# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Parlamendi vastu esitatud kaebuse 2485/2006/MF kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: null
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/3205)
---
Strasbourg, 19. juuni 2008
Lugupeetud pr G.
Te esitasite 10. juulil 2006 Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu seoses sellega, et parlament väidetavalt ei kandnud Teie nime uuesti parlamendis töötamiseks akrediteeritud vabakutseliste tõlkide nimekirja. Samuti väitisite, et parlament ei vastanud Teie 18. juuli 2005. aasta ja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjadele.
septembril 2006 edastasin Teie kaebuse Euroopa Parlamendi presidendile. Parlament esitas oma arvamuse 15. novembril 2006.
novembril 2006 edastasin selle Teile koos palvega esitada 31. detsembriks 2006 oma märkused.
detsembri 2006. aasta e-kirjaga taotlesite märkuste esitamise tähtaja pikendamist.
Teatasin Teile 20. detsembri 2006. aasta e-kirjaga, et otsustasin Teie taotluse rahuldada, ja palusin Teil esitada oma tähelepanekud parlamendi arvamuse kohta 31. jaanuariks 2007. Te saatsite oma tähelepanekud 6. veebruaril 2007.
juulil ja 6. augustil 2007 saatsite mulle oma kaebuse kohta täiendavaid e-kirju.
veebruaril 2008 palusin Euroopa Parlamendilt Teie kaebuse kohta lisateavet. Parlament saatis mulle oma vastuse 10. märtsil 2008.
märtsil 2008 edastasin Teile parlamendi vastuse koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 13. mail 2008.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud järelepärimiste tulemustest.
Komplekt
--------
*++Taustteave: kaebus 837/2006/MF++*
märtsil 2006 esitas kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmanile esimese kaebuse (837/2006/MF) Euroopa Parlamendi vastu seoses tema töösuhetega Euroopa Parlamendiga.
Kaebuse esitaja sõnul olid asjakohased faktid kokkuvõtlikult järgmised:
Kaebuse esitaja töötas aastatel 1975--1978 Euroopa Komisjonis vabakutselise tõlgina abiteenistuja lepingu alusel.
Aastatel 1978--1995 töötas kaebuse esitaja parlamendis vabakutselise tõlgina. Seejärel lõpetas kaebuse esitaja teatavaks ajaks töö parlamendis ja töötas rahvusvahelistes organisatsioonides Ameerika Ühendriikides. Seejärel töötas ta taas parlamendis.
1998. aastal võttis kaebuse esitaja ühendust parlamendi presidendi, peasekretäri ja haldusküsimuste peadirektoraadi peadirektoriga, et saada teavet põhjuste kohta, miks tema töötundide arvu pidevalt vähendati. Talle teatati, et pärast uute liikmesriikide ühinemist on vabakutseliste tõlkide tööaega teatavate keelte puhul vähendatud.
veebruaril 2004 püüdis kaebuse esitaja võtta ühendust parlamendi suulise tõlke teenistusega, kasutades arvutiprogrammi, mis sisaldas kõigi parlamendis töötamiseks akrediteeritud vabakutseliste tõlkide nimekirja. Kaebuse esitajale ei antud juurdepääsu sellele programmile. Talle teatati, et tema nimi on vabakutseliste tõlkide nimekirjast kustutatud. Tema arvates oli see ebaõiglane.
Seejärel kordas kaebuse esitaja oma taotlust, et ta kantaks Euroopa Parlamenti tööle akrediteeritud vabakutseliste tõlkide nimekirja. Tema taotlus lükati tagasi.
Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis ta, et on töötanud parlamendis ja komisjonis üle 20 aasta ning et nende asjaomased teenistused on tema tööga alati rahul olnud. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et ta on diskrimineerimise ohver.
Arvestades, et kaebuse esitaja ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et ta oli eelnevalt pöördunud parlamendi poole seoses oma väidetava diskrimineerimisega, teatas ombudsman talle 20. aprillil 2006, et tema kaebus on EÜ asutamislepingu artikli 195 alusel vastuvõetamatu. Kaebuse esitajat teavitati sellest, et ta võib kaaluda ombudsmanile esitatud kaebuse uuendamist, tingimusel et ta esitab asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et ta on seoses oma väitega Euroopa Parlamendiga ühendust võtnud.
*++Käesolev kaebus 2485/2006/MF++*
10. juulil 2006 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile uue kirja. Pidades silmas lisatud dokumente, registreeriti kaebuse esitaja järgmine kiri 17. juulil 2006 uue kaebusena viitenumbri 2485/2006/MF all.
