Strasbourg, 19. juuni 2008

Lugupeetud pr B.

juunil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses Teie osalemisega avaliku konkursi EPSO/AD/29/05 eelvaliku testidel ja katsetel.

11. augustil 2006 edastasin kaebuse EPSO direktorile, paludes tal esitada oma arvamus 30. novembriks 2006. Ma teavitasin teid sellest. EPSO saatis 25. oktoobril 2006 oma arvamuse tõlke itaalia keelde, mille ma edastasin Teile 27. novembril 2006 koos palvega esitada märkused 2006. aasta detsembri lõpuks. Te saatsite oma märkused 29. detsembril 2006.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan selle uurimise lõpuleviimiseks kulunud aja pärast.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised.

märtsil 2006 osales kaebuse esitaja avalikul konkursil EPSO/AD/29/05, mille eesmärk oli koostada majanduse ja statistika valdkonna administraatorite reservnimekiri. Eelvalikutestid toimusid Roomas eksamikeskuses Ergife Palace Hotel (edaspidi „Rooma eksamikeskus”). Audiosüsteemi tehnilise probleemi tõttu uuringu ajal muutis umbes 15 minutit kestev kurtv müra keskendumise võimatuks. Seega ei saanud kandidaadid jätkata katsele a vastamist sobivas keskkonnas.

Üks järelevalvajatest soovitas kandidaatidel pausi teha ja väidetavalt lubas neile, et neile antakse lisaaega, mis vastab probleemi lahendamiseks kulunud ajale. Väidetavalt anti kandidaatidele katseteks ettenähtud tavapärase aja lõpus siiski ainult kaks lisaminutit.

Kaebuse esitaja saatis 5. aprillil 2006 EPSO-le kirja, milles palus EPSO-l teavitada teda sellest, kas asjaomaste testide parandamisel võetakse arvesse ebamugavust, mida kandidaadid kogevad Roomas asuvas eksamikeskuses. aprillil 2006 kinnitas EPSO kaebuse esitaja teate kättesaamist ja teatas talle, et ta saab vastuse 2006. aasta mai keskpaigaks. Samal päeval kirjutas kaebuse esitaja EPSO-le veel ühe sõnumi, milles ta sisuliselt kordas oma eelmise päeva sõnumi sisu.

EPSO vastas kaebuse esitajale 7. aprillil 2006 järgmise teatega:

"Lugupeetud kandidaat,

Käesoleva aasta 31. märtsil Rooma-Ergife eksamikeskuse Olimpia IV ruumis toimunud avaliku konkursi EPSO/AD/26-27-28-29/05 eelvalikutestide a ja b käigus tekkis mürahäiretega seotud kahetsusväärne vahejuhtum. Kahjuks kestis helisüsteemist tulenev vahelduv müra umbes viisteist minutit. Vabandame häirimise pärast.

Sellegipoolest soovime juhtida tähelepanu sellele, et EPSO töötajad võtsid viivitamata meetmeid, et püüda tuvastada müra allikas ja olukord lahendada. Kui probleem tuvastati, lahendati see mõne minuti pärast. Ülejäänud katsed a ja b ning seejärel katse c ja kirjalik katse d jätkusid probleemideta.

Näib, et testide a (küsimused kohapeal) ja b (küsimused ELi kohta) laad ja kavandatud kestus (1 tund ja 10 minutit) ei ole ajaliselt probleeme tekitanud. Enamik kandidaate läbis testid ja katsed ettenähtud 70 minuti jooksul. Kuigi EPSO hindas, et müra häiris mõningaid kandidaate, usume, et mürajuhtum ei mõjutanud negatiivselt eelvalikutestide läbiviimist.

Tõenäoliselt teavitatakse Teid eelvalikutestide tulemustest 2006. aasta mais EPSO profiili kaudu.

Samal kuupäeval saatis kaebuse esitaja EPSO-le täiendava teate. Ta tänas EPSOt vastuse eest ja väitis, et i) müra on diskrimineeriv tegur ja et ei ole järgitud põhimõtet, et kõigil kandidaatidel, kes sooritasid testid ja katsed eri kohtades, on võrdsed võimalused; ning ii) vastupidiselt teabele, mida üks järelevaatajatest andis kandidaatidele Roomas, anti kandidaatidele asjaomase katse lõpetamiseks ainult kaks lisaminutit.

