FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Personalivaliku Ameti vastu esitatud kaebuse 350/2007/IP kohta


Strasbourg, 17. detsember 2007

Lugupeetud hr B

jaanuaril 2007 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses EPSO keeldumisega edastada Teile avaliku konkursi EPSO/AST/33/06 eelvalikutesti koopia koos ebaõigete vastuste loeteluga.

Edastasin 26. veebruaril 2007 EPSO direktorile kaebuse, milles palusin tal esitada oma arvamus 31. maiks 2007, ning teavitasin Teid sellest.

märtsil 2007 saatsite minu õigustalitusele e-kirja, milles palusite teada, kas ombudsmani käimasolev uurimine peatab kohtumenetluste algatamise tähtajad. märtsil 2007 vastasid minu talitused Teile e-posti teel ja selgitasid, et Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 6 kohaselt ei mõjuta ombudsmanile esitatud kaebused haldus- või kohtumenetluses edasikaebamise tähtaegu. Samuti teavitasid minu talitused Teid, et vastavalt nimetatud põhikirja artikli 2 lõikele 7 tuleb juhul, kui ombudsman peab esitatud asjaolusid käsitleva käimasoleva või lõpetatud kohtumenetluse tõttu tunnistama kaebuse vastuvõetamatuks või lõpetama juhtumi käsitlemise, esitada tema poolt seni läbi viidud uurimiste tulemused lõplikult.

Oma 10. märtsi 2007. aasta täiendavas teates olite seisukohal, et võttes arvesse EPSO-le arvamuse esitamiseks antud tähtaega, võib juhul, kui EPSO nõustub andma teile juurdepääsu teie testile, olla liiga hilja alustada kohtumenetlust, kui soovite seda teha. Seetõttu olite seisukohal, et asjaomane tähtaeg peaks olema lühem. Oma 26. märtsi 2007. aasta kirjas teavitasin Teid, et EPSO-le on antud tähtaeg, mis tavaliselt antakse institutsioonidele arvamuse esitamiseks, ning et käesoleval juhul ei ole põhjust seda tähtaega muuta. Rõhutasin ka, et kasutasite oma õigust esitada kaebus ombudsmanile, selle asemel et esitada EPSO vastu hagi Avaliku Teenistuse Kohtule.

EPSO saatis 11. juunil 2007 oma arvamuse tõlke itaalia keelde, mille ma edastasin Teile 15. juunil 2007 koos kutsega esitada märkused 2007. aasta juuli lõpuks. Sain Teie märkused kätte 6. juulil 2007.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.


Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjakohased faktid järgmised.

Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AST/33/06, mille eesmärk oli koostada reservnimekiri assistentidest, kelle põhikeel on itaalia keel (AST 1).

Avalik konkurss koosnes kahest esialgsest eelvalikutestist, nimelt testidest a ja b. Test a koosnes mitmest valikvastustega küsimusest, mille eesmärk oli hinnata kandidaatide teadmisi Euroopa Liidust ja selle institutsioonidest. Test b koosnes mitmest valikvastustega küsimusest ja selle eesmärk oli hinnata kandidaatide üldisi võimeid, eelkõige verbaalse ja matemaatilise mõtlemise oskusi. Testid viidi läbi arvutipõhise testimise või "CBT" abil, et vastata küsimustele.

Kandidaatidel, kes said eelvalikutestidel kõige rohkem punkte ja kes said mõlemal eelvalikutestil minimaalse nõutava punktisumma, paluti esitada konkursile pääsemiseks täielik kandideerimisavaldus. Seejärel valiti järgnevateks katseteks välja 335 parimat kandidaati.

jaanuaril 2007 teatas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) kaebuse esitajale, et teda ei lubatud avaliku konkursi järgmisse etappi. jaanuaril 2007 saatis kaebuse esitaja EPSO-le kirja, milles palus juurdepääsu küsimustele, millele ta oli andnud vale vastuse.

Samal kuupäeval vastas EPSO, et ta ei saa kaebuse esitaja taotlust rahuldada, ning märkis, et

„kõik küsimused, millele [kaebuse esitaja] vastas [oma] eelvalikutestide ajal, on võetud EPSO välja töötatud andmebaasist. Kuna seda andmebaasi (...) kasutatakse muude konkursside raames, ei saa EPSO edastada küsimusi ilma valikukomisjoni tööd tõsiselt ohustamata (...).”

