Kompromissi tagakülg

1. Eraõiguslik konsultatsioonifirma sõlmis lepingu kolmanda riigi ametiasutustega (edaspidi „riiklikud ametiasutused“), et viia ellu Euroopa Komisjoni rahastatavat programmi (edaspidi „programm“).

2. Programmi rakendamiseks loodi programmi tugiüksus. Nimetatud üksusel on neli pikaajalist ametikohta, nimelt meeskonnajuht, meeskonnajuhi assistent, toetuste ekspert ja toetuste eksperdi assistent. Meeskonna juht asus oma ametikohale 2008. aasta jaanuaris. Kaebuse esitaja sõlmis konsultatsioonifirmaga lepingu, et töötada programmi toetuste eksperdina. Ta asus oma kohustusi täitma 11. veebruaril 2008.

3. Alates 10. aprillist 2008 toimus mitu kohtumist komisjoni, riiklike ametiasutuste, programmi tugiüksuse ja konsultatsioonifirma vahel, et arutada programmi eri aspektidega seotud muresid.

4. 23. oktoobril 2008 sai kaebuse esitaja kirja, millega lõpetati tema leping toetuste eksperdina. Samuti lõpetati meeskonna juhi leping. 24. oktoobril 2008 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole, vaidlustades komisjoni nõusoleku tema ametist vabastamiseks.

Taotluse sisu

5. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon lubas ta ebaõiglaselt toetuse eksperdi ametikohalt vabastada. Uurimine hõlmas ka nõudeid, et komisjon:

1. vabandage kaebuse esitaja ees; ja
2. hüvitada kaebuse esitajale otsesed kulud ja saamata jäänud tulu.

6. Oma kirjas kaebuse uurimise algatamise kohta palus ombudsman komisjonil selgitada ka kaebuse esitaja vallandamisega seotud täpset otsustusprotsessi ja kirjeldada jõupingutusi, mida ta on teinud, et tagada kaebuse esitaja õiguste austamine, nagu on märgitud tema 10. novembri 2008. aasta kirjas.

Nõue

7. Pärast 24. oktoobri 2008. aasta kaebuse ning kaebuse esitaja poolt 2008. aasta novembris ja detsembris esitatud lisateabe saamist algatas ombudsman 17. detsembril 2008 uurimise. Komisjon taotles ombudsmanilt kaebuse kohta arvamuse esitamise tähtaja pikendamist. Komisjon esitas 20. aprillil 2009 oma arvamuse, mis edastati seejärel kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja esitas oma märkused 15. juunil 2009.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et komisjon lubas kaebuse esitaja ebaõiglaselt rahuldamata jätta

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebus

8. Kaebuse esitaja sõnul olid riiklike ametiasutuste ja komisjoni delegatsiooni mured programmi pärast kõik seotud valdkonnaga, mille eest vastutas rühmajuht. Seega ei üllatanud kaebuse esitajat otsus meeskonnajuht välja vahetada. Kaebuse esitaja ei ole aga kunagi saanud ei suulist ega kirjalikku kriitikat oma vastutusala kohta (mis on seotud toetuskavaga). Sellele vaatamata lõpetas ka konsultatsioonifirma tema lepingu. Konsultatsioonifirma teatas talle, et kuigi riiklikud ametiasutused olid taotlenud tema lepingu lõpetamist, esitas taotluse komisjoni delegatsioon (kellega riiklikud ametiasutused soovisid häid suhteid säilitada).

9. Kaebuse esitaja väitis, et ta ei tea, kes otsustas teda asendada ja miks ta asendati. Talle ei antud õigust ennast kaitsta ega isegi mitte teada tema vastu esitatud süüdistustest.

Komisjoni arvamus – taustteave

10. Oma arvamuses kaebuse kohta selgitas komisjon, et programmi rakendati erasektori kaudse detsentraliseeritud eelarve täitmise korras. See tähendab, et hankija, st liikmesriigi ametiasutused, sõlmisid kolmanda isikuga teenuste osutamise lepingu. Kolmas isik oli eraõiguslik konsultatsioonifirma, kes osutas programmi rahalise elluviimisega seotud teenuseid. Komisjon allkirjastas riiklike ametiasutustega rahastamislepingu, kuid tal ei olnud konsultatsioonifirmaga lepingulist seost.

11. Komisjon selgitas, et varajases etapis sai komisjoni delegatsioonile ja riiklikele ametiasutustele selgeks, et programmi tugiüksus ei tööta nõuetekohaselt. Kaebuse esitaja jagas selgelt seda seisukohta: Ta märkis, et "üsna varakult sai selgeks, et (programmi tugiüksus) on hädas". Komisjoni sõnul on küll mõistetav, et äsja saabunud meeskond vajab esialgset tuge ja suuniseid, kuid projekti esimeste kuude tulemused ei olnud rahuldavad. Seda hoolimata riiklike ametiasutuste ja komisjoni toetusest ja suunistest.

