Kompromissi tagakülg

1.         2001. aastal kirjutasid kaebuse esitaja, Itaalia äriühing ja komisjon alla teenuslepingule, mida rahastati Euroopa Arengufondist (EAF). Lepingu pealkiri oli "Monrovia ja maapiirkondade veevarustuse projekti juhtimine". Selle eesmärk oli tagada tagasipöördujatele ja ümberasustatud isikutele Libeerias 24 kuu jooksul (oktoober 2001 – oktoober 2003) piisav veevarustus.

2.         Teenuslepingust tulenevate ülesannete täitmiseks anti kaebuse esitajale muu hulgas ülesanne hallata avansikontot, mille ta oli loonud kohalikus pangas. Projekt algas 2001. aasta detsembris ja vahendid tehti samal ajal kättesaadavaks avansikontole.

3.         Sisejulgeoleku olukorra halvenemise tõttu soovitas komisjon 2003. aasta mais ametlikult programmis osalevatel rakenduspartneritel kaaluda tegevuse peatamist. Kaebuse esitaja otsustas siiski projektiga tööd jätkata.

4.         juunil 2003 lõpetas nimetatud kohalik pank oma tegevuse kodusõja puhkemise tõttu Monrovias. See muutis rahaliste vahendite ülekandmise Libeeria pankadesse võimatuks. Seepärast kiitis komisjon heaks alternatiivse avansikonto loomise Itaalias.

5.         Hiljem 2003. aastal viis komisjon läbi projekti auditi ja läbivaatamise. Need põhjustasid kaebuse esitajaga mitmesuguseid vaidlusi nii tehnilistes kui ka finantsküsimustes.

6.         aprillil 2004 esitas kaebuse esitaja oma lõplikud projektiaruanded.

7.         Hoolimata mitmest hilisemast kirjavahetusest komisjoniga, oli kaebuse esitajal endiselt mitu kaebust. Seetõttu pöördus ta 4. novembril 2005 Euroopa Ombudsmani poole.

Taotluse sisu

8.        Ombudsman algatas käesoleva uurimise seoses kaebuse esitaja väidete ja väidetega.

Väited

(1) 15 kuu jooksul, 24. juulist 2003 kuni 19. oktoobrini 2004, ei vastanud komisjon kaebuse esitaja korduvatele taotlustele avansikonto täiendamiseks.

(2) Arvestades, et lepingu täitmise ajal ei süüdistanud komisjon kaebuse esitajat kordagi ebapiisavates tehnilistes või finantstulemustes ning et avansitasu summat, põhjendust ja lepingulist kehtivust ei seatud kunagi kahtluse alla, rikuti tõsiselt kaebuse esitaja õiguspäraseid ootusi, kuna ta ei saanud ette kujutada, et komisjon vaidlustab avansitasu tagasiulatuvalt terve aasta jooksul pärast projekti lõpuleviimist.

(3) Komisjonil kulus terve aasta pärast projekti lõppu, et teavitada kaebuse esitajat mis tahes probleemist, hoolimata asjaolust, et lepingulised raamatupidajad olid probleemist märksa varem teada andnud.

(4) Komisjon jättis tähelepanuta kaebuse esitaja taotlused a) projektijärgse kulude-tulude analüüsi ja tehnilise hindamise kohta; ning b) tagastada kaebuse esitajale tema raamatupidamisaruanded, mida komisjon oli otsustanud mitte maksta.

(5) Kuna komisjon viivitas põhjendamatult avansikonto täiendamisega, eelfinantseeris kaebuse esitaja 30 % projektist.

(6) Kaebuse esitajat koheldi projekti lõpetamisel ebatavaliselt ja ebaõiglaselt, kuna projekti lõpetamine ning lõplikud tehnilised ja finantsaruanded tuli koostada kaebuse esitaja kulul pärast projekti lõppu, kuigi lepingus ei olnud seda ette nähtud.

