Strasbourg, 18. aprill 2008

Lugupeetud hr S.

augustil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses avaliku konkursiga EPSO/AD/5/05.

6. novembril 2006 edastasin Teie kaebuse EPSO direktorile ja palusin EPSO-l esitada oma arvamus. EPSO saatis oma arvamuse prantsuse keeles 22. veebruaril 2007 ja esitas selle ingliskeelse tõlke 23. aprillil 2007. Edastasin Teile ingliskeelse tõlke, kutsudes Teid üles esitama märkusi. Teilt ei ole tähelepanekuid saadud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AD/5/05, mille korraldas EPSO ja mille eesmärk oli moodustada reservnimekiri tõlkevaldkonna keeleadministraatorite töölevõtmiseks, kelle põhikeel on tšehhi keel (1).

EPSO teatas 1. juunil 2006 kaebuse esitajale, et ta ei saavutanud kirjaliku katse c eest nõutavat punktisummat ega saanud seetõttu konkursi järgmistes etappides osaleda. Kirjalik katse c koosnes Euroopa Liidu tegevust käsitleva üldteksti tõlkest kaebuse esitaja esimesest kohustuslikust lähtekeelest (inglise keel) tema põhikeelde (tšehhi keel). Testi hinded olid skaalal 40 punkti ja minimaalne nõutav punktisumma 20 punkti.

Sama päeva, 1. juuni 2006. aasta e-kirjas palus kaebuse esitaja EPSO eespool nimetatud otsuse uuesti läbi vaadata. Ta märkis, et ta on lõpetanud Praha Karli ülikooli ja tema peamised õppeained on inglise keel ja tšehhi keel (lingvistika, kirjandus ja metoodika). Ta märkis ka, et Tšehhi kohus nimetas ta inglise keele kohtutõlgiks. Seetõttu järeldas ta, et tal on eespool nimetatud ametikoha jaoks nõutav keeleoskus.

EPSO vastas kaebuse esitaja 6. juuni 2006. aasta kirjale 30. juuni 2006. aasta kirjaga järgmiselt:

Iga kandidaadi kirjalikku testi parandati vähemalt kahe markeriga, kes oskasid suurepäraselt sihtkeelt ja oskasid hästi lähtekeelt.

- Testid ja katsed hinnati vastavalt valikukomisjoni koostatud üksikasjalikele suunistele. Iga vea või tegematajätmise eest ja sõltuvalt selle tõsidusest arvati maksimaalsest punktide arvust, mida võidi anda, maha teatav arv punkte.

- Valikukomisjon kontrollis, kas testide ja katsete suhtes kohaldati korrektsioonikriteeriume õigesti, võttis arvesse markerite märkusi ja tähelepanekuid ning määras seejärel kindlaks antava punktisumma.

- Valikukomisjon kontrollis uuesti kaebuse esitaja kirjalikku katset c ja veendus, et selle hindamisel ei ole tehtud viga. Selle põhjal kinnitas ta kaebuse esitaja kriteeriumile c antud punktisummat.

- Valikukomisjoni otsus põhines tema hinnangul, et kaebuse esitaja katsedokument sisaldas järgmist:

i) originaalteksti tõsised vääritimõistmised;

ii) stiil, mis ei vastanud ELi standarditele;

iii) originaalteksti mitme lõigu ebaõige tõlge sihtkeelde; ja

iv) mõned väiksemad väljajätmised, samuti grammatika- ja kirjavahemärgivead.

- Kaebuse esitaja palvel edastas valikukomisjon talle tema kirjaliku katse c märgistamata koopia koos selle katse hindamislehega.

Hindamislehe kohaselt lähtus valikukomisjon kandidaatide tulemuste hindamisel järgmistest kriteeriumidest:(2)

„● Lähtekeele ja lähteteksti mõistmine

Teksti mõistmine / oskus tekstist aru saada ja sellega tegeleda

Teksti sidusus ja struktuur

Loogilise mõtlemise oskus seoses keeruliste lõikude tõlkimisega

● Sihtkeele käsklus

- Selgus, täpsus, lühidus

- Stiil, esitlus".