Lisaks märkis EPSO, et selle andmebaasi sisu avalikustamine võib asetada mõned kandidaadid, kes võivad saada selle sisu kohta teavet, soodsamasse olukorda. EPSO teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et näidistestid on kättesaadavad EPSO veebisaidil.

Ombudsmanile esitatud kaebuses nõudis kaebuse esitaja, et EPSO saadaks talle tema eelvalikutestide koopia koos nimekirjaga tema ebaõigetest vastustest.

Nõue

EPSO arvamus

EPSO arvamuse võib kokku võtta järgmiselt.

Kaebuse esitaja kandideeris avalikul konkursil EPSO/AST/33/06. Asjaomane konkurentsiteade avaldati 26. juulil 2006 Euroopa Liidu Teatajas C 173A.

Konkursiteate punkti B.1 kohaselt korraldati kaks eelvalikutesti (kandidaadi teises keeles, mis pidi olema inglise, prantsuse või saksa keel), millest kumbki koosnes mitmest valikvastustega küsimusest. Testi a eesmärk oli hinnata kandidaadi teadmisi Euroopa Liidust ja selle institutsioonidest ning see hinnati skaalal 0–20 punkti ja minimaalse nõutava punktisummaga 10. Testi b eesmärk oli hinnata kandidaadi üldisi võimeid, eelkõige verbaalseid ja mõtlemisoskusi, ning see hinnati skaalal 0–40 punkti ja minimaalse nõutava punktisummaga 20.

Kaebuse esitaja sai mõlemal katsel minimaalse nõutava punktisumma, kuid tema koondpunktisumma ei olnud piisav, et ta saaks olla 335 kõrgeima punktisummaga kandidaadi hulgas. Kaebuse esitaja sai tegelikult 45 334 punkti, st 14 667 punkti testi a eest ja 30 667 punkti testi b eest, samas kui 335 parima kandidaadi seas oli madalaim punktisumma 50 667 punkti.

EPSO teavitas 29. jaanuaril 2007 kaebuse esitajat tema tulemustest ja sellest, et teda ei lubatud avaliku konkursi järgmisse etappi.

jaanuaril 2007 palus kaebuse esitaja EPSO-l e-posti teel edastada talle koopia küsimustest, millele ta oli andnud vale vastuse.

Samal kuupäeval vastas EPSO kaebuse esitajale, et ta ei saa talle nõutud teavet esitada. EPSO märkis, et küsimused, millele ta oli vastanud, on osa ulatuslikust küsimuste andmebaasist, mis on liigitatud teema ja raskusastme alusel. Neid küsimusi kasutati ka teistel võistlustel. EPSO ei saanud seega kõnealusest andmebaasist küsimusi avaldada, ilma et see oleks kahjustanud valikukomisjoni otsustusprotsessi. Lisaks võib andmebaasi sisu avalikustamine tuua kasu mõnele kandidaadile, mitte teistele.

EPSO rõhutas, et kõnealuse avaliku konkursi eelvalikutestid korraldati uue tehnoloogia abil, mis võimaldas kandidaatidel sooritada testid otse arvutis (st CBT-s). CBT võimaldab kandidaatidel sooritada EPSO määratud aja jooksul individuaalse testi, mis põhineb andmebaasis sisalduvate küsimuste juhuslikul valikul kandidaatide valiku kuupäeval. Kuna avalikul konkursil EPSO/AST/33/06 kasutatud küsimused moodustavad lahutamatu osa andmebaasist, mida kasutatakse pidevalt nii käimasolevate kui ka tulevaste konkursside puhul, ei saa andmebaasis olevat teavet avalikustada. Pärast eksamit ei saa kandidaadid oma katsedokumente ära võtta ega küsida küsimuste või vastuste väljatrükki.

Seoses kaebuse esitaja konkreetse väitega märkis EPSO, et kui kaebuse esitaja dokumentidele juurdepääsu taotlust oleks käsitletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (1) (edaspidi "määrus (EÜ) nr 1049/2001"), oleks sellise taotluse käsitlemisel tulnud arvesse võtta määruses sätestatud juurdepääsuõiguse põhimõtteid, nõudeid ja piiranguid. Käesoleval juhul ei järginud kaebuse esitaja siiski määruses 1049/2001 ette nähtud menetlusi.

EPSO viitas liidetud kohtuasjadele T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu (2). Nendes kohtuasjades leidis Euroopa Kohus, et määruse 1049/2001 artikli 2 lõike 1 kohaselt on institutsioonide dokumentidega tutvumise õiguse kasutajad:

„iga liidu kodanik ja iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis. Selles sättes on täpsustatud, et määruse eesmärk on tagada kõigile juurdepääs avalikele dokumentidele, mitte ainult taotluse esitaja juurdepääs teda puudutavatele dokumentidele.