161 086,99 euro suurune nõue, mis on esitatud kolmes osas

a) tasumata arvete tasumine, mis on deklareeritud ja täielikult maksustatud kaebuse esitaja iga-aastases maksudeklaratsioonis maksuhaldurile:

       - Eelrahastatud avansikulud (2 arvet): 75 931,95 USA dollarit

       - Tehnilise abi tasud ja kinnipidamine (1 arve): 38 880,53 eurot

b) Viivitus- ja tasandusintress ning hilinenud arvete ja avansikontode eelrahastamise devalveerimine (2005. aasta detsembri lõpuni kohaldatavad summad):

       tehnilise abi kohta: 4 847,49 eurot

       - Avansikonto eelmaksetest tulenev ümberhindluskahjum: 8 495,18 USA dollarit

       - Avansilistest eelmaksetest tulenev viivis/kompensatsiooniintress: 20 988,75 USA dollarit

c) Ettenägematud, lepinguvälised projektijärgsed kohustused:

       Kulud ja väljaminekud, mis on kantud pärast projekti lõppu: 27 774,21 eurot

Nõue

9.         jaanuaril 2006 palus ombudsman komisjonil esitada oma arvamus, mida ta tegi 28. juulil 2006. Arvamus edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks, mille ta saatis 26. septembril 2006. 10. juulil 2007 tegi ombudsman ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta. Komisjon vastas sellele ettepanekule 8. jaanuaril 2008. Vastus edastati kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 25. jaanuaril 2008. Ombudsman edastas kaebuse esitaja tähelepanekud komisjonile, kes saatis täiendava vastuse 26. juunil 2006. Kaebuse esitaja ja komisjon teavitasid ombudsmani vastavalt 31. juulil ja 8. septembril 2008 lõplikust kokkuleppest, mille nad olid juhtumi lahendamiseks saavutanud.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

10.      Uurimine lõppes osapoolte vahelise eduka lahendusega, mis põhines ombudsmani esitatud sõbraliku lahenduse ettepanekul. See ettepanek puudutas eespool punktis 8 esitatud väite osa a.

11.      Arvestades käesoleva uurimise edukat tulemust ja mõlema poole märkimisväärseid jõupingutusi rahumeelse lahenduse saavutamiseks, keskendutakse käesoleva otsuse põhiosas küsimustele, mida käsitleti ombudsmani ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta. Mis puutub täiendavatesse küsimustesse, mille täielik hinnang on osapooltele ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekus juba edastatud, siis piisab, kui märkida järgmist.

12.      Seoses esimese eespool nimetatud väitega leidis ombudsman oma sõbraliku lahenduse ettepanekus, et komisjon näis olevat jätnud vastamata kahele taotlusele projekti jaoks loodud avansikonto täiendamiseks ning et see ei olnud kooskõlas asjaomaste lepingueeskirjadega. Oma vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule rõhutas komisjon kokkuvõtlikult, mida ta pidas erandlikeks asjaoludeks ja et viivitused tekkisid eelkõige seetõttu, et ühenduse finantshuvide kaitsmiseks oli vaja täiendavaid kontrolle. Kaebuse esitaja ei esitanud konkreetseid märkusi vastuseks nendele komisjoni täiendavatele märkustele. Praegu on asjakohane märkida, et komisjon ei lükanud konkreetselt ümber ombudsmani eespool nimetatud järeldust, et lepingulisi eeskirju ei järgitud rangelt. Arvestades aga juhtumi selle osa teisejärgulisust ja asjaolu, et kokkuleppele on jõutud, ei pea ombudsman selle küsimuse edasist uurimist vajalikuks.

13.      Ülejäänud väidete osas ei tuvastanud ombudsman teise, kolmanda, viienda ja kuuenda väitega seoses haldusomavoli. Neljanda väite kohta järeldas ombudsman, et edasisteks uurimisteks ei ole piisavalt alust. Mis puudutab konkreetselt viiendat väidet, siis esitas kaebuse esitaja oma argumentide toetuseks pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut täiendavaid tõendeid. Selle materjali arvessevõtmine juhtumi selle osa teisel hindamisel nõuaks siiski täiendavaid uurimisi, mis ei oleks praegu asjakohane. Lisaks märgib ombudsman, et komisjoni omal algatusel ja hoolimata tema järeldusest, et haldusomavoli ei esinenud, sisaldas kokkulepe otsust maksta hüvitist probleemi rahumeelse lahendamise huvides (vt punkt 28 allpool).

