# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Parlamendi vastu esitatud kaebuse 3770/2006/JF kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: null
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/3282)
---
Strasbourg, 7. aprill 2008   

Lugupeetud hr C.

detsembril 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu seoses talle personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuse menetlemisega parlamendis.

18. detsembril 2006 teavitasid minu talitused Teid e-posti teel sellest, et Teie kaebus on jõudnud ombudsmani sekretariaati ilma lisadeta, ning palusid Teil need uuesti saata. Samal päeval sain kätte asjakohased dokumendid.

veebruaril 2007 edastasin Teie kaebuse Euroopa Parlamendi presidendile.

veebruaril 2007 saatsite mulle oma kaebust selgitava e-kirja, mille edastasin parlamendi presidendile 22. märtsil 2007.

mail 2007 sain ma parlamendi arvamuse. Märkisin, et arvamuse tekst sisaldas andmeid, mida oli vaja parandada, ning otsustasin saata arvamuse parlamendile tagasi koos kutsega esitada uus versioon.

10. juulil 2007 palusite minu talitustelt teavet oma kaebuse staatuse kohta. Minu talitused vastasid Teile 11. juulil 2007.

septembril 2007 sain kätte parlamendi arvamuse uue versiooni, mille edastasin Teile koos palvega esitada oma märkused.

oktoobril 2007 palusite lisateavet minu talitustelt, kes vastasid 22. oktoobril 2007.

Sain Teie märkused kätte 23. oktoobril 2007.

Te palusite 5. veebruaril 2008 e-posti teel ja 13. veebruaril 2008 telefoni teel, et minu talitused teavitaksid Teid Teie kaebuse menetlemise seisust.

veebruaril 2008 edastasid minu talitused Teile nõutud teabe.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss
----------

Kaebuse võib kokku võtta järgmiselt:

Euroopa Parlamendi juhatus võttis 13. veebruaril 2006 vastu peasekretäri ettepaneku *„parandada ametnike ja ajutiste töötajate diskrimineerivat kohtlemist pärast uute personalieeskirjade jõustumist"*(edaspidi „otsus"). Seetõttu otsustas juhatus kiita heaks peasekretäri järgmised ettepanekud:

1. "teenistujad,*kes said 1. mail 2004 hüvitist, palga alusel uuele palgaastmele üle viia";* ja
2. „enne*1. maid 2004 ajutiste teenistujatena tööle võetud kolleegide uuele palgaastmele üleviimine, \[kellel\]* *õnnestus läbida enne 1. maid 2004 avaldatud sisekonkurss või avalik konkurss ning kes seejärel nimetati sama kategooria ametnikeks, kuid madalamale palgaastmele kui see, kuhu nad oleks nimetatud enne 1. maid 2004".*

Lisaks otsustas juhatus „kohaldada*seda lähenemisviisi enne 1. maid 2004 ajutiste teenistujatena tööle võetud kolleegide edaspidiste ametnikena ametisse nimetamiste suhtes pärast enne seda kuupäeva avaldatud sise- või avaliku konkursi edukat läbimist".*

Samuti palus ta Euroopa Parlamendi*peasekretäril uurida võimalust, et*minevikus on esinenud muid samalaadseid diskrimineerivaid elemente,* mille puhul sarnased õiguskaitsevahendid võivad olla õigustatud ja vastuvõetavad personalieeskirjade sätete alusel, ning vajaduse korral anda nende kohta juhatusele aru koos kõigi kavandatud meetmete kuludega.*

mail 2006 esitas kaebuse esitaja Euroopa Parlamendi peasekretärile personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuse. Kaebuse esitaja selgitas, et ta oli edukalt läbinud avaliku konkursi PE/99/A ja et parlament võttis ta tööle palgaastmele A\*6. Kaebuse esitaja arvates kujutas selline palgaastmele A\*6 töölevõtmine endast diskrimineerimist, kuna „konkursiteates*välja pakutud*\[ \] ja lõpliku töölevõtmise tingimuse vahel oli tohutu erinevus".** Seetõttu viitas kaebuse esitaja otsuse sisule ja palus peasekretäril tema juhtumit nõuetekohaselt arvesse võtta. Lisaks leidis ta, et otsusega parandati uute personalieeskirjade kehtestamisega tekitatud diskrimineerimisolukordi vaid osaliselt.

mail 2006 kinnitas parlamendi halduspersonali haldamise direktor kaebuse esitaja kaebuse kättesaamist vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2. Ta selgitas ka, et individuaalseid vastuseid võib anda väljaspool personalieeskirjades ette nähtud tähtaegu ning et ta hoiab kaebuse esitajat kursis tema taotluse suhtes võetud järelmeetmetega.