Kaebuse esitaja kordas oma kaebuses väidet, et teda on diskrimineeritud, sest tema töötundide arvu on alates 1995. aastast pidevalt vähendatud. Ta lisas parlamendi peasekretärile saadetud 21. juuni 1999. aasta kirja, milles ta kaebas suulise tõlke teenistuse direktori ja Prantsusmaa osakonna juhataja*tagakiusamise* üle. Parlamendi peasekretär märkis oma vastuses, et tema väide ei ole põhjendatud.
Kaebuse esitaja lisas oma kaebusele ka 1998. aasta kirja, mille mitu parlamendiliiget saatsid parlamendi presidendile ja milles nad juhtisid tähelepanu sellele, et kaebuse esitajat, kes on töötanud parlamendis üle 20 aasta, parlament enam ei palka. Asjaomased parlamendiliikmed palusid parlamendi presidendil see ebaõiglane olukord heastada.
Ombudsmanile esitatud kaebuses kordas kaebuse esitaja veel kord oma väidet, et 2003. aasta detsembris eemaldati tema nimi ebaõiglaselt vabakutseliste tõlkide nimekirjast.
Ta märkis, et parlament tegi 10. mail 2005 ettepaneku kanda tema nimi uuesti loetellu, ning kutsus teda sellega seoses üles täitma vormi isikuandmetega, nagu tema töö- ja isiklik aadress ning töö- ja isiklikud telefoninumbrid, mis oleksid vajaduse korral kasulikud temani jõudmiseks.
Ombudsmanile esitatud kaebuses juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et ta esitas oma isikuandmed e-posti teel, kuid ei saanud kunagi vastust. Kaebuse esitaja teatas 18. juuli 2005. aasta e-kirjaga parlamendile, et ta ei ole saanud vormi, mida tal paluti täita 10. mail 2005. Kaebuse esitaja võttis 21. veebruari 2006. aasta e-kirjaga uuesti ühendust parlamendiga. Ta väljendas pettumust esiteks selle üle, et parlament ei ole talle kunagi tööd pakkunud, kuigi teda oli teavitatud tema nime uuesti nimekirja kandmisest, ja teiseks selle üle, et tal ei ole endiselt juurdepääsu arvutiprogrammile, mis sisaldab kõigi vabakutseliste tõlkide nimekirja. Ta väitis, et ei ole neile kahele e-kirjale kunagi vastust saanud.
Kaebuses esitas kaebuse esitaja järgmised väited:
1. Ta oli diskrimineerimise ohver, sest tema töötundide arvu on alates 1995. aastast pidevalt vähendatud.
2. Parlament kustutas tema nime 2003. aasta detsembris ebaõiglaselt vabakutseliste tõlkide nimekirjast ega lisanud tema nime uuesti nimekirja, hoolimata talle saadetud kutsest täita vorm isikuandmetega.
3. Parlament ei vastanud tema 18. juuli 2005. aasta ja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjadele.
Küsimus
-------
**Ombudsmani lähenemisviis**
Ombudsman teatas 12. septembri 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta on otsustanud algatada uurimise seoses kaebuses esitatud teise ja kolmanda väitega.
Mis puutub kaebuse esitaja esimesse väitesse, siis arvestades, et selle väite aluseks olevad asjakohased faktid puudutasid ajavahemikku 1995--1999, teatas ombudsman kaebuse esitajale, et ta on otsustanud lõpetada juhtumi selle aspekti käsitlemise oma põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel.
**Parlamendi arvamus**
Oma vastuses tegi parlament kokkuvõtlikult järgmised avaldused:
Seoses kaebuse esitaja nime väidetava ebaõiglase eemaldamisega vabakutseliste tõlkide nimekirjast 2003. aasta detsembris, st enne institutsioonidevahelise nimekirja koostamist tõlkidest, kes on akrediteeritud töötama ühes või mitmes Euroopa institutsioonis, teatas parlament, et kaebuse esitaja nimi eemaldati tõepoolest andmebaasist GERI[(1).](#(1)){#Footnote1}
Kaebuse esitaja oli siiski endiselt vabakutseliste tõlkide nimekirjas krüpteeritud nime all, millele eelnes viide „ZZ"(„ZZGALBR"). Parlament märkis, et seda nimekirja kohaldatakse juhul, kui värbaval talitusel ei ole enam kontakte asjaomase tõlgiga või kui viimane on väljendanud soovi, et teda ei võeta enam tööle kas ajutiselt või alaliselt.