Kaebuse esitaja esitas 28. juunil 2006 kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Ombudsman sai kaebusest aru, et kaebuse esitaja väitis, et kandidaatidel, kes olid sooritanud oma eelvalikutestid Rooma eksamikeskuse Olimpia IV ruumis, ei olnud samu võimalusi kui kandidaatidel, kes olid sooritanud testid mujal. Kokkuvõttes kujutas müra endast diskrimineerivat tegurit ja seega ei järgitud põhimõtet, et kõigil kandidaatidel, kes eri kohtades katseid tegid, on võrdsed võimalused. Kuigi ta tunnistas, et EPSO ei pruugi olla vastutav Rooma eksamikeskuse audiosüsteemiga seotud probleemi eest, leidis kaebuse esitaja, et kandidaatidele tuleks ühe järelevaataja lubaduse kohaselt anda testide sooritamiseks pärast ettenähtud aega 15 minutit lisaaega. Asjaolu, et kandidaatidele anti ainult kaks lisaminutit, oli ebaõiglane ega olnud kooskõlas neile antud teabega.

Ombudsman sai aru, et kaebuse esitaja väitis, et neile kandidaatidele, kes tegid eelvalikutestid Roomas, tuleks anda võimalus testi a korrata või lasta oma kirjalikku testi parandada, sõltumata eelvalikutestide tulemustest.

Nõue

EPSO arvamus

EPSO arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:

Faktiline taust

Kaebuse esitaja esitas taotluse osaleda avalikul konkursil EPSO/AD/29/05, mille eesmärk oli koostada majanduse ja statistika valdkonna administraatorite reservnimekiri.

märtsil 2006 sai kaebuse esitaja ametliku kutse osaleda katsetel 31. märtsil 2006 Roomas.

Pärast eelvalikutestide sooritamist saatis kaebuse esitaja 5. aprillil 2005 EPSO-le e-kirja, milles ta viitas ebamugavustele, mis tekkisid Roomas asuva eksamikeskuse Olimpia IV ruumis eelvalikutestidel osalenud kandidaatidele vigase audiosüsteemi tõttu. Kaebuse esitaja saatis 6. aprillil 2006 EPSO-le samateemalise teise e-kirja.

EPSO saatis 6. aprillil 2006 kaebuse esitajale vastuvõtuteatise ja vastas talle 7. aprillil 2006. EPSO kinnitas oma vastuses, et eelvalikutestide a ja b käigus tekkis helisüsteemis tõepoolest tehniline probleem, mis põhjustas müra. EPSO vabandas nende probleemide pärast ja selgitas võetud meetmeid. EPSO selgitas, et katkendlik müra pärineb helisüsteemist ja on kestnud umbes 15 minutit. Eksamikeskuse Olimpia IV ruumis viibinud ESPO töötajad püüdsid probleemi kohe tuvastada ja lahendada. Kui probleem oli tuvastatud, lahendati see mõne minuti jooksul. Ülejäänud eelvalikutestid a ja b ning seejärel test c ja kirjalik test d toimusid seega ilma täiendavate raskusteta. Lisaks teatas EPSO oma vastuses kaebuse esitajale, et testide a ja b laad ja kestus (katsed kestsid 1 tund ja 10 minutit) ei tundu olevat tekitanud probleeme seoses neile eraldatud ajaga. Enamik kandidaate oli oma testid ettenähtud aja jooksul edukalt sooritanud. EPSO leidis, et müral ei paistnud olevat negatiivset mõju eksami läbiviimise viisile, kuigi see võis mõningaid kandidaate häirida.

aprillil 2006 vastas kaebuse esitaja EPSO-le, väites, et audiosüsteemi tehniline probleem, mis ilmnes eelvalikutestide ajal, kujutas endast diskrimineerimist ja võrdsete võimaluste rikkumist. Kaebuse esitaja rõhutas, et üks järelevalvajatest oli kaks korda soovitanud kandidaatidel rahutuste ajal pausi teha, sest neile antakse pärast ettenähtud aja möödumist lisaaega. Vastupidiselt nendele kinnitustele anti siiski vaid kaks lisaminutit.

Pärast eelvaliku testide parandamist teavitas EPSO 15. mail 2006 kaebuse esitajat tema tulemustest, mis jäid allapoole konkursi järgmisse etappi pääsemiseks vajalikku miinimumi. Tema palvel anti kaebuse esitajale õigete vastuste ja tema antud vastuste loetelu.