Teiseks on dokumentidele juurdepääsu erandid, mis on ette nähtud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a, sõnastatud imperatiivselt. Sellest järeldub, et institutsioonid on kohustatud keelduma juurdepääsu võimaldamisest dokumentidele, mis kuuluvad mõne nimetatud erandi kohaldamisalasse, kui on tõendatud, et asjakohased asjaolud on olemas (...).

Järelikult ei saa määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a ette nähtud kohustuslike erandite kohaldamisel arvesse võtta erilist huvi, millele taotluse esitanud pool võib tugineda, et saada juurdepääs teda isiklikult puudutavale dokumendile.

Dokumentidele juurdepääsu õigust võiks seega piirata avaliku huviga seotud põhjustel, et tagada ühenduse institutsioonide töötajate parim valik kooskõlas määrusega 1049/2001. Lisaks väitis EPSO, et dokumentidega tutvumise õigus on lex specialis derogat legi generali põhimõtte kohaselt piiratud või välistatud, see tähendab, et erinorm kaldub üldnormist kõrvale, kui on olemas erinormid, mis reguleerivad konkreetseid küsimusi. Sellega seoses viitas EPSO kohtuasjale T-371/03: Le Voci vs. nõukogu(4) ja leidis, et käesoleval juhul on personalieeskirjadel konkreetne eesmärk, mis on põhjendatud avaliku huviga.

Lisaks viitas EPSO kohtuasjale T-376/03: Hendrickx vs. nõukogu(5) ja selles viidatud kohtupraktikale, eelkõige kohtuasjale T-53/00: Angioli vs. komisjon(6). Viimati nimetatud kohtuasjas leidis Üldkohus, et hageja ei saa tugineda EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 1 ega määrusele 1049/2001, et seada kahtluse alla personalieeskirjade III lisa artikli 6 kohaldatavust, milles on sätestatud põhimõte, et valikukomisjoni menetlus peab olema salajane.

Seetõttu leidis EPSO, et küsimustele/vastustele ja õigete vastuste loetelule juurdepääsu andmisest keeldumine on täielikult põhjendatud. EPSO väitis, et üldine süsteemne ja ametlik juurdepääs andmebaasis sisalduvatele küsimustele iga kandidaadi jaoks, kes seda taotles, kahjustaks tõsiselt seda uut meetodit. EPSO leidis ka, et ad hoc juurdepääs testidele konkreetse kaebuste esitamise menetluse raames kahjustaks samamoodi hindamissüsteemi. EPSO märkis ka, et küsimuste/vastuste avalikustamine võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet, kui mõned kandidaadid saavad asjakohased küsimused/vastused.

Seoses põhjustega, miks otsustati kandidaat avalikult konkursilt kõrvale jätta, rõhutas EPSO, et asjakohase kohtupraktika kohaselt on edutu kandidaadi saadud punktisumma edastamine piisav põhjendus valikukomisjoni otsusele. EPSO täpsustas ka, et hinde edastamine võimaldab kandidaatidel kindlaks teha, kas asjaomane otsus on põhjendatud või kehtetu, ning seega neil, kes seda soovivad, selle õiguspärasust vaidlustada.

Käesoleval juhul teavitati kaebuse esitajat tema tulemustest ja sellest, miks teda ei lubatud kõnealuse avaliku konkursi järgmisse etappi.

EPSO märkis lõpuks, et konkursiteate punktis E.4 on esitatud teave, mida kandidaadid võivad taotleda, et saada neid puudutavaid otseseid ja individuaalseid andmeid. Lisaks oli kandidaatidele mõeldud juhendi kohaselt neil juurdepääs oma kirjalike katsete ja valikukomisjoni koostatud hindamislehe koopiale. Sellega seoses rõhutas EPSO, et juhendis ei ole viidatud võimalusele saada juurdepääs CBT süsteemis sisalduvatele küsimustele.

Kaebuse esitaja märkused

EPSO esitatud arvamuse kohta esitatud märkustes jäi kaebuse esitaja oma kaebuses väljendatud seisukoha juurde ja kordas oma väidet.

