Strasbourg, 19. juuni 2008

Lugupeetud pr M.

märtsil 2007 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses nende pensioniõiguste ülekandmisega Belgia riiklikku pensioniõiguste süsteemi, mille olete omandanud komisjoni ajutise teenistuja lepingu ajal.

29. mail 2007 edastasin kaebuse komisjoni presidendile.

11. oktoobri 2007. aasta kirjas teavitasin Teid, et minu talituste sisemise korraldusega seotud põhjustel määrati Teie kaebus teisele õigusametnikule.

Pärast vastamise tähtaja pikendamist saatis komisjon 13. novembril 2007 oma arvamuse.

Edastasin selle Teile 20. novembril 2007 koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 20. detsembril 2007.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul olid asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

1. maist 2004 kuni 1. maini 2005 töötas kaebuse esitaja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses teadusassistendina B*-kategooria ajutise teenistuja lepingu alusel (1). Tema lepingut pikendati 30. aprillini 2006. Alates sellest kuupäevast on kaebuse esitaja olnud töötu.

aasta oktoobris taotles kaebuse esitaja komisjoniga sõlmitud lepingu alusel omandatud pensioniõiguste ülekandmist Belgia pensioniametile (2). Siiski teatati talle, et üleandmine ei ole võimalik järgmistel põhjustel: i) tema viimane komisjoniga sõlmitud leping (ajutine B) ei sisaldunud komisjoni ja Belgia ametiasutuste vahel 2003. aasta veebruaris sõlmitud kokkuleppes pensioniõiguste ülekandmise kohta; ning ii) Belgia õiguse kohaselt pidi kaebuse esitaja enne pensioniõiguste ülekandmist leidma uue töökoha.

3. oktoobril 2006 võttis kaebuse esitaja ühendust komisjoniga, et selgitada oma raskusi seoses pensioniõiguste ülekandmisega. Ta mainis ka, et ta ei ole asutanud eraõiguslikku kindlustusseltsi, mis nõustuks personalieeskirjades sätestatud tingimustega tema pensioniõiguste ülekandmise kohta. Kaebuse esitaja palus komisjonil leida lahendus.

27. oktoobril 2006 teatas komisjon kaebuse esitajale, et ülekantav summa on 22 821,01 eurot ja et tal on erinevad võimalused. Need olid järgmised: i) täielik ülekandmine uude pensionisüsteemi vastavalt personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikele 1; või ii) täielik ülekandmine erakindlustus- või pensionifondi vastavalt VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktile b. Kaebuse esitajal paluti esitada asjakohased dokumendid enda valitud pensionisüsteemi kohta ja talle teatati, et ta peaks esitama oma taotluse järgmise kolme kuu jooksul.

Samal kuupäeval ja vastuseks tema 3. oktoobri 2006. aasta e-kirjale tunnistas komisjon tema muret ja kinnitas talle, et tema õigused säilivad, olenemata sellest, kui kaua tema läbirääkimised olukorra lahendamiseks kestavad. Komisjon tunnistas, et mitu teist EÜ töötajat seisid silmitsi sama probleemiga. Komisjon võttis endale kohustuse leida lahendus võimalikult kiiresti ja teavitada sellest kaebuse esitajat.

jaanuaril 2007 saatis kaebuse esitaja komisjonile e-kirja, milles ta selgitas, et 7. detsembril 2006 esitas ta Belgia pensioniametile taotluse oma pensioniõiguste ülekandmiseks Belgia süsteemi. Siiski teatati talle uuesti, et üleandmine ei ole võimalik. Kaebuse esitaja küsis komisjonilt, kas ta on võtnud meetmeid olukorra parandamiseks ja kes vastutab kehtiva korra, nimelt personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 1 muutmise eest. Ta rõhutas, et tema jaoks on väga oluline, et Belgia pensioniamet võtaks arvesse kahte aastat, mil ta komisjonis töötas.