Kaebus

Kaebuse sisu kohta, mille kaebuse esitaja ombudsmanile esitas, täpsustas EPSO, et korralduslikel põhjustel toimusid eelvalikutestid a, b ja c ning kirjalik test d samal päeval, st 31. märtsil 2006. Katsed a ja b algasid kell 10.00 ja lõppesid kell 11.10. Pärast 30-minutilist pausi sooritasid kandidaadid testi c, mis kestis 1 tund, nagu on märgitud avaliku konkursi kutses. Kirjalik katse d toimus pärastlõunal kell 14.30–17.00.

Helisüsteemi tehnilisest probleemist põhjustatud müra hakkas levima umbes pool tundi pärast testide a ja b algust, st kell 10.30. Niipea kui müra hakkas levima, kontrollisid EPSO töötajad kõiki eksamikeskuse helijuhtmete ühendusi. Siiski ei olnud võimalik müra kohe täielikult peatada.

Lisaks anti mikrofoniga seotud probleemi tõttu signaali katsete a ja b lõpu tähistamiseks võimendamata, samas kui müratase oli vähem intensiivne. Alates hetkest, mil pressiesindaja andis signaali, lubati järelevalvajatel koguda asjakohaseid vastuselehti. Kuna helisüsteem oli rikkis, ei olnud välistatud, et järelevaatajad hakkasid vastuselehti kohe pärast signaali kokku koguma.

Katsetele a ja b järgnenud 30-minutilise vaheaja jooksul lahendas tehnik tehnilise probleemi ning asendas ja asendas defektsed kaablid. Rohkem probleeme ei tekkinud.

EPSO selgitas ka, et niipea kui tehniline probleem tekkis, võttis Rooma peainspektor ühendust Brüsselis asuva avaliku konkursi korraldamise eest vastutava personaliga, et selgitada, mis toimub. Konkursi eest vastutavad töötajad otsustasid, et asjaolud ei õigusta lisaaja andmist. Kui mõned kandidaadid küsisid, kas neile antakse lisaaega, edastasid järelevalvajad otsuse, mille olid just teinud vastutavad töötajad. Vastupidi sellele, mida kaebuse esitaja oma kaebuses märkis, ei paistnud olevat võimalik, et Roomas asuvad järelevalvajad oleksid andnud kandidaatidele lubadusi lisaaja andmise kohta, sest sellise otsuse oleksid saanud teha üksnes Brüsselis asuvad avaliku konkursi korraldamise eest vastutavad töötajad.

EPSO tunnistas, et tegemist oli kahetsusväärse juhtumiga, ja avaldas selle üle kahetsust. Samuti vabandas ta kaebuse esitaja ees võimalike ebamugavuste pärast.

EPSO rõhutas siiski, et vaatamata mürale ei olnud enamikul kandidaatidest erilisi probleeme testidele vastamisega ega nende sooritamisega ettenähtud aja jooksul. Seetõttu leidis EPSO, et intsidendil ei olnud negatiivset mõju avaliku konkursi korraldamisele.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes EPSO arvamuse kohta esitas kaebuse esitaja kokkuvõtvalt kolm argumenti.

Esiteks jäi kaebuse esitaja seisukohale, et audiosüsteemi tehniline probleem, isegi kui seda ei saanud omistada EPSO-le, tekitas tegelikult erinevuse ühelt poolt Rooma eksamikeskuse Olimpia IV ruumis eelvalikuteste sooritanud kandidaatide ja teiselt poolt mujal teste sooritanud kandidaatide kohtlemises. Kaebuse esitaja väljendas oma üllatust asjaolu üle, et avaliku konkursi korraldamise eest vastutavad töötajad ei nõustunud andma lisaaega katsete a ja b lõpus, sest katse a ajal oli 15 minutit praktiliselt võimatu keskenduda. Ta rõhutas, et test a hõlmab küsimusi, mis nõuavad kandidaatidelt verbaalset ja matemaatilist mõtlemist, millele tuleb vastata helisüsteemi põhjustatud pideva müra tingimustes.