14.      Mis puutub väitesse, siis ombudsman ei leidnud ühtegi põhjendatud väidet, mis vastaks selle punktidele b ja c. Seetõttu ei saanud nendega nõustuda.

A. Maksenõue

Faktilised asjaolud ja hinnang

15.       Nagu eespool märgitud, väitis kaebuse esitaja muu hulgas järgmist:

a) tasumata arvete tasumine, mis on deklareeritud ja täielikult maksustatud kaebuse esitaja iga-aastases maksudeklaratsioonis maksuhaldurile.  Need olid järgmised:

- Eelrahastatud avansikulud (2 arvet): 75 931,95 USA dollarit

- Tehnilise abi tasud ja kinnipidamine (1 arve): 38 880,53 eurot

16.       Selle väitega seoses märkis komisjon oma arvamuses, et ta oli edutult püüdnud pooleliolevat makset kaebuse esitajaga arveldada. Kogukulude kontrollimise tulemusel saadi kokku 1 927 868,92 USA dollarit. Saadud lisasummad olid 1 856 703,09 USA dollarit. Kaebuse esitaja kasuks oli avansikonto saldo 71 165,83 USA dollarit. Samuti oli menetluses arve summas 38 880,53 eurot. Komisjon märkis, et ta on valmis nõustuma sellega, et kaebuse esitajaga sõlmitud lepingus on ette nähtud avansikonto haldamise tasu, mis lisandub teenuslepingu alusel makstavale tasule. Sellega seoses märkis ta veel, et teenuslepingu II A lisa sätetes on selleks ette nähtud erilõiv summas 216 000 eurot (esitatud II C lisas). Ta märkis siiski ka, et see oli tema talituste tehtud ilmne viga, sest sama teenust ei tohiks kunagi kaks korda tasustada ja see oli põhjus, miks audiitorid jõudsid järeldusele, et nõuded tuleb tagasi lükata. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et enne selle summa tasumist tuleb lahendada projektifondidest ostetud ja kaebuse esitaja elukohas kasutatavate seadmete ja mööbliga seotud kulude põhjendatuse küsimus. Ta püüdis ebaõnnestunult kontosid sulgeda, nõudes kaebuse esitajalt põhjendamatute kulude küsimuse lahendamist.

17.       Ombudsman käsitles avansikonto haldamise tasu küsimust järgmiselt.

18.       Kõnealuse lepingu pealkiri on "Monrovia ja maapiirkondade veevarustuse projekti juhtimine". Lepingu vormi kohaselt on lepingu hind 270 180 eurot. Kui eri dokumentide sätete vahel on lahknevusi, tuleks neid tõlgendada vastavalt lepingu eritingimuste artiklis 3 osutatud tähtsuse järjekorrale. Selle artikli kohaselt:

„Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine:

lepingu vorm,

- lepingu eritingimused,

- I lisa T/A osa.

- IIA lisa Eelarve haldamise menetlused.

- IIB lisa Tehnilised nõuded.

- IIC lisa Avansikonto kuluprognoos.

- III lisa Lepinguhindade jaotus.

- IV lisa Maksu- ja tollikorraldus.

- Euroopa Arengufondist rahastatavate teenuslepingute üldtingimused (AKV/EMÜ ministrite nõukogu 29. märtsi 1990. aasta otsuse nr 3/90 IV lisa)"

19.       Artikli 2 kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes Belgia õigust. Lepingu I lisa kohaselt on lepingu kestus „24 kuu jooksul kuni 360 inimpäeva Libeerias ja kuni 120 päeva Itaalias.” Lepingu IIA lisa punktis 1 on muu hulgas sätestatud:

„Leping käsitleb Monrovia ja maapiirkondade puhtale veele juurdepääsu parandamise programmi haldamist ja järelevalvet avansikonto kaudu (...) EAFi vahendid tehakse kättesaadavaks tagatud avansikonto kaudu (...) Kuluprognoos eurodes on esitatud IIC lisas (...).”

