uuringutest ei ole piisavalt tõendeid kiirtee R52 eelistatud variandi olulise mõju kohta Natura 2000 aladele.

20. Lisaks ei ole kiirtee R52 projektile praeguses etapis veel luba antud (ehitusluba ei ole veel väljastatud). Tšehhi ametiasutused ei ole seega veel võtnud meetmeid, mis võiksid kujutada endast ühenduse õiguse rikkumist.

21. Komisjon tunnistas ka, et oma esimeses, 23. aprilli 2008. aasta kirjas kaebuse esitajale oleks ta võinud selgitada, et ta ei saa anda lisateavet hindamise seisu ega edasise menetluse kohta seni, kuni kestab Lõuna-Morava transporditaristu ulatuslikum hindamine, mida selles kirjas mainiti.

22. Komisjon juhtis siiski tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja oli 2007. ja 2008. aastal komisjoni esindajatega ühendust võtnud, ning tunnistas seda ombudsmanile esitatud kaebustes. Seega oli ta teadlik, et tema 14. novembri 2006. aasta teatises tõstatatud küsimuste käsitlemine on pooleli. Seega ei ole alust eeldada, et komisjon ei teavitanud teda piisavalt tema toimiku suhtes võetud järelmeetmetest.

23. Lõuna-Morava transporditaristu laiemaks hindamiseks kulunud aja kohta märkis komisjon, et see on väga keeruline küsimus, mistõttu nõuab hindamine rohkem aega. Komisjoni talitused on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et uurida põhjalikult Lõuna-Morava maanteetaristuga seotud juhtumite erinevaid tehnilisi ja õiguslikke aspekte ning käsitleda neid võimalikult tõhusalt.

24. Laiem hindamine tulenes ühe teise Tšehhi ühenduse Environmental Law Service (EPS) esitatud kaebuse ametlikust registreerimisest. Kaebuse pealkiri oli "Direktiivi 2001/42/EÜ (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv) nõuete täitmata jätmine Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava vastuvõtmise ajal". 6. juunil 2008 registreeriti see ametlikult viitenumbriga 2008/4493 ja see puudutab ka kiirteed R52 [4].

25. Komisjon lubas oma arvamuses, et järgib kiirteega R52 seotud küsimusi ja teavitab käesoleva juhtumi kaebuse esitajat mis tahes otsusest, mis on tehtud seoses eespool nimetatud kaebusega 2008/4493.

26. Komisjon viitas ka Tšehhi Vabariigi kõrgeimas halduskohtus samas küsimuses pooleli olevale kohtumenetlusele.

27. Lõpuks märkis komisjon, et 27. aprillil 2009 saatis ta kaebuse esitajale uue kirja. Kirjas, mille koopia ta lisas, teatas ta hagejale, et ta ei registreeri tema 14. novembri 2006. aasta teadet kaebusena, ning selgitas selle tegemata jätmise põhjuseid:

• Komisjon esitas kõigepealt selgitused keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamisala kohta seoses alternatiivsete lahenduste nõudega [5].
• Lisaks väitis ta, et keskkonnamõju hindamise direktiiv ei ole selle projekti suhtes kohaldatav, sest asjaomase R52 lõigu ehitamise menetlus algas ametlikult enne Tšehhi Vabariigi ühinemist ELiga (edaspidi"projekti teade"[6] kuupäevaga 29. jaanuar 2003). Lisaks sellele ei ole komisjonile kättesaadava teabe kohaselt „Tšehhi pädevad asutused veel välja andnud Poho řelice–Mikulovi kiirtee R52 ehitusluba”.
• Komisjon viitas ametlikult registreeritud kaebusele 2008/4493, millele on viidatud eespool punktis 24. Kuigi kaebuse aluseks olevad asjaolud ei ole tingimata identsed kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta teatises tõstatatud küsimustega, on need tõepoolest omavahel seotud. Seetõttu lisas komisjon kaebuse 2008/4493 toimikusse kaebuse esitaja tõstatatud küsimused.
• Enne lõpliku loa andmist ei saanud komisjon hinnata, kas linnudirektiivist ja elupaikade direktiivist tulenevad kohustused on täidetud seoses erikaitsealadega Střední nádrž Vodního díla Nové Mlýny ja Pálava ning kavandatava ühenduse tähtsusega alaga Mušovský luh, mida kavandatav lõik R52 tõenäoliselt mõjutab.
• Seoses projekti võimaliku piiriülese mõjuga ei saanud komisjon teavet selle kohta, et asjaomane liikmesriik (Austria) taotleks keskkonnamõju hindamise direktiivi [7] artiklis 7 sätestatud menetluse kohaldamist. Seda menetlust kohaldatakse üksnes juhul, kui projekt võib avaldada olulist keskkonnamõju teises liikmesriigis. Komisjonil ei ole selle kohta tõendeid.