Teiseks rõhutas kaebuse esitaja, et vähemalt tema toas leevendasid helisüsteemi probleemidest tingitud üldist halba meeleolu ajutiselt järelevalvaja sõnad, kes kutsus kandidaate üles müra ajal oma pliiatsid maha panema, ning lisas, et neile antakse testi lõpus lisaaega. Kaebuse esitaja märkis, et tema arvates ei teadnud kõnealune järelevaataja sel hetkel Brüsselis avaliku konkursi korraldamise eest vastutavate töötajate tehtud otsuse tulemust, kuna müra oli just alanud. Kui testide a ja b jaoks ette nähtud aja lõpus koguti vastuselehed, avaldasid mõned kandidaadid meelt. Sel hetkel teatati kandidaatidele, et Brüsselis avaliku konkursi korraldamise eest vastutavad töötajad otsustasid tähtaega mitte pikendada. Kaebuse esitaja selgitas, et tema arvates tegutses järelevalvaja heas usus. Tema arvates ei hinnanud Brüsselis toimunud avaliku konkursi eest vastutavad töötajad siiski häire tõsidust. Eespool öeldut arvesse võttes väitis kaebuse esitaja, et oleks õiglane viia uuesti läbi kriteerium a. Olles teadlik korralduslikest raskustest, mis kaasnevad katsete a ja b tulemuste tühistamisega, väitis kaebuse esitaja siiski, et vähemalt tulevaste avalike konkursside teated peaksid sisaldama kandidaatide võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist käsitlevat eeskirja, mida kohaldataks käesoleva kaebusega sarnastel juhtudel. Kaebuse esitaja leidis, et isegi kui probleemi põhjustas vääramatu jõud, oleks seda siiski olnud võimalik teatava korraldusliku paindlikkuse abil kiiresti lahendada.

Kolmandaks leidis kaebuse esitaja, et EPSO väidet, mille kohaselt enamikul kandidaatidest ei olnud erilisi probleeme testide a ja b küsimustele vastamisega ja nende täitmisega ettenähtud aja jooksul, oleks tulnud põhjendada statistiliste tõenditega. Näiteks on oluline teada, kui palju Roomast pärit kandidaate on läbinud eelvalikutestid a ja b ning kas on esinenud märkimisväärseid lahknevusi võrreldes teiste eksamikeskuste kandidaatide saadud tulemustega.

Otsus

1 Väide, et müra on diskrimineeriv tegur ja et ei ole järgitud põhimõtet, mille kohaselt on kandidaatidel võrdsed võimalused, kui nad on sooritanud katse eri kohtades

1.1 Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AD/29/05, mille eesmärk oli koostada majanduse ja statistika valdkonna administraatorite reservnimekiri. märtsil 2006 sooritas ta eelvalikutestid ja kirjaliku testi Roomas eksamikeskuses Ergife Palace Hotel (edaspidi „Rooma eksamikeskus”). Pärast eelvalikutestide a ja b esimest pooltundi põhjustas helisüsteemi tehniline probleem umbes 15 minutit kestnud kurtva müra.

Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kandidaatidel, kes olid sooritanud oma eelvalikutestid Roomas, ei olnud samu võimalusi kui kandidaatidel, kes olid sooritanud testid mujal. Müra kujutas endast diskrimineerimist ja eri kohtades katsetel osalenud kandidaatide võrdsete võimaluste põhimõtet ei olnud järgitud.

1.2 EPSO tunnistas oma arvamuses, et eelvaliku testide a ja b käigus tekkis tehniline probleem helisüsteemiga. Ta vabandas kaebuse esitaja ees võimalike ebamugavuste pärast.

Lisaks selgitas EPSO, et niipea kui helisüsteemiga seotud probleem tekkis, kontrollisid EPSO töötajad kogu helisüsteemi. Probleemi ei olnud võimalik kohe lahendada. See lahendati 30-minutilise vaheaja jooksul, mis järgnes testidele a ja b. EPSO selgitas ka, et niipea, kui tekkis probleem helisüsteemiga, võttis Rooma peainspektor ühendust Brüsseli töötajatega, kes vastutavad avaliku konkursi korraldamise eest, et selgitada, mis toimub. Avaliku konkursi eest vastutavad töötajad otsustasid, et asjaolud ei õigusta lisaaja andmist.

Võttes arvesse asjaolu, et vaatamata headele tulemustele ei olnud enamikul kandidaatidel erilisi probleeme testidele vastamisega ja nende sooritamisega ettenähtud aja jooksul, leidis EPSO, et see vahejuhtum ei avaldanud negatiivset mõju avaliku konkursi läbiviimisele.

1.3 Kaebuse esitaja jäi oma seisukohtades seisukohale, et kuigi helisüsteemi tehniline probleem ei ole EPSO-le omistatav, tekitab see tegelikult ebavõrdse kohtlemise ühelt poolt Rooma eksamikeskuse Olimpia IV ruumis eelvalikutesti sooritanud kandidaatide ja teiselt poolt mujal eelvalikutesti sooritanud kandidaatide vahel.