12. Komisjoni sõnul väljendasid riiklikud ametiasutused ja komisjoni delegatsioon oma muret esimest korda 9. aprillil 2008 toimunud kohtumisel rühmajuhi ja toetuste eksperdiga. Nendest muredest teatati ka X-ile, kes töötas konsultatsioonifirmas. Pärast 9. aprilli 2008. aasta koosolekut palusid riiklikud ametiasutused X-il tulla asjaomasesse kolmandasse riiki, et tegeleda programmi tugiüksuse tulemuslikkusega seotud probleemidega. Pärast X-i visiiti otsustati anda meeskonnale kuni 2008. aasta augusti keskpaigani aega oma töötulemuste parandamiseks. Seejärel otsustatakse, kas jätkata olemasoleva meeskonnaga või vahetada personali.

13. Komisjon järeldas, et kõik kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud kaebuses esitatud väited viitavad sellele, et meeskond ei toiminud projekti algusest peale nõuetekohaselt. See oli programmi aeglase edenemise üks peamisi põhjuseid. Seda olukorda kinnitas dokument, mille X koostas pärast oma esimest visiiti asjaomasesse kolmandasse riiki. Selle dokumendi peamine järeldus oli järgmine:

„meeskonna koostöö ei ole optimaalne, st kommunikatsiooni blokeerimine/moonutused rühmaliikmete vahel, delegeerimine ja tööjaotus ei ole optimaalne, rühmaliikmete töökoormus ei ole veel optimaalselt tasakaalustatud, ei keskendu veel piisavalt ühisele eesmärgile, raskused konsensuse saavutamisel teatavate lähenemisviiside ja kontseptsioonide osas.”

Komisjoni arvamus – otsustamisprotsess

14. Komisjoni sõnul tegi toetuste eksperdi asendamise ettepaneku konsultatsioonifirma. See ettepanek tehti konsultatsioonifirma kirjas, milles märgiti, et meeskond ei toiminud nõuetekohaselt [1]. Oma kirjas esitas konsultatsioonifirma kolm alternatiivset lahendust, millest kaks nägid ette toetuste eksperdi asendamise.

15. Kuna komisjon ei olnud siseriiklike ametiasutuste ja konsultatsioonifirma vahelise lepingu pool, ei saanud ta nõuda ekspertide asendamist.

16. Riigi ametiasutuste 16. oktoobri 2008. aasta vastusest konsultatsioonifirmale ilmnes, et riigi ametiasutused eelistasid lahendust, mille puhul asendatakse nii rühmajuht kui ka toetuste ekspert [2]. Riiklikud ametiasutused kirjutasid käesoleva kirja, milles tehakse kokkuvõte järeldustest, milleni jõuti pärast arutelusid kõigi asjaosalistega pärast seda, kui X oli külastanud asjaomast kolmandat riiki teist korda.

17. Komisjon leidis, et kui ta, nagu kaebuse esitaja väidab, ei teadnud oma vallandamise põhjuseid, siis pidi konsultatsioonifirma teda sellest teavitamata jätma. Komisjonil puudub lepinguline seos konsultatsioonifirma või selle ekspertidega ning seega ka lepinguline kohustus nende ees. Samuti ei ole institutsioonil õigust sekkuda konsultatsioonifirma ja kaebuse esitaja vahelisse lepingulisse suhtesse ning ta ei ole teadlik seda suhet reguleerivatest lepingutingimustest. Kui konsultatsioonifirma leidis, et tema meeskond ei toiminud nõuetekohaselt, ja tegi ettepanekuid selle probleemi lahendamiseks, pidi konsultatsioonifirma koos oma töötajatega nende ettepanekute tagajärgedega toime tulema.

18. Komisjoni peamine huvi oli tagada programmi nõuetekohane rakendamine ja tulemuste ettenähtud viisil saavutamine. Komisjon oli aga huvitatud ka projektidega tegelevate töötajate õiguste kaitsest. Seetõttu saatis ta konsultatsioonifirmale kirja, milles palus, et kaebuse esitajat teavitataks tema olukorrast.