Ombudsmanile esitatud kaebuses märkis kaebuse esitaja, et enne 2004. aasta mai haldusreformi anti palgaastme B ajutiste töötajate kogutud EÜ pensioniõiguste summa neile otse ja seetõttu jäeti nad 2003. aasta kokkuleppest välja. Pärast seda kuupäeva muutis komisjon varasemaid B-palgaastme ajutiste töötajate pensioniõiguste tagasimaksmise tingimusi ja asendas need siseriiklikele ametiasutustele ülekandmisega. Kaebuse esitaja arvates oli komisjon aga unustanud ajakohastada Belgiaga sõlmitud pensionide ülekandmise lepingut ja lisada sellesse B-klassi lepingute alusel töötavad ajutised teenistujad. Seetõttu ei tunnustanud Belgia süsteem kaebuse esitaja EÜ pensioniõigusi, mis olid kogunenud tema töötamise ajal komisjonis.

Kaebuse esitaja väitis, et selle tagajärjel maksti isikutele, kes olid nagu temagi pärast komisjonis töötamist töötud, töötushüvitisi nullsissetuleku alusel. See andis neile õiguse saada kõigil järgnevatel aastatel ainult kindlasummalist töötushüvitist. Kaebuse esitaja märkis, et komisjon peaks võtma asjakohased meetmed lahenduse leidmiseks, sest järgmise nelja aasta jooksul (enne 65-aastaseks saamist) peab ta esitama taotluse oma Belgia pensioni saamiseks.

Kaebuse esitaja märkis, et komisjon oli tema raskustest teadlik, kuid ei võtnud meetmeid. Ta selgitas ka, et tema pensioni ülekandmine erakindlustusskeemi ei ole võimalik, kuna kehtestatud tingimused on ranged ja igal juhul saab ta pensioniõigusi vähem soodsas summas, kui ta saaks liikmesriigi ametiasutustelt. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et ta oli esitanud Belgia ombudsmanile kaebuse seoses Belgia õiguses sätestatud tingimusega, mille kohaselt peab ta pensioni ülekandmise õiguse saamiseks leidma uue tööandja.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud loonud asjakohast mehhanismi endiste EÜ ajutiste töötajate B-palgaastme lepingute alusel omandatud pensioniõiguste ülekandmiseks Belgia süsteemi. Ta väitis, et komisjon peaks looma tema pensioniõiguste ülekandmiseks asjakohase süsteemi.

Edasised kontaktid kaebuse esitaja ja ombudsmani talituste vahel

mail 2007 märkis kaebuse esitaja seoses telefonivestlusega ombudsmani talitustega, et Belgia pensioniamet oli talle teatanud, et ta on palunud komisjonilt teavet kaebuse esitaja olukorra lahendamiseks. Belgia pensioniamet ei olnud aga tema selleteemalise taotluse suhtes järelmeetmeid võtnud.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Komisjon rõhutas kõigepealt, et kaebuse esitaja tunnistas oma kaebuses, et nii komisjoni talitused (PMO) kui ka riiklik pensioniamet (3) kohaldasid ühenduse ja siseriikliku õiguse asjakohaseid sätteid nõuetekohaselt.

Lisaks märkis komisjon, et personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 rakendamise menetlused on rakendamiseks valmis nii liidu kui ka Belgia tasandil. Artikli 11 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib pensioniõigusi üle kanda üksnes pensioniorganisatsioonile, millega asjaomane isik uue kutsetegevuse raames liituks.

Seejärel viitas komisjon personalieeskirjade(5) VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktile b, mis nägi teatavatel tingimustel ette võimaluse maksta hüvitiste kindlustusmatemaatilist ekvivalenti omal valikul tegutsevale eraõiguslikule kindlustusseltsile või pensionifondile.

Komisjon märkis, et personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõike 1 punkti b rakendamine peaks teoreetiliselt lahendama kaebuse esitaja kaebuses tõstatatud probleemi. Kaebuse esitaja sõnul tooks erakindlustusseltsilt, kellega ta ühendust võttis („integraalne kindlustus”), saadud pakkumine aga kaasa tema igakuise sissetuleku 50 % vähenemise.

Komisjon rõhutas, et on oluline rõhutada, et kaebuse esitaja tõstatatud probleemi ei oleks kunagi tekkinud, kui ta oleks õigeaegselt taotlenud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 rakendamist. Artikkel 42 võimaldas agendil „taotleda institutsioonidelt mis tahes makseid, mida ta on kohustatud tegema, et luua või säilitada pensioniõigused oma päritoluriigis”. Tõepoolest, kaebuse esitaja ei oleks mitte ainult täiendanud oma õigusi oma riiklikus pensionisüsteemis, kui ta oleks õigel ajal sellised taotlused esitanud, vaid ta oleks teenistuse lõppedes saanud ka personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõikes 2 (6) ette nähtud lahkumistoetust.