1.4 Kättesaadavate tõendite põhjal märgib ombudsman samuti, et EPSO ei ole vaidlustanud asjaolu, et 31. märtsil 2006 toimunud avaliku konkursi katsete a ja b käigus tekkis tehniline probleem.

1.5 Ombudsman märgib, et EPSO ülesanne on võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada avalike konkursside nõuetekohane korraldamine. Sellega seoses on Esimese Astme Kohus mitmes otsuses sedastanud, et:

„[...] hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt on ühenduse institutsioonidel kohustus tagada, et kõik konkursil osalevad kandidaadid sooritaksid testid ja katsed võimalikult sujuvalt ja nõuetekohaselt. Selleks on administratsioon kohustatud tagama konkursi nõuetekohase korraldamise (...)”(1).

Sellega seoses leiab ombudsman, et hea halduse põhimõtete kohaselt tuleb ettenähtavate probleemide vältimiseks võtta mõistlikke ettevaatusabinõusid. Lisaks, kui uurimise käigus tekib tõepoolest probleem, tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada sellest probleemist tulenevad negatiivsed tagajärjed.

1.6 Ombudsman märgib, et kui tekkis probleem helisüsteemiga, tegutsesid kohalviibivad järelevalvajad kiiresti, et teha kindlaks probleemi allikas, minimeerida seda ja lõpuks see lahendada. Ombudsman leiab, et EPSO toimis õigesti.

1.7 Kuigi EPSO võttis kõik võimalikud meetmed, et vähendada ja seejärel kõrvaldada helisüsteemiga seotud probleem, jääb siiski küsimus: kas helisüsteemiga seotud probleemil oli kandidaatidele oluline mõju?

1.8 Ombudsman tuletab meelde, et Esimese Astme Kohtu otsuse kohaselt "[---] eiramine konkursi katsete läbiviimisel ei mõjuta katsete seaduslikkust, välja arvatud juhul, kui see on sisulist laadi ja võib moonutada katsete tulemusi."(2) Käesoleva väite kontekstis on seaduslikkuse konkreetne küsimus seotud mittediskrimineerimise põhimõttega. Sellisena võib usaldusväärset probleemi pidada haldusomavoli võimaliku tuvastamise seisukohast asjakohaseks ainult siis, kui see on „sisulist laadi ja võib moonutada testide tulemusi“.(Ombudsmani rõhuasetus)

1.9 Selleks et teha kindlaks heli mõju ja seega teha kindlaks, kas asjaomane heli kujutab endast "sisulist eeskirjade eiramist, mis võib moonutada katsete tulemusi", on vaja hinnata heli intensiivsust, mis mõjutas selles ruumis viibivaid kandidaate.

1.10 Ombudsman mõistab, et EPSO seisukoht viitab sellele, et heli ei olnud nii intensiivne, et sellel oleks olnud negatiivne mõju avaliku konkursi läbiviimisele (3).

Sellega seoses märgib ombudsman kõigepealt, et EPSO näib olevat rajanud oma järelduse, et eelvalikutestide ajal Roomas toimunud vahejuhtumil ei olnud negatiivset mõju kõnealuse konkursi läbiviimisele, asjaolule, et „suurel osal kandidaatidest” ei olnud erilisi probleeme testidele vastamisega ega nende sooritamisega ettenähtud aja jooksul. Ombudsmani selline lähenemisviis ei veena. Nagu on märgitud eespool punktis 1.5, on institutsioonidel kohustus tagada kõigi konkursil osalevate kandidaatide suhtes, et testid viiakse läbi võimalikult sujuvalt ja nõuetekohaselt. Seetõttu leiab ombudsman, et asjaolu, et kandidaatide „enamus” võis asjaomase testi ettenähtud aja jooksul sooritada, ei tõenda iseenesest, et kaebuse esitaja ei kannatanud Rooma eksamikeskuses asuva Olympia IV ruumi helisüsteemiga seotud probleemi tõttu negatiivsete tagajärgede all.

