# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Personalivaliku Ameti vastu esitatud kaebuse 2596/2007/RT kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: null
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/3380)
---
Strasbourg, 22. juuli 2008
Lugupeetud hr X
oktoobril 2007 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses Teie väljajätmisega avalikust konkursist EPSO/AD/47/06.
Edastasin kaebuse 7. novembril 2007 EPSO direktorile. EPSO saatis oma arvamuse 7. veebruaril 2008. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille saatsite 13. veebruaril 2008.
märtsil 2008 palusin EPSO-lt Teie juhtumi kohta lisateavet. EPSO saatis vastuse minu teabenõudele 1. aprillil 2008.
Edastasin Teile selle vastuse 18. aprillil 2008 koos märkuste esitamise kutsega, mille saatsite 28. aprillil 2008.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud järelepärimiste tulemustest.
Komplekt
--------
Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AD/47/06, mis määrati Rumeenia kodakondsusega administraatorite (AD5) reservnimekirja koostamiseks Euroopa avaliku halduse, õiguse, majanduse ja auditi valdkonnas.
Ta sooritas avaliku konkursi viimase kirjaliku katse, st katse c, oma põhikeelena rumeenia keeles. Oma puude tõttu viis kaebuse esitaja testi c läbi arvutis. Arvuti, mida ta kasutas, oli aktiveeritud õigekirja korrektor prantsuse, mitte rumeenia keeles. Seetõttu tõlgiti kõik tema kavandi elemendid automaatselt prantsuse keelde. Kaebuse esitaja teatas sellest probleemist võistluste korraldajatele, kuid nad ei reageerinud. Lisaks märkis üks korraldajatest, et „ei*tohiks*\[sic*\] konkursi pärast muretseda, sest puudega kandidaadina oli tal kõik võimalused \[sic* *\] saada tööd Euroopa institutsioonides"* [(1).](#(1)){#Footnote1}
EPSO teatas 24. mail 2007 kaebuse esitajale, et ta ei saanud katsel c minimaalset nõutavat punktisummat (katsel c sai ta 7 punkti, mille minimaalne nõutav punktisumma oli 8/10).
mail 2007 saatis kaebuse esitaja EPSO-le kirja, milles kaebas testi c tingimuste üle ja palus oma kandidatuur üle vaadata. Kuna ta ei saanud EPSO-lt vastust, esitas kaebuse esitaja oma esimese kaebuse Euroopa Ombudsmanile (viide 1711/2007/RT). Pärast ombudsmani sekkumist vastas EPSO kaebuse esitajale 9. juulil 2007. EPSO märkis oma vastuses, et valikukomisjon vaatas kaebuse esitaja testi c läbi ja otsustas tõsta tema hinde testis c 7 punktilt 8 punktini. Kuigi kaebuse esitaja sai kõikidel kirjalikel testidel minimaalse nõutava punktisumma, ei kuulunud ta nende kandidaatide hulka, kes said kirjalikel testidel kõige rohkem punkte. Seetõttu ei kvalifitseerunud ta suulisele katsele.
augustil 2007 võttis kaebuse esitaja EPSOga telefoni teel ühendust, et saada lisaselgitusi. Kaebuse esitaja sõnul kohtles EPSO ametnik teda lugupidamatult ja märkis, et „ta oli teinud suuri vigu rumeenia keeles" („*grosses erreurs de roumain").* Kaebuse esitaja kui puudega kandidaadi olukorra kohta märkis ametnik, et teine kandidaat, kes oli halvemas seisus[(2)](#(2)){#Footnote2} kui tema, ei läbinud ka punkti c testi, kuigi selle kandidaadi vead olid vähem tõsised kui kaebuse esitaja omad.