20.       IIA lisa punktis 2.4.2 on sätestatud, et „[f]avansikonto(de) haldamise ja sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kulude eest saab töövõtja IIC lisas sätestatud tasu. Seda tasu ei pea kinni pidama ja selle võib võtta kontolt proportsionaalselt iga aruandeperioodi lõpus.”

21.       IIC lisa sisaldab E jagu pealkirjaga "PROGRAMMI JUHTIMINE", milles on ette nähtud 216 000 eurot (24 kuud x 9 000 eurot). IIC lisa ei sisalda ühtegi sätet, mis viitaks sõnaselgelt „avansikonto haldamise“ tasule. Seega näib IIA lisa punktis 2.4.2 nimetatud avansikonto haldamise tasu viitavat IIC lisa E jaos programmi haldamiseks osutatud summale, võttes arvesse, et IIC lisa ei sisalda eraldi sätet avansikonto haldamise tasu kohta ja et leping sõlmiti veevarustusprogrammi haldamiseks avansikonto kaudu.

22.       III lisa "Lepinguhindade jaotus" sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

                   „Tööpäevade eest makstavad lõivud (kaotatud)

a) Craig Smithi teenused:

Libeerias:                                                                                    EURO

Tasu inimese kohta päevas 300 päeva eest 425 EUR/päev 127 500 EUR/päev

Päevaraha inimese kohta 300 päeva jooksul 138 eurot päevas 41 400 eurot päevas

Itaalias:

Tasu inimese kohta päevas 120 päeva jooksul hinnaga 350 eurot päevas 42 000 eurot päevas

b) Teenused Libeerias heakskiidetud lühiajalistele ekspertidele

Tasu inimese kohta päevas 300 päeva jooksul hinnaga 300 eurot päevas 18 000 eurot

Päevaraha inimese kohta 300 päeva jooksul hinnaga 138 eurot päevas 8.280

Reisikulud ...

Kokku 270.180 ".

23.       Eespool öeldut silmas pidades leidis ombudsman, et komisjoni seisukoht on käesoleval juhul mõistlik, nimelt et kaebuse esitaja asjaomaste töötajate teenused, millele on osutatud III lisas, ei erine IIC lisa E jaos nimetatud programmi juhtimisest. Seega tundus, et lepinguga nähti ette kahekordne tasu samade teenuste eest, mida kaebuse esitaja pidi osutama seoses veevarustusprogrammi juhtimisega. Sellest tulenevalt ilmnes, et lepingu asjaomaste sätete vahel oli olemuslik loogiline vastuolu ning et komisjoni tahteavaldus lepingu sõlmimisel, mis puudutas töövõtjale programmi haldamise eest makstavat tasu, ei olnud veatu. Nagu komisjon oma arvamuses märkis, tulenes see probleem komisjoni talituste ilmsest veast.

24.       Oma vastuses kaebuse esitaja esimesele väitele nõustus komisjon, et kaebuse esitaja kasuks oli olemas 71 165,83 USA dollari suurune saldo, mis tuli tasuda avansikontolt, ja menetluses olev 38 880,53 euro suurune arve tehnilise abi tasude eest. Ilmselt märkis komisjon, pidades silmas vaidluse rahumeelset lahendamist kaebuse esitajaga, et ta on valmis nõustuma sellega, et kaebuse esitajaga sõlmitud lepingus oli lisaks teenuslepingu alusel makstavale tasule ette nähtud ka tasu avansikonto haldamise eest. Ta juhtis siiski tähelepanu sellele, et enne asjaomase summa tasumist tuleks lahendada projektifondidest ostetud ja kaebuse esitaja elukohas kasutatavate seadmete ja mööbliga seotud kulude põhjendatuse küsimus. Sellega seoses märkis komisjon, et ta tõstatas selle küsimuse 26. juuni 2003. aasta kirjas. Komisjon ei märkinud oma arvamuses siiski, et selle kirja koopia sisaldus kaebusele lisatud mahukates dokumentides. Seda kirja ei olnud ka komisjoni arvamusele lisatud lisade loetelus. Pealegi ei lisatud sellist probleemi kaebuse esitajale edastatud ja kaebusele lisatud auditi vahekokkuvõtte järeldustesse. Lisaks ei ole komisjon kuidagi viidanud asjasse puutuvale rahasummale.