1.11 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et EPSO peaks oma seisukohtade toetamiseks esitama statistilised andmed, mis võrdlevad Roomas asuvas eksamikeskuses Olimpia ruumis IV eksami sooritanud kandidaatide tulemusi mujal teste sooritanud kandidaatide tulemustega. Ombudsman märgib, et tal on õigus nõuda EPSO-lt statistilisi andmeid. Ombudsman märgib siiski, et eespool punktis 1.10 on otsustatud, et EPSO esitatud väide, mille kohaselt kandidaatide „enamus” lõpetas testid ja katsed õigel ajal, ei ole EPSO seisukoha kaitsmiseks asjakohane. Kokkuvõttes ei tõenda asjaolu, et enamik kandidaate võis katsed lõpetada 70 minuti jooksul, seda, et selles konkreetses ruumis asuvaid kandidaate koheldi võrdselt kõigi teiste kandidaatidega. Sellega seoses ei pea ombudsman vajalikuks nõuda EPSO-lt sellist teavet käesoleva uurimise jaoks.

1.12 Ombudsman on seisukohal, et peajärelevalve teostaja ülesanne on anda faktiline hinnang katsete käigus ilmnevatele kõrvalekalletele, sealhulgas ülemäärase heliga seotud kõrvalekalletele. Juhtiva järelevalvaja faktihinnangu eesmärk peaks olema konkreetselt kindlaks teha, kas kõrvalekalle põhjustab "sisulist eeskirjade eiramist, mis võib moonutada katsete tulemusi"(4).

Ombudsman peab samuti asjakohaseks, et peainspektor küsiks juhiseid Brüsselis asuvatelt EPSO töötajatelt, kelle ülesanne on koordineerida samal ajal kogu ELis toimuvaid eksameid.

Ombudsman leiab, et on äärmiselt oluline, et peainspektori faktiline hinnang annaks koordineerivale personalile kogu võimaliku teabe, eelkõige selle kohta, kas asjaomane sündmus kujutas endast kõrvalekallet, mis tõi kaasa „olulise eeskirjade eiramise, mis võis moonutada testide tulemusi”. Sellisel juhul peavad koordineerivad töötajad andma juhiseid selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta, näiteks andma kandidaatidele lisaaega.

1.13 Ombudsman märgib EPSO arvamuse põhjal, et kui ta võttis ühendust Brüsseli koordineeriva personaliga, selgitas Rooma peainspektor, mis toimub eksamikeskuses. EPSO arvates ei ole aga ühtegi konkreetset märkust selle kohta, et Rooma peainspektor oleks Brüsseli koordineerivale personalile andnud konkreetse ülevaate heliprobleemi intensiivsusest, ega täpsemalt selle kohta, kas peainspektor teatas Brüsselis koordineerivale personalile konkreetselt, et heliprobleem ei too kaasa „sisulist eeskirjade eiramist, mis võiks testide tulemusi moonutada”. Sellega seoses teeb ombudsman veel ühe märkuse. Ombudsman loodab, et see täiendav märkus aitab EPSO-l edaspidi tagada, et õiged menetlused on kõigile järelevalvajatele teada, tagades seeläbi testide nõuetekohase toimimise ja asjakohaste parandusmeetmete võtmise vahejuhtumite korral.

1.14 Ombudsman on siiski seisukohal, et kuna puuduvad konkreetsed tõendid müra intensiivsuse ja selle intensiivsuse tõenäolise mõju kohta kandidaatide keskendumisvõimele või mis tahes tõendid peainspektori ja Brüsseli koordineeriva personali vahelise suhtluse täpse laadi kohta, ei näi olevat võimalik tuvastada EPSO haldusomavoli juhtumi selles aspektis.

Seetõttu järeldab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seotud edasised uurimised ei tundu olevat põhjendatud.

2 Väide, et vaatamata ühe järelevaataja poolt kandidaatidele antud teabele anti testide a ja b jaoks määratud aja lõppedes kandidaatidele asjaomaste testide lõpetamiseks ainult kaks lisaminutit

2.1 Kaebuse esitaja märkis oma kaebuses, et kui tekkis tehniline probleem Olimpia ruumi IV helisüsteemiga, kutsus järelevaataja kandidaate üles oma pliiatsid maha panema ja märkis, et neile antakse katse lõpus lisaaega, et korvata häire tõttu kaotatud aeg.

Kaebuse esitaja väitis, et vaatamata järelevaataja antud teabele anti kandidaatidele katsete a ja b lõpetamiseks ettenähtud vööndiaja lõpus ainult kaks lisaminutit. Kaebuse esitaja arvates oli see ebaõiglane ega olnud kooskõlas kandidaatidele antud teabega.

