Strasbourg, 5. juuni 2007

Lugupeetud hr X

aprillil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni kontrolli puudumise kohta meetmete üle, mida võtavad eraettevõtted, kes vastutavad programmi LIFE raames kaasrahastatavate projektide rakendamise järelevalve eest.

juunil 2006 võtsite telefoni teel ühendust minu talitustega ja andsite lisateavet.

22. juunil 2006 teavitasin ma komisjoni presidenti teie kaebusest ja palusin tal esitada oma arvamus 30. septembriks 2006.

Komisjon edastas oma arvamuse 14. septembril 2006 inglise keeles. Komisjon saatis 25. septembril 2006 oma arvamuse tõlke, mille ma edastasin Teile 29. septembril 2006 koos palvega esitada oma märkused.

30. oktoobril 2006 saatsite mulle lisateavet. 11. detsembril 2006 võtsid minu talitused Teiega telefoni teel ühendust, et teha kindlaks, kas olete uurimise tulemusega rahul.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on juhtumi asjaolud kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja selgitas, et 2003. aasta septembrist kuni 2006. aasta jaanuarini kuulus ta kahest konsortsiumist koosnevasse meeskonda, kes olid sõlminud komisjoni keskkonna peadirektoraadiga (DG ENV) lepingu, et jälgida, jälgida ja hinnata programmist LIFE kaasrahastatud projekte (1).

Kaebuse esitaja sõnul töötas ta 2003. aasta septembrist kuni 2005. aasta juunini äriühingus W, mis kuulus endisesse konsortsiumi X. X-i leping komisjoniga pidi lõppema 2005. aasta juunis. Kaebuse esitaja rõhutas, et hoolimata asjaolust, et komisjon oli konsortsiumile juba kogu ELi toetuse maksnud, võlgnes äriühing W talle töötasu olulises summas.

2005. aasta juulist kuni 2006. aasta jaanuarini töötas kaebuse esitaja programmi LIFE Environment raames ühe teise äriühingu Y (2) heaks, mis kuulus konsortsiumisse Z (3). aasta juulis sõlmis konsortsium Z komisjoniga uue lepingu. Jaanuaris 2006 vabastati kaebuse esitaja äriühingust Y. Ta väitis, et see äriühing võlgnes talle teatava summa töötasu eest ja täiendava summa hüvitisena ebaõiglase vallandamise eest.

jaanuaril 2006 saatis kaebuse esitaja komisjonile kirja, milles ta selgitas, et ta ei kavatsenud kunagi lahkuda oma töökohalt äriühingus Y, selgitades, et 4. jaanuaril 2006 lõpetas Y oma lepingu rahaliste probleemide tõttu. Kaebuse esitaja väitis, et äriühing oli andnud talle ja teistele meeskonnaliikmetele vallandamise põhjendamiseks teistsuguse selgituse. Äriühing Y tunnistas 10. jaanuaril 2006, et koondamised olid põhjendamatud. Kaebuse esitaja teavitas komisjoni ka sellest, et äriühingud W ja Y võlgnesid talle raha 2005. aastal LIFE-programmiga seotud lepingute alusel tehtud töö eest ning äriühing Y võlgnes talle hüvitist vallandamise eest. Ta selgitas, et tema endised kolleegid on sarnases olukorras. Kaebuse esitaja sõnul olid konsortsiumi Z juhid probleemist teadlikud, kuna see kestis mitu kuud, kuid nad olid seisukohal, et probleem ei puudutanud konsortsiumi, vaid üksikuid selles osalevaid äriühinguid. Kaebuse esitaja rõhutas, et makseviivitusi esineb sageli. Oma kirjas tänas kaebuse esitaja komisjoni konsortsiumidega sõlmitud lepingu raames tehtud töö tõsiduse ja professionaalsuse eest ning pakkus oma abi, et vastata kõigile tema jälgitud projekte käsitlevatele küsimustele.

Komisjoni 31. jaanuari 2006. aasta vastuses selgitas keskkonna peadirektoraadi LIFE projektide eest vastutava üksuse juhataja (edaspidi „vastutav üksuse juhataja”), et ta on olukorrast teadlik ja et ta on saatnud konsortsiumi Z juhtkonnale kirja, milles väljendas muret ja kutsus neid üles võtma kõik vajalikud meetmed kaebuse esitaja ja tema endiste kolleegide ees seisvate probleemide lahendamiseks. Vastutav üksuse juhataja nõustus olukorda jälgima, kuna tema arvates on komisjoni huvides luua