Parlamendi prantsuse keele suulise tõlke üksuse juhataja (edaspidi „üksuse juhataja") teavitas 8. aprillil 2005 kaebuse esitajat eespool nimetatud nimekirjast. Lisaks teatas ta kaebuse esitajale, et tal on olnud mitme aasta jooksul tõsiseid raskusi temaga ühenduse võtmisel.
Mis puudutab väidetavat suutmatust kanda kaebuse esitaja nimi uuesti GERI andmebaasi lisatud tõlkide nimekirja, siis märkis parlament, et kõigil Euroopa institutsioonide heaks töötama akrediteeritud tõlkidel paluti täita vorm, milles on esitatud nende kontaktandmed. Ka kaebuse esitaja, keda komisjoni suulise tõlke talitus SCIC ilmselt regulaarselt tööle võttis, täitis selle vormi.
Parlament juhtis siiski tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu institutsioonides töötamiseks akrediteeritud tõlkide nimekirja koostamisel ei andnud asjaomased osakonnajuhatajad akrediteeringut kõigile tõlkidele. Kaebuse esitaja puhul ei soovinud prantsuse keele suulise tõlke üksuse juhataja enam kaebuse esitajaga koostööd teha põhjustel, mida talle mitmes e-kirjas mainiti, nimelt tema põhjendamatu puudumine ajal, mil ta oli lepinguline; võimatus temaga pika aja jooksul ühendust võtta; ja tema laimavad märkused oma ülemuste kohta.
Lisaks märkis parlament, et isegi kui kaebuse esitajale oleks antud asjakohane akrediteering, ei tähenda tema nime kandmine sellesse nimekirja, nagu tegi kindlaks Esimese Astme Kohus, õigust teatavale arvule tööpäevadele.
Mis puudutab väidetavat vastamata jätmist kaebuse esitaja 18. juuli 2005. aasta e-kirjale, siis märkis parlament, et ta vastas kaebuse esitajale tõepoolest sama päeva e-kirjaga, ning lisas vastuse koopia.
Seoses väidetava suutmatusega vastata kaebuse esitaja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjale lisas parlament vastuse koopia, mille üksuse juhataja pidi kaebuse esitajale saatma 21. veebruaril 2006. Parlament märkis, et väga ebatõenäolisel juhul, kui üksuse juhataja unustas selle e-kirja kaebuse esitajale 21. veebruaril 2006 saata, vabandas üksuse juhataja tema ees selle ebaõnnestumise pärast. Igal juhul näitasid arvukad vastused, mille parlament saatis kaebuse esitaja e-kirjadele enne ja pärast 21. veebruari 2006, et parlament ei olnud selles küsimuses hooletu.
**Kaebuse esitaja tähelepanekud**
Oma märkustes kordas kaebuse esitaja oma esimeses kaebuses 837/2006/MF esitatud väidet, mille kohaselt oli teda väidetavalt diskrimineeritud, sest kuigi tema nimi oli kantud parlamendis töötamiseks akrediteeritud vabakutseliste tõlkide nimekirja, ei pakkunud parlament talle kunagi täiendavaid lepinguid.
Lisaks väitis kaebuse esitaja, et puudub läbipaistvus, sest tõlke ei teavitatud üksuste juhatajate otsusest neile akrediteering anda või selle andmisest keelduda. Lõpuks küsis ta, miks juhul, kui parlament ei soovi teda enam tööle võtta, viivitab ta tema vastava teavitamisega. Tema arvates kujutas see endast teabe puudumist.
Kaebuse esitaja vaidlustas asjaolu, et ta ei olnud pikka aega valmis parlamendi kontaktidele vastama. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ta ei ole kunagi teatanud, et ta ei soovi enam parlamendis töötada. Samuti lükkas ta ümber parlamendi seisukoha, et ta on ilma põhjenduseta puhkusel ja et ta on teinud oma ülemuste kohta laimavaid märkusi. Tema arvates ei esitanud parlament oma argumentide toetuseks tõendeid.
Kaebuse esitaja tunnistas, et üksuse juhataja „kinnitas" oma 18. juuli 2005. aasta e-kirja kättesaamist. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et parlamendi vastus tema 21. veebruari 2006. aasta e-kirjale „kummalisel kombel" ei sisaldanud ühtegi kuupäeva.
**Kaebuse esitaja 6. augusti 2007. aasta täiendav kiri**
6. augustil 2007 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile veel ühe kirja, milles ta kordas väidet, et parlament on teda diskrimineerinud. Ta märkis, et isegi kui asjaolud, mida ta selles kirjas kirjeldas, puudutasid ajavahemikku, mis eelnes ajavahemikule, mida ombudsmanil oli õigus arvesse võtta, olid need asjaolud tema arvates olulised.