Komisjon märkis, et EÜ töötajad pidid olema teadlikud muude teenistujate teenistustingimuste sätetest. Järelikult pidi kaebuse esitaja olema teadlik talle muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 42 antud võimalusest.

Lõpuks märkis komisjon, et sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus kavatseb ta süstemaatiliselt juhtida asjaomaste teenistujate tähelepanu võimalusele, mida neile pakub muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 42.

Lisaks täpsustas komisjon, et kaebuse esitaja puhul kavatseb ta võtta uuesti ühendust Belgia ametiasutustega, et paluda neil sõlmida kokkulepe, mille eesmärk on lahendada personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 1 kohaldamisel tekkinud probleemid.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et tal oli suuri raskusi kindlustusmatemaatilise ekvivalendi tasumiseks eraõigusliku kindlustusseltsi leidmisega, kuna enamik neist keeldus nõustumast personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktis b sätestatud esimese tingimusega, mille kohaselt ei saa teha ülekandmist, välja arvatud juhul, kui kindlustusselts tagab, et kapitali ei maksta tagasi.

Lisaks märkis ta, et ainult üks eraõiguslik kindlustusselts nõustus personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustega. Kindlustusseltsi pakkumine tooks aga kaasa tema igakuise sissetuleku vähenemise ligikaudu 50 % võrreldes pensioniga, mida ta oleks saanud riiklikust pensioniskeemist.

Kaebuse esitaja märkis ka, et i) komisjonil puudus teave, sest ta ei teavitanud teda personalieeskirjade artikli 42 olemasolust, mis tõi kaasa ebaõigluse. Samuti väitis ta, et ii) teda on vanuse alusel diskrimineeritud, kuna tema eas osutus uue tööandja leidmine väga raskeks; ning iii) komisjon viivitas aastatel 2004–2007 eraõiguslikule kindlustusseltsile ülemineku tingimustega, mida oli võimalik vältida.

Kaebuse esitaja tõstatas ka rea küsimusi seoses oma pensioniõiguste ülekandmisega Belgia pensioniametile.

Otsus

1 Asjassepuutuvad faktilised asjaolud

1.1 Kaebuse esitaja töötas 1. maist 2004 kuni 1. maini 2005 komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses B-kategooria ajutise teenistuja lepingu alusel. Tema lepingut pikendati 30. aprillini 2006. Sellest ajast alates on ta olnud töötu. aasta oktoobris taotles kaebuse esitaja komisjoniga sõlmitud lepingu alusel omandatud pensioniõiguste ülekandmist Belgia pensioniametile (7). Siiski teatati talle, et üleandmine ei ole võimalik.

Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et komisjon ei olnud loonud sobivat mehhanismi, et kanda Belgia süsteemi üle endiste EÜ ajutiste teenistujate poolt palgaastme B lepingute alusel omandatud pensioniõigused.

1.2 Komisjon rõhutas oma arvamuses, et oluline on rõhutada, et kaebuse esitaja tõstatatud probleemi ei oleks kunagi tekkinud, kui ta oleks õigeaegselt taotlenud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 rakendamist. Komisjon märkis, et EÜ teenistujad pidid olema teadlikud muude teenistujate teenistustingimuste sätetest ja et seetõttu pidi kaebuse esitaja olema teadlik talle muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 42 antud võimalusest. Lisaks märkis komisjon, et sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus kavatseb ta süstemaatiliselt juhtida asjaomaste teenistujate tähelepanu võimalusele, mida neile pakub muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 42. Lisaks märkis komisjon, et kaebuse esitaja puhul kavatseb ta võtta uuesti ühendust Belgia ametiasutustega, et paluda neil sõlmida kokkulepe personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 1 kohaldamisel tekkinud probleemide lahendamiseks.

1.3 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et tal oli erakindlustusseltsi leidmisel suuri raskusi, sest enamik neist keeldus personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktis b sätestatud esimesest tingimusest, mille kohaselt kapitali tagasi ei maksta.