Lisaks sisaldab hindamisleht jaotises „Üldhindamine” mõlema eespool nimetatud hindamiskriteeriumide rühma kohta viit lahtrit, mis vastavad teatavatele punktidele ja järgmistele üldistele hindamistele: suurepärane, väga hea, hea, vastuvõetav ja ebapiisav. Seoses kaebuse esitaja testiga c märkis valikukomisjon hindamiskriteeriumide mõlema rühma puhul väikseima kastikese (ei saanud piisavalt < 20 punkti). Antud hinne oli 0,25 punkti 40st.

Hindamislehe osa „Kirjalik hinnang” koosnes viiest kirjalikust hinnangust, millest ühe võib märgistada. Seoses kaebuse esitaja testiga c valis valikukomisjon madalaima hinnangu, milles oli märgitud: "Ebapiisav katsedokument, mis ei vasta konkursi ülesannete laadi ja tasemega seotud nõuetele."(3)

Kaebuse esitaja kordas 10. juuli 2006. aasta kirjas põhimõtteliselt põhjusi, mida ta mainis juba oma 1. juuni 2006. aasta e-kirjas EPSO-le ja mille tõttu ta pidas end kõnealusele ametikohale parimaks kandidaadiks. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja oma hariduslikule taustale, töökogemusele tõlkija ja kohtutõlgina ning pidevale kutsealasele koolitusele. Sellega seoses märkis ta, et on üsna mõeldamatu, et ta sellise eksami läbi kukub, ning et ta ei saa nõustuda sellega, et ta oleks võinud teha grammatilisi ja kirjavahemärke puudutavaid vigu. Ta palus veel kord lasta oma testi korrektuuri teha veel kahel sõltumatul markeril ja hinnata seda ilma eelarvamuste ja soosikluseta. Kaebuse esitaja lisas, et tema arvates ei ole piisav saada oma tšehhikeelse tõlke koopiat, saamata samal ajal originaalteksti koopiat lähtekeeles (4) ja "väidetavate vigade üksikasjalikku kirjeldust". Samuti leidis ta, et prantsuskeelse hindamislehe saamine ei ole piisav, kui EPSO ja tema suhtluskeel on inglise keel.

EPSO rõhutas oma 27. juuli 2006. aasta vastuses peamiselt asjaolu, et kaks sõltumatult töötavat markerit vaatasid kaebuse esitaja katsedokumendi üksikasjalikult läbi, kohaldades täpselt samu kriteeriume, mida kasutatakse kõigi teiste kandidaatide puhul, ning hindasid seda nii üksikute vigade kui ka üldise kvaliteedi osas, pidades silmas sihtrühma.

1. augustil 2006 esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Ta oli seisukohal, et EPSO vastused tema eespool nimetatud kirjadele ei olnud piisavad. Ta viitas veel kord oma hariduslikule taustale ja töökogemusele ning rõhutas, et tema testis ei ole puudusi ega grammatilisi ja/või kirjavahemärke. Ta kordas ka, et prantsuskeelsel hindamislehel on tema jaoks vähe väärtust, ning märkis, et see ei sisalda mingil juhul asjakohaseid üksikasju.

Seetõttu esitas kaebuse esitaja järgmised väited:

(1) EPSO otsus ta eespool nimetatud konkursilt välja jätta on vale.

(2) EPSO ei põhjendanud sisuliselt tema konkursilt kõrvaldamist.

Kaebuse esitaja esitas ka järgmised väited:

(1) EPSO peaks tema kirjalikku katset c uuesti hindama ja ta suulisele katsele lubama.

(2) EPSO peaks talle esitama sisulised põhjused, miks ta konkursilt kõrvale jäeti.

Nõue

EPSO arvamus

EPSO võttis oma arvamuses kokku käesoleva etteheite aluseks olevad asjaolud. Lisaks märkis ta, et käesoleva konkursi katsete hindamisel tugines valikukomisjon hindajatele (markeritele), kellel olid kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused. Võimaldamaks neil oma tööd nõuetekohaselt teha, andis juhatus markeritele juhiseid töömeetodite kohta, mida kohaldati kõigi dokumentide suhtes ja mille eesmärk oli tagada, et kõiki kandidaate võrreldakse õiglaste ja ühtsete kriteeriumide alusel. Iga katset hindasid vähemalt kaks markerit, kes töötasid koopiatega, millel ei olnud kandidaatide nimesid.