Pärast seda vestlust saatis kaebuse esitaja 31. augustil 2007 EPSO-le uue kirja. Ta märkis, et valikukomisjon ei põhjendanud tema uut punktisummat ega andnud talle piisavalt täpset teavet tema testis (c) tuvastatud vigade kohta. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et EPSO eiras parlamendi puuetega inimeste töölevõtmise heade tavade juhendit,[(3)](#(3)){#Footnote3} mis julgustas puuetega inimeste töölevõtmist. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et EPSO ametnikud kohtlesid teda lugupidamatult.
septembril 2007 pöördus kaebuse esitaja uuesti ombudsmani poole (viide 2230/2007/RT) seoses EPSO suutmatusega vastata tema 31. augusti 2007. aasta kirjale. Oma vastuses selgitas ombudsman kaebuse esitajale, et nõutavad eelnevad haldustoimingud ei olnud lõpule viidud, sest institutsioonil ei olnud aega vastata tema 31. augusti 2007. aasta kirjale enne, kui ta esitas kaebuse ombudsmanile[(4).](#(4)){#Footnote4}
Arvestades, et järgmise kahe kuu jooksul ei vastanud EPSO 12. oktoobril 2007, esitas kaebuse esitaja ombudsmanile käesoleva kaebuse, mis registreeriti numbri 2596/2007/RT all.
> *Kaebuse esitaja väitis, et:*
>
> *i) kõnealuse konkursi ajal ja pärast seda ei kohelnud EPSO ametnikud teda viisakalt ega teinud lugupidamatuid märkusi tema kui puudega kandidaadi olukorra kohta.*
>
> *ii) EPSO ei andnud talle piisavalt täpset teavet tema kirjaliku katse c käigus tuvastatud vigade kohta.*
>
> *iii) EPSO ei vastanud tema 31. augusti 2007. aasta e-kirjale.*
>
> *Kaebuse esitaja nõudis, et EPSO lubaks ta konkursi viimasesse etappi.*
Küsimus
-------
**EPSO arvamus**
EPSO arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:
EPSO märkis, et kaebuse esitaja on ainus kandidaat, kes sooritas kirjalikud testid teistest kandidaatidest eraldi EPSO kabinetis. Tema üle teostas järelevalvet üks EPSO ametnik. Enne testide toimumist teavitas see ametnik kaebuse esitajat iga testi tähtajast, sealhulgas tema puude tõttu lubatud lisaminutitest, nagu oli eelnevalt kaebuse esitajaga kokku lepitud. EPSO märkis, et testide ja katsete ajal ei teinud EPSO ametnik kaebuse esitajale ühtegi märkust. EPSO ei välistanud võimalust, et ametnik võis pärast teste kaebuse esitajaga rääkida. EPSO märkis siiski, et ametniku käitumine oli igal juhul korrektne ja veenev. Lisaks ei esitanud kaebuse esitaja EPSOga peetud kirjavahetuses enne ombudsmanile kaebuse esitamist ühtegi märkust EPSO töötajate sobimatu käitumise kohta. Seoses kutsetega, mille kaebuse esitaja saatis EPSO-le pärast kirjalikke katseid, teatasid EPSO ametnikud talle, et hinded kuuluvad valikukomisjoni ainupädevusse, ning viitasid kaebuste esitamise menetlustele, mida ta võib kasutada juhul, kui ta ei ole valikukomisjoni otsusega rahul. EPSO juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja väiteid käsitlevast sisejuurdlusest ei ilmnenud tema töötajate väärkäitumist.
Õigekirja parandamise kohta märkis EPSO, et see võimalus on välja lülitatud ainult sekretäride värbamiseks korraldatavate konkursside puhul. Arvestades, et kaebuse esitaja osales administraatorite konkursil, ei lülitatud õigekirjaparandust välja. EPSO märkis ka, et see on „praegune*tava".* EPSO rõhutas, et kaebuse esitaja oli palunud sooritada kirjalikud testid arvutiga. Seetõttu oleks ta pidanud olema tuttav selle erinevate võimalustega, sealhulgas õigekirjaparandusega.