2 Ombudsmani uurimise ulatus

2.1 Euroopa Ombudsman märgib, et oma tähelepanekutes esitas kaebuse esitaja uusi väiteid selle kohta, et i) komisjonil puudus teave, mis tõi kaasa ebaõigluse; ii) teda on vanuse alusel diskrimineeritud; ning iii) komisjon viivitas aastatel 2004–2007 eraõiguslikule kindlustusseltsile ülemineku tingimustega, mida oli võimalik vältida. Kaebuse esitaja tõstatas ka rea küsimusi seoses oma pensioniõiguste ülekandmisega Belgia pensioniametile.

2.2 Sissejuhatava märkusena tuletab ombudsman meelde, et tema ülesanne on uurida kaebusi väidetava haldusomavoli kohta Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses. Tema volitused ei võimalda tal uurida ühegi riikliku institutsiooni või asutuse käitumist.

2.3 Näib, et asjaomase Belgia seaduse rakendamine Belgia ametiasutuste, nimelt Belgia pensioniameti poolt kuulub Belgia ombudsmani pädevusse. Sellega seoses märgib ombudsman, et kaebuse esitaja märkis, et ta oli esitanud Belgia ombudsmanile kaebuse seoses Belgia õiguses sätestatud tingimusega, et pensioniõiguste ülekandmise õiguse saamiseks peab töötu isik kõigepealt leidma uue tööandja. Ombudsman märgib lisaks, et kaebuse esitaja märkis, et Belgia pensioniamet küsis komisjonilt teavet tema olukorra lahendamiseks.

2.4 Ombudsman soovib juhtida tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja märkustes tõstatatud küsimused kujutavad endast uusi väiteid, mida tema algses kaebuses ei tõstatatud. Seetõttu ei kuulu need käesoleva uurimise alla ja neid ei käsitleta siin. Kaebuse esitaja võib nendes küsimustes esitada Euroopa Ombudsmanile uue kaebuse, olles eelnevalt pöördunud selles küsimuses komisjoni poole.

3 Komisjoni väidetav suutmatus luua sobiv mehhanism, et kanda Belgia süsteemi üle endiste EÜ B‐palgaastme ajutiste teenistujate omandatud pensioniõigused

3.1 Ombudsman tuletab kõigepealt meelde, et muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 42 on sõnastatud järgmiselt:

„Vastavalt institutsiooni kehtestatavatele tingimustele võib teenistuja taotleda institutsioonidelt mis tahes väljamakseid, mida ta peab tegema pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks oma päritoluriigis. (…)".

Lisaks märgib ombudsman, et ühenduste teenistusest lahkuval ametnikul on õigus oma pensioniõiguste ülekandmisele i) uude pensionisüsteemi vastavalt personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikele 1 või ii) erakindlustus- või pensionifondi vastavalt VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktile b, kui on täidetud neli tingimust (8).

3.2 Ombudsman soovib juhtida tähelepanu sellele, et tema volitused ei võimalda tal seada kahtluse alla eespool nimetatud personalieeskirjade kehtivaid sätteid. Seetõttu uurib ombudsman ainult seda, kas kaebuse esitaja pensioniõiguste ülekandmisega tegelemisel esines komisjoni haldusomavoli.

3.3 Ombudsman märgib, et käesoleval juhul ei taotlenud kaebuse esitaja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 rakendamist, kuna ta väidab, et ta ei olnud sellest teadlik.

3.4 Esiteks soovib ombudsman juhtida tähelepanu sellele, et õiguslikust seisukohast tuleks eeldada, et iga ametnik või teenistuja peaks olema teadlik personalieeskirjade sätetest ning et tema kohustus on võtta asjakohaseid meetmeid nende täielikuks mõistmiseks. Ombudsman on seisukohal, et komisjoni ei saa pidada õiguslikult vastutavaks asjaolu eest, et kaebuse esitaja ei olnud teadlik talle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 alusel pensioniõiguste osas pakutud võimalustest.

Ombudsman väljendab siiski erilist heameelt komisjoni avalduse üle, mille kohaselt kavatseb ta sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus süstemaatiliselt juhtida asjaomaste töötajate tähelepanu võimalusele, mida neile pakub muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 42. Komisjoni kavatsuste toetamiseks teeb ombudsman selle kohta veel ühe märkuse.