Lisaks märkis ta, et 30. jaanuaril 2007 EPSO-le saadetud kirjas palus ta EPSO-l mitte ainult võimaldada tal tutvuda küsimustega, millele ta andis vale vastuse, vaid ka teavitada teda tühistatud küsimuste arvust.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Vältimaks võimalikku vääritimõistmist seoses käesoleva uurimise ulatusega, peab ombudsman oluliseks rõhutada, et selline ulatus piirdub sellega, mis määrati kindlaks tema 31. jaanuari 2006. aasta kirjas uurimise algatamise kohta, st kaebuse esitaja nõudega, et EPSO saadaks talle tema eelvalikutestide koopia koos tema ebaõigete vastuste nimekirjaga.

Seetõttu ei käsitle ombudsman uut nõuet, mis puudutab taotlust saada teavet küsimuste arvu kohta, mille EPSO oli asjaomastel CBT eelvalikutestidel tühistanud ja mille kaebuse esitaja esitas alles oma märkustes.

2 Juurdepääs CBT küsimustele/vastustele

2.1 Kaebuse esitaja osales avaliku konkursi EPSO/AST/33/06 arvutipõhistel eelvalikutestidel. Kuna mõlema katse eest saadud koondpunktisummast ei piisanud, et paigutada ta 335 kõrgeima punktisummaga kandidaadi hulka, ei võetud teda avaliku konkursi järgmisse etappi.

Ombudsmanile esitatud kaebuses nõudis kaebuse esitaja, et EPSO saadaks talle tema eelvalikutestide koopia koos nimekirjaga tema ebaõigetest vastustest.

2.2 Ombudsman märgib, et EPSO märkis oma arvamuses kokkuvõtlikult, et ta ei saa edastada kaebuse esitajale nõutud teavet, kuna küsimused, millele ta oli vastanud, olid osa ulatuslikust küsimuste andmebaasist, mida kasutati ka teistel konkurssidel. Ta lisas, et seetõttu ei saa ta avaldada küsimusi sellest andmebaasist, ilma et see kahjustaks valikukomisjoni otsustusprotsessi.

Lisaks oli EPSO seisukohal, et CBT eelvalikutestide küsimustele/vastustele juurdepääsu taotlused tuleks igal juhul tagasi lükata, mis tähendab, et nii üldine süsteemne ja ametlik juurdepääs kui ka ad hoc juurdepääs tuleks tagasi lükata. EPSO tugines oma keeldumise otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (7) (edaspidi "määrus 1049/2001") ning ühenduse kohtute asjakohasele kohtupraktikale. Eelkõige väitis EPSO, et kandidaatidele ei saa avaldada CBT eelvalikutestide küsimust/vastust, sest see kahjustaks valikumenetlust.

2.3 Ombudsman tuletab meelde, et hea halduse põhimõtted nõuavad, et kodanikele antav teave oleks võimalikult täpne ja täielik ning et mõistlikult oleks parim viis näidata kandidaatidele nende vigu see, kui neile antaks juurdepääs nende enda katsedokumentidele.

2.4 Ombudsman märgib, et EPSO oli seisukohal, et kandidaatidele ei saa anda nende endi katsedokumentide koopiaid. EPSO selgitas oma seisukohta dokumentidele juurdepääsu käsitlevate kehtivate eeskirjade, nimelt määruse 1049/2001 valguses, viidates hüpoteetilisele olukorrale (8) ja ühenduse kohtute asjakohasele kohtupraktikale.

2.5 EPSO väitis, et juurdepääsuõigus on piiratud, ja viitas näiteks "avaliku huviga seotud põhjustele"(rõhuasetus lisatud), millele saab tugineda, et kaitsta eesmärki valida Euroopa institutsioonide jaoks parimad töötajad. Selle seisukoha toetuseks viitas ta ka liidetud kohtuasjadest T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu(9) tulenevale, et:

  1. „määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud erandid dokumentidele juurdepääsu kohta on sõnastatud kohustuslikult”; ja
  2. "määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud kohustuslike erandite kohaldamisel ei saa arvesse võtta erilist huvi, mida taotluse esitanud pool võib üles näidata teda isiklikult puudutavale dokumendile juurdepääsu saamiseks."(10)

Ombudsman märgib siiski, et EPSO ei ole konkreetselt viidanud ühelegi artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis 11 sätestatud erandile, mis põhineb avaliku huvi kaitsel. EPSO viitab üksnes huvile „kaitsta eesmärki valida Euroopa institutsioonide jaoks parimad töötajad“, mis EPSO sõnul tuleks samuti hõlmata mõistega „avalik huvi“ määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses.