28. Oma märkustes, mille ta saatis pärast komisjonilt eespool nimetatud kirja ja arvamuse koopia saamist, rõhutas kaebuse esitaja, et komisjon ei andnud talle piisavalt teavet tema 14. novembri 2006. aasta teatise käsitlemise edenemise kohta. Ta väitis ka, et kaks aastat oli ta selles küsimuses praktiliselt passiivne. Seejärel väitis ta, et komisjon ei saa oma argumentide toetuseks viidata tema mitteametlikele kontaktidele keskkonna peadirektoraadi direktoraadi B (loodus) direktoriga. Direktor ütles vaid kaebuse esitajale, et peadirektoraadile määrati 14. novembri 2006. aasta teatis, kuid ei teadnud, kuidas peadirektoraat sellega tegeleb. Kaebuse esitaja sai selle teabe alles pärast oma küsimust selle kohta, millal ta saab kirjaliku vastuse oma teatisele, mille ta esitas oma isikliku külastuse ajal Brüsselisse.

29. Kaebuse esitaja lükkas tagasi komisjoni põhjendused, miks ta ei registreerinud oma 14. novembri 2006. aasta teatist kaebusena. Kõigepealt ei nõustunud ta sellega, et projekti keskkonnamõju hindamise menetlus algas ametlikult enne Tšehhi Vabariigi ühinemist ELiga. Kaebuse esitaja sõnul algas Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava ettevalmistamise protsess kahe tellimusega, mis saadeti 25. veebruaril 2005 maakasutuskava tarnijale ja keskkonnamõju hindamise tarnijale. Lisaks on Lõuna-Morava piirkondliku assamblee ainus otsus, milles mainitakse kõnealuse piirkonna maakasutusdokumente (Lõuna-Morava piirkonna maakasutusdokumentide hankimise strateegia, viide 1204/04/Z27), tehtud 23. septembril 2004. Seda ka pärast Tšehhi Vabariigi ühinemist ELiga.

30. Teiseks viitas kaebuse esitaja komisjoni väitele, et kuigi projekti keskkonnamõju hindamise menetluse suhtes ei kohaldata ühenduse õigust, hindas komisjon siiski hoolikalt tema tõstatatud küsimusi. Ta pidas ebamõistlikuks, et komisjon kasutas seda argumenti ühe põhjusena, miks ta ei registreerinud tema 14. novembri 2006. aasta teadet kaebusena.

31. Kolmandaks pidas kaebuse esitaja eksitavaks komisjoni väidet, et uuringutest saadud tõendid eelistatud variandi R52 olulise mõju kohta Natura 2000 aladele ei olnud piisavad. Seda seetõttu, et komisjon ei täpsustanud uuringuid, millele ta viitas. Kaebuse esitaja sõnul on ainus Břeclavsko piirkondlikku maakasutuskava käsitlev Natura 2000 uuring Mgr. Mudra 2005. aasta uuring. Selle uuringu kohaselt avaldab Břeclavsko maaprognoos tervikuna Natura 2000 süsteemile märkimisväärset negatiivset mõju. Uuringus märgitakse ka, et lõigul R52 on märkimisväärne negatiivne mõju erikaitsealale Střední nádrž Vodního díla Nové Mlýny. Lisaks on komisjoni käsutuses mitu uuringut, mis näitavad, et alternatiivne marsruut Břeclavi kaudu oleks nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt soodsam. Näiteks on komisjonil 2007. aasta uuring Mgr. Wolfi kohta, [8] millele ta viitas 29. mail 2008 Tšehhi transpordiministrile saadetud kirja REGIO F.2/MBO/vk D(2008) 790085 [9] lisas. Käesoleva kirja lisas küsis komisjon ministrilt, miks tundub, et eespool nimetatud alternatiivset marsruuti on eiratud, hoolimata mitme eksperdiuuringu soovitustest.