Seejärel märkis EPSO, et konkursikomisjon võttis kaebuse esitaja katsedokumenti hinnates teadmiseks kahe markeri hinnangud ja märkused, kusjuures mõlemad tuvastasid palju vigu, mis olid seotud originaalteksti puuduliku mõistmisega, tõlkevigade, mõttetute lõikude, stilistiliste vigade, selguse puudumise ja mõningate väljajätmistega. Pärast seda, kui komisjon oli kontrollinud, kas markerid on asjakohaseid kriteeriume nõuetekohaselt kohaldanud, andis ta katse eest numbrilise hinde ning andis ülevaate oma hinnangust lähtekeelest ja lähtetekstist arusaamise taseme (1. kriteerium) ning sihtkeele valdamise taseme (2. kriteerium) kohta. Siiski ei kirjutanud ta kaebuse esitaja katsedokumendile ühtegi märkust. Tema hinnang tervikuna oli esitatud ainult lõpliku hindamise lehel.

EPSO selgitas täiendavalt, milliseid oskusi hinnati hindamislehe kriteeriumide 1 ja 2 alusel, nagu on kokkuvõtlikult esitatud eespool lehekülgedel 2 ja 3, ning märkis, et kaebuse esitaja sooritust peeti iga kriteeriumi puhul ebapiisavaks (mis tähendab, et punktisumma oli alla 20).

EPSO märkis ka, et konkursse käsitleva kohtupraktika (5) kohaselt on numbrilise punktisumma teatamine ja valikukomisjoni hindamislehe saatmine piisav selgitus negatiivse mõjuga otsuse tegemiseks. Selline selgitus ei rikkunud tagasilükatud kandidaatide õigusi. Ta teavitas neid nende soorituse kohta tehtud väärtushinnangust ja võimaldas neil näha, et nad ei saanud asjaomases konkursiteates konkursi järgmisse etappi lubamise künnisena kindlaks määratud arvu punkte.

Lisaks kordas EPSO, et kandidaadi soorituse hindamisel ei kirjutanud valikukomisjon kandidaadi skripti kohta märkmeid ega parandusi, vaid esitas oma märkused üksnes hindamislehe kaudu. Sellega seoses viitas EPSO Esimese Astme Kohtu praktikale ja Euroopa ombudsmani otsustele, mille kohaselt ei olnud haldusnõukogu kohustatud kirjutama oma märkusi kandidaadi hindamise kohta tema katsedokumendile (6). EPSO ei saanud seega esitada kaebuse esitajale loetelu vigadest ja väljajätmistest, mida ta oli teinud, kuna sellist dokumenti ei olnud olemas.

EPSO lisas, et valikukomisjon võttis enne tema kirjaliku katse c läbivaatamist hoolikalt arvesse kõiki kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi. Komisjon leidis siiski, et algselt antud punktide arv vastas tõepoolest ebapiisavale kvaliteeditasemele (võrreldes selle ametikoha nõudmistega, mille jaoks konkurss korraldati). Lisaks kinnitas EPSO kaebuse esitajale, et ei ole tehtud inimlikku viga, kui hagejat tulemustest teavitavasse kirja kopeeriti ameti märk. Oma katsedokumendi läbivaatamisel ei näinud konkursikomisjon põhjust seda uuesti märkida, kuna seda oli juba kaks korda anonüümselt hinnatud, nagu ka kõigi teiste kandidaatide katseid.

Seoses kaebuse esitaja väidetega, et ta on kõnealusele ametikohale kõige sobivam kandidaat, juhtis EPSO tähelepanu sellele, et konkursil osalevad paljud kandidaadid, kes konkureerivad piiratud arvule ametikohtadele. Lisaks on valikukomisjoni ülesanne hinnata iga kandidaadi tulemusi võrreldes teiste kandidaatide tulemustega, et koostada nimekiri parimatest kandidaatidest. Selle võrdleva hindamise käigus ei sea komitee kahtluse alla üksikute kandidaatide kutseoskusi. Konkurss ei ole sama, mis sobivustest, ning kandidaadi poolt konkursil saadud hinne põhineb tema sooritusel sellel päeval. Seevastu kandidaadi veendumus, et ta on hästi toiminud, peegeldab pigem tema enda muljet kui seda, kuidas ta tegelikult tegutses. Lisaks tuleb sooritust igal juhul võrrelda kõigi teiste kandidaatide sooritustega. EPSO lisas, et kandidaadi enesehindamine ei näita, et juhatus on teinud hindamisvea, ning viitas sellega seoses kohtuasjale T-53/00 Angioli vs. komisjon (7).