Ombudsman tuletab meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb määruse 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandeid konstrueerida ja kohaldada kitsalt, et mitte minna vastuollu selles määruses sätestatud üldpõhimõttega (12).

Seetõttu järeldab ombudsman, et kui EPSO püüaks kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud avaliku huvi erandite raames allutada huvi Euroopa institutsioonide parimate töötajate valimise vastu (mis näib olevat nii niivõrd, kuivõrd EPSO arvamuses tsiteeritakse liidetud kohtuasju T-110/03, T-150/30 ja T-405/03, Sison vs. nõukogu), oleks see ühenduse kohtute rikkalikku ja väljakujunenud kohtupraktikat silmas pidades selgelt vale lähenemisviis.

2.6 Ombudsman märgib siiski, et EPSO soovis viidata ja toetuda ka määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 sätestatud erandile, mis võimaldab asjaomasel institutsioonil keelduda selliste dokumentide avalikustamisest, mis on "asutusesiseseks kasutamiseks või mille institutsioon on saanud ning mis on seotud küsimusega, mille kohta institutsioon ei ole veel otsust teinud".

EPSO märkis oma arvamuses, et ta ei saa küsimusi/vastuseid avalikustada ilma valikumenetlust kahjustamata. Seejärel väitis ta, et küsimused/vastused on osa andmebaasist, mida kasutatakse pidevalt nii käimasolevate kui ka tulevaste konkursside jaoks. EPSO sõnul oleks andmebaasi või selle osa mis tahes avaldamine määruse 1049/2001 alusel kasulik neile tulevastele kandidaatidele, kellel on sellele juurdepääs. Selline juurdepääs võib seega avaldada negatiivset mõju tulevastele konkurentsimenetlustele, kahjustades kandidaatide võrdset kohtlemist, kuna mõned võivad saada küsimusi/vastuseid ja teised mitte. Lisaks märkis EPSO, et avalikes huvides on täielikult tagatud Euroopa institutsioonide valikumenetluste objektiivsus ja kandidaatide võrdne kohtlemine.

Ombudsman märgib, et EPSO väide viitab nii käimasolevale konkursile kui ka muudele käimasolevatele või tulevastele konkurssidele.

Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et mitteedukatele kandidaatidele vastatud küsimuste ja vastuste nimekirja avaldamine ei tähenda tingimata, et andmebaasi küsimused/vastused muutuvad selle tulemusena üldkasutatavaks.

Isegi kui märkimisväärne osa küsimustest või isegi kõik küsimused peaksid kandidaatidele tulevastel konkurssidel aja jooksul teatavaks saama, on siiski tõsi, et süsteem valib neile kandidaatidele esitatavad küsimused juhusliku valiku teel tohutust andmebaasist. Seetõttu näib võimalus, et nad saavad täpselt samad küsimused, millest nad juba teadlikud on, olevat minimaalne ning pigem tuleks välistada võimalus, et nad jätavad meelde kõik tohutu andmebaasi küsimused/vastused. Lisaks saab ja tuleks tavapäraselt pidevalt läbi vaadata ja ajakohastada CBT testides kasutatavaid küsimusi/vastuseid (näiteks küsimused, mille eesmärk on hinnata teadmisi ELi asjadest ning verbaalset ja matemaatilist mõtlemist), et kontrollida, kas need on endiselt täpsed ning kas need täidavad oma rolli kõige teadlikumate ja väärikamate kandidaatide valimisel.

EPSO selgituste põhjal ei mõista ombudsman seega, miks küsimuste avalikustamine samade või tulevaste konkursside kandidaatidele kahjustaks tingimata valikuprotsessi, st ohustaks EPSO ´si eesmärki teha kindlaks kandidaatide teadmised ja võimed ning tagada institutsioonidele võimalikult võimekate, tõhusate ja ausate ametnike teenused.

Seega ei ole EPSO eespool esitatud väide põhjendatud.

2.7 Lisaks tuletas EPSO keeldumise põhjendusena meelde, et Esimese Astme Kohus on otsustanud, et personalieeskirjade III lisa artiklis 6 sätestatud valikukomisjonide menetluse konfidentsiaalsust tuleb pidada dokumentidele juurdepääsu üldeeskirjadest kõrvalekalduvaks erinormiks (lex specialis). Sellega seoses viitas EPSO kohtuasjadele T-376/03: Hendrickx vs. nõukogu (13) ja T-371/03: Le Voci vs. nõukogu (14).