juulil 2006 saatis parlamendi personali peadirektor kaebuse esitajale kirja, milles märkis, et
> „Personalieeskirjades*sätestatud tähtaja pikendamise taotluste suhtes, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik ei saa selle tähtaja jooksul vastata, kohaldatakse tavamenetlust, mille käigus teatatakse kaebuse esitajale, et*
> > *a) tema kaebust vaatavad läbi vastutavad teenistused ja*
> >
> > *b) ta saab vastuse esimesel võimalusel. Sellega seoses algab personalieeskirjade artikli 91 lõike 3 kohaselt Euroopa Kohtule kaebuse esitamise uus tähtaeg kaebuse sõnaselge rahuldamata jätmise otsuse kättesaamise kuupäevast.*
>
> *(...) Parlamendil on kindel poliitika vastata kõigile personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt esitatud kaebustele.*
>
> *Sellegipoolest on igal kaebuse esitajal, kes ei soovi oodata oma kaebusele põhjendatud vastust, loomulikult õigus esitada personalieeskirjades sätestatud neljakuulise tähtaja lõpus kaebus Euroopa Kohtule."*

Kaebuse esitaja kirjutas 4. augustil 2006 ametnikule, kelle peasekretär oli nimetanud tema kaebuse menetlemise eest vastutavaks isikuks, ja esitas täiendavad toetavad argumendid:

1. Kuigi avalikul konkursil PE/99/A nimetati edukatele kandidaatidele antavaks palgaastmeks A6, anti kaebuse esitajale ja neljale tema kolleegile palgaaste A\*6 (või uute personalieeskirjade palgaaste AD6), mis vastas nooremametikohtadele ega olnud seega kooskõlas nimetatud avalikul konkursil osalevatelt kandidaatidelt nõutud oskuste ja minimaalse kaheksa-aastase töökogemusega.
2. Palgaastmele A\*6 töölevõtmine põhines uute personalieeskirjade XIII lisa artiklis 12 sisalduva tabeli vääral tõlgendusel.
3. Parlament ei järginud enda korraldatud konkursiteadet.
4. Teisel konkursil (EPSO/A16/04) edukaks osutunud kandidaadid, kellelt nõuti vaid kolmeaastase töökogemuse tõendamist, määrati kaebuse esitajaga samale palgaastmele ja neile maksti seega kaebuse esitajaga sama palka, mis oli ebaõiglane.
5. Pärast otsuse tegemist anti ainult mõnele avaliku konkursi PE/99/A edukalt läbinud kandidaadile konkursiteates väljakuulutatud palgaaste. Kui kandidaadid, kes varem töötasid parlamendis ajutiste teenistujatena, paigutati ümber palgaastmele A\*10, siis teised kandidaadid, kellel ei olnud varasemaid töösuhteid parlamendiga või kes töötasid parlamendis ametnikena või muude lepingute alusel kui ajutised teenistujad, ei saanud seda palgaastet. Kandidaatide eespool kirjeldatud kohtlemine oli diskrimineeriv.
6. Kõigi avaliku konkursi PE/99/A edukalt läbinud kandidaatide erialast töökogemust ei võetud nõuetekohaselt arvesse selle palgaastme järgu kindlaksmääramisel, millele nad määrati. Eespool öeldut silmas pidades palusid kaebuse esitaja ja veel neli tema kolleegi parlamendil parandada olukorda, mida nad pidasid väga diskrimineerivaks.

Kaebuse esitaja kirjutas 14. detsembril 2006 halduspersonali juhtimise direktorile e-kirja ja teatas, et hoolimata i) asjaolust, et tema kaebuse esitamisest on möödunud seitse kuud, ja ii) parlamendi poliitikast vastata kõikidele kaebustele, ei ole ta saanud ühtegi uudist oma kaebuse võimalike järelmeetmete kohta. Kaebuse esitaja rõhutas ka, et:
> „ \[c\]võttes*arvesse juhatuse viimaseid otsuseid selles valdkonnas, (...) ei saa ma aru, et minu tagasinõudmine lisatakse uute personalieeskirjade kohaldamise vastasesse üldmenetlusse, mis on praegu Euroopa Kohtus* \[[(1)](#(1)){#Footnote1}\],*sest minu tagasinõudmine põhineb konkreetselt juhatuse 2006. aasta veebruari otsusel tõsta sama konkursi kahe kolleegi kategooriat ning seetõttu on see mõeldud nõudma kõigi nimekirjas olevate kandidaatide võrdset kohtlemist."*

Kaebuse esitaja esitas 15. detsembril 2006 ombudsmanile oma esialgse kaebuse ning selgitas 21. veebruaril 2007 oma esialgseid väiteid ja väiteid.

jaanuaril 2007 teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta ei ole saanud vastust 12. mai kaebusele ega 14. detsembri 2006. aasta e-kirjale.

Kaebuse esitaja väidab, et parlament:

1. jättis tema 12. mai 2006. aasta kaebusele vastamata; ja
2. ei täitnud kohaldatavaid eeskirju, kuna ei viinud teda üle palgaastmele A\*10 (või A6).

Selle väite toetuseks väidab kaebuse esitaja, et parlament uuendas kahte tema kolleegi samal konkursil.

Kaebuse esitaja palub Euroopa Parlamendil:

1. vastus tema 12. mai 2006. aasta kirjale;
2. Viige ta üle palgaastmele A\*10 (või A6).

Nõue
----

**Parlamendi arvamus**   

Parlamendi arvamuse võib kokku võtta järgmiselt.
*Kronoloogiline taust*   

veebruaril 2004 avaldas parlament avaliku konkursi PE/99/A palgaastmele A6. Pärast eespool nimetatud konkursi edukat läbimist nimetati kaebuse esitaja 1. oktoobril 2005 katseajal olevaks administraatoriks palgaastme A\*6 järgus 2.