19. Komisjon väitis ka, et ta vastas kiiresti kaebuse esitaja e-kirjadele ja kirjadele. Kaebuse esitaja 12. oktoobri 2008. aasta e-kirjale, milles ta väljendas muret oma võimaliku vallandamise pärast, vastati samal päeval. Delegatsiooni juht kinnitas oma vastuses kaebuse esitajale, et kõik tõstatatud küsimused edastatakse riiklikele ametiasutustele ja neid võetakse arvesse järgmisel päeval toimuval kohtumisel. Komisjon rõhutas, et ta ei ole kunagi taotlenud toetuste eksperdi asendamist. Võttes arvesse konsultatsioonifirma soovitusi, väljendas komisjoni delegatsioon seisukohta, et lahendus oleks õiglane ainult siis, kui võetaks arvesse rühmajuhi kohustusi. Neid aspekte arutati riiklike ametiasutustega, kes jõudsid järeldusele, et mõlemad eksperdid tuleks asendada.

20. 30. oktoobril 2008 saatis kaebuse esitaja delegatsiooni juhile kirja, milles ta kaebas, et tema vallandamisega seotud otsustusprotsess ei olnud läbipaistev ja et tema õigusi ei olnud austatud. Delegatsiooni juht vastas 10. novembril 2008, selgitades, et personali muutmist soovitas konsultatsioonifirma. Delegatsiooni juht selgitas ka, et riiklike ametiasutuste väljendatud ja komisjoni delegatsiooni toetatud mure meeskonna pärast „keskendub tulemuste saavutamisega seotud probleemidele ja selle eesmärk on luua meeskond, kes suudaks teha koostööd maksimaalse tulemuslikkuse nimel”. Kaebuse esitaja kutsealaseid võimeid ei seatud kahtluse alla. Delegatsiooni juht väljendas kahetsust projektiga seotud probleemide mõju üle kaebuse esitajale isiklikult. Delegatsiooni juht kirjutas ka konsultatsioonifirmale, soovitades tal austada kaebuse esitaja õigusi töötajana ja vastata kaebuse esitaja tõstatatud küsimustele.

21. Komisjon leiab, et ta ei ole toime pannud haldusomavoli. Seega ei ole põhjust vabandada ega hüvitist määrata. Kõik hüvitistaotlused tuleb rahuldada konsultatsioonifirmas, mis on kaebuse esitaja tööandja.

Kaebuse esitaja märkused

22. Kaebuse esitaja tunnistas oma märkustes, et meeskond ei toiminud. Ta ei arvanud siiski, et ta on selle olukorra eest vastutav.

23. Kaebuse esitaja sõnul oli komisjon seotud tema ametist vabastamise otsusega. aasta oktoobris saadetud e-kirjad ning riiklike ametiasutuste ja delegatsiooni juhi 13. oktoobri 2008. aasta kohtumine näitavad komisjoni osalust. Komisjoni võib isegi pidada otsustajaks. Komisjon ei ole oma 12. oktoobri 2008. aasta e-kirjas vastu vaielnud kaebuse esitaja väitele, et teda oli teavitatud, et tema vallandamise algatas komisjoni delegatsioon. Pigem võib väita, et nad nõustusid kaebuse esitaja väitega.

24. X teatas 9. oktoobril 2008 kaebuse esitajale, et ta asendatakse. See toimus enne seda, kui X kohtus komisjoni delegatsiooni või riiklike ametiasutustega. Otsus ta ametist vabastada võis seega olla komisjoni delegatsiooniga kokku lepitud juba 2008. aasta septembris. X teatas 10. oktoobril 2008 kaebuse esitajale, et ta kohtus hommikul komisjoni delegatsiooni programmijuhiga, kes nõudis nii rühmajuhi kui ka toetuste eksperdi asendamist. Pärastlõunal kohtus X riiklike ametiasutustega. X-i sõnul märkisid riiklikud ametiasutused, et kui nad otsustavad asendada nii rühmajuhi kui ka toetuste eksperdi, ei oleks see mitte professionaalne otsus, vaid poliitiline otsus, et säilitada head suhted komisjoni delegatsiooniga. oktoobril 2008 toimus komisjoni delegatsiooni juhi ja riiklike ametiasutuste kohtumine. Kaebuse esitaja sõnul oli see kohtumine, kus riiklikud ametiasutused olid lõpuks veendunud, et kaebuse esitaja tuleks asendada. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei olnud konsultatsioonifirma isegi koosolekul esindatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et komisjon oleks sellel kohtumisel teinud jõupingutusi kaebuse esitaja õiguste kaitsmiseks. Pärast kohtumist teatasid riiklikud ametiasutused X-ile, et mõlemad eksperdid tuleks asendada. Tegelikkuses ei otsustanud riiklikud ametiasutused ise praktiliselt midagi. Peaaegu kõik otsused tegi komisjoni delegatsioon.

25. Kaebuse esitaja väitis, et X. ja meeskonnajuht olid vanad sõbrad ning et nad uskusid, et nad suudavad meeskonnajuhi päästa, ohverdades kaebuse esitaja. Riiklikud ametiasutused olid selle lahenduse vastu. Kuid komisjoni delegatsioon nõudis seda. Kaebuse esitaja arvates ei soodustanud lahendus, mille kohaselt mõlemad vanemeksperdid vabastati ametist samal ajal, programmi head tulemuslikkust.