25.       Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta kaebuse esitaja:

a) märkis, et komisjon eiras viimaseid 4766,12 USA dollari suuruseid avansiarveid, mis esitati koos lõpparuandega;

b) juhtis tähelepanu sellele, et kui eespool nimetatud summa välja arvata, leppis ta komisjoniga kokku tema kasuks tehtud saldos ja menetluses olevas arves;

c) tervitas komisjoni avaldust, et ta on valmis nõustuma, et lepinguga nähakse ette tasu avansikonto haldamise eest; ja

d) rõhutas, et komisjon esitas oma arvamuses esimest korda hoiatuse seadmete kohta ja väitis, et see viitab selgelt teisele lepingule, mis on juba ammu kaebuse esitaja kasuks sõlmitud, ning komisjoniga sõlmitud lepingu protokollile.

26.       Ombudsman märkis, et:

a) oma arvamuses ei esitanud komisjon märkusi kaebuse esitaja väite selle osa kohta, mis puudutas viimaste 4766 USA dollari suuruste avansiarvete tasumist. 12;

b) kaebuse esitaja ja komisjon leppisid kokku, et avansikonto saldo oli kaebuse esitaja kasuks 71 165,83 USA dollarit ja tasumata arve 38 880,53 eurot;

c) komisjon oli valmis nõustuma, et lepinguga nähti ette tasu avansikonto haldamise eest (eraldi kaebuse esitaja tasust programmi haldamise eest), kuid seadis nõude rahuldamise sõltuvusse projektifondidest ostetud ja kaebuse esitaja elukohas kasutatava varustuse ja mööbliga seotud kulude põhjendatuse küsimuse lahendamisest;

d) komisjon ei suutnud oma arvamuses näidata, et ta tõstatas selle küsimuse kaebuse esitajaga enne käesolevat uurimist, ega esitada selle kohta täiendavat teavet;

e) komisjon ei selgitanud ka, miks see küsimus takistab tal kaebuse esitaja väidet vähemalt osaliselt rahuldada; ja

f) kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et komisjon tõstatas selle küsimuse esimest korda oma arvamuses, ja märkis, et see viitab teise juba lahendatud lepingu täitmisele.

27.       Eespool öeldut arvesse võttes järeldas ombudsman, et komisjon ei olnud piisavalt selgitanud, miks ta ei maksnud kaebuse esitajale vähemalt osaliselt tema esimesele nõudele vastavat rahasummat. See ebaõnnestumine võis olla haldusomavoli juhtum. Seetõttu tegi ombudsman sõbraliku lahenduse kohta järgmise ettepaneku:

Võttes arvesse tema märkusi eespool punktis [26], teeb ombudsman ettepaneku, et komisjon võiks uuesti läbi vaadata oma otsuse (sealhulgas oma põhjendused), millega keeldutakse kas või osaliselt rahuldamast kaebuse esitaja esimest rahalist nõuet. Selle läbivaatamise raames võiks komisjon arvesse võtta ka ombudsmani märkusi eespool punktis [käesolevad punktid 18–23,] ja asjaomast Belgia õigust, mida lepingu suhtes kohaldatakse. Komisjonil palutakse kutsuda kaebuse esitaja koosolekule, et hõlbustada õigusliku olukorra selgitamist ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist.

Ombudsmanile pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut esitatud esildised

28.       Komisjon teatas ombudsmanile, et tema ettepaneku alusel ja asja lahendamiseks on ta toimiku uuesti läbi vaadanud ja ombudsmani ettepaneku vastu võtnud. Komisjon esitas (kokkuvõtlikult) järgmise teabe selle kohta, kuidas ta kavatseb ettepanekule vastata. Esiteks tasuks ta nõude punktis a nimetatud maksed. Teiseks oli komisjon ise kindlaks määranud asjakohase täiendava makse, mis tuli teha.  See koosnes viivitusintressist ja tasandusintressist avansilistest eelmaksetelt summas 2066,87 USA dollarit. Sellega seoses selgitas komisjon, et hoolimata oma esialgsest seisukohast seda hüvitist mitte maksta ja hoolimata ombudsmani järeldusest, et selles küsimuses asjakohane väide ei olnud põhjendatud, otsustas komisjon siiski teha ettepaneku teha eespool nimetatud makse kaebuse esitaja eelmaksete kulude hüvitamiseks. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ta pakkus seda makset välja üksnes kompromissi saavutamiseks. Seejärel märkis ta, et nimetatud makset ei saa tõlgendada kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud märkustes esitatud väidete ja süüdistuste tunnustamise või omaksvõtmisena.