32. Neljandaks pidas kaebuse esitaja ebaõigeks ja eksitavaks komisjoni väidet, et kiirtee R52 projektile ei ole veel luba antud ja seega ei ole veel võetud meetmeid, mis võiksid kujutada endast ühenduse õiguse rikkumist. Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava vastuvõtmine on üldist laadi meede. Maakasutuskava vastuvõtmisega on rikutud ühenduse õigusakte ning komisjon ei saa vabandada selle tegevusetust, viidates võimalikule tulevasele ehitusloale. Komisjon on kindlasti teadlik sellest, et ehitusloale eelneb maakasutusluba, mille järel tehakse pöördumatuid toiminguid, nagu maa väljaostmine või sundvõõrandamine. Samuti tuleb omavalitsuste maakasutuskavad viia kooskõlla Břeclavsko piirkondliku maakasutuskavaga, mis on ka pöördumatu samm, mis mõjutab kodanike õigusi ja kohustusi. Õnneks ei ole selliseid pöördumatuid samme veel astutud [10].

33. Seoses komisjoni viitega Tšehhi Vabariigi kõrgeimas halduskohtus pooleliolevatele kohtumenetlustele märkis kaebuse esitaja, et rikkumiskaebuste uurimise mehhanism ei nõua, et asja menetleksid kõigepealt Tšehhi kohtud.

34. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka Tšehhi Vabariigi kõrgeima kontrolliasutuse (edaspidi „NKÚ“) tehtud kontrolli tulemustele (nr 08/26, „Brno-Viin kiirteeühenduse (R52) hankimiseks vajalikud rahalised vahendid“). Kaebuse esitaja lisas väljatrüki NKÚ järeldustest, mis osutavad mitmele puudusele [11]. Ta lisas, et komisjoni valduses on ka Tšehhi riikliku õiguste kaitsja kriitiline aruanne, mille ta esitas Lõuna-Morava piirkonnale, kuid mida jätkuvalt eiratakse [12].

Ombudsmani hinnang

35. Kõigepealt märgib ombudsman, et kaebuse esitaja esitas oma teatise komisjonile 14. novembril 2006 ja komisjon kinnitas selle kättesaamist 2008. aasta aprillis pärast ombudsmani sekkumist. Komisjon märkis oma 2008. aasta aprilli kirjas, et kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta teatis registreeriti 27. novembril 2006 konkreetse viitenumbri all. Ta ei märkinud siiski selgelt, et ta ei registreerinud teatist kaebusena. Alles oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta ja kaebuse esitajale 27. aprillil 2009 saadetud teises kirjas teatas komisjon talle, et ta ei registreerinud tema 14. novembri 2006. aasta teadet kaebusena, ning selgitas selle tegemata jätmise põhjuseid.

36. Ombudsman tuletab meelde, et komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega (KOM/2002/0141 lõplik) (edaspidi "teatis") ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul komisjon peaks kaebuse esitajaid teavitama, et ta ei registreeri nende kirjavahetust ametlikult kaebusena [13]. Ombudsman on siiski seisukohal, et sellise olukorra suhtes kohaldatakse asjakohaseid üldeeskirju. Euroopa hea haldustava eeskirja [14] artikli 17 kohaselt tagab ametnik, et otsus iga taotluse või kaebuse kohta tehakse mõistliku aja jooksul, viivitamata ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Kui taotlust või kaebust ei saa tõstatatud küsimuste keerukuse tõttu lahendada eespool nimetatud tähtaja jooksul, teatab ametnik sellest võimalikult kiiresti autorile. Lisaks on Euroopa Komisjoni töötajate üldsusega suhtlemisel hea haldustava eeskirja (edaspidi „komisjoni eeskiri“) punkti 4 kohaselt komisjon kohustatud vastama kirjavahetusele viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil vastutav komisjoni talitus selle kätte sai. Kui vastust ei saa saata eespool nimetatud tähtaja jooksul ja kõigil juhtudel, kui vastus nõuab muud tööd, näiteks talitustevahelist konsulteerimist või tõlkimist, peaks komisjon saatma vahevastuse, märkides kuupäeva, milleks adressaat võib vastust oodata [15].

