# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 193/2007/JMA kohta - Autor: Euroopa Ombudsman - Kuupäev: null - [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/3296) --- Strasbourg, 12. veebruar 2008 Lugupeetud hr X jaanuaril 2007 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Kaebus käsitles 24. septembri 2006. aasta kirja sisu, mille komisjoni delegatsioon saatis konsultatsioonifirmale, kes oli teid tööle võtnud. veebruaril 2007 teavitasin ma komisjoni presidenti teie kaebusest ja palusin tal esitada selle kohta oma arvamus 31. maiks 2007. Kuna selleks kuupäevaks vastust ei saadud, saatsin 21. juunil 2007 komisjonile meeldetuletuse, paludes tal esitada oma arvamus 15. juuliks 2007. Komisjon saatis 6. juulil 2007 Teile oma arvamuse, mis edastati Teile 26. juulil 2007, paludes Teil soovi korral esitada oma märkused. septembril 2007 saatsite mulle oma tähelepanekud. jaanuaril 2008 palusite teavet oma kaebuse menetlemise kohta. Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Kompromiss ---------- Kaebuse esitaja sõnul on juhtumi asjaolud kokkuvõtlikult järgmised: ja 2006. aastal töötas kaebuse esitaja konsultandina kahes ELi rahastatud projektis, mille viis läbi ettevõte Y komisjoni delegatsiooni (edaspidi „delegatsioon") heaks. Esimese projekti rakendamise käigus määrati projekti meeskonnajuhiks kaebuse esitaja. Pärast projekti lõpuleviimist väljendas komisjon avalikult rahulolu töö kvaliteediga. Seejärel paluti kaebuse esitajal osaleda teises projektis, mille viis samuti läbi ettevõte Y, kelle pakkumise oli delegatsioon välja valinud. Kaebuse esitaja märkis, et kontrollkäigu ajal tekkisid pooltevaheliste arusaamatuste tõttu pinged. Kui see küsimus lahendati, viidi projekt siiski edukalt ellu. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et delegatsioon kiitis täielikult heaks tema aruanded projekti kohta, leides samuti, et projekt on oma eesmärgid täitnud. Septembris 2006 soovis kaebuse esitaja osaleda muudes ELi rahastatud projektides kolmandas riigis, mille delegatsioon oli määranud ettevõttele Z. 24. septembril 2006 lükkas komisjon kaebuse esitaja taotluse siiski tagasi. Z-le saadetud kirjas, mille koopia oli lisatud kaebusele, viitas komisjon projekti lühiajaliste ekspertide nimetamisele ja märkis, et ta ei saa nõustuda kaebuse esitaja osalemisega selles, kuna tema tulemused varasemates ELi rahastatud projektides ei ole rahuldavad. septembril 2006 kirjutas kaebuse esitaja delegatsioonile, väljendades oma üllatust Z-le saadetud kirja sisu üle. Ta väitis, et komisjoni hinnang tema tööle ei olnud põhjendatud, kuna delegatsioon ei olnud talle kui Y-rühma juhile kaebusi esitanud. Komisjon selgitas oma 12. oktoobri 2006. aasta vastuses, et delegatsiooni töötajad, eelkõige vastutav rakkerühma juht ning sotsiaal- ja inimarengu osakonna juhataja, jagasid kaebuse esitajaga oma muresid suuliselt mitmel koosolekul. Komisjon märkis, et asjaolu, et ta oli projekti eest maksnud, ei tähenda, et kaebuse esitaja tulemused olid rahuldavad. Komisjon selgitas, et ta teavitas oma seisukohast ka Y-i. Seejärel esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Ta lisas kaebusele koopia oma kirjavahetusest delegatsiooniga ja lisamaterjalid. Oma kaebuses väljendas ta mittenõustumist komisjoni hinnanguga olukorrale ning väitis, et ei teda ega Y-i ei ole kunagi teavitatud komisjoni mis tahes murest seoses tema tulemustega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuigi komisjonil oli õigus konsultandi kandidatuur heaks kiita või tagasi lükata, ei olnud tema pädevuses väljastada erakonsultatsioonifirmale laimavat kirja. Neid väiteid arvesse võttes palus ombudsman komisjonil esitada arvamuse kaebuse esitaja järgmise väite ja väite kohta: > Kaebuse esitaja väidab kokkuvõttes, et komisjoni pädevuses ei ole väljastada erakonsultatsioonifirmale laimavat kirja, milles