Lisaks märkis kaebuse esitaja, et parlament võttis ta ametlikult tööle kaheks päevaks ja et ta sai vastavat palka. Kuid hiljem sai ta teada, et vastavas programmis näis ta olevat tööle võetud 4 päeva. Kui kaebuse esitaja küsis selle olukorra kohta teavet, teatati talle, et talle makstakse ainult nelja päeva eest, kui ta on saanud kirjaliku kinnituse tööpakkumise kohta. Kaebuse esitaja arvates kujutas see endast parlamendipoolset ebavõrdset kohtlemist.
**Täiendavad järelepärimised** *Euroopa Parlamendile esitatud teabenõue*
Pärast parlamendi arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist pidas ombudsman vajalikuks küsida parlamendilt lisateavet.
Seetõttu palus ombudsman Euroopa Parlamendil anda talle teavet järgmise punkti kohta:
> Ombudsman märkis, et 18. juuli 2005. aasta e-kirjas teatas üksuse juhataja, et kaebuse esitaja on „akrediteeritud*SCICi".* Veel ühes 21. veebruaril 2006 kaebuse esitajale saadetud e-kirjas märkis üksuse juhataja, et kaebuse esitaja nimi on „prantsuse*tõlkide ühises nimekirjas",* kuid temaga ei ole ühendust võetud, sest tema „keelekombinatsiooni*katsid teised tõlgid, kelle teenused olid tõepoolest rahuldavad".*
Eespool toodut arvesse võttes palus ombudsman parlamendil kommenteerida üksuse juhataja avaldustes esinevaid ilmseid vastuolusid.
*Parlamendi vastus*
Oma repliigis märkis parlament esiteks, et tuleb eristada tõlke, kes saavad akrediteeringu kõigi kolme suulise tõlke teenistuse, st komisjoni, parlamendi ja Euroopa Kohtu jaoks, ning neid, kes on akrediteeritud töötama ainult ühes või kahes institutsioonis kolmest. Kaebuse esitaja kuulus teise kategooriasse.
Ühise nimekirja koostamise ajal said kõik tõlgid, kes \[a\] töötasid regulaarselt kõikides institutsioonides, \[b\] kellele ei esitatud ühtegi kaebust ja \[c\] oli katkematult teinud koostööd institutsioonidega, automaatselt ühise akrediteeringu ühises nimekirjas. Tõlgid, kes ei vastanud nendele tingimustele, said akrediteeringu institutsiooni(de)s, kus nad jätkasid töötamist.
Kuna kaebuse esitaja ei täitnud 2001. aastal mitut lepingut ja jäi pikaks ajaks kättesaamatuks, ei soovitanud parlament teda ühises nimekirjas ulatuslikumalt akrediteerida. Ta jäi siiski JICS[(2)](#(2)){#Footnote2} akrediteeringuga nimekirja. Üksuse juhataja teavitas kaebuse esitajat sellest 18. juuli 2005. aasta e-kirjaga.
Üksuse juhataja kinnitas oma 21. veebruari 2006. aasta e-kirjas kaebuse esitaja staatust, st akrediteeringut ainult lepingu rakendamise ühiskomiteele. Lisaks teatas ta kaebuse esitajale, et ta ei soovi soovitada teda tööle võtta, et parlament saaks teda akrediteerida, sest i) tema keelekombinatsioonist ei ole puudust ja ii) teised ACId, kes teevad regulaarselt parlamendiga täielikku rahuldust pakkuvat koostööd, on selle keelekombinatsiooniga väga hästi kaetud.
Lisaks märkis parlament, et ühise akrediteerimise puudumine ei takista mingil viisil teistel institutsioonidel võtta vajaduse korral tööle selle staatusega abitõlke. Kui abiteenistujate osutatud teenused on rahuldavad, võib institutsioon taotleda tõlgi akrediteeringu pikendamist.
Seetõttu leidis parlament, et osakonnajuhataja poolt kaebuse esitajale saadetud kahe e-kirja vahel ei ole vastuolu.
Parlament järeldas, et võttes arvesse eelmistes vastustes esitatud selgitusi kaebuse esitaja teenuste ja käitumise kohta, ei olnud üksuse juhatajal põhjust soovitada ACI värbamistalitusel kaebuse esitaja tööle võtta.