37. Ombudsmani arvates võivad kaebuse esitajad põhjendatult eeldada, et tähtaeg, mille jooksul komisjon teavitab neid oma otsusest mitte registreerida nende kirjavahetust kaebusena, ei ole oluliselt pikem kui üks kalendrikuu, mis on teatises ette nähtud ametlikult kaebusena registreeritud kirjavahetuse jaoks. Igal juhul võivad kaebuse esitajad eeldada, et komisjon teavitab neid oma otsusest mitte registreerida nende kirjavahetust kaebusena Euroopa hea haldustava eeskirja artiklis 17 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul.

38. Kui komisjon saab teada, et kirjavahetuses tõstatatud küsimuse keerukus pikendab oluliselt aega, mida ta vajab, et otsustada, kas registreerida kirjavahetus kaebusena või mitte, peaks ta teavitama kaebuse esitajat, nagu on nõutud Euroopa hea haldustava eeskirja artiklis 17 ja komisjoni eeskirja punktis 4.

39. Käesoleval juhul, kuigi komisjon registreeris kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta teatise 27. novembril 2006, teavitas ta teda alles 27. aprillil 2009, et ta ei registreerinud seda kirja kaebusena ega põhjendanud seda otsust enne viimati nimetatud kuupäeva. Lisaks ei esitanud komisjon kaebuse esitajale kirjalikku teavet menetluse seisu kohta alates 23. aprillist 2008 (esialgse kinnituse kuupäev, milles ta lubas seda teha) kuni 27. aprillini 2009 (otsus mitte registreerida kirjavahetust kaebusena). Nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, ei saa sellist kirjalikku teavet asendada tema isiklike kontaktidega komisjoni ametnikega, mis toimusid tema enda algatusel. Komisjoni eespool nimetatud rikkumine kujutab endast Euroopa hea haldustava eeskirja artikli 17 ja komisjoni eeskirja punkti 4 rikkumist ning seega haldusomavoli juhtumit. Arvestades, et käesoleva juhtumi see aspekt puudutab konkreetseid minevikusündmusi ja et komisjon teavitas kaebuse esitajat lõpuks 27. aprilli 2009. aasta kirjaga, ei pea ombudsman asjakohaseks otsida selles küsimuses sõbralikku lahendust ega koostada soovituse projekti. Siiski teeb ta allpool kriitilise märkuse.

40. Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei nõustu komisjoni põhjendustega, miks ta ei registreerinud oma 14. novembri 2006. aasta teatist kaebusena.

41. Ombudsman tuletab sellega seoses meelde, et teatise punktis 3 on sätestatud, et kirjavahetust ei registreerita kaebusena, kui:

"- see on anonüümne, ei näita saatja aadressi või näitab puudulikku aadressi;

- see ei viita otseselt ega kaudselt liikmesriigile, kellele võib omistada ühenduse õigusega vastuolus olevaid meetmeid või tegevust;

ta taunib eraõigusliku isiku või asutuse tegevust või tegevusetust [...];

- ta ei esita kaebust;

- selles esitatakse kaebus, mille suhtes komisjon on võtnud selge, avaliku ja järjekindla seisukoha [...];

- selles esitatakse kaebus, mis ilmselgelt ei kuulu ühenduse õiguse kohaldamisalasse."(rõhuasetus lisatud)

42. Isegi kui ombudsmani käsutuses olevad tõendid ei võimalda tal sisuliselt hinnata komisjoni seisukohta, et ühenduse õigus ei olnud käesoleva juhtumi suhtes kohaldatav, oleks ainuüksi see põhjus põhimõtteliselt piisav põhjus mitte registreerida kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta kirja kaebusena.