EPSO märkis kokkuvõtteks, et ta esitas kaebuse esitajale piisavad selgitused valikukomisjoni otsuse kohta seoses tema testiga c, esitades i) teate selle testi eest saadud numbrilise punktisumma kohta; ii) kriisilahendusnõukogu hindamislehel sisalduv lisateave; ning iii) 30. juuni 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale esitatud täiendavad selgitused. EPSO sõnul ei ole konkursikomisjoni ülesanne teha kindlaks, kui tõsised või olulised on iga kandidaadi vead ja tegematajätmised, nagu nõutakse akadeemilise eksami puhul. Lisaks ei saa kriisilahendusnõukogu sellist teavet esitada, kuna tal puudub pädevus võtta endale ülesandeid väljaspool oma pädevust, milleks on töötajate valimine institutsioonide vajaduste rahuldamiseks.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Otsus

1 Väidetavalt ekslik otsus kõrvaldada kaebuse esitaja konkursilt ja sellega seotud väide

1.1 Kaebuse esitaja osales tõlkevaldkonna keeleadministraatorite avalikul konkursil EPSO/AD/5/05, mille põhikeel oli tšehhi keel. Ta ei läbinud kirjalikku katset c, mille käigus pidid kandidaadid tõlkima inglise keelest tšehhi keelde Euroopa Liidu tegevust käsitleva üldteksti. Kaebuse esitaja sai testis c 0,25 punkti 40st (pass-mark 20).

Kaebuse esitaja väitis, et EPSO otsus ta konkursilt kõrvaldada oli vale, ning väitis, et EPSO peaks tema kirjalikku katset c uuesti hindama ja ta suulisele katsele lubama.

Oma väite toetuseks mainis ta oma hariduslikku tausta, töökogemust tõlkija ja kohtutõlgina ning pidevat kutsealast koolitust. Eespool öeldut arvesse võttes leidis ta, et ta on eespool nimetatud ametikohale parim kandidaat. Samuti keeldus ta aktsepteerimast, et ta oleks võinud teha grammatilisi ja kirjavahemärke.

1.2 EPSO selgitas oma arvamuses üksikasjalikumalt selgitust, mille ta oli kaebuse esitajale esitanud oma varasemates vastustes. Ta selgitas, et iga testi hindas vähemalt kaks markerit, kes töötasid koopiatega, millel ei olnud kandidaatide nimesid. Hindajatel olid kõik oma tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused ja nad kohaldasid kõikide katsedokumentide parandamisel valikukomisjoni juhiseid töömeetodite kohta, tagades seeläbi, et kõiki kandidaate võrreldi õiglaste ja ühtsete kriteeriumide alusel.

Seejärel märkis EPSO, et valikukomisjon võttis teadmiseks kaebuse esitaja testi c hinnanud kahe markeri hinnangud ja märkused ning kontrollis, kas nad kohaldasid asjakohaseid kriteeriume nõuetekohaselt. Selle alusel andis komisjon katse eest numbrilise hinde ja märkis iga kasutatud kriteeriumi kohta lõplikul hindamislehel oma hinnangu kaebuse esitaja katsele c. Kaebuse esitaja tulemuslikkust peeti iga kriteeriumi puhul ebapiisavaks ja seetõttu ei saavutanud ta nõutavat punktisummat.

Seoses kaebuse esitaja veendumusega, et ta on ametikohale kõige sobivam kandidaat, märkis EPSO, et selline veendumus kajastab pigem kandidaadi enda muljeid kui seda, kuidas ta tegelikult töötas. Konkursil konkureerivad aga paljud kandidaadid piiratud arvule ametikohtadele ning valikukomisjoni ülesanne on hinnata iga kandidaadi tulemusi võrreldes teiste kandidaatide tulemustega. Saadud hinne põhineb kandidaadi sooritusel sellel päeval. EPSO lisas, et kandidaadi enesehindamine ei näita, et juhatus on teinud hindamisvea, ning viitas asjakohasele kohtupraktikale (8).

Lõpuks juhtis EPSO tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja katsedokument vaadati läbi, kuid konkursikomisjon ei näinud põhjust seda uuesti märkida, sest seda oli juba kaks korda anonüümselt hinnatud, nagu ka kõigi kandidaatide katseid.