3.5 Teiseks märgib ombudsman, et endiste ajutiste töötajate omandatud pensioniõigusi saab Belgia pensionisüsteemi üle kanda ainult koostöös Belgia ametiasutustega. Ombudsman märgib, et komisjon võttis ühendust Belgia ametiasutustega, et paluda neil sõlmida temaga kokkulepe, et lahendada kaebuse esitaja probleemid seoses personalieeskirjade artikli 11 lõike 1 kohaldamisega. Ombudsman on seisukohal, et komisjon võttis kaebuse esitaja abistamiseks kõik võimalikud meetmed. Ombudsman on seisukohal, et komisjoni ei saa pidada vastutavaks asjaolu eest, et Belgia ametiasutused ei ole veel võtnud vajalikke meetmeid selliste ülekannete võimaldamiseks.

3.6 Eespool öeldut arvesse võttes järeldab ombudsman, et kaebuse esitaja väidete edasiseks uurimiseks ei ole alust.

4 Kaebuse esitaja väide

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks looma asjakohase süsteemi tema pensioniõiguste ülekandmiseks.

4.2 Võttes arvesse eespool punktis 3.6 esitatud järeldust, järeldab ombudsman, et kaebuse esitaja nõude edasiseks uurimiseks ei ole alust.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal näib, et kaebuse esitaja väite ja nõude edasiseks uurimiseks ei ole alust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Lisaks teeb ombudsman järgmise täiendava märkuse:

Komisjon peaks süstemaatiliselt juhtima töötajate tähelepanu võimalusele, mida neile pakutakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 alusel.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Ombudsman märgib, et 1. mail 2004 jõustunud uute personalieeskirjade rakendamise esialgsel perioodil kasutatud nimetus „B*-kategooria” vastab praegustele AST-kategooria lepingutele.

(2) "Office national des Pensions"prantsuskeelses originaalversioonis.

(3) Vt joonealune märkus 2.

(4) Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

"1. Ametnik, kes lahkub ühenduste teenistusest, et:

– asuda tööle valitsusasutuses või riiklikus või rahvusvahelises organisatsioonis, mis on sõlminud ühendustega lepingu;

– tegutseda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, mille alusel ta omandab pensioniõigused skeemi alusel, mille haldusorganid on sõlminud ühendustega lepingu,

on õigus lasta oma tegeliku ülekandekuupäevaga ajakohastatud vanaduspensioniõiguste kindlustusmatemaatiline ekvivalent ühendustes üle kanda selle asutuse või organisatsiooni pensionifondi või pensionifondi, mille kaudu ta omandab vanaduspensioniõigusi seoses töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega.”

(5) Personalieeskirjade VIII lisa artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:

"1. Alla 63-aastasel ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkumisel õigus:

b) muudel juhtudel artikli 11 lõike 1 alusel antavate hüvitiste suhtes või selliste hüvitiste kindlustusmatemaatilise ekvivalendi maksmise suhtes nende valitud eraõiguslikule kindlustusseltsile või pensionifondile, tingimusel et kõnealune kindlustusselts või fond tagab, et: i) kapitali ei maksta tagasi; ii) igakuist sissetulekut makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja hiljemalt 65. eluaastast; iii) lisatakse sätted tagasipöördumis- või toitjakaotuspensionide kohta; iv) ülekandmine teisele kindlustusandjale või muule fondile on lubatud ainult juhul, kui selline fond vastab punktides i, ii ja iii sätestatud tingimustele.”

(6) Personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt: „Erandina lõike 1 punktist b on alla 63-aastastel ametnikel, kes on teenistusse asumisest alates pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks teinud sissemakseid oma valitud riiklikku pensioniskeemi, erakindlustusskeemi või pensionifondi, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, ja kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, ilma et neil oleks õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, teenistusest lahkumisel õigus saada lahkumistoetust, mis võrdub nende institutsioonides teenistuses olles omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtusega. Sellistel juhtudel arvatakse lahkumistoetusest maha maksed, mis on tehtud muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 42 või 112 kohaselt riiklikust pensioniskeemist pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks.”

(7) Vt joonealune märkus 2.

(8) Personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõike 1 punkti b kohaselt on need neli tingimust järgmised:

„(…) tingimusel, et selline äriühing või fond tagab, et:

i) kapitali ei maksta tagasi;

ii) igakuist sissetulekut makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja hiljemalt 65. eluaastast;

iii) lisatakse sätted tagasipöördumis- või toitjakaotuspensionide kohta;

iv) ülekandmine teisele kindlustusandjale või muule fondile on lubatud ainult juhul, kui selline fond vastab punktides i, ii ja iii sätestatud tingimustele.”