43. Ombudsman leiab, et komisjoni 27. aprilli 2009. aasta kirjas kaebuse esitajale ja tema arvamuses käesoleva kaebuse kohta esitatud täiendavad argumendid ei ole täiendavad põhjused, miks ta ei registreerinud kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta teatist kaebusena. Vastupidi, ombudsman mõistab, et nende argumentide esitamisega soovis komisjon näidata, et ta käsitles küsimust, millele kaebuse esitaja viitas, laiemas kontekstis.

44. Komisjoni väide, et tema käsutuses oleva teabe kohaselt ei ole kõnealuse lõigu R52 ehitusluba veel välja antud, näitab, et komisjon vähemalt jälgib olukorda.

45. Lisaks ilmneb kaebuse esitaja märkustele lisatud materjalidest, et Lõuna-Morava transporditaristu laiema hindamise raames võttis komisjon 29. mai 2008. aasta kirjaga ühendust Tšehhi transpordiministriga, paludes ministril esitada märkusi järgmiste kiirteega R52 seotud küsimuste kohta:

"...Komisjoni talitused soovivad saada teavet selle kohta, kas Tšehhi ametiasutused kaaluvad võrdlevat uuringut "Brno-Mikulov-Viin" ja "Brno-Breclav-Viin" alternatiivsete vastavusseviimiste kohta. Vastuvõetud transpordi rakenduskava kohaselt tuleks alternatiivseid marsruute võrrelda enne toetustaotluse esitamist komisjonile ning võrdluse majanduslikud ja keskkonnaalased järeldused tuleks lisada toetustaotlusele. Mitmed valitsusvälised organisatsioonid kaitsevad siiski seisukohta, et transpordiministeerium püüab valitsuse tasandil läbi suruda varianti „Brno-Mikulov-Viin“, ilma et eelnevalt oleks täielikult hinnatud kahte eespool nimetatud alternatiivset marsruuti. Lisaks on meile teatatud, et RSD (Ředitelství silnic a dálnic, kiirteede ja maanteede direktoraat) seni tehtud majandusanalüüsist ilmneb, et „Brno-Breclav-Viin“ on jätkusuutlikum. See tõstatab küsimusi, miks alternatiivne variant, Břeclavi kaudu, näib olevat tähelepanuta jäetud, hoolimata mitmete ekspertuuringute soovitustest..."

Seejärel viitas komisjon kolmele uuringule, sealhulgas Mgr. Wolfi uuringule, mida kaebuse esitaja oma märkustes mainis.

46. Lisaks mõistab ombudsman komisjoni viidet Tšehhi kõrgeimas halduskohtus toimuvatele kohtumenetlustele,[16] mis on veel pooleli, selgitusena selle kohta, miks komisjoni täiendavad meetmed ei ole praeguses etapis vajalikud. Ombudsman peab seda lähenemisviisi mõistlikuks. Seega näib komisjon arvavat, et kõnealust olukorda saab veel parandada siseriiklikul tasandil. Ombudsman tuletab sellega seoses meelde, et esmane vastutus ühenduse õiguse rakendamise eest lasub liikmesriikidel ning mis tahes rikkumismenetluse eesmärk on sundida liikmesriike vabatahtlikult ühenduse õigust järgima. Samuti tasub meenutada, et siseriiklikud kohtud on osa Euroopa kohtualluvuse süsteemist, mis tagab ühenduse õiguse järgimise.