*Kaebuse esitaja täiendavad tähelepanekud*
Oma seisukohtades märkis kaebuse esitaja, et parlament ei olnud jäänud oma seisukoha juurde, et tema kohta on esitatud kaebusi. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et ta on alati olnud oma mobiiltelefoni kaudu kättesaadav ja et parlament on teadlik tema e-posti aadressist juhuks, kui parlament soovib temaga ühendust võtta.
Lisaks märkis kaebuse esitaja, et parlamendi täiendavast arvamusest nähtub, et üksuse juhataja ei olnud tema tööga rahul. Kaebuse esitaja leiab, et kui teda oleks sellest olukorrast varem teavitatud, oleks ta saanud reageerida ja esitada oma argumendid. Ta märkis, et see kujutab endast läbipaistvuse puudumist.
Otsus
-----
**1 Ombudsmani uurimise ulatus**
1.1 Kaebuse esitaja töötas aastatel 1975-1995 vabakutselise tõlgina nii Euroopa Komisjonis kui ka Euroopa Parlamendis. Pärast perioodi, mil ta ei töötanud parlamendis, püüdis kaebuse esitaja edutult uuesti institutsioonis töötada. Kaebuse esitaja arvates eemaldas parlament 2003. aasta detsembris ebaõiglaselt tema nime nende vabakutseliste tõlkide nimekirjast, kes on akrediteeritud töötama Euroopa Liidu institutsioonides. Ta märkis, et parlament tegi 10. mail 2005 ettepaneku tema nimi uuesti loetellu kanda. Sellega seoses palus parlament tal täita vorm oma kontaktandmetega. Kuigi kaebuse esitaja esitas oma kontaktandmed e-posti teel, teatas ta, et ei ole kunagi vastust saanud. Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et 2003. aasta detsembris eemaldas parlament ebaõiglaselt tema nime vabakutseliste tõlkide nimekirjast ega lisanud tema nime uuesti nimekirja, hoolimata tema kutsest täita vorm tema isikuandmetega.
1.2 Ombudsman märgib, et oma märkustes kordas kaebuse esitaja oma esimeses kaebuses 837/2006/MF esitatud väidet, et teda on diskrimineeritud, sest kuigi tema nimi oli nimekirja kantud, ei pakkunud parlament talle kunagi uusi lepinguid. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et puudus läbipaistvus, sest tõlke ei teavitatud asjaomaste üksuste juhatajate otsusest anda neile akrediteering, mis annaks neile õiguse töötada Euroopa institutsioonides, või teise võimalusena sellest keelduda. Lõpuks küsis ta, miks juhul, kui parlament ei soovi teda enam tööle võtta, viivitab ta tema vastava teavitamisega. Tema arvates kujutas see endast teabe puudumist. Ombudsman märgib samuti, et oma 6. augusti 2007. aasta kirjas kordas kaebuse esitaja oma väidet, et parlament on teda diskrimineerinud.
1.3 Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et ta oli diskrimineerimise ohver, siis soovib ombudsman juhtida tähelepanu sellele, et nagu ta juba märkis oma 12. septembri 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale, on see juhtumi aspekt tema põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel vastuvõetamatu,[arvestades, et selle väite aluseks olevad asjakohased faktid puudutavad ajavahemikku 1995-1999 (3).](#(3)){#Footnote3}
1.4 Seoses kaebuse esitaja väidetega läbipaistvuse ja teabe puudumise kohta soovib ombudsman juhtida tähelepanu sellele, et need küsimused kujutavad endast uusi väiteid, mida kaebuse esitaja esialgses kaebuses ei esitatud. Seega jäävad need käesoleva uurimise kohaldamisalast välja. Kaebuse esitaja võiks kaaluda nende väidete uuendamist pärast seda, kui ta on vastavalt oma põhikirja artikli 2 lõikele 4 pöördunud eelnevalt parlamendi poole asjakohase haldusliku lähenemisviisiga.
**2 Parlamendi väidetav kaebuse esitaja nime ebaõiglane kustutamine vabakutseliste tõlkide nimekirjast ja väidetav suutmatus tema nime uuesti nimekirja kanda**
2.1 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et 2003. aasta detsembris eemaldas parlament ebaõiglaselt tema nime vabakutseliste tõlkide nimekirjast ega lisanud tema nime uuesti nimekirja, kuigi tal paluti täita vorm oma isikuandmetega.