Otsust kohaldati enne 1. maid 2004 ajutiste teenistujatena tööle võetud kolleegide suhtes, kes läbisid enne 1. maid 2004 avaldatud sisekonkursi või avaliku konkursi ning kes olid seejärel nimetatud sama kategooria ametnikeks, kuid madalamale palgaastmele kui see, kuhu nad oleks nimetatud enne 1. maid 2004. Seda kohaldati ka enne 1. maid 2004 ajutiste teenistujatena tööle võetud kolleegide võimalikele tulevastele ametnike ametisse nimetamistele, kui nad on edukalt läbinud enne seda kuupäeva avaldatud sisekonkursi või avaliku konkursi.

Kaebuse esitaja kirjutas 12. mail 2006 peasekretärile oma töölevõtmise palgaastme kohta. Kuigi see kiri esitati kaebusena vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2, sõnastati see tegelikult taotlusena vaadata läbi kaebuse esitaja halduslik seisund pärast otsusega loodud uut olukorda. Seetõttu käsitati seda kirja personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud kaebusena.

mail 2006 teatas parlament kaebuse esitajale, et tema taotlus edastati personali peadirektoraadi direktorile, järgides juhatuse poolt peasekretärile antud juhiseid uurida teisi võimalikke diskrimineerimisjuhtumeid, mis tulenevad uute personalieeskirjade kohaldamisest.

1. juulil 2006 määrati kaebuse esitaja „ametnikuks".

Peasekretäri esitatud vahearuande põhjal otsustas juhatus 13. novembril 2006 oodata ära otsused mitmetes Esimese Astme Kohtule esitatud kohtuasjades, mis käsitlevad uute personalieeskirjade tõlgendamist, enne kui teeb otsuse kaebuse esitaja kaebuse kohta.
*Parlamendi seisukoht kaebuse esitaja väidete ja väidete kohta*   

Avatud konkursi PE/99/A nimekirjas olevaid kolleege koheldi järgmiselt:

1. D., kes oli alates 1. juunist 2004 palgaastme A\*5 ajutine teenistuja, nimetati 1. juunil 2005 vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3 ametnikuks palgaastme A\*6 järgus 2.
2. R., kes oli alates 1. märtsist 2000 palgaastme B\*6 järku 2 kuuluv ametnik, määrati 1. oktoobril 2005 personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 alusel uude kategooriasse palgaastme A\*6 järku 2.
3. W., kes oli alates 1. novembrist 2002 ajutine teenistuja palgaastme A\*8 järgus 3, nimetati 1. mail 2005 ametnikuks palgaastme A\*6 järgus 2 ja määrati vastavalt otsusele alates sellest kuupäevast uuesti palgaastme A\*10 järgule 2.
4. N., kes oli alates 1. märtsist 1994 palgaastme AD 10 järgu 6 ajutine teenistuja, nimetati 1. septembril 2006 vastavalt otsusele sama palgaastme AD 10 järgu 6 ametnikuks.
5. S., kes oli alates 1. jaanuarist 1993 ametnik palgaastme B\*8 järgus 1, määrati 15. veebruaril 2005 personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel uude kategooriasse palgaastme A\*8 järgus 1.
6. L., kes oli alates 1. jaanuarist 1993 ametnik palgaastme B\*8 järgus 1, määrati 15. juulil 2005 personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel uude kategooriasse sama palgaastme A\*8 järgus 1.

Eelnevast järeldub, et avaliku konkursi PE/99/A nimekirja kantud kandidaadid määrati vastavalt järgmisele palgaastmele:

1. personalieeskirjade XIII lisa artiklis 12 ette nähtud üldreegel, mis näitab konkursil avaldatud palgaastme ja töölevõtmise palgaastme vastavust;
2. kui see on kohaldatav ja soodsam, siis personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikes 2 sätestatud erinorm (sama artikli lõiget 4 ei kohaldata avaliku konkursi suhtes);
3. vajaduse korral otsuses sätestatud erihinne.

Kahele kaebuse esitajaga samasse reservnimekirja kuuluvale ametnikule, kes olid ajutised töötajad enne 1. maid 2004, otsuse alusel palgaastme määramine või palgaastme muutmine ei saanud kujutada endast diskrimineerimist, kuna kaebuse esitaja ja need ametnikud ei olnud võrreldavas olukorras.

Lisaks märkis parlament sellega seoses, et neli tema kolleegi on esitanud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel sarnaseid kaebusi.

Võttes arvesse juhatuse 13. novembri 2006. aasta seisukohta, ei olnud kaebuse esitaja taotlust seega veel võimalik käsitleda. Neil asjaoludel ja ilma et see piiraks juhatuse edasisi otsuseid, kinnitati, et kaebuse esitaja nimetati ametisse kooskõlas personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikega 3 ning et tema puhul ei tuvastatud eeskirjade eiramist ega diskrimineerimist.