Ombudsman juhib esiteks tähelepanu sellele, et eespool nimetatud kohtupraktika ei puuduta juurdepääsu katseküsimustele.

Teiseks märgib ombudsman, et sellist argumenti on vaevalt võimalik ühitada EPSO enda tavaga anda juurdepääs paberil tehtud eelvalikutestide küsimustele ja vastustele ning tõepoolest kõigi muude kirjalike eksamite küsimustele.

Kolmandaks rõhutab ombudsman, et ühenduse kohtute eespool nimetatud kohtupraktika on seotud personalieeskirjade III lisa artikliga 6 ja konkursikomisjonide töö salajasusega. Lisaks märgib ombudsman, et käesoleval juhul korraldati eelvalikutestid vastavalt CBT testimissüsteemile ning et EPSO ei ole tõendanud, et süsteemis talletatud ja kandidaatidele esitatud küsimuste ja vastuste koostamine, sõnastamine, parandamine ja hindamine oli mingil viisil seotud ametisse nimetatud valikukomisjoni tööga või toimus selle vastutusel.

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab ombudsman, et EPSO ei ole piisavalt põhjendanud oma keeldumist anda kaebuse esitajale juurdepääs tema taotletud teabele. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

2.8 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et ta on saanud märkimisväärsel hulgal kaebusi (15), milles EPSO on keeldunud juurdepääsust CBT küsimustele/vastustele. Ühes neist, st kaebuses 370/2007/MHZ, lõpetas ta juhtumi kriitilise märkusega (16) ja märkis, et kaalub tõsiselt omaalgatusliku uurimise algatamist seoses EPSO CBT-ga. Ta oli seisukohal, et EPSO korraldatud konkurssidel kasutatava CBT süsteemi üldise struktuuri omaalgatuslik uurimine aitaks tõenäoliselt suurendada EPSO värbamismenetluste läbipaistvust. Ta oli ka seisukohal, et selline läbipaistvus oleks iseenesest kasulik kandidaatidele, kes soovivad saada nende küsimuste kohta rohkem teavet.

Ombudsman algatas eespool nimetatud omaalgatusliku uurimise 22. novembril 2007 (OI/4/2007/ID).

2.9 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et käesolevas kaebuses ei ole edasised uurimised põhjendatud.

3 Kokkuvõte

Eespool punktis 1.8 selgitatud põhjustel leiab ombudsman, et käesoleva kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Kaebuse esitajat teavitatakse täiendavalt ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/4/2007/ID tulemustest.

EPSO direktorit teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS


(1) EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.

(2) Liidetud kohtuasjad T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu, EKL 2005, lk II-1429.

(3) Eespool viidatud otsus liidetud kohtuasjades T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu, punktid 50–52.

(4) Otsus kohtuasjas T-371/03: Le Voci vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I-A-209 ja II-957, punkt 122.

(5) Otsus kohtuasjas T-376/03: Hendrickx vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I-A-83 ja II-379.

(6) Otsus kohtuasjas T-53/00: Angioli vs. komisjon, EKL AT 2003, lk I-A-13 ja II-73, punkt 84.

(7) EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.

(8) "Kui kaebuse esitaja dokumentidele juurdepääsu taotlust käsitleti määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel"(EPSO arvamus).

(9) Liidetud kohtuasjad T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu, viidatud eespool.

(10) Eespool viidatud otsus liidetud kohtuasjades T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu, punktid 50-52.

(11) Ombudsman tuletab seetõttu meelde, et määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a on sätestatud, et institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses avaliku julgeoleku, kaitse- ja sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete ning ühenduse või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga.

(12) Vt kohtuasi C-189/98 P: Madalmaad ja van der Wal vs. komisjon (EKL 2000, lk I-1, punkt 27) ja kohtuasi T-211/00: Kuijer vs. nõukogu (EKL 2002, lk II-485, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

(13) Kohtuasi T-376/03: Hendrickx vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I-A-83 ja II-379.

(14) Kohtuasi T-371/03: Le Voci vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I-A-209 ja II-957.

(15) 7/2007/PB; 419/2007/IP; 421/2007/IP; 1312/207/IP; 3819/2006/DK; 50/2007/DK; 1282/2007/DK; 370/2006/MHZ, 2626/2006/MHZ ja 3746/2006/MHZ.

(16) "EPSO ei ole piisavalt põhjendanud oma keeldumist anda kaebuse esitajale juurdepääs CBT küsimustele/vastustele. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.” Otsus on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu).

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!