1.3 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja tugines oma väites peamiselt kahele elemendile. Esiteks on kaebuse esitaja veendunud, et arvestades tema hariduslikku tausta, töökogemust ja pidevat kutsealast koolitust, on ta parim kandidaat tšehhi keele tõlkija ametikohale. Teiseks on kaebuse esitaja veendunud, et tema testis ei esinenud puudusi ega grammatilisi ja/või kirjavahemärke.

1.4 Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, et vastavalt ühenduse kohtute kohtupraktikale väljendab valikukomisjoni hinnang kandidaadi teadmiste ja võimete hindamisele väärtushinnangut ning on osa valikukomisjoni ulatuslikust kaalutlusõigusest (9). Ühenduse kohtud võivad kontrollida, mil määral olid apellatsiooninõukogu väärtushinnangud kandidaadi soorituse kohta testis põhjendatud, ainult i) apellatsiooninõukogu menetlust reguleerivate eeskirjade selge rikkumise korral; ii) ilmse vea või võimu kuritarvitamise korral; või iii) kui andmekaitsenõukogu on ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire (10).

Ombudsman leiab, et tema enda läbivaatamine käesoleva kaebuse raames peaks põhinema samal lähenemisviisil. Ombudsman märgib ka, et käesoleva juhtumi puhul ei esitanud kaebuse esitaja tõendeid selle kohta, et mõni eespool nimetatud olukordadest oleks aset leidnud.

1.5 Lisaks, nagu EPSO on märkinud, ei tõenda kandidaadi enesehindamine, et valikukomisjon on teinud hindamisvea (11).

1.6 Sellises olukorras ei ole kaebuse esitaja veendumus, et arvestades tema hariduslikku tausta, töökogemust ja erialast koolitust, oli ta kõnealusele ametikohale parim kandidaat, iseenesest piisav, et toetada tema väidet, et EPSO otsus ta konkursilt kõrvaldada oli ekslik, ega sellega seotud väidet. Lisaks vaatas valikukomisjon kaebuse esitaja testi kooskõlas konkursiteatega (12) läbi. Ombudsman ei ole aga teadlik ühestki eeskirjast, mis nõuaks, et valikukomisjon annaks katsete läbivaatamisel tegelikult erinevaid punkte. Seetõttu ei tuvasta ombudsman selles osas ühtegi haldusomavoli juhtumit.

2 Kaebuse esitaja konkursilt kõrvaldamise väidetav sisuline põhjendamata jätmine ja sellega seotud väide

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei põhjendanud sisuliselt tema konkursilt kõrvaldamist, ning nõudis, et EPSO põhjendaks seda talle.

Kaebuse esitaja viitas vastustele, mille ta sai EPSO-lt 30. juunil 2006 vastusena oma 6. juuni 2006. aasta kirjale. EPSO kinnitas oma testi c eest saadud punktisumma põhjendusel, et valikukomisjon kontrollis seda testi uuesti ja veendus, et selle hindamisel ei ole vigu tehtud. EPSO teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et apellatsiooninõukogu otsus põhines järgmistel vigadel kaebuse esitaja testis c: i) originaalteksti tõsised vääritimõistmised; ii) stiil, mis ei vastanud ELi standarditele; iii) originaalteksti mitme lõigu ebaõige tõlge sihtkeelde; ning iv) mõned väiksemad väljajätmised, samuti grammatika- ja kirjavahemärgivead. EPSO edastas kaebuse esitajale ka testi märgistamata koopia koos hindamiskomisjoni hindamislehega, mis oli koostatud prantsuse keeles (13). Viimase aspekti kohta väitis kaebuse esitaja eelkõige, et prantsuskeelsel hindamislehel on tema jaoks vähe väärtust, ning märkis, et tema EPSOga peetava kirjavahetuse keel on inglise keel.

2.2 EPSO leidis oma arvamuses, et ta esitas kaebuse esitajale piisavad selgitused valikukomisjoni otsuse kohta seoses tema testiga c, esitades i) teate testi eest saadud numbrilise punktisumma kohta; ii) hindamislehel sisalduv lisateave; ning iii) täiendavad selgitused, mis sisalduvad EPSO 30. juuni 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale.