Kui Euroopa Kohtu lõplik otsus tühistaks tõlgenduse, millel põhines otsus kaebuse esitaja palgaastme kohta, parandaks parlament kõigi asjaomaste töötajate haldusolukorda.
**Kaebuse esitaja märkused**   

Kaebuse esitaja märkused võib kokku võtta järgmiselt.

Kõigepealt väljendas kaebuse esitaja pettumust selle üle, et parlament ei selgitanud otsuse tegemise põhjuseid. Ta rõhutas, et tema kaebus puudutab otsust ja asjaolu, et ainult kaks tema kolleegi, kes lisaks temale läbisid edukalt avaliku konkursi PE/99/A, viidi üle palgaastmele AD 10. Lisaks selgitas kaebuse esitaja, et ta ei rünnanud haldusakti, millega määrati talle ametnikuna ametisse asumise ajal tema palgaaste. Seoses selle õigusaktiga leiab kaebuse esitaja, et Euroopa Kohtule esitatud juhtum, mis käsitleb personalieeskirjade tõlgendamist parlamendi poolt, on probleemi lahendamiseks piisav. Euroopa Kohtu otsust nimetatud kohtuasjas kohaldatakse ka teiste sarnaste juhtumite suhtes, näiteks tema juhtumi suhtes. Parlamendi personaliosakond palus oma kolleegidel täiendavaid üksikmeetmeid mitte esitada. Seetõttu tugineb kaebuse esitaja oma lähenemisviisis parlamendile artikli 90 lõikele 2, mitte artikli 90 lõikele 1, kuigi see aspekt ei ole tema arvates tegelikult asjakohane.

Otsuse eesmärk on parandada Euroopa Parlamendi ametnike ja ajutiste töötajate diskrimineerivat kohtlemist. Parlament ei selgitanud aga kaebuse esitajale kordagi, millist diskrimineerimist tema kaks kolleegi, kes viidi üle palgaastmele A\*10, olid talunud. Seetõttu järeldab kaebuse esitaja, et eespool nimetatud otsus on meelevaldne ja subjektiivne ning sellest saavad kasu ainult mõned kandidaadid teiste kahjuks. Kokkuvõttes on tegemist uue diskrimineerimisjuhtumiga, mistõttu kaebuse esitaja ja neli tema kolleegi palusid parlamendil oma juhtumid läbi vaadata.

Konkursiteates viidati palgaastmele AD 10. Parlament tunnistas sõnaselgelt, et ta peaks andma kõigile edukatele kandidaatidele konkursiteate palgaastme (A6, mis vastab praegusele palgaastmele A\*10 või AD10). Kuid see oli nii ainult kahe kaebuse esitaja kolleegi puhul, kes pealegi ei olnud isegi samas olukorras: üks oli varem palgaastmel A\*8 ja teine palgaastmel A\*10. Teistele edukatele kandidaatidele määrati vastavalt parlamendi tõlgendusele personalieeskirjade kohta palgaaste A\*6. Kaebuse esitajal on samad teened ja õigused kui tema kolleegidel ning parlament peaks seetõttu andma talle ka palgaastme AD 10.

Lisaks kahtles kaebuse esitaja, kas otsuses võeti arvesse tema kahe kolleegi erilisi teeneid. Kaebuse esitaja ei usu, et parlament võttis arvesse asjaolu, et need kaks kolleegi töötasid parlamendis ajutiste teenistujatena. See oleks tema arvates ebaõiglane ja konkurentsiteates alusetu. Ametnike konkursid peaksid olema objektiivsed ja õiglased, mistõttu korraldatakse neid testide ja katsete abil ning nende suhtes kohaldatakse võrdse kohtlemise ning kandidaatide teenete ja oskuste hindamise kriteeriume. Ajutise lepingu puhul võib isiku valida isiklike vestluste põhjal, mis on oma olemuselt subjektiivsed ning võivad olla avatud soosingule, isiklikule mõjule ja mis tahes kallutatusele, näiteks kultuurilisele või keelelisele kuuluvusele.

Valdav enamik parlamendis arvuti- ja infotehnoloogia valdkonnas töötavatest ajutistest töötajatest on pärit piiriäärsetest riikidest, eelkõige prantsuskeelsetest riikidest. Sama kehtib ka kaebuse esitaja kahe kolleegi kohta, kes viidi üle palgaastmele AD 10. Seda võib seletada asjaoluga, et isiklikust ja ametialasest seisukohast on kindlasti lihtsam nõustuda ajutise lepinguga parlamendiga, kui inimene elab ELi institutsioonide lähedal ja räägib emakeelena parlamendi arvutiosakonnas kõige sagedamini kasutatavat keelt, nimelt prantsuse keelt. Juhtum on kindlasti väga erinev, kui inimene elab 2000 kilomeetri kaugusel ELi institutsioonidest ja peab oma elu radikaalselt muutma, et sõlmida tähtajaline ajutine leping. Statistika kinnitab seda nähtust ja võib anda ombudsmanile *ex officio* põhjuse sekkuda, et edendada kõigi ELi kodanike võrdsemat esindatust ja võrdseid võimalusi. Statistika on paljastavam välisettevõtete puhul, kellega parlament on sõlminud lepingu andmetöötluse valdkonnas parlamendi ruumides töötamiseks: prantsuskeelse personali osakaal on äärmiselt suur.