Seoses kaebuse esitaja teise väitega juhtis EPSO tähelepanu sellele, et testide ja katsete hindamise eest vastutab üksnes valikukomisjon. EPSO märkis ka, et ühenduse kohtute praktika kohaselt ei ole konkursikomisjon kohustatud kandidaadi ühe testi läbikukkumise põhjendamisel täpsustama, milliseid vastuseid peeti ebapiisavaks, ega selgitama, miks neid peeti ebapiisavaks.
Oma arvamuses kommenteeris EPSO ka kaebuse esitaja väidet võrdsete võimaluste põhimõtte järgimise kohta. EPSO juhtis tähelepanu sellele, et konkursimenetlusi kohandatakse vajaduse korral, et võimaldada puuetega inimestel sooritada teste ja katseid teiste kandidaatidega sarnastes tingimustes. Sellega seoses märkis EPSO, et käesoleval juhul sooritas kaebuse esitaja kirjalikud katsed arvutis ja talle anti lisaaega. EPSO rõhutas ka, et teste ja katseid parandatakse anonüümselt. Lõpuks märkis EPSO, et ta jätkab võimaluste uurimist, mille eesmärk on parandada tingimusi, mille alusel puuetega inimesed valikumenetlustes testidel ja katsetel osalevad.
**Kaebuse esitaja tähelepanekud**
Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei selgitanud oma arvamuses vigu, mida ta oli teinud testis c. Kaebuse esitaja arvates põhjustasid need vead õigekirjaparanduse tõrge.
Kaebuse esitaja küsis, kas ajal, mil ta teste tegi, oli tal lubatud õigekirjaparandus ise välja lülitada. Kui see on nii, võib see viidata sellele, et ebasoodsas olukorras olevatel kandidaatidel peab olema teiste kandidaatidega võrreldes täiendav IT-pädevus. Samuti märkis ta, et ühel teisel EPSO konkursil[(5)](#(5)){#Footnote5} lülitasid EPSO ametnikud õigekirjaparanduse enne testide algust välja.
Kaebuse esitaja märkis ka, et ta teavitas EPSO ametnikku testide ajal probleemidest, mis tulenesid asjaolust, et õigekirjaparandus aktiveeriti, kuid see ametnik ei aidanud teda, ning märkis selle asemel, et „valikukomisjon*võtab arvesse asjaolu, et ta on puudega".*
**Täiendavad järelepärimised**
Pärast EPSO arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist ilmnes, et on vaja teha täiendavaid järelepärimisi.
*Ombudsmani 3. märtsi 2008. aasta kiri EPSO-le*
märtsil 2008 saatis ombudsman EPSO-le kaebuse esitaja märkuste koopia ja palus EPSO-l:
i) võtta seisukoht kaebuse esitaja märkustes esitatud uue väite suhtes, et ta oli testide ajal teavitanud EPSO ametnikku probleemidest, mis tulenesid asjaolust, et õigekirjaparandus aktiveeriti prantsuse keeles, kuid see ametnik ei aidanud teda, ning märkis selle asemel, et "valikukomisjon*võtab arvesse asjaolu, et ta on puudega".*
ii) selgitada tema arvamuses tehtud eristust, mille kohaselt õigekirjaparandused deaktiveeritakse sekretäride konkurssidel, kuid administraatorite konkurssidel (nagu kaebuse esitaja konkursil) mitte. Kas see tähendab, et administraatorid peaksid teadma, kuidas konkreetses keeles aktiveeritud õigekirjaparandusi deaktiveerida, samas kui sekretärid ei peaks seda tegema? Kas EPSO on seetõttu seisukohal, et õigekirjaparanduse väljalülitamise võimalus on osa arvutioskustest, mida kandidaadid peaksid administraatorikonkurssidel kasutama?
iii) selgitada, miks ta märkis oma arvamuses prantsuskeelse õigekirjaparanduse probleeme kommenteerides, et "üksnes*kaebuse esitaja soovis testi sooritada \[* *\] arvutis."*
iv) selgitada, kas ta leidis, et kaebuse esitaja sooritas testi rumeenia keeles samadel tingimustel kui teised kandidaadid, kes ei olnud puudega, või oli EPSO erikord kaebuse esitaja puudega toimetulekuks mõeldud üksnes selleks, et tema osalemine testidel oleks faktiliselt võimalik?
v) esitada koopia kaebuse esitaja testist c ja markerite kasutatavast hindamistabelist. Kui EPSO peab neid dokumente konfidentsiaalseks, käsitleb ombudsman neid vastavalt, st ei avalda neid kaebuse esitajale.