26. Kaebuse esitaja lootis saada komisjonilt selgitusi selle kohta, mida ta oleks pidanud teisiti tegema või milliseid meetmeid komisjon temalt programmi edu tagamiseks ootas. Kahjuks selliseid täpsustusi ei tehtud. Kaebuse esitaja ei näe, et komisjon oleks enne tema vallandamist tema õiguste kaitseks midagi ette võtnud. Samuti näib, et komisjon ei ole teadlik muudest õigustest peale töötaja õiguste. Kaebuse esitaja soovib, et austataks tema kui inimese ja ELi kodaniku õigusi.

Ombudsmani hinnang

27. Ombudsman märgib, et kõik programmis osalejad näivad nõustuvat, et programmi tugiüksus, st meeskond, kelle ülesanne oli programmi rakendada, ei toiminud nõuetekohaselt. Komisjon väidab, et kaebuse esitaja ametialast suutlikkust ei seatud kahtluse alla. Võetud meetmete eesmärk oli aga luua meeskond, kes suudaks koostööd teha.

28. Ombudsmani arvates on tõhusa halduse oluline eesmärk tagada meeskondade hea toimimine. See, kas meeskond toimib hästi, ei sõltu ainult üksikute meeskonnaliikmete professionaalsetest võimetest - olulist rolli mängivad ka muud tegurid. Need tegurid hõlmavad seda, kas konkreetsed meeskonnaliikmed saavad teiste konkreetsete meeskonnaliikmetega hästi töötada.

29. Seetõttu võib meeskonna nõuetekohaseks toimimiseks olla vaja meeskond ümber korraldada.

30. Kuna meeskonna toimimine on õiguspärane põhjus personali ümberkorraldamiseks ühenduse institutsioonides, peaks sama kehtima ka ühenduse rahastatavate programmide puhul.

31. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et asjaolu, et programmi tugiüksus ei toiminud nõuetekohaselt, oli meeskonnaliikmete asendamiseks mõjuv põhjus.

32. Sellise ümberkorraldamise raames ei oleks aga ilmselgelt kooskõlas hea halduse põhimõtetega see, kui komisjon püüaks kohustada poolt (olenemata sellest, kas tal on komisjoniga lepinguline suhe või mitte) tegema midagi, mis oleks ebaseaduslik või rikuks lepingulisi kohustusi.

33. Sellega seoses märgib ombudsman kõigepealt, et talle ei ole esitatud ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et kaebuse esitaja oleks komisjoni algatusel tagasi lükatud. Kokkuvõttes ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et komisjon oleks püüdnud kohustada konsultatsioonifirmat (otse või riiklike ametiasutuste kaudu) kaebuse esitajat ametist vabastama. Igal juhul ei ole ombudsmanile esitatud ühtegi argumenti ega tõendit, mis viitaks sellele, et kaebuse esitaja vallandamine oli ebaseaduslik või rikkus tema lepingut konsultatsioonifirmaga.

34. Komisjon vastas kaebuse esitaja e-kirjadele ja kirjadele kiiresti. Seda tehes selgitas ta, et ta juhib riiklike ametiasutuste tähelepanu kaebuse esitaja muredele seoses töölepingu ülesütlemisega. Lisaks tegi ta ettepaneku, et ta peaks kõigepealt taotlema hüvitist oma tööandjalt. Tundub, et see oli asjakohane tegevus ja nõu anda.

35. Eespool öeldu põhjal ei leia ombudsman, et komisjon oleks seoses kaebuse esitaja ametist vabastamisega toime pannud haldusomavoli juhtumi.

B. Kaebuse esitaja väited

Ombudsmani hinnang

36. Arvestades ombudsmani järeldusi kaebuse esitaja väite kohta, peab väide, et komisjon peaks kaebuse esitaja ees vabandama ning hüvitama talle tema otsesed kulud ja saamata jäänud tulu, ebaõnnestuma.

C. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Käesoleva kaebusega seoses ei ole esinenud haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 18. november 2009

---

[1] Komisjon märgib oma arvamuses, et arvestades asjaolu, et kõnealune dokument ei kuulu komisjonile, vaid kolmandale isikule, ning arvestades selles sisalduva teabe tundlikku laadi, võib dokumendi avalikustamine kahjustada sellega seotud isikute äri- ja isiklikke huve. Seetõttu peab komisjon dokumenti konfidentsiaalseks ja annab selle ombudsmani käsutusse, kui ombudsman leiab, et toimikuga on vaja tutvuda.

[2] Vt joonealune märkus 2.