Lisaks küsib kaebuse esitaja, miks viidatakse otsuses üksnes üksikisikute varasemale kogemusele ajutiste töötajatena parlamendis, mitte kogu nende töökogemusele, sealhulgas näiteks kogemusele, mille nad on omandanud riiklike ametiasutuste ametnikena. Parlament väidab, et kaebuse esitaja ei ole samas olukorras kui kaks kolleegi, kelle palgaastet muudeti. Kaebuse esitaja nõustub eespool esitatuga tingimusel, et võetakse arvesse tema ametialast olukorda enne ametnikuna ametisse asumist. Ta rõhutab siiski, et ta on olnud oma kolleegidega samas olukorras alates ajast, mil temast sai avaliku konkursi PE/99/A edukas kandidaat. Juhatus oleks võinud otsustada, et kõik kandidaadid, kellel on rohkem kui 20-aastane kogemus*oliivitootjariikides,* liigitatakse ümber palgaastmele A\*10, mis oleks olnud kohaldatav üksnes kaebuse esitaja suhtes. See absurdne näide oleks sama meelevaldne kui otsus ümber hinnata ainult kaks kaebuse esitaja kolleegi ja mitte kõik kolleegid, kes on samas olukorras.

Seejärel märkis kaebuse esitaja, et parlament peaks olema näide võrdsest kohtlemisest, õiglusest ja võrdsetest võimalustest, mitte meelevaldsetest otsustest. On ilmne, et eespool nimetatud otsus oli meelevaldne, ebaõiglane ja diskrimineeriv. Lõpuks kahtleb kaebuse esitaja, kuidas on võimalik, et reservnimekirjas parematele ametikohtadele paigutatud kandidaadid said teistest sama nimekirja kandidaatidest madalama hinde.

Kaebuse esitaja järeldab, et otsusega loodud uus diskrimineeriv olukord ületab kaugelt väidetava (ja kaebuse esitajale teadmata) diskrimineerimise olukorra, mida ta kavatses lahendada. Konkursiteates välja kuulutatud palgaaste määrati ainult kahele kandidaadile ja täiesti meelevaldselt. Kaebuse esitaja ja veel neli kandidaati pidid nõustuma palgaastmega (AD 6), mis oli madalam kui väljakuulutatud palgaaste (AD 10), ning seega madalama palga ja vähemate töövõimalustega, ning seda kõike hoolimata asjaolust, et kõik nad olid kandidaadid, kes olid läbinud sama valikumenetluse ja põhjendanud nõuetekohaselt oma teeneid.

Otsus
-----

**1 Sissejuhatav märkus**   

1.1 Euroopa Ombudsman saab kaebuse esitaja tähelepanekutest aru, et ta tegi ettepaneku, et ombudsman võiks läbi viia omaalgatusliku uurimise üldises küsimuses, mis puudutab ELi kodanike esindatust ELi institutsioonide töötajate hulgas. Ombudsman märgib sellega seoses, et kaebuse esitaja viitab üldiselt andmetele, mis väidetavalt näitavad, et Euroopa Parlamenti töölevõtmine ei toimu võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

1.2 Ombudsman leiab, et tal ei ole piisavalt teavet, et arvata, et talle esitatud olukord võib kujutada endast süsteemset haldusomavoli. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et kaebuse esitaja tõstatatud uute küsimuste omaalgatuslik uurimine ei näi praegu olevat kasulik.
**2 Euroopa Parlamendi väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja artikli 90 kohasele kaebusele ja sellega seotud väitele**   

2.1 1. mail 2004 jõustus nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi "uued personalieeskirjad")[(2).](#(2)){#Footnote2} veebruaril 2006 otsustas Euroopa Parlamendi juhatus „parandada*ametnike ja ajutiste töötajate diskrimineerivat kohtlemist pärast uute personalieeskirjade jõustumist"* (edaspidi „otsus"). mail 2006 esitas kaebuse esitaja, kes oli edukalt läbinud avaliku konkursi PE/99/A ja töötas seejärel parlamendis, parlamendile personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud menetluse kohaselt kaebuse oma töölevõtmise palgaastme (AD 6) kohta ja palus parlamendil võtta tema juhtumit arvesse eespool nimetatud otsuse kohaldamisel[(3).](#(3)){#Footnote3}

Kaebuse esitaja väidab, et parlament ei vastanud tema 12. mai 2006. aasta kaebusele. Ta palub Euroopa Parlamendil sellele kirjale vastata.

2.2 Oma arvamuses märkis parlament kokkuvõtlikult, et ta i) nimetas kaebuse esitaja ametisse vastavalt uute personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3; ning ii) otsustas enne kaebuse esitaja kaebuse kohta otsuse tegemist oodata ära Esimese Astme Kohtu otsuse mitmetes uute personalieeskirjade tõlgendamist käsitlevates kohtuasjades[(4).](#(4)){#Footnote4}

2.3 Kõigepealt märgib ombudsman, et Euroopa Parlament ei saatnud kaebuse esitajale neljakuulise tähtaja jooksul sõnaselget vastust, olenemata personalieeskirjade artiklist 90, mida tuleks pidada kaebuse esitaja 12. mai 2006. aasta kirja suhtes kohaldatavaks.