esitatakse subjektiivne arvamus ja hinnang ning millel võivad olla kahjulikud finantstagajärjed. > > Seetõttu palub kaebuse esitaja komisjonil kõnealune kiri tagasi võtta. Nõue ---- **Komisjoni arvamus** Komisjon selgitas oma arvamuses kõigepealt juhtumi tausta. Ta märkis, et kohaldatavate lepinguliste eeskirjade kohaselt (edaspidi „raamlepingu toetusesaajad") anti programmi koostamise missioon äriühingule Y. Kaebuse esitaja osales sellel missioonil rühmajuhina koos veel kolme eksperdiga. Y sai lõppmakse 1. oktoobril 2006 pärast nõutavate aruannete heakskiitmist ja vajalike tõendavate dokumentide esitamist delegatsioonile. Kaebuse esitaja tulemuslikkuse kohta selgitas komisjon, et arvestades ülesandeid, mida ta missiooni elluviimise ajal täitis, järeldas delegatsioon, et tema töö rühmajuhina oli ebapiisav ja ei vastanud ootustele. Arvamus põhines järgmisel: i) kaebuse esitaja juhtimis-, algatus- ja meeskonnatöö oskuste puudumine; ii) tema passiivne suhtumine mitmetesse varem kokku lepitud järeldustesse; iii) tema vastutus seminari 3. etapi puuduliku korraldamise ja ebapiisava rakendamise eest; ning iv) tema kehv aruandlusoskus. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja oli juba osalenud rühmajuhina sama programmi identifitseerimismissioonil, mis toimus 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta jaanuarini. Lähetuse käigus tegi delegatsioon mõned märkused kaebuse esitaja tegevuse kohta, mis hõlmas tema aruandlusoskust ja algatusvõime puudumist. Nendest märkustest hoolimata leidis delegatsioon, et kui Y tegi ettepaneku nimetada ta formuleerimismissiooni meeskonnajuhiks, annaksid tema eelmise missiooni kogemused uuele ülesandele . lisaväärtust. Komisjon lisas, et kaebuse esitaja osalemine määratlemisetapis ei aidanud tal parandada oma töö kvaliteeti formuleerimisetapis. Formulatsioonimissiooni käigus pidas delegatsioon, eelkõige vastutav rakkerühma juht ning sotsiaal- ja inimarengu sektsiooni juhataja kaebuse esitajaga mitu kohtumist, et vaadata läbi tehtud edusammud. 29. jaanuaril toimunud koosolekutel; ja 21. veebruar; 7., 23., 27. ja 30. märts; 3., 4. ja 6. aprillil 2006 teavitati kaebuse esitajat suuliselt delegatsiooni murest seoses tema tulemustega. Need märkused esitati ka Y-le. Delegatsioon väljendas 2. oktoobril 2006 Y-le edastatud projekti rahulolu küsimustikus ametlikult muret kaebuse esitaja kehvade tulemuste pärast. Seoses komisjoni otsusega mitte nõustuda kaebuse esitaja osalemisega Z ettepanekus märkis komisjon, et see otsus sisaldus 24. septembri 2006. aasta kirjas, mis oli adresseeritud ainult Z-le. Z võttis vastu otsuse edastada see kaebuse esitajale. Komisjon järeldas, et delegatsioon kasutas kaebuse esitaja elulookirjelduse tagasilükkamiseks oma eelisõigust lepingulise asutusena, ja teavitas sellest äriühingut Z. Selle teabe kasutamine Z poolt ei kuulunud delegatsiooni vastutusalasse. **Kaebuse esitaja märkused** Kaebuse esitaja kordas oma märkustes kaebuses esitatud argumente. Ta rõhutas siiski, et komisjoni kriitika saab olla seotud ainult ühe projektiga, milles ta osales, mitte teiste ELi rahastatud projektidega, nagu on märgitud komisjoni 24. septembri 2006. aasta kirjas Z-le. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et delegatsioon ei teavitanud Y-d ühestki rahulolematuse valdkonnast esimese projekti rakendamise ajal, vaid tegi seda alles pärast tööde lõpetamist ja pärast kirja saatmist Z-le. Otsus ----- **1 Viited kaebuse esitajale komisjoni kirjas äriühingule Z** 1.1 Kaebuse esitaja väidab, et Euroopa Komisjoni pädevuses ei olnud väljastada laimavat kirja eraõiguslikule konsultatsioonifirmale, kes esitas subjektiivse arvamuse ja hinnangu ning millel võisid olla talle kahjulikud finantstagajärjed. Kaebuse esitaja selgitab, et 24. septembri 2006. aasta kirjas lükkas komisjon tagasi tema osalemise äriühingu Z esitatud pakkumises lühiajaliste ekspertide nimetamiseks ELi rahastatud projekti, kuna tema tulemused teistes ELi rahastatud projektides ei olnud rahuldavad. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuigi komisjonil on õigus konsultandi kandidatuur heaks kiita või tagasi lükata, ei olnud tema hinnang tema tööle põhjendatud, kuna delegatsioon ei esitanud rühmajuhiks olemise ajal ühtegi ametlikku kirjalikku ega suulist kaebust. 1.2 Komisjon väidab, et delegatsioon kasutas oma eelisõigust lepingulise asutusena kaebuse esitaja elulookirjelduse tagasilükkamiseks ja teavitas sellest Z-i. Seoses oma otsuse põhjendustega selgitab komisjon, et võttes arvesse eelmise kontrollkäigu ajal ettevõtte Y puhul tehtud tööd, jõudis delegatsioon järeldusele, et kaebuse esitaja tulemused rühmajuhina olid „ebapiisavad" ja „ei vastanud ootustele". Arvamus põhines mitmel kaalutlusel, mis käsitlesid muu hulgas kaebuse esitaja oskusi, nagu tema algatusvõime, meeskonnatöö arendamine ja järelduste rakendamine, samuti tema korraldus- ja aruandlusoskusi. Komisjon väidab, et ta oli juba mitmel koosolekul selgitanud kaebuse esitajale suuliselt oma seisukohta ning et ta oli 2. oktoobril 2006 IBFile edastatud rahuloluküsimustikus avaldanud oma arvamust kaebuse esitaja kehvade tulemuste kohta. 1.3 Kaebuse esitaja väidab oma märkustes, et delegatsioon ei teavitanud Y-d ühestki rahulolematuse valdkonnast esimese projekti rakendamise ajal, vaid tegi seda alles pärast tööde lõpetamist ja pärast kirja saatmist Z-le. 1.4 Kättesaadavate tõendite põhjal märgib ombudsman, et komisjon otsustas vaidlustada kaebuse esitaja osalemise Z esitatud pakkumises lühiajaliste ekspertide nimetamiseks ELi rahastatud projekti. Näib, et komisjon teavitas Z-i oma otsusest 24. septembri 2006. aasta kirjaga, milles oli märgitud järgmist: „Peame*kahetsusega teatama \[kaebuse esitaja\] elulookirjelduse tagasilükkamisest* *teiste ELi rahastatud projektide mitterahuldavate tulemuste tõttu."* Samuti näib, et komisjoni rahulolematus puudutas tööd, mida kaebuse esitaja tegi eelmise ELi rahastatud projekti raames, mida Y teostas aastatel 2005--2006. Komisjoni mure oli Y-le ametlikult esitatud alles siis, kui projekt oli lõpetatud, st 2. oktoobril 2006, ja projekti rahulolu küsimustiku kaudu. 1.5 Ombudsman märgib, et koostööprogrammide raames on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus valitud töövõtjate esitatud alltöövõtjate sõelumisel ja vajaduse korral tagasilükkamisel. Iga üksikprojekti pädevus sisaldab selle ulatusliku kaalutlusõiguse õiguslikku alust. Ombudsman märgib ka, et käesoleval juhul esitas komisjon oma ulatuslikku kaalutlusõigust kasutades töövõtjale Z taotluse jätta oma ettepanekust välja kaebuse esitaja osalemine alltöövõtjana, kuna tema tulemused varasemates ELi rahastatud projektides ei olnud rahuldavad. 1.6 Ombudsman märgib, et komisjoni 24. septembri 2006. aasta kiri Z-le kajastas asjaolu, et komisjon oli juba võtnud seisukoha, et ta ei ole rahul kaebuse esitaja poolt varem tehtud tööga. Ombudsman on seisukohal, et läbipaistvuse ja õigluse ning kodanikega heade suhete tagamiseks oleks olnud hea haldustava, kui komisjon oleks teavitanud kaebuse esitajat asjakohasel viisil oma seisukohast ja selle põhjustest enne, kui komisjoni talitused edastasid selle seisukoha kolmandale isikule. Ombudsman märgib, et käesoleval juhul näib siiski vaieldamatu, et komisjon teavitas kaebuse esitajat suuliselt oma kahtlustest seoses tema töö kvaliteediga mitmel koosolekul, mis toimusid enne 24. septembrit 2006, mil institutsioon teavitas Z-i oma seisukohast seoses kaebuse esitaja töötulemustega. Institutsioon võib austada õigust olla ära kuulatud, esitades huvitatud isikule kirjalikult oma argumendid. Teatavatel asjaoludel võib siiski olla asjakohane esitada sellised argumendid ka suuliselt. Selleks et suuta tõendada, et õigust olla ära kuulatud on