Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja, ühenduse (edaspidi "ühendus") advokaat, esitas Euroopa Komisjonile nõukogu määruse 659/1999 (1) artikli 20 lõike 2 alusel kaebuse väidetavalt ebaseadusliku riigiabi kohta, mida liikmesriik andis õlletehasele. Ta kasutas oma kaebuse esitamiseks komisjoni kaebuse vormi (edaspidi "riigiabi kaebus").

2. Riigiabi kaebusele oli lisatud kaebuse esitaja volikiri (edaspidi „advokaadi volikiri“), millega ühendus volitas teda esindama kaebuse esitajat kõigis riigiabi kaebuse esitamisega seotud õigusaktides ning „võtma vastu kõik esitatud dokumendid“.

3. Komisjon (konkurentsi peadirektoraat) teatas 17. augusti 2007. aasta kirjas ühenduse presidendile (edaspidi "1. kiri") ühendusele, et ta ei uuri väidetavat riigiabi seoses õllega. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat uuriks siiski linnastega seotud väidetavat riigiabi. Komisjon lisas, et kui ühing ei vaidlusta oma järeldust 20 tööpäeva jooksul, loeb ta riigiabi kaebuse seoses õllega tagasivõetuks. Komisjon ei saatnud kaebuse esitajale esimese kirja originaali ega kõnealuse kirja koopiat.

4. Kaebuse esitaja teatas 27. augusti 2007. aasta kirjas komisjonile, et ta on ühenduse volitatud seaduslik esindaja, ning palus, et ühendus edastaks talle tulevikus ühendusele riigiabi käsitleva kaebusega seoses saadetavate teatiste originaalid või koopiad.

5. 6. septembri 2007. aasta kirjas esitas kaebuse esitaja komisjonile täiendavad argumendid selle kohta, miks ta peaks uurima ka väidetavat riigiabi seoses õllega.

6. Oma 19. septembri 2007. aasta e-kirjas küsis komisjon kaebuse esitajalt, kas riigiabi kaebuses sisalduv väide, et see ei ole konfidentsiaalne, kehtib ka eespool nimetatud lisateabe kohta, mille ta oli vahepeal esitanud.

7. Seejärel saatis komisjon 8. aprillil 2008 ühendusele veel ühe kirja (edaspidi "teine kiri"), milles teatas, et kõnealune abi ei hõlma ebaseaduslikku riigiabi seoses õllega, ning selgitas selle järelduse põhjendusi. Komisjon lisas, et kui ühendus ei vaidlusta seda järeldust 20 tööpäeva jooksul, loeb ta riigiabi kaebuse seoses õllega tagasivõetuks.

8. Komisjon ei saatnud kaebuse esitajale ka 2. kirja.

Taotluse sisu

9. Oma 23. aprilli 2008. aasta kaebuses ombudsmanile väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei edastanud talle ametlikke teateid riigiabi käsitleva kaebuse menetlemise kohta, mille ta oli esitanud ühenduse seadusliku esindajana tegutseva ühenduse nimel.

Seetõttu palus ta ombudsmanil tema kaebus läbi vaadata, esitada asjakohased soovitused õiguskaitsevahendite kohta ja teavitada teda tulemustest.

Nõue

10. septembril 2008 esitas komisjon arvamuse ombudsmani uurimise kohta. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 22. septembril 2008.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Komisjoni väidetav suutmatus edastada kaebuse esitajale ametlikke teateid tema poolt ühenduse nimel ombudsmanile

esitatud riigiabi kaebuse menetlemise kohta

11. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei edastanud talle ametlikke teateid, mis käsitlesid tema poolt ühenduse seadusliku esindajana tegutseva ühenduse nimel esitatud riigiabi kaebuse menetlemist. Ta juhtis tähelepanu sellele, et koos oma kaebusega esitas ta volikirja, mille ühing oli talle andnud ja mille kohaselt ta oli ühingu nõuetekohaselt volitatud seaduslik esindaja. See võimaldas tal muu hulgas vastu võtta kõik riigiabi kaebusega seotud dokumendid. Andes kaebuse esitajale volikirja, väljendas ühing soovi, et talle antaks üle kõik riigiabi kaebuse menetlemisega seotud dokumendid.

12. Samuti rõhutas ta, kui olulised on kirjad 1 ja 2, milles on sätestatud tähtajad, mille jooksul ühendus peab vaidlustama komisjoni järeldused õlle kohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et jättes talle eespool nimetatud kirjad saatmata, tekitas komisjon ohu, et ühendus ei suuda neile nõuetekohaselt reageerida.

13. Komisjon viitas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 20 lõikele 2 ja konkurentsi peadirektoraadi sisemenetlustele seoses riigiabi käsitlevate kaebustega. Nende menetluste kohaselt võib liikmesriigi vastuse kaebusele edastada selle liikmesriigi eelneval nõusolekul kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Kui kaebuse esitaja ei reageeri 20 tööpäeva jooksul, loetakse kaebus tagasivõetuks.

14. Komisjon rõhutas, et riigiabi kaebuses, mida ühendus kasutas, nimetati teda selgelt kaebuse esitajaks. See vorm ei sisaldanud ühtegi taotlust hoida ühenduse identiteet konfidentsiaalsena ega adresseerida kirjavahetust ainult ühenduse advokaadile.