2.4 Ombudsman tuletab seetõttu meelde, et ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on hea haldustava vastata talle personalieeskirjade artikli 90 alusel esitatud kaebustele[(5).](#(5)){#Footnote5} Sellega seoses märgib ombudsman rahuloluga, et vastavalt tema 3. juuli 2006. aasta kirjale „Euroopa*Parlamendil on kindel poliitika vastata kõikidele personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt esitatud kaebustele".*

2.5 Lisaks selgitas parlament käesoleva uurimise käigus, et kuigi kaebuse esitaja tugines oma 12. mai 2006. aasta kaebuses personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2, leidis parlament, et see kiri on esitatud artikli 90 lõike 1 alusel. Seetõttu otsustas ta 13. novembril 2006 oodata ära Esimese Astme Kohtu otsuse mitmetes uute personalieeskirjade tõlgendamist käsitlevates kohtuasjades, enne kui võtab kaebuse esitaja küsimuses seisukoha.

2.6 Parlamendi arvamuse kohaselt nimetati kaebuse esitaja ametisse vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3[(6).](#(6)){#Footnote6} Kui pädev kohus tühistab parlamendi tõlgenduse personalieeskirjade asjakohaste sätete kohta, parandab viimane kõigi asjaomaste töötajate haldusolukorda. Seetõttu mõistab ombudsman, et kui Euroopa Kohus peaks tühistama parlamendi tõlgenduse personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikest 3, parandab parlament ka kaebuse esitaja haldusolukorda.

2.7 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes sisuliselt, et ta on teadlik, et Euroopa Kohtu otsus on tema juhtumi suhtes kohaldatav. Seega võib järeldada, et kokkuvõttes ei ole kaebuse esitaja vastu sellele, et parlament ootab enne tema kaebuse kohta otsuse tegemist ära kohtu otsuse. Ombudsman on seetõttu seisukohal, et parlamendi selgitus selle kohta, miks ta ei ole kaebuse esitaja kaebusele veel vastanud, näib olevat mõistlik, ning leiab, et kaebuse selle aspekti edasine uurimine ei ole põhjendatud.
**3 Parlamendi väidetav eeskirjade eiramine ja sellega seotud nõue**   

3.1 Kaebuse esitaja väidab, et parlament ei järginud kohaldatavaid eeskirju, kuna ta ei viinud teda üle palgaastmele AD 10. Selle väite toetuseks väidab kaebuse esitaja, et parlament uuendas kahte tema kolleegi samal konkursil. Kaebuse esitaja väidab, et parlament peaks ta viima palgaastmele AD 10.

3.2 Oma arvamuses märkis parlament kokkuvõtlikult, et kaebuse esitaja ja tema viidatud kaks kolleegi ei ole võrreldavas olukorras.

3.3 Ombudsmani arvates kujutab kaebuse esitaja väide endast väidet otsusega põhjustatud diskrimineerimise kohta. Kaebuse esitaja sõnul määrati otsuses ainult kahele kaebuse esitaja kolleegile avaliku konkursi PE/99/A palgaaste AD 10. Kuid kaebuse esitaja läbis edukalt ka selle avaliku konkursi ja seetõttu oleks tulnud talle määrata palgaaste AD 10, mitte palgaaste AD 6, nagu lõpuks juhtus. Kaebuse esitajal ja parlamendil on seega avaliku konkursi PE/99/A laureaatide otsusega vastandlikud seisukohad seoses viimase kohtlemisega.

3.4 Ombudsman tuletab esiteks meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, kui kahte isikute kategooriat, kelle õiguslikest ja faktilistest asjaoludest ei ilmne olulist erinevust,[koheldakse erinevalt (7).](#(7)){#Footnote7}

3.5 Ombudsman tuletab meelde parlamendi avaldusi, et kaebuse esitaja viidatud kaks kolleegi olid enne 1. maid 2004 selle ajutised töötajad. Ombudsman mõistab seega parlamendi viiteid nii, et need vastavad hr W-le ja hr N-ile, kes olid parlamendi sõnul tema ajutised töötajad vastavalt alates 1. novembrist 2002 ja 1. märtsist 1994. Otsust kohaldades i) määras parlament W. palgaastme AD 8 järgust 3 palgaastme AD 10 järku 2; ning ii) jättis N-i palgaastme AD 10 järku 6.

3.6 1. oktoobril 2005 nimetas parlament kaebuse esitaja katseajal olevaks administraatoriks palgaastme AD 6 järgus 2 vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3. Sellega seoses märgib ombudsman, et W. ja N. nimetati ametnikeks vastavalt 1. mail 2005 ja 1. septembril 2006. Kaebuse esitaja ja tema kahe uue palgaastmega kolleegi ametisse nimetamine toimus seega ajal, mil uued personalieeskirjad juba kehtisid (alates 1. maist 2004).