47. Lõpuks peab ombudsman mõistlikuks komisjoni menetlusotsust lisada kaebuse esitaja juhtum toimikusse, mis käsitleb kaebust 2008/4493 "Direktiivi 2001/42/EÜ (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv) nõuete täitmata jätmine Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava vastuvõtmise ajal", mille komisjon oli ametlikult registreerinud ja mis puudutab ka kiirteed R52. Kaebus 2008/4493, mis on ombudsmanile kättesaadav kaebuse 822/2009/BU toimikus, käsitleb ühenduse õiguse (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv, elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv) rikkumist Tšehhi Vabariigi (Lõuna-Morava piirkondlik assamblee ja keskkonnaministeerium) poolt Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava koostamise ja heakskiitmise ajal. Ombudsman nõustub komisjoniga, et kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta teatises tõstatatud küsimused on seotud kaebuses 2008/4493 tõstatatud küsimustega. Ombudsman märgib ka, et oma 14. novembri 2006. aasta teatises viitas kaebuse esitaja meetmetele, mida EPS (komisjonile esitatud kaebuste 2008/4493 ja ombudsmanile esitatud kaebuste 822/2009/BU autor) on riiklikul tasandil võtnud. Sellega seoses viitas EPS kaebuses 2008/4493 kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta teatisele, mis käsitles „sarnast küsimust seoses Euroopa ühenduste õiguse rikkumisega Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava keskkonnamõju hindamisel”.

48. Sellega seoses usub ombudsman, et tulevikus hoiab komisjon kaebuse esitajat kursis kaebuse 2008/4493 menetlemise edenemisega. Ombudsman teeb ettepaneku, et komisjon võiks vastu võtta üldise poliitika, mille kohaselt ta annab teavet oma edusammude kohta registreeritud rikkumiskaebuse menetlemisel mitte ainult kaebuse esitanud kaebuse esitajale, vaid ka neile huvitatud kodanikele ja ühendustele, kelle kaebused, kuigi need ei ole ametlikult registreeritud, lisati registreeritud kaebuse toimikusse. Ombudsman teeb selle kohta järgmise märkuse.

49. Eespool punktides 44–48 esitatud kaalutlusi arvesse võttes järeldab ombudsman, et kaebuse esitaja väide ei ole põhjendatud.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal teeb ombudsman järgmise kriitilise märkuse:

Ajavahemikul 23. aprillist 2008 (kaebuse esitaja 14. novembri 2006. aasta teatise kättesaamise kinnituse kuupäev) kuni 27. aprillini 2009 ei teavitanud komisjon kaebuse esitajat oma otsusest mitte registreerida 14. novembri 2006. aasta teatist kaebusena ja selle põhjustest. Seetõttu ei esitanud komisjon kaebuse esitajale eespool nimetatud ajavahemiku jooksul kirjalikku teavet oma edusammude kohta selles küsimuses. See kujutab endast Euroopa hea haldustava eeskirja artikli 17 ja Euroopa Komisjoni töötajate üldsusega suhtlemisel kohaldatava hea haldustava eeskirja punkti 4 rikkumist ning seega haldusomavoli juhtumit.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Täiendav märkus

Komisjon võiks kaaluda üldise poliitika vastuvõtmist, mille kohaselt ta annaks registreeritud rikkumiskaebuse menetlemise kohta teavet mõlemale:

• kaebuse esitaja(d), kes kõnealuse kaebuse esitas(id); ja
• need huvitatud kodanikud ja ühendused, kelle kaebused, kuigi neid ei ole ametlikult registreeritud, lisati registreeritud rikkumiskaebuse toimikusse.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 26. november 2009

---

[1] Elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 4: „Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgede kohta alale ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, võtab liikmesriik kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.”(rõhuasetus lisatud)

[2] Vastavalt veebisaidile http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/ on Natura 2000 elupaikade direktiivi alusel loodud kogu ELi hõlmav looduskaitsealade võrgustik. Selle eesmärk on tagada Euroopa kõige väärtuslikumate ja ohustatumate liikide ja elupaikade pikaajaline säilimine. See hõlmab liikmesriikide poolt elupaikade direktiivi alusel määratud erikaitsealasid ja linnudirektiivi alusel määratud erikaitsealasid.

[3] Komisjon on viidanud Euroopa Kohtu 12. detsembri 2006. aasta otsuse kohtuasjas C-209/04: komisjon vs. Austria (EKL 2006, lk I-2755) punktile 56, mis on sõnastatud järgmiselt: „Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei kohaldata olulise keskkonnamõjuga projektide keskkonnamõju hindamise põhimõtet juhul, kui projekti loataotlus esitati ametlikult enne direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist (vt seoses nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT 1985, L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248) kohtuasi C-431/92: komisjon vs. Saksamaa, EKL 1995, lk I-2189, punktid 29 ja 32, ning kohtuasi C-81/96: Gedeputeerde Staten van Noord-Holland, EKL 1998, lk I-3923, punkt 23).”