*EPSO 1. aprilli 2008. aasta vastus*
Oma vastuses esitas EPSO kokkuvõtlikult järgmised märkused:
Õigekirja parandamisel eristas EPSO sekretäride ja administraatorite konkursse. Sellega seoses selgitas ta, et see võimalus on sekretäride värbamiseks korraldatud konkursside raames korraldatud kirjalike katsete puhul välja lülitatud. EPSO märkis, et nende testide eesmärk on hinnata nii kandidaatide suutlikkust koostada dokumente tekstitöötluse abil kui ka nende suutlikkust koostada dokumente. Kui sekretäride töölevõtmiseks korraldatavatel konkurssidel aktiveeritakse õigekirjaparandus, saavad kandidaadid hõlpsasti parandada oma grammatika- või õigekirjavead. Käesoleva juhtumi kohta märkis EPSO, et kaebuse esitaja osales administraatorite töölevõtmiseks korraldatud konkursil. Arvestades tema puuet, palus kaebuse esitaja sooritada kirjalikud testid arvutiga. EPSO leidis, et selline taotlus on kaebuse esitaja olukorda arvestades põhjendatud, ja eeldas, et ta on kursis tekstitöötlusega.
EPSO lisas, et kõnealuste testide eesmärk on hinnata kandidaatide võimet mõista, analüüsida ja kokku võtta ning nende põhikeele oskust. Administraatorite testide eesmärk ei olnud hinnata kandidaatide arvutioskust. Arvuti kujutas endast ainult vahendit, mis võimaldas kaebuse esitajal sooritada kirjalikke teste. Konkursi laadi arvestades ei lülitanud EPSO õigekirjaparandust enne testide algust välja ega andnud oma ametnikule juhiseid õigekirjaparanduse kohta. Samal päeval kinnitasid konkursi korraldajad eksamiruumis viibivale ametnikule, et õigekirjaparandust ei ole välja lülitatud. EPSO erikord kaebuse esitaja puude kõrvaldamiseks oli kavandatud nii, et ta sooritaks testid teiste kandidaatidega võrdsetel tingimustel.
EPSO esitas ka koopia kaebuse esitaja testist c ja hindajate kasutatavast hindamistabelist, märkides, et viimati nimetatud dokument on konfidentsiaalne.
*Kaebuse esitaja tähelepanekud*
Kaebuse esitajale edastati EPSO vastuse koopia, välja arvatud eespool nimetatud konfidentsiaalne dokument. Kaebuse esitaja märkis, et õigekirjaparanduse puhul tuleks eristada varianti „kontrolli*õigekirja, kui kirjutad",* mis üksnes rõhutab valesti kirjutatud sõnu, ja varianti „asenda*tekst, kui kirjutad",* mis automaatselt tuvastab ja parandab trükivead või valesti kirjutatud sõnad. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et esimene variant aktiveeritakse vaikimisi. Mis puudutab teist võimalust, siis seda aktiveeritakse harva, kuna on oht, et sõnad asendatakse valesti, ja vaja on lisatähelepanu, et vältida mõttetust. Ta märkis, et see teine võimalus tekitab talle raskusi katse c ajal, sest rumeenia keeles kirjutatud sõnad asendatakse automaatselt prantsuskeelsete sõnadega. Seetõttu pidi ta kõnealused sõnad ümber kirjutama, mis pani ta kaotama aega. Kaebuse esitaja kordas, et ta oli EPSO ametnikku testide ajal teavitanud probleemidest, mis tulenesid asjaolust, et aktiveeriti automaatne korrektne valik. Tema arvates oleks ametnik pidanud kronomeetri katkestama ja küsima korraldajatelt, kas kaebuse esitajal on võimalik kõnealune automaatne õige valik välja lülitada. Kaebuse esitaja väitis, et ta oli teinud oma testis c ainult neli kirjaviga, nimelt "ta*ei pannud mõningaid aktsente rumeenia keeles*". Kaebuse esitaja oli seisukohal, et ta oleks saanud neid vigu vältida, kui tal oleks olnud rohkem aega testiks c ja kui arvuti klaviatuur oleks sisaldanud rumeenia tähemärke. Sellega seoses märkis ta, et ta peab rumeenia tähemärki eraldi tutvustama.