2.2 EPSO selgitas oma arvamuses, et niipea kui tehniline probleem tekkis, selgitas Rooma peainspektor Brüsseli koordineerivale personalile asjaomast olukorda. Brüsseli koordineerivad töötajad otsustasid, et asjaolud ei õigusta lisaaja andmist. EPSO märkis, et vastupidiselt kaebuse esitaja väidetule ei olnud järelevalvajatel võimalik anda kandidaatidele lubadusi lisaaja kohta, sest sellise otsuse oleks saanud teha üksnes Brüsselis asuv koordineeriv personal.

2.3 Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et vähemalt Rooma eksamikeskuse Olimpia IV ruumis kutsus üks järelevaataja kandidaate üles panema maha oma pliiatsid, kui tekkis tehniline probleem Olimpia IV ruumi helisüsteemiga, ning teavitas kandidaate, et neile antakse testi lõpus lisaaega, et korvata häire tõttu kaotatud aeg.

2.4 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ja EPSO seisukohad selle kohta, kas järelevalvaja lubas tegelikult, et testide a ja b lõpus antakse lisaaega, on vaieldamatult erinevad.

Ombudsman märgib, et nõuetekohased menetlused nõuavad, et otsuse anda kandidaatide rühmale lisaaega saavad teha üksnes töötajad, kelle ülesanne on koordineerida kogu ELis samal ajal toimuvaid eksameid. Sellisel juhul, kui individuaaljärelevalve teostaja oleks märkinud, et katsete a ja b lõpus antakse lisaaega, oleks see olnud kõige kahetsusväärsem sündmus. Sellisel juhul tuvastaks ombudsman EPSO haldusomavoli.

Kaebuse uurimiseks on ombudsmanil võimalus viia läbi täiendavaid uurimisi. Käesoleval juhul on ombudsman siiski seisukohal, et arvestades EPSO arvamuses juba väljendatud sõnaselget seisukohta, et järelevalvajatel ei olnud võimalik kandidaatidele sellist lubadust anda, ei annaks edasised uurimised juhtumi selle aspekti kohta täiendavaid selgitusi.

2.5 Ombudsmanile kättesaadava teabe põhjal näib, et kaebuse selle aspektiga seotud fakte ei ole võimalik kindlaks teha.

Seetõttu järeldab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seotud edasised uurimised ei tundu olevat põhjendatud.

3 Väide, et kaebuse esitaja kirjalikku testi tuleks parandada

3.1 Ombudsman mõistab, et kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et Roomas eelvalikutestidel osalenud kandidaatide kirjalikku testi tuleks parandada, sõltumata eelvalikutestide tulemustest.

3.2 Näib, et EPSO ei esitanud oma arvamuses selle väite kohta ühtegi konkreetset märkust. Samuti näib, et kaebuse esitaja ei korranud seda väidet oma märkustes.

3.3 Ombudsman tuletab meelde, et konkursiteates märgitakse ühemõtteliselt, et:

„Organisatsioonilistel põhjustel korraldatakse kirjalik test d samal päeval kui eelvalikutestid a, b ja c. Kui valikukomisjon teeb pärast kandideerimisavalduse läbivaatamist kindlaks, et kandidaat vastab kõigile osalemistingimustele, hindab ta kandidaadi kirjalikku katset d. Asjaolu, et kandidaat on kutsutud kirjalikule katsele d samal ajal eelvalikutestidega a, b ja c, ei tähenda, et ta on konkursile lubatud."(5)

Ombudsman tuletab samuti meelde, et konkurentsiteates on märgitud, et:

„Kõikidel eelvaliku testidel ja katsetel parima punktisumma ja minimaalse nõutava punktisumma saanud kandidaatidel (...) palutakse esitada täielik kandideerimisavaldus konkursil osalemiseks.”(rõhuasetus lisatud).

3.4 Eespool öeldut arvesse võttes selgub, et valikukomisjon oleks saanud anda kirjaliku hinde ainult nendele kandidaatidele, kes said eelvalikutestidel lisaks minimaalse nõutava punktisumma saamisele ka parimad hinded.

Kaebuse esitaja ei saanud igal eelvalikutestil minimaalset nõutavat punktisummat. Katses a, mida hinnati skaalal 0–60 punkti ja mille läbimise punktisumma oli 30, sai kaebuse esitaja 24 324 punkti, mis jäi allapoole nõutavat miinimumi.