3.7 Ombudsman märgib seega, et uute personalieeskirjade ja eelkõige selle XIII lisa artikli 12 lõike 3 kohaldamisel näib, et lisaks kaebuse esitajale oleks W. tulnud tööle võtta ka palgaastmele AD 6. Parlamendi sõnul oli W. ametnikuks nimetamise ajal ja alates 1. novembrist 2002 ajutine teenistuja, kes oli jõudnud palgaastme AD 8 järku 3. Seetõttu märgib ombudsman, et uute personalieeskirjade eespool nimetatud sätte alusel oleks W., kes erinevalt kaebuse esitajast juba töötas parlamendis ajutise teenistujana, saanud parlamendilt ilmselt madalama palgaastme kui see, mis tal juba oli. Seetõttu mõistab ombudsman, et otsuse eesmärk oli parandada olukorda, mida võib põhjendatult pidada ebaõiglaseks.

3.8 Lisaks märgib ombudsman, et hr N-i töölevõtmise kuupäev oli 1. september 2006. Parlamendi sõnul oli N alates 1. märtsist 1994 ajutine teenistuja ja oli ametnikuks nimetamise ajal jõudnud palgaastme AD 10 järku 6. Ombudsman märgib seega, et uute personalieeskirjade alusel oleks N., kes erinevalt kaebuse esitajast juba töötas parlamendis ajutise teenistujana, saanud parlamendilt ilmselt madalama palgaastme kui see, mis tal juba oli[(8).](#(8)){#Footnote8} Seetõttu mõistab ombudsman, et otsuse eesmärk oli ka selle ebaõiglase olukorra parandamine.

3.9 Parlamendi ja kaebuse esitaja sõnul avaldati avatud konkurss PE/99/A palgaastmele A6 (mis vastab uutes personalieeskirjades palgaastmele AD 10). Sellega seoses märgib ombudsman siiski, et pärast avaliku konkursi avaldamist (12. veebruaril 2004) muudeti uute personalieeskirjadega (mis jõustusid 1. mail 2004) selle avaliku konkursi palgaastmeks AD 10 asemel AD 6. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et kuna mõned edukad kandidaadid töötasid juba parlamendis A-kategooria ajutiste teenistujatena ja nende palgaastmed olid kõrgemad kui uuel palgaastmel AD 6, otsustas parlament viia nad üle konkursiteate algsele palgaastmele AD 10 ja seega minimeerida personalieeskirjade jõustumise negatiivset mõju nendele kandidaatidele.

3.10 Otsuse eesmärk oli "parandada*ametnike ja ajutiste töötajate diskrimineerivat kohtlemist pärast uute personalieeskirjade jõustumist".* Sellega seoses märgib ombudsman, et i)*ametnike* puhul nähti otsuses ette, et 1.*mail 2004 hüvitist saanud ametnikud määratakse nende palga alusel uuele palgaastmele või -järgule;* ning ii)*"ajutiste töötajate"* osas nähti otsusega ette "enne*1. maid 2004 ajutiste töötajatena tööle võetud kolleegide uue palgaastme ja -järgu kindlaksmääramine ning enne 1. maid 2004 avaldatud sisekonkursi või avaliku konkursi edukas läbimine ning seejärel sama kategooria ametnikena ametisse nimetamine madalamale palgaastmele kui see, kuhu nad oleks nimetatud enne 1. maid 2004".* Samuti kavatses*parlament „kohaldada seda lähenemisviisi enne 1. maid 2004 ajutiste teenistujatena tööle võetud kolleegide edaspidiste ametnikena ametisse nimetamiste suhtes pärast enne seda kuupäeva avaldatud sisekonkursi või avaliku konkursi edukat läbimist".* Lisaks nähti otsusega ette,*et „parlamendi peasekretär uurib võimalust, et minevikus võisid eksisteerida muud samalaadsed diskrimineerivad asjaolud, mille puhul sarnased õiguskaitsevahendid võivad olla personalieeskirjade sätete kohaselt õigustatud ja vastuvõetavad (...)".*

3.11 Otsuse eesmärk oli seega parandada olukordi, mida võib uute personalieeskirjade jõustumise tõttu pidada parlamendi teatavate töötajate kategooriate suhtes ebaõiglaseks[(9).](#(9)){#Footnote9} Kaebuse esitaja ei olnud aga parlamendi ametnik, kes sai 1. mail 2004 hüvitist, samuti ei võtnud parlament teda enne seda kuupäeva tööle ajutise teenistujana. Parlamendi seisukoht, et kokkuvõttes ei saa kaebuse esitaja ja tema kahe kolleegi olukorda võrrelda, tundub seega mõistlik. Lisaks leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei esitanud käesoleva uurimise käigus ühtegi argumenti, mis näitaks, et ta oli otsuse kohaldamisel oma kahe kolleegiga sarnases olukorras. Ombudsman ei tuvasta seega parlamendi haldusomavoli seoses väitega, et parlament ei järginud kohaldatavaid eeskirju, kuna ei viinud kaebuse esitajat üle palgaastmele AD 10. Seetõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et parlament peaks ta otsusega seoses kõrgemale palgaastmele AD 10.
**4 Kokkuvõte**   

4.1 Punktis 2.7 esitatud põhjustel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väide, et parlament ei vastanud tema 12. mai 2006. aasta kaebusele ja sellega seotud väitele, ei ole põhjendatud.