Otsus
-----
**1 Sissejuhatav märkus** *Ombudsmani uurimise
ulatus*
1.1 Euroopa Ombudsmani uurimise käigus teatas kaebuse esitaja ombudsmani talitustele, et on vahepeal saanud EPSO-lt vastuse oma 31. augusti 2007. aasta e-kirjale 14. novembril 2007. Sellest tulenevalt teatas ombudsman EPSO-le, et tema arvates on kaebuse esitaja kolmas väide, mille ta esitas oma esialgses kaebuses, vahepeal lahendatud.
1.2 Uurimise käigus esitas kaebuse esitaja uue väite, et ta oli testide ajal teavitanud EPSO ametnikku probleemidest, mis tulenesid sellest, et õigekirjaparandus aktiveeriti prantsuse keeles, kuid see ametnik ei aidanud teda, ning märkis selle asemel, et "valikukomisjon*võtab arvesse asjaolu, et ta on puudega".* Ombudsman otsustas lisada selle väite oma uurimisse ja palus EPSO-lt arvamust.
1.3 Eespool toodut arvesse võttes käsitleb ombudsman käesolevas otsuses järgmisi väiteid ja nõudeid:
> *i) kaebuse esitaja väitis, et kõnealuse konkursi ajal ja pärast seda ei kohelnud EPSO ametnikud teda viisakalt ega teinud lugupidamatuid märkusi tema kui puudega kandidaadi olukorra kohta;*
>
> *ii) kaebuse esitaja väitis, et eksamiruumis viibiv EPSO ametnik ei aidanud teda õigekirjaparandusega seotud probleemide lahendamisel;*
>
> *iii) kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei andnud talle piisavalt täpset teavet tema kirjaliku katse c käigus tuvastatud vigade kohta.*
>
> *iv) kaebuse esitaja väitis, et EPSO peaks lubama ta konkursi viimasesse etappi.*
**2 Väidetav suutmatus kohelda kaebuse esitajat viisakalt ja abistada teda konkursi kirjalikel katsetel**
2.1 Kaebuse esitaja väitis, et kõnealuse konkursi ajal ja pärast seda ei kohelnud EPSO ametnikud teda viisakalt ega teinud lugupidamatuid märkusi tema kui puudega kandidaadi olukorra kohta. Oma märkustes EPSO arvamuse kohta väitis ta ka seda, et eksamiruumis viibiv EPSO ametnik ei aidanud teda õigekirja parandamisega seotud probleemide lahendamisel.
2.2 EPSO märkis sisuliselt, et kaebuse esitaja väiteid käsitlevast sisejuurdlusest ei ilmnenud tema töötajate väärkäitumist. Õigekirjaparanduse kohta märkis EPSO, et see võimalus aktiveeriti arvutis, kus kaebuse esitaja sooritas kirjalikud katsed. EPSO leidis, et kaebuse esitaja teadis, kuidas eri võimalusi sisse ja välja lülitada, kuna ta oli taotlenud kirjalike testide sooritamist arvutis. Arvuti kujutas endast vahendit, mis võimaldas kaebuse esitajal katsetel osaleda, ning see ei olnud mõeldud tema arvutioskuste hindamiseks. EPSO järeldas, et konkursi menetlusi kohandati, et võimaldada kaebuse esitajal sooritada testid ja katsed teiste kandidaatidega sarnastes tingimustes, ning seega järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet.