[4] märtsil 2009 esitas EPS kaebuse ka ombudsmanile, kes registreeris selle viitenumbri 822/2009/BU all. EPS väitis, et komisjon on tema kaebuse 2008/4493 käsitlemisel põhjendamatult viivitanud. Käesoleva otsuse tegemise kuupäeval on ombudsmani uurimine kaebuse 822/2009/BU kohta veel pooleli.

[5] Komisjon selgitas, et alternatiivse lahenduse hindamata jätmine projekti Natura 2000 keskkonnamõju hindamise käigus ei tähenda, et keskkonnamõju hindamise menetlus on kehtetu.

[6] tšehhi keeles: "oznámení projektu".

Kui liikmesriik on teadlik, et projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju teises liikmesriigis, või kui liikmesriik, keda projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, seda taotleb, edastab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti ellu viia, artikli 5 kohaselt kogutud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks oma kodanikele. Selline teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis on vajalikud kahe liikmesriigi vaheliste vastastikuste ja võrdväärsete kahepoolsete suhete raames.”

[8] Kaebuse esitaja lisas oma märkustele selle uuringu kokkuvõtte, mille kohaselt on variandil R52 Natura 2000 aladele halvem mõju kui variandil Břeclavi kaudu.

[9] Kaebuse esitaja lisas käesoleva kirja koopia. Selles kirjas märkis komisjon muu hulgas järgmist: „Meie talitusi on teavitatud Tšehhi kõrgeima kontrolliasutuse (NKU) järeldustest seoses mõne transpordiprojekti ehitamisega Tšehhi Vabariigis. NKU järelduste kohaselt esineb Tšehhi Vabariigis transpordiprojektide rakendamisel mõningaid menetluslikke puudusi. Mõned leiud on seotud struktuurifondidest kaasrahastatavate projektidega ja seetõttu on meie jaoks väga oluline mõista teie seisukohta nendes küsimustes. Lisaks on mõne sellise projekti kohta esitatud komisjonile mitu kaebust. Seetõttu lisame lisatud lisasse punktide loetelu, mille kohta palume [sic] saada üksikasjalik vastus otse Teie talitustelt.”

[10] Kaebuse esitaja kinnitas seda oma 30. septembri 2009. aasta teatises.

[11] NKÚ järeldused on kättesaadavad tema veebisaidil http://www.nku.cz/kon-zavery/K08026.pdf.

[12] Kaebuses 2008/4493 on mainitud õiguste riikliku kaitsja kolme aruannet: 2006. aasta novembrist, 2007. aasta aprillist ja 2008. aasta veebruarist.

[13] Teatise punkti 4 teises lõigus on komisjoni poolt ametlikult kaebusena registreeritud kirjavahetuse uuesti tunnustamiseks ette nähtud ainult üks kuu (alates esialgse kinnituse kuupäevast).

[14] Käesolev Euroopa tegevusjuhend on kättesaadav ombudsmani veebilehel: http://www.ombudsman.europa.eu/resources/code.faces

[15] EÜT 2000, L 267, lk 64. Vt teine ja kolmas lõik pealkirja "Vastus" all.

[16] Kõrgemale halduskohtule esitatud kaebus on ombudsmanile kättesaadav kaebuse 822/2009/BU toimikus. Selle pealkiri on „Ettepanek tühistada üldmeede – Břeclavsko piirkondlik maakasutuskava, mis kiideti heaks Lõuna-Morava piirkonna assamblee 9. novembri 2006. aasta resolutsiooniga nr 921/06/ Z 14” ja see on suunatud Lõuna-Morava piirkonna kui kostja vastu. Kaebuses väitsid kaebajad, et Břeclavsko maakonna maakasutuskava ei kiidetud heaks mitte ainult Tšehhi õiguse, vaid ka keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi, keskkonnamõju hindamise direktiivi, linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi kohaselt. Nad nõudsid Břeclavsko piirkondliku maakasutuskava täielikku tühistamist.