2.2 Oma arvamuses märkis parlament, et kaebuse esitaja nimi on GERI andmebaasist tõepoolest eemaldatud. Kaebuse esitaja oli siiski endiselt vabakutseliste tõlkide nimekirjas krüpteeritud nime all, millele eelnes viide „ZZ" („ZZGALBR"). Parlament märkis, et viimati nimetatud nimekirja kohaldatakse juhul, kui värbaval talitusel ei ole enam kontakte asjaomase tõlgiga või kui asjaomane tõlk on väljendanud soovi, et teda ei võetaks tulevikus tööle ajutiselt ega alaliselt. Parlamendi üksuse juhataja teavitas 8. aprillil 2005 kaebuse esitajat eespool nimetatud nimekirjast. Üksuse juhataja teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et viimasel paaril aastal on tal olnud tõsiseid raskusi temaga ühenduse võtmisel.
Mis puudutab väidetavat suutmatust mitte kanda kaebuse esitaja nime uuesti GERI andmebaasist väljaantavasse nimekirja, siis märkis parlament, et pärast institutsioonidevahelise nimekirja koostamist tõlkidest, kes on akrediteeritud töötama ühes või mitmes Euroopa institutsioonis, paluti kõigil asjaomastel tõlkidel täita vorm, milles on esitatud nende kontaktandmed. Selle vormi täitis ka kaebuse esitaja, kes tundus olevat SCICi poolt regulaarselt tööle võetud. Siiski tuleb märkida, et Euroopa institutsioonide heaks töötama akrediteeritud tõlkide nimekirja koostamisel ei andnud asjaomased üksuste juhatajad kõigile tõlkidele asjakohast akrediteeringut. Kaebuse esitaja juhtumi puhul ei soovinud üksuse juhataja temaga enam koostööd teha põhjustel, mida kaebuse esitaja mainis mitmes e-kirjas, nimelt tema põhjendamatu puudumine lepingu sõlmimise ajal; võimatus temaga pika aja jooksul ühendust võtta; ning tema laimavad märkused oma ülemuste kohta.
2.3 Oma märkustes vaidlustas kaebuse esitaja parlamendi seisukoha, et ta ei ole kättesaadav ja et parlament ei ole temaga pikka aega ühendust võtnud. Samuti lükkas ta ümber parlamendi seisukoha, et ta puudus põhjuseta ja et ta oli teinud oma ülemuste kohta laimavaid märkusi.
2.4 Ülaltoodut arvesse võttes pidas ombudsman asjakohaseks küsida Euroopa Parlamendilt täiendavat teavet. Seetõttu palus ta parlamendil kommenteerida ilmseid vastuolusid üksuse juhataja 18. juuli 2005. aasta ja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjades tehtud avaldustes.
2.5 Oma täiendavas vastuses selgitas parlament, et kuna kaebuse esitaja ei täitnud 2001. aastal mitut lepingut ja jäi pikaks ajaks kättesaamatuks, ei soovitanud ta teda ühises nimekirjas ulatuslikumalt akrediteerida. Ta jäi siiski JICSi akrediteeringuga nimekirja. Üksuse juhataja teavitas kaebuse esitajat sellest 18. juuli 2005. aasta e-kirjaga. Üksuse juhataja teatas oma 21. veebruari 2006. aasta e-kirjas kaebuse esitajale, et ta ei soovi soovitada teda tööle võtta, et parlament saaks teda akrediteerida, sest i) tema keelekombinatsioonist ei ole puudust ja ii) teised ACId, kes teevad regulaarselt parlamendiga täielikku rahuldust pakkuvat koostööd, katavad selle keelekombinatsiooni väga hästi. Seetõttu leidis parlament, et osakonnajuhataja poolt kaebuse esitajale saadetud kahe e-kirja vahel ei ole vastuolu. Lisaks juhtis parlament tähelepanu sellele, et tõlgi nime kandmine ühisesse nimekirja koos ühise akrediteeringuga või piiratud akrediteeringuga ühele institutsioonile tähendab üksnes seda, et asjaomane tõlk vastab töölevõtmise tingimustele, andmata talle mingit õigust saada tööle võetud.
2.6 Edasistes märkustes märkis kaebuse esitaja, et parlament ei olnud jäänud oma seisukoha juurde, et tema kohta on esitatud kaebusi. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et ta on alati olnud oma mobiiltelefoni kaudu kättesaadav ja et parlament on tema e-posti aadressist teadlik. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et parlamendi täiendavast arvamusest nähtub, et üksuse juhataja ei olnud tema tööga rahul. Kaebuse esitaja leiab, et kui teda oleks sellest olukorrast varem teavitatud, oleks ta saanud reageerida ja esitada oma argumendid.