2.3 Käesoleva väite uurimisel peab ombudsman kasulikuks uurida kõigepealt õigekirjaparanduse konkreetset küsimust ja seejärel üldisemalt seda, kuidas EPSO ametnikud kohtlesid kaebuse esitajat konkursi kirjalike katsete ajal ja pärast neid.
*Õigekirjaparanduse konkreetne küsimus*
2.4 Kõigepealt tuletab ombudsman meelde, et hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt on ühenduse institutsioonidel kohustus tagada, et kõik konkursil osalevad kandidaadid läbiksid testid võimalikult sujuvalt ja nõuetekohaselt. Nagu ühenduse kohtud on otsustanud, on administratsioon kohustatud tagama konkursi nõuetekohase korraldamise[(6).](#(6)){#Footnote6}
2.5 Käesoleval juhul märgib ombudsman, et tema konkreetset olukorda arvestades sai kaebuse esitaja sooritada eespool nimetatud konkursi kirjalikke katseid ainult arvutis. Sellega seoses märgib ombudsman, et erikord, eelkõige lisaaja andmine kirjalikeks testideks, töötati välja kaebuse esitaja puude arvessevõtmiseks ning EPSO ja kaebuse esitaja leppisid selles eelnevalt kokku.
2.6 Ombudsman mõistab, et käesolevas asjas vaidluse all olev õigekirjaparanduse küsimus puudutab peamiselt kriteeriumi c. Ombudsman märgib, et vastavalt konkursiteatele[(7)](#(7)){#Footnote7} koosnes test c lühikesest rumeeniakeelsest märgukirjast, mille eesmärk oli hinnata kaebuse esitaja põhikeele oskust.
2.7 Vaidlust ei ole selles, et õigekirjaparanduse valik aktiveeriti kaebuse esitaja arvutis prantsuse keeles. Ombudsman võtab teadmiseks kaebuse esitaja väite, et arvutis oleva õige automaattööriista (koos Microsoft Wordiga) puhul tuleks eristada kahte eri omadust, nimelt varianti „kontrolli*õigekirja, kui sisestad"* ja varianti „asenda*tekst, kui sisestad".* Esimene võimalus on arvutis vaikimisi olemas ning see kontrollib õigekirja ja grammatikat, kasutades lainelist punast tooni, et näidata võimalikke õigekirjaprobleeme ja lainelist rohelist tooni, et näidata võimalikke grammatilisi probleeme. Seoses valikuga „asenda*tekst sisestamisel"* märgib ombudsman, et kui see valik arvutis aktiveeritakse, ++tuvastab see trükivead või valesti kirjutatud sõnad, kuid parandab need ka automaatselt.++
2.8 Ombudsman mõistab, et viimati nimetatud võimalus aktiveeriti arvutis, kus kaebuse esitaja sooritas testi c. Ombudsman on seisukohal, et kui see teine funktsioon aktiveeritakse, võib see oluliselt takistada teksti koostamist muus keeles kui see, milles see võimalus aktiveeritakse.
2.9 Ombudsman võtab teadmiseks EPSO avalduse, et käesoleva konkursi kirjalike testide eesmärk ei olnud hinnata kaebuse esitaja arvutioskust ning et arvuti oli vaid vahend, mis võimaldas kaebuse esitajal sooritada kirjalikud testid võrdsetel tingimustel teiste kandidaatidega, kes ei olnud puudega. Seetõttu leiab ombudsman, et arvuti ei oleks tohtinud kaebuse esitaja tegevust raskendada. Kui administraatorite testid viiakse läbi selleks, et kontrollida EPSO enda sõnastuses „oskust*keelt mõista, analüüsida, sellest kokkuvõtet teha ja seda valdada",* võib valik „asendada*teksti sisestamisel"* kaebuse esitajat märkimisväärselt häirida, kui see ei kahjusta tema üldist tulemuslikkust. Sellise võimaluse kasutamine EPSO poolt näib olevat *esmapilgul usutav* tõend haldusomavoli kohta.