3.5 Võttes arvesse, et konkursiteate tingimused on konkursikomisjonile õiguslikult siduvad, on ombudsman seisukohal, et kaebuse esitaja nõuet ei saa rahuldada.

4. Väide, et eelvalikutesti a tuleks korrata

4.1 Kaebuse esitaja esitas oma kaebuses teise väite, mida tuleb mõista alternatiivina tema esimesele väitele, mille kohaselt tuleks Roomas eelvalikutestid läbinud kandidaatide kirjalikku testi parandada, sõltumata eelvalikutestide tulemustest. Teises väites väitis kaebuse esitaja, et neile kandidaatidele, kes sooritasid testi a Rooma eksamikeskuse Olimpia IV ruumis ja seega müra tõttu kannatasid, tuleks anda võimalus test uuesti sooritada.

4.2 Näib, et EPSO ei esitanud oma arvamuses selle väite kohta ühtegi konkreetset märkust.

4.3 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja oli oma tähelepanekutes seisukohal, et oleks õiglane lubada kandidaatidel, keda tõsine probleem puudutab, testi a uuesti sooritada. Ta märkis siiski ka, et ta mõistab korralduslikke raskusi, mis tulenevad otsusest tunnistada testi tulemused kehtetuks ja korraldada uus test.

4.4 Eespool punktis 1.14 esitatud järeldust silmas pidades järeldab ombudsman, et see väide ei ole põhjendatud.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal ei tundu kaebuse esitaja väidetega seotud edasised uurimised olevat põhjendatud. Kaebuse esitaja väidete osas leiab ombudsman, et need ei ole põhjendatud.

Sellest otsusest teavitatakse ka EPSO direktorit.

Järgmised kaubamärgid

Iga eksamikeskuse peainspektori ülesanne on hinnata testide ajal ilmnevaid kõrvalekaldeid ning teavitada põhjalikult ja täpselt asjaomaseid koordineerivaid töötajaid. Koordineerivale personalile edastatava peamise järelevalvaja faktilise hinnangu eesmärk peaks olema konkreetselt kindlaks teha, kas kõrvalekalle põhjustab „sisulist eeskirjade eiramist, mis võib moonutada katsete tulemusi”. Kui asjaomase sündmusega kaasneb „sisuline eeskirjade eiramine, mis võib moonutada katsete tulemusi”, on asjaomane koordineeriv personal kohustatud andma peainspektorile juhiseid vajalike meetmete kohta. On ütlematagi selge, et peamine järelevalvaja peaks tagama, et kõik kohalviibivad järelevalvajad edastavad kõigile kandidaatidele sama kokkulepitud sõnumi.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Otsus kohtuasjas T-371/03: Le Voci vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I-A-209 ja II-957, punkt 78. Vt ka otsus kohtuasjas T-193/00: Felix vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-23 ja II-101, punkt 45); Esimese Astme Kohtu 12. juuli 2001. aasta otsus kohtuasjas T-159/98: Torre jt vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I-A-83 ja II-395, punkt 46); ja kohtuasi T-102/98: Papadeas vs. Regioonide Komitee (EKL AT 1999, lk I-A-211 ja II-1091, punkt 68); Otsus kohtuasjas T-5/04: Scano vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I-A-205 ja II-931, punkt 43).

(2) Otsus kohtuasjas T-371/03: Le Voci vs. nõukogu, EKL 2005, lk I-A-209 ja II-957, punkt 79. Vt ka otsus kohtuasjas T-159/98: Torre jt vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I-A-83 ja II-395, punkt 47); Otsus kohtuasjas T-193/00: Felix vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I-A-23 ja II-101, punkt 45.

(3) Ombudsman märgib siiski, et oma 6. aprilli 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale „hindas [E]PSO, et müra häiris mõningaid kandidaate”.

(4) Ombudsman nõustub, et selline hindamine on tavaliselt subjektiivne, kuna puuduvad tehnilised vahendid, mis võimaldaksid peainspektoril mõõta heliprobleemi intensiivsust (näiteks detsibellides) ja/või heliprobleemi intensiivsuse tõenäolist mõju kandidaatide keskendumisvõimele. Ombudsman nõustub, et peajärelevalve teostajal on selliste hinnangute andmisel ulatuslik kaalutlusõigus.

(5) Teade avaliku konkursi EPSO AD/25/26/27/28/29/05 korraldamise kohta, avaldatud ELT 2005 C 178 A/01.