15. Komisjoni arvates on tavapärane, et riigiabi käsitlevate kaebuste sisuga seotud kirjavahetus adresseeritakse otse kaebuse vormil nimetatud kaebuse esitajale. Teavitades ühendust otse, tagas komisjon, et riigiabi kaebust käsitletakse viivitamata ja et kaebuse esitajat teavitati täielikult juhtumi hindamisest.

16. Komisjon tunnistas, et ta oli saatnud ühenduse presidendile ainult olulised kirjad 1 ja 2, milles ta selgitas oma hinnangut juhtumi sisule. Siiski oli ta alati teavitanud kaebuse esitajat ombudsmani uurimise käigus telefoni teel juhtumi käsitlemisest.

Ombudsmani hinnang

17. Käesolev kohtuasi tõstatab menetlusküsimuse seoses riigiabiga seotud kaebuste käsitlemisega määruse 659/1999 artikli 20 lõike 2 alusel. Kui huvitatud isik annab advokaadile volikirja ja esitab selle koos riigiabi kaebusega, siis kas komisjon on kohustatud saatma kogu sellega seotud kirjavahetuse ainult huvitatud isikule, ainult tema advokaadile või mõlemale?

18. Kõigepealt soovib ombudsman juhtida tähelepanu sellele, et volikirja eesmärk on tõendada, et esindatav on volitanud oma advokaati suhtlema tema nimel kolmandate isikutega.

19. Lisaks, nagu kaebuse esitaja õigesti väitis, väljendab volikirja esitamine koos riigiabi käsitleva kaebusega iseenesest huvitatud isiku tahet/soovi, et teda esindaks riigiabimenetluses advokaat.

20. Ombudsmani arvates ei takista komisjoni osutatud kohaldatavad õigusnormid ja sisemenetlused tal seda tahet arvesse võtta, saates riigiabi käsitlevate kaebustega seotud sisulise kirjavahetuse advokaadile, kellele huvitatud isik on andnud volikirja. Ideaaljuhul, kui volikiri esitatakse koos riigiabi käsitleva kaebusega, võiks komisjon saata asjakohase kirjavahetuse nii huvitatud isikule kui ka tema advokaadile, välja arvatud juhul, kui volikirjas on ette nähtud teisiti.

21. Käesolevas asjas saatis komisjon sisulise kirjavahetuse üksnes huvitatud isikule (ühendusele). Komisjon näib väitvat, et ta oleks saatnud sellise sisulise kirjavahetuse advokaadile ainult siis, kui volikiri oleks sisaldanud i) nõuet, et kirjavahetus tuleks saata ainult advokaadile ja/või ii) kui kaebuse esitaja oleks taotlenud konfidentsiaalsust.

22. Mis puudutab argumenti i, siis märgib ombudsman, et kõnealuses volikirjas ei olnud ka nõuet saata kirjad ainult ühendusele. Mis puudutab väidet ii ja nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, siis kui ta oleks taotlenud konfidentsiaalsust, ei oleks see tekitanud komisjonile kohustust saata talle kirjad.

23. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjon ei ole piisavalt selgitanud, miks ta ei saatnud kaebuse esitajale 1. ja 2. kirja. Seda ei tehtud hoolimata asjaolust, et kaebuse esitaja oli esitanud ühenduse nimel riigiabi käsitleva kaebuse ja lisanud sellele volikirja. Lisaks ei mõista ombudsman, miks komisjon jättis kaebuse esitajale 2. kirja saatmata, hoolimata asjaolust, et 27. augustil 2007 komisjonile saadetud kirjas kordas kaebuse esitaja, et ta on ühenduse seaduslik esindaja, ning palus konkreetselt, et institutsioon saadaks talle ka tulevased teatised riigiabiga seotud kaebuse kohta.

24. Eespool öeldust järeldub, et komisjonil oleks olnud hea haldustava saata 1. ja 2. kirja koopiad ka kaebuse esitajale. Komisjoni suutmatus seda teha kujutab endast haldusomavoli.

25. Võttes arvesse, et ühenduse president esitas kaebuse esitajale kirjad 1 ja 2, kes võis seejärel võtta ühenduse nimel kõnealuse riigiabimenetluse raames asjakohaseid meetmeid, ei pea ombudsman eespool nimetatud haldusomavoli tuvastamist silmas pidades sõbraliku lahenduse leidmist või soovituse projekti õigustatuks. Seetõttu teeb ta allpool kriitilise märkuse.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal teeb ombudsman järgmise kriitilise märkuse:

Käesoleval juhul esitas kaebuse esitaja ühenduse nimel riigiabi käsitleva kaebuse koos volikirjaga, millega ühendus volitas teda esindama ühendust kõigis seonduvates õigusaktides ning „võtma vastu kõik esitatud dokumendid”.

Komisjon saatis oma 17. augusti 2007. aasta ja 8. aprilli 2008. aasta olulised kirjad, mis sisaldasid tema hinnangut riigiabi käsitleva kaebuse sisu kohta, siiski ainult ühendusele. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 20. november 2008

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 [nüüd artikkel 88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

Määruse artikli 20 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt: „Iga huvitatud isik võib teatada komisjonile igast väidetavast ebaseaduslikust abist ja abi väidetavast väärkasutamisest. Kui komisjon leiab tema käsutuses oleva teabe põhjal, et seisukoha võtmiseks ei ole piisavalt alust, teatab ta sellest huvitatud isikule. Kui komisjon teeb otsuse juhtumi kohta, mis käsitleb esitatud teabe sisu, saadab ta selle otsuse koopia huvitatud poolele.”

(2) Vt joonealune märkus 1.