2.10 Seetõttu peab ombudsman vajalikuks hinnata, kas esmapilgul *usutavatel* tõenditel haldusomavoli kohta võib olla i) üldine mõju ja ii) mõju eelkõige kaebuse esitajale.
2.11 Seoses eespool nimetatud *prima facie* tõendite võimaliku üldise mõjuga haldusomavolile võtab ombudsman teadmiseks ja tervitab EPSO algatust uurida, kuidas parandada tingimusi, mille alusel puuetega inimesed valikumenetlustes testidel ja katsetel osalevad. Ombudsman loodab, et EPSO jätkab jõupingutusi tagamaks, et puuetega inimeste valikumenetluses osalemise hõlbustamiseks võetavad erimeetmed ei tekitaks lisaraskusi, mis võiksid muuta nende üldise tulemuslikkuse raskemaks. Ta teeb selle kohta allpool veel ühe märkuse.
2.12 Mis puudutab eespool nimetatud *esmapilgul usutavate* tõendite võimalikku mõju eelkõige kaebuse esitaja haldusomavolile, siis leiab ombudsman, et kaebuse esitaja testi c (rumeenia keeles) ja valikukomisjoni kasutatud hindamistabeli uurimisel tema talituse poolt ei ole tehtud ilmset hindamisviga. Lisaks ei ilmne, et kaebuse esitaja lõplikku sooritust testis c oleks oluliselt mõjutanud asjaolu, et õigekirjaparandus aktiveeriti arvutis, kus ta testi sooritas. Lisaks tunnistas kaebuse esitaja ise oma märkustes, et see oli tingitud ainult tema neljast rõhutusveast. Seetõttu näib, et selles küsimuses ei ole edasised uurimised õigustatud.
*Kaebuse esitaja kohtlemine*
2.13 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja oli EPSO ametnikku testide ajal teavitanud probleemidest, mis tulenesid sellest, et õigekirjaparandus aktiveeriti prantsuse keeles. Ombudsman võtab teadmiseks ka EPSO selgituse, et ta eeldas, et kaebuse esitaja on arvuti omadustega tuttav ja et eksamiruumis viibinud ametnik ei saanud mingeid juhiseid õigekirjaparanduse kohta. Ombudsman saab EPSO vastusest oma edasistele uurimistele aru, et pärast seda, kui kaebuse esitaja oli sooritanud kirjalikud testid, küsis eksamiruumis viibiv EPSO ametnik testide korraldajatelt õigekirjaparanduse probleemi kohta. Selline lähenemisviis näib olevat mõistlik. Ombudsman mõistab siiski, et „korraldajad" ei lubanud asjaomasel ametnikul õigekirjaparandust välja lülitada. Võttes arvesse punktides 2.11 ja 2.12 esitatud järeldusi, ei pea ombudsman täiendavat uurimist vajalikuks.
2.14 Seoses kaebuse esitaja väitega, et EPSO ametnikud ei kohelnud teda telefoni teel viisakalt, märgib ombudsman kõigepealt, et kaebuse esitaja võttis EPSOga ühendust, et saada rohkem üksikasju tema testi c läbivaatamise kohta. Kaebuse esitaja sõnul kohtles EPSO ametnik teda lugupidamatult ja väitis, et „ta*oli teinud suuri vigu rumeenia keeles"* („*grosses erreurs de roumain")* ning et üks teine kandidaat, kes oli „halvemas*seisundis"* kui ta ei läbinud ka katset c, kuigi kõnealuse kandidaadi vead olid kaebuse esitaja omadest vähem tõsised. Ombudsman märgib ka, et EPSO juhtis oma arvamuses tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja väidet käsitlev siseuurimine ei paljastanud tema töötajate väärkäitumist. Olemasolevate tõendite põhjal ei ole ombudsmanil võimalik võtta seisukohta eespool nimetatud lahknevuste kohta kaebuse esitaja ja EPSO vahel seoses EPSO ametnike võimaliku sobimatu käitumisega.