Punktis 3.11 esitatud põhjustel ei tuvasta ombudsman parlamendi haldusomavoli seoses kaebuse esitaja väitega, et parlament ei järginud kohaldatavaid eeskirju, kuna ei viinud teda üle palgaastmele AD 10. Seetõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et parlament peaks ta otsusega seoses kõrgemale palgaastmele AD 10.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Euroopa Parlamendi presidenti teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

*** ** * ** ***

[(1)](#Footnote1){#(1)} Ombudsman mõistab Euroopa Kohut.

[(2)](#Footnote2){#(2)} ELT 2004, L 124, lk 1.

[(3)](#Footnote3){#(3)} Uute personalieeskirjadega nähti *muu hulgas* ette erinev palgaastmete ja vastavate palkade süsteem. Üleminekuperioodil 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006 nähti uute personalieeskirjadega ette palgaastmed A\*. Lihtsustamise eesmärgil kasutab ombudsman käesolevas otsuses alates 1. maist 2006 uute personalieeskirjadega ette nähtud vastavat palgaastmete süsteemi (AD palgaastmed).

[(4)](#Footnote4){#(4)} Ombudsman mõistab parlamendi viiteid nii, et need vastavad kohtuasjadele T-47/05: *Pilar Ange Serrano jt vs. parlament* ja T-58/05: *Centeno Mediavilla jt vs. komisjon.* Ombudsman märgib, et Esimese Astme Kohus tegi otsuse viimati nimetatud kohtuasjas 11. juulil 2007 ning et apellandid *Centeno Mediavilla jt* esitasid 28. septembril 2007 Euroopa Kohtule apellatsioonkaebuse (kohtuasi C-443/07 P).

[(5)](#Footnote5){#(5)} Vt sellega seoses ombudsmani otsuse (kaebuse 2227/2004/MF kohta) (kättesaadav aadressil [http://www.ombudsman.europa.eu)](http://www.ombudsman.europa.eu) punkti 1.7, milles märgitakse, et „*(...) oma otsustes kaebuste 1479/99/(OV)MM ja 729/2000/OV kohta leidis ombudsman, et ametisse nimetava asutuse hea haldustava on anda selgesõnaline vastus ühenduse töötajate poolt personalieeskirjade artikli 90 alusel esitatud kaebustele. Lisaks märkis ta, et kui ametisse nimetav asutus või ametiisik seda ei tee, kaitseb asjaomast isikut edasise viivituse eest reegel, et vastamata jätmine kujutab endast eitavat otsust. Ombudsmani arvates on selle eeskirja eesmärk pakkuda ametnikule õiguskaitsevahendit, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik ei anna sõnaselget vastust, kuid ei luba ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul hea halduse põhimõtete järgimise kohustusest kõrvale kalduda. (...)*".

[(6)](#Footnote6){#(6)} Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 on sätestatud, et „\[a\]metnikud,*kes on kantud sobivate kandidaatide nimekirja enne 1. maid 2006 ja kes võetakse tööle ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006,:*
> *- kui nimekiri on koostatud A\*-, B\*- või C\*-kategooria kohta, määratakse kandidaadile konkursil avaldatud palgaaste;*
>
> *- kui nimekiri on koostatud A-, LA-, B- või C-kategooria kohta, liigitada vastavalt järgmisele tabelile:*
> > *Konkursi A/LA8 palgaaste \[* vastab\]*töölevõtmise palgaastmele A\*5;*
> >
> >
> > *Konkursi A/LA7 ja A/LA6*palgaaste \[*vastab\] töölevõtmise palgaastmele A\*6;*
> >
> >
> > *Konkursi A/LA5 ja A/LA4*palgaaste \[*vastab\] töölevõtmise palgaastmele A\*9 (...)".*

[(7)](#Footnote7){#(7)} Esimese Astme Kohtu 17. juuli 1997. aasta otsus kohtuasjas T-211/95: *Petit-Laurent vs. komisjon* (EKL AT 1997, lk I-A-21 ja II-57, punkt 56).

[(8)](#Footnote8){#(8)} Kuigi ta märgib, et parlament ei viidanud oma arvamuses uute personalieeskirjade XIII lisa artiklile 13, juhib ombudsman tähelepanu sellele, et selle artikli kohaselt:
> „Ametnikud,*kes on kantud sobivate kandidaatide nimekirja enne 1. maid 2006 ja kes võetakse tööle pärast seda kuupäeva, liigitatakse vastavalt järgmisele tabelile:*
>
> *Konkursi A/LA8 \[* või*\] A\*5 \[* vastab*\] töölevõtmise palgaastmele AD5;*
>
>
> *Konkursi A/LA7 ja A/LA6 \[* või*\] A\*6 \[* vastab*\] töölevõtmise palgaastmele AD6 (...)".*

[(9)](#Footnote9){#(9)} Või anomaalne*ja diskrimineeriv* (vt selle kohta ombudsmani otsus juhtumi 707/2005/MF kohta, kättesaadav aadressil [http://www.ombudsman.europa.eu).](http://www.ombudsman.europa.eu)