EPSO märkis ka, et EPSO konkursse käsitleva ühenduse kohtute praktika kohaselt on numbrilise punktisumma teatamine ja hindamiskomisjoni hindamislehe saatmine piisav selgitus negatiivse otsuse põhjendamiseks, ning lisas, et konkursikomisjoni ülesanne ei ole kindlaks teha, kui tõsised või olulised on iga kandidaadi vead ja tegematajätmised. EPSO viitas ka Esimese Astme Kohtu praktikale ja Euroopa Ombudsmani otsustele, mille kohaselt ei ole haldusnõukogu kohustatud kirjutama oma märkusi kandidaadi hindamise kohta tema katsedokumendile (14).

EPSO jõudis järeldusele, et seetõttu ei ole tal võimalik täita kaebuse esitaja nõuet, et talle esitataks vigade ja väljajätmiste loetelu, kuna sellist dokumenti ei ole olemas.

2.3 Ombudsman märgib, et kaebuse see aspekt puudutab peamiselt kandidaatide juurdepääsu teabele, mis näitab valikukomisjoni poolt tõlkijate konkurssidel tuvastatud vigade tõsidust ja ulatust.

Seda küsimust on juba käsitletud ombudsmani uurimises kaebuse 674/2004/(MF)PB kohta. Selles kohtuasjas esitatud soovituse projektis märkis ombudsman muu hulgas järgmist:

(1) kandidaatidele valikukomisjoni lõpliku hindamislehe koopia andmine võib olla piisav märk valikukomisjoni hinnangust seoses vigade ja puudustega, mille ta tuvastas kandidaadi eksamidokumendis;

(2) kui ameti koostatud hindamisleht käsitleb tõlketesti (nagu käesoleval juhul), peab see andma teavet mitte ainult ameti poolt kandidaadi töös tuvastatud vigade või puuduste liikide, vaid ka raskusastme ja ulatuse kohta, tekitamata siiski ametitele põhjendamatut halduskoormust (15);

(3) "... arvestades konkursikomisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust kandidaatide soorituste hindamisel testidel ja katsetel, ei ole konkursikomisjonil juriidilist ega hea halduse põhimõtetest tulenevat kohustust esitada kandidaatidele üksikasjalikku arvamust konkreetsete tuvastatud vigade või puuduste kohta"(16);

(4) Esimese Astme Kohus on leidnud, et "[---] konkursikomisjonilt ei saa nõuda, et ta kandidaadi katsel mittesaavutamist põhjendades täpsustaks, milliseid kandidaadi vastuseid peeti ebapiisavateks, ega selgitaks, miks neid vastuseid peeti ebapiisavateks".(17)

2.4 Eespool öeldut silmas pidades vaatas ombudsman läbi hindamislehe, mille EPSO saatis kaebuse esitajale. Ta märgib, et selle hindamislehe kohaselt tugines valikukomisjon tema testi c hindamisel järgmistele kriteeriumidele:(18)

„● Lähtekeele ja lähteteksti mõistmine

Teksti mõistmine / oskus tekstist aru saada ja sellega tegeleda

Teksti sidusus ja struktuur

Loogilise mõtlemise oskus seoses keeruliste lõikude tõlkimisega

● Sihtkeele käsklus

- Selgus, täpsus, lühidus

- Stiil, esitlus".

Lisaks sisaldas hindamisleht kaebuse esitaja testi hindamise kohta järgmist teavet:

- Jaotises "Üldine hindamine"märgiti eespool nimetatud hindamiskriteeriumide mõlema rühma puhul viiest võimalikust kastist madalaim (ebapiisav, < 20 punkti). Antud hinne oli 0,25 punkti 40st.

- Jaotises "Kirjalik hindamine"märgiti viiest võimalikust hinnangust väikseim: „Ebapiisav katsedokument, mis ei vasta konkursi ülesannete laadi ja tasemega seotud nõuetele.”(19)

2.5 Lisaks esitas EPSO 30. juuni 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale tema katsedokumendis tuvastatud vigade kohta järgmise teabe:

i) vigade liigid ("algteksti vääritimõistmine"; „stiil ei vasta ELi standarditele”; "algteksti mitme lõigu ebaõige tõlge sihtkeelde"; "väljajätmised", "grammatika- ja kirjavahemärgid");

ii) vigade tõsidus ("tõsised arusaamatused", "väikesed väljajätmised"); ja

iii) vigade ulatus ("mitme lõigu ebaõige tõlge", "mõned väikesed väljajätmised") (rõhuasetus lisatud).