Ombudsman usub siiski, et EPSO annab oma töötajatele jätkuvalt korralduse tegutseda ja käituda puuetega kandidaatidega tegelemisel äärmiselt hoolikalt, et vältida neile mis tahes õigusrikkumiste ja kannatuste põhjustamist. Lisamärkus hõlmab ka seda küsimust.
**3 Väidetav suutmatus anda kaebuse esitajale piisavalt täpset teavet tema kirjalikus katses tuvastatud vigade kohta (c)**
3.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei andnud talle piisavalt täpset teavet tema testis (c) tuvastatud vigade kohta.
3.2 EPSO märkis oma arvamuses, et vastavalt ühenduse kohtute praktikale ei ole valikukomisjon kohustatud kandidaadi ühe testi läbikukkumise põhjendamisel täpsustama, milliseid vastuseid peeti ebapiisavaks, ega selgitama, miks neid peeti ebapiisavaks.
3.3 Ombudsman märgib, et oma täiendava uurimise taotluses esitas EPSO koopia kaebuse esitaja testist c ja kahe markeri hindamistabelist, mida käsitleti konfidentsiaalsena[(8).](#(8)){#Footnote8} Kaebuse esitajale edastati EPSO vastuse koopia, mis sisaldas tema testi c, kuid mitte eksamitabelit. Lisaks märgib ombudsman, et pärast eespool nimetatud dokumentide saamist ei küsinud kaebuse esitaja oma märkustes lisateavet testis c tehtud vigade kohta.
3.4 Seetõttu mõistab ombudsman, et EPSO vastas kaebuse esitaja järelepärimisele tema uurimise käigus. Ülaltoodut arvesse võttes on ombudsman seisukohal, et selle väite puhul ei ole edasised uurimised õigustatud.
**4 Nõue**
4.1 Kaebuse esitaja nõudis, et EPSO lubaks ta konkursi viimasesse etappi. Võttes arvesse punktides 2.11 ja 2.12 esitatud järeldusi, ei saa kaebuse esitaja väitega nõustuda.
**5 Kokkuvõte**
Eespool punktides 2.12 ja 3.4 selgitatud põhjustel ei ole käesolevas asjas edasine uurimine põhjendatud.
Sellest otsusest teavitatakse ka EPSO direktorit.
Täiendav märkus
---------------
Ombudsman loodab, et EPSO jätkab jõupingutusi tagamaks, et puuetega inimeste valikumenetluses osalemise hõlbustamiseks võetud erimeetmed ei tekitaks lisaraskusi, mis võiksid muuta nende üldise tulemuslikkuse raskemaks.
Teie siiralt,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} prantsuse keeles: "*il ne devait pas trop s'en faire pour le concours, car en tant que kandidaat handicapé il avait toutes ses chances d'être recruté par les institutions européennes".*
[(2)](#Footnote2){#(2)} prantsuse keeles: "*pluss abîmé".*
[(3)](#Footnote3){#(3)} Euroopa Parlamendi juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsus.
[(4)](#Footnote4){#(4)} Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõige 4: „Kaebus*esitatakse kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud kaebuse esitajale teatavaks said, ning sellele peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides ja asutustes."*
[(5)](#Footnote5){#(5)} Kaebuse esitaja ei esitanud selle konkurentsi kohta täiendavaid üksikasju.
[(6)](#Footnote6){#(6)} Otsus kohtuasjas T-159/98: *Torre jt vs. komisjon* (EKL AT 2001, lk I-A-83 ja II-395, punkt 46).
[(7)](#Footnote7){#(7)} Konkursiteate jaotis C.1, ELT 2006, C 145 A/12.
[(8)](#Footnote8){#(8)} Viimati nimetatud dokumenti käsitleti konfidentsiaalselt ja seda ei avaldatud kaebuse esitajale.