2.7 Sissejuhatava märkusena märgib ombudsman, et parlamendi arvamusest ja täiendavast vastusest nähtub, et tõlgina tööle võtmiseks peab asjaomane kandidaat vastama kahele järgmisele tingimusele: i) taotleja nimi tuleb kanda ühisesse nimekirja ja ii) taotleja peab kas saama oma keeleosakonna asjaomaselt juhatajalt ühise akrediteeringu töötamiseks komisjonis, parlamendis ja Euroopa Kohtus või piiratud akrediteeringu töötamiseks ainult ühes neist Euroopa institutsioonidest.
2.8 Vastavalt ühenduse kohtute praktikale ei ole sobivate kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid omandanud *õigust* olla nimetatud vastavale vabale ametikohale. Esimese Astme Kohus on sedastanud, et neil „on*üksnes õigus ja mitte õigus ametisse nimetamisele"* [(4).](#(4)){#Footnote4} Seda kohtupraktikat tuleks analoogia põhjal kohaldada ka reservnimekirjade suhtes, mille komisjon, parlament ja Euroopa Kohus on koostanud tõlkide töölevõtmiseks.
2.9 Lisaks ilmneb parlamendi täiendavast vastusest selgelt, et kaebuse esitaja nimi jäi JICSi akrediteeringuga, kuid mitte parlamendi suulise tõlke teenistuste akrediteeringuga loetellu. Sellest järeldub, et kaebuse esitajat ei saa pidada Euroopa Parlamendi poolt vabakutseliste tõlkidena tööle võetavate sobivate kandidaatide nimekirjas olevaks.
2.10 Samuti on ilmne, et üksuse juhataja otsustas kaebuse esitajaga enam mitte koostööd teha ja mitte soovitada talle laiemat akrediteerimist ühises nimekirjas teatud põhjustel, mida selgitati ombudsmani uurimise käigus. Sellega seoses märgib ombudsman, et oma 8. aprilli 2005. aasta kirjas viitas üksuse juhataja nelja-aastasele ajavahemikule, mille jooksul kaebuse esitaja ei töötanud institutsioonides. Seejärel märkis üksuse juhataja, et parlament pakkus kaebuse esitajale kahte lepingut vastavalt 2001. aasta mai ja juuni istungiteks, millega kaebuse esitaja oli sõnaselgelt nõustunud. Siiski näib, et kaebuse esitaja ei järginud neid töölepinguid. Seejärel märkis üksuse juhataja, et alates 2001. aasta juunist ei olnud parlamendi suulise tõlke peadirektoraadil võimalik kaebuse esitajaga ühendust võtta ja ta ei olnud temaga ühendust võtnud. Kaebuse esitaja nimi liigitati seetõttu GERIs kategooriasse „Tõlk*ei ole kättesaadav".*
2.11 Ombudsman märgib, et parlamendi soov kaebuse esitajaga koostööd mitte teha näib olevat tingitud kolmest põhjusest: i) tema põhjendamatu puudumine, kui ta oli lepinguline; ii) võimatus temaga pika aja jooksul ühendust võtta; ning iii) laimavad märkused, mille ta oli teinud oma ülemuste kohta ja mis olid viinud tema vastu esitatud kaebusteni.
Mis puudutab kaebuse esitaja põhjendamatut puudumist lepingu sõlmimise ajal, siis märgib ombudsman, et üksuse juhataja saatis kaebuse esitajale 21. juuni 2001. aasta teate, millele kaebuse esitaja ei reageerinud. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et kaebuse esitaja oli sellest esimesest põhjusest hästi teadlik.
Teise põhjuse kohta märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ise märkis, et ta töötas tõepoolest rahvusvahelistes organisatsioonides Ameerika Ühendriikides. Kaebuse faktilisest taustast ilmneb, et kaebuse esitaja pöördus pärast eemalviibimist tagasi „Euroopa tööjõumärgisega" töötajate juurde.
Kolmanda põhjuse kohta märgib ombudsman, et kaebuse lisad sisaldavad kaebuse esitaja ja parlamendi vahelist kirjavahetust ka selles küsimuses.
Ombudsman järeldab seetõttu, et kaebuse esitaja oli teadlik parlamendi seisukohast kõigis neis kolmes küsimuses ja tal oli võimalus vaidlustada parlamendi otsus keelduda tema sertifitseerimisest või vaidlustada selle põhjused.