2.6 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et esitades kaebuse esitajale i) eespool punktis 2.4 kirjeldatud hindamislehe ja ii) eespool punktis 2.5 kirjeldatud lisateabe, esitas EPSO nõuetekohaselt haldusnõukogu hinnangu kaebuse esitaja vigade kohta.

Lisaks tuletab ta meelde, et hindamisleht käsitleb tõlketesti, mille eesmärk on hinnata kandidaatide teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud, et tõlkida oma põhikeelde peamiselt poliitilisi, õiguslikke, majanduslikke, rahalisi, teaduslikke või tehnilisi tekste, mis on sageli nõudlikud ja hõlmavad kõiki Euroopa Liidu tegevusvaldkondi. Lisaks pöörati tõlketestis erilist tähelepanu kandidaatide suutlikkusele mõista igat liiki probleeme, mis on sageli keerukad, reageerida kiiresti muutuvatele oludele ja tõhusalt suhelda (20).

2.7 Lõpuks märgib ombudsman seoses kaebuse esitaja väidetega selle kohta, et EPSO poolt talle saadetud hindamisleht oli koostatud prantsuse keeles, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(21) artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleb dokumendid esitada olemasolevas versioonis ja vormis. Seega näib, et kõnealune valikukomisjoni töödokument oli olemas ainult prantsuse keeles, mis oli valikukomisjoni töökeel. Seetõttu ei tundu olevat põhjendatud nõuda EPSO-lt hindamislehe ingliskeelse versiooni koostamist. Lisaks selgitati hindamislehe sisu kaebuse esitajale EPSO arvamuses ja käesolevas otsuses inglise keeles.

2.8 Kõigil eespool nimetatud põhjustel ei tuvasta ombudsman kaebuse esitaja teise väite puhul haldusomavoli ja leiab, et tema sellega seotud väidet ei saa rahuldada.

3 Kokkuvõte

Ombudsman järeldab, et selle kaebuse uurimine ei toonud ilmsiks haldusomavoli juhtumit. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

EPSO direktorit teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Konkursiteade on avaldatud ELT 2005 C 117 A, lk 3.

(2) Ombudsmani talituste tõlge prantsuse keelest EPSO arvamuse põhjal.

(3) Ombudsmani talituste tõlge prantsuse keelest.

(4) Kaebuse esitaja sellist koopiat ei taotlenud.

(5) EPSO ei viidanud ühelegi konkreetsele juhtumile. Ombudsman mõistab seda viitena kohtuasjale T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punktid 32 ja 33.

(6) Eespool 5. joonealuses märkuses viidatud otsus kohtuasjas T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, punkt 61; ombudsmani otsus kaebuse 324/2003/MF kohta, mis on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu).

(7) Otsus kohtuasjas T-53/00: Angioli vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I-A-13 ja II-73, punkt 94): „[Kaebuse esitaja] veendumus, et ta on vastanud esitatud küsimustele õigesti (...), ei kujuta endast ümberlükkamatut tõendit ilmse hindamisvea kohta [hindajate] poolt”(tõlge EPSO esitatud originaalprantsuse keelest).

(8) Vt joonealune märkus 7.

(9) Otsus kohtuasjas T-193/00: Felix vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I-A-23 ja II-101, punkt 36.

(10) Esimese Astme Kohtu 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-294/03: Gibault vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I-A-141 ja II-635, punkt 41).

(11) Vt joonealune märkus 7.

(12) Vt konkursiteate lisa (Taotlused taotluste läbivaatamiseks - Apellatsioonimenetlused - Kaebused Euroopa Ombudsmanile).

(13) Hindamislehte on üksikasjalikult kirjeldatud eespool lehekülgedel 2 ja 3.

(14) Vt joonealune märkus 6.

(15) Vt soovituse projekti punkt 1.6, mis on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu).

(16) Vt soovituse projekti punkt 1.8.

(17) Esimese Astme Kohtu 15. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-294/03: Gibault vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I-A-141 ja II-635, punkt 42).

(18) Vt joonealune märkus 2.

(19) Vt joonealune märkus 3.

(20) Konkursiteate punkt A.I.

(21) EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.