29.       Lisaks märkis komisjon, et oma märkustes ombudsmanile oli kaebuse esitaja teinud mitmeid väga kriitilisi märkusi komisjoni ja selle talituste kohta. Komisjon ei soovinud neile vastata, välja arvatud üks märkus, milles kaebuse esitaja väitis, et komisjoni talitused olid kirja võltsinud. Komisjon seadis ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku heakskiitmise tingimuseks, et kaebuse esitaja võtab selle süüdistuse tagasi.

30.       Oma tähelepanekutes komisjoni vastuse kohta ombudsmani ettepanekule tervitas kaebuse esitaja komisjoni valmisolekut leida sõbralik lahendus. Ta sõnastas ka täiendavad konkreetsed nõuded, sealhulgas intressinõuded ja vahetuskursi kõikumiste hüvitamise nõuded. Samal ajal loobus ta sõnaselgelt ühest käesolevas uurimises esitatud nõudest ja loobus sõnaselgelt eespool punktis 28 nimetatud süüdistustest.

31.       Kaebuse esitaja uusi väiteid arvesse võttes saatis ombudsman komisjonile oma tähelepanekud. Ta tegi ettepaneku, et komisjon võiks lõpliku lahenduse leidmiseks kaebuse esitajaga ühendust võtta.

32.       Oma 26. juuni 2008. aasta vastuses väljendas komisjon valmisolekut rahuldada osaliselt kaebuse esitaja täiendavad nõuded (kokku 36 600 USA dollarit ja 747,89 eurot), et leida „mõlemat poolt rahuldav rahumeelne lahendus”. Ta ei saanud siiski nõustuda teatavate lisaintressinõuetega, selgitades, et need olid seotud vastavalt asjaomase liikmesriigi maksuolukorraga ja osaga juhtumist, mille puhul ombudsman oli järeldanud, et haldusomavoli ei esinenud.

33.       Komisjon märkis, et ta oli saatnud kaebuse esitajale protokolli, mis sisaldas tema ettepanekut kokkuleppe sõlmimiseks.

34.       3. juulil 2008 teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et kavatseb protokollile alla kirjutada. Mõlemad pooled kinnitasid lõpuks kaebuse esitaja ja komisjoni vahelise kokkuleppe vastavalt 31. juulil ja 8. septembril 2008. Kokkuleppe kohaselt lõpetati projektikonto jääk 48 4886,79 euro ja 101 938,40 USA dollari maksmisega kaebuse esitajale.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

35.       Võttes arvesse poolte ettepanekuid pärast ombudsmani ettepanekut sõbraliku lahenduse kohta, järeldab ombudsman, et tema ettepanek on andnud eduka tulemuse.

36.       Lisaks soovib ombudsman rõhutada, et komisjoni vastus sellele juhtumile on olnud eeskujulik. Juba arvamuse esitamise ajal kasutas komisjon võimalust uurida põhjalikult asjakohaseid sündmusi ja vaadata läbi oma talituste tegevus. Komisjon tuvastas puudusi, tunnistas neid avalikult ja väljendas valmisolekut võtta parandusmeetmeid. Vastates seejärel ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus, võttis komisjon vastu ka väga põhjaliku ja konstruktiivse lähenemisviisi. Eelkõige tuleb komisjoni tunnustada tema valmisoleku eest kasutada täielikult ja konstruktiivselt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõiget 5, mille eesmärk on muu hulgas edendada sõbralikke lahendusi avatud ja mittelegalistlikus dialoogis.

C. Järeldused

Ombudsman järeldab, et sõbralik lahendus on saavutatud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 1. detsember 2008