järgitud, peaks institutsioon koosoleku protokollima asjakohase toimikusse lisatava märkusega, milles on esitatud institutsiooni argumendid ja huvitatud isiku märkused. Ombudsman märgib, et käesoleval juhul ei ole vaidlustatud seda, et komisjon teavitas kaebuse esitajat suuliselt oma kahtlustest seoses tema töö kvaliteediga mitmel koosolekul, mis toimusid enne 24. septembrit 2006, mil institutsioon teavitas Z-i oma seisukohast kaebuse esitaja tegevuse suhtes. Kuna kaebuse esitajal oli seega võimalus saada teavet komisjoni arvamuse kohta oma tegevuse kohta ja ta väljendas selle kohta oma arvamust, leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ilmne haldusomavoli. Ombudsmanil ei ole aga uurimise käigus olnud võimalust uurida selliseid koosolekuid dokumenteeriva toimiku märkmete koopiaid. Selleks et vältida konfliktide tekkimist seoses õiguse olla ära kuulatud väidetava rikkumisega, võib komisjon pidada kasulikuks kirjalikult dokumenteerida oma jõupingutused, et austada õigust olla ära kuulatud, ning lisada need protokollid asjakohasesse toimikusse. Ombudsman esitab selle kohta komisjonile järgmise märkuse. 1.7 Mis puudutab komisjoni otsuse põhjendusi, siis otsuste põhjendamine on hea haldustava põhimõte. Selle kohustuse eesmärk on võimaldada ühenduste kohtul kontrollida otsuste õiguspärasust ja anda huvitatud isikule piisavalt teavet, et teha kindlaks, kas need otsused on põhjendatud või sisaldavad vigu, mispuhul võib nende õiguspärasuse vaidlustada. Ombudsman märgib, et oma 24. septembri 2006. aasta kirjas põhjendas komisjon oma keeldumist kaebuse esitaja kaasamisest Z ettepanekusse tema mitterahuldavate tulemustega teistes ELi rahastatud projektides. Ombudsman leiab, et komisjonil on õigus ühenduse rahastatud projekti raames hinnata töötajate tööalast tulemuslikkust, kui ta teeb seda professionaalselt, sidusalt ja viisakalt. Olles läbi vaadanud komisjoni esitatud selgituse tooni ja sõnastuse, leiab ombudsman, et ei tundu, et tema avaldus kaebuse esitaja kohta kujutaks endast valeväidet, mille eesmärk on diskrediteerida kaebuse esitaja mainet. Selle asemel leiab ombudsman, et tema avaldus kujutab endast väärtushinnangut, mida väljendatakse professionaalselt, sidusalt ja viisakalt kaebuse esitaja tegevuse kohta ühenduse rahastatud projekti raames. Lisaks märgib ombudsman, et oma arvamuses vastuseks tema uurimisele on komisjon esitanud mitu põhjust, mis põhinevad kaebuse esitaja tulemustel varasemates projektides, eelkõige seoses tema väidetava algatusvõime, meeskonnatöö, organisatsioonilise ja aruandlusoskuse puudumisega ning järelduste rakendamata jätmisega. Need põhjused tunduvad olevat piisavad ja proportsionaalsed, et õigustada komisjoni seisukohta. Komisjoni selgituste põhjal leiab ombudsman, et kaebuse esitajal on nüüd piisavalt teavet, et teha kindlaks, kas komisjoni seisukoht on põhjendatud või sisaldab puudusi, mispuhul võib selle õiguspärasuse vaidlustada. Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ilmne haldusomavoli. **2 Nõue tühistada komisjoni kiri** 2.1 Kaebuse esitaja nõuab, et komisjon võtaks tagasi oma 24. septembri 2006. aasta kirja äriühingule Z. 2.2 Arvestades eespool esitatud järeldusi, eelkõige punktis 1.7 esitatud järeldust, et komisjon on oma seisukoha põhjendamiseks esitanud mitmeid põhjendusi, mis näivad olevat piisavad ja proportsionaalsed, ei pea ombudsman kaebuse esitaja väidet põhjendatuks. **3 Kokkuvõte** Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise. Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti. Järgmine reis ------------- Selleks et vältida konfliktide tekkimist seoses õiguse olla ära kuulatud väidetava rikkumisega, võib komisjon pidada kasulikuks kirjalikult dokumenteerida oma jõupingutused, et austada õigust olla ära kuulatud, ning lisada need protokollid asjakohasesse toimikusse. Lugupidamisega, P. Nikiforos DIAMANDOUROS