2.12 Euroopa Parlamendi täiendavas vastuses antud selgitusi arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole põhjendanud oma väidet, et Euroopa Parlament eemaldas ebaõiglaselt tema nime vabakutseliste tõlkide nimekirjast ega lisanud tema nime uuesti sellesse nimekirja. Põhjused, mille parlament esitas, et õigustada kaebuse esitaja kustutamist nimekirjast 2005. aastal ja tema hilisemat mittekaasamist, ei tundu ebamõistlikud. Lisaks ei saa kaebuse esitaja punkte 2.8 ja 2.9 arvesse võttes väita, et tal on konkreetne õigus olla kantud kõnealusesse loetellu või et parlament pakub talle hiljem lepinguid.
2.13 Ülaltoodut arvesse võttes leiab ombudsman, et Euroopa Parlament ei ole kaebuse esitaja väidete osas haldusomavoli toime pannud.
**3 Parlamendi väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja 18. juuli 2005. aasta ja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjadele**
3.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et parlament ei vastanud tema 18. juuli 2005. aasta ja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjadele.
3.2 Oma arvamuses märkis parlament, et seoses kaebuse esitaja 18. juuli 2005. aasta e-kirjaga vastas ta kaebuse esitajale tõepoolest sama päeva e-kirjaga ja lisas vastuse koopia.
Mis puudutab väidetavat vastamata jätmist kaebuse esitaja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjale, siis lisas parlament vastuse koopia, mille üksuse juhataja kavatses kaebuse esitajale saata 21. veebruaril 2006. Parlament märkis, et väga ebatõenäolisel juhul, kui prantsuse keele suulise tõlke üksuse juhataja unustas selle e-kirja kaebuse esitajale saata, vabandas prantsuse keele suulise tõlke üksuse juhataja tema ees selle eest. Igal juhul näitasid kaebuse esitaja e-kirjadele enne ja pärast 21. veebruari 2006 saadetud arvukad vastused, et parlament ei olnud selles küsimuses hooletu.
3.3 Oma märkustes tunnistas kaebuse esitaja, et üksuse juhataja "kinnitas" tema 18. juuli 2005. aasta e-kirja kättesaamist. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et parlamendi e-kirjad, mis saadeti vastuseks tema 21. veebruari 2006. aasta e-kirjale, „kummalisel kombel" ei sisaldanud ühtegi kuupäeva.
3.4 Seoses parlamendi väidetava suutmatusega vastata kaebuse esitaja 18. juuli 2005. aasta e-kirjale märgib ombudsman, et parlament lisas oma arvamusele samal päeval kaebuse esitajale saadetud vastuse. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite seda aspekti ei ole põhjust täiendavalt uurida.
3.5 Mis puudutab parlamendi väidetavat vastamata jätmist kaebuse esitaja 21. veebruari 2006. aasta e-kirjale, siis märgib ombudsman, et parlament lisas oma arvamusele e-kirja, mis pidi olema saadetud kaebuse esitajale vastusena. Ombudsman on seisukohal, et asjaolu, et see e-kiri ei sisalda ühtegi viidet asjakohasele kuupäevale, ei tõenda, et seda ei saadetud kunagi kaebuse esitajale. Ombudsman võtab siiski teadmiseks prantsuse keele suulise tõlke üksuse juhataja vabandused juhuks, kui seda e-kirja tahtmatult ei saadeta.
3.6 Ülaltoodut arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite seda aspekti ei ole põhjust täiendavalt uurida.
**4 Kokkuvõte**
Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et kaebuse esitaja esimese väite puhul ei ole tegemist parlamendi haldusomavoliga.
Mis puudutab kaebuse esitaja teist väidet, siis ei näi olevat alust edasisteks uurimisteks. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka parlamendi presidenti.
Teie siiralt,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} Ombudsman mõistab, et GERI tähistab andmebaasi*Gestion des Réunions et des Interprètes,* mida parlament kasutas asjakohasel ajal oma tõlkevajaduste haldamiseks.
[(2)](#Footnote2){#(2)} Ombudsman mõistab, et „JICS" tähendab „ühist suulise tõlke ja konverentside talitust".
[(3)](#Footnote3){#(3)} Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4*on sätestatud: „Kaebus esitatakse kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks (...)".*
[(4)](#Footnote4){#(4)} Vt kohtuasi T-1/90 *Pérez-Mínguez Casariego vs. komisjon,* EKL 1991, lk II-143. Vt ka personalieeskirjade artikli 30 lõiget 2, milles on sätestatud, et „ametisse*nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised \[sobivad\]* *kandidaadid vabadele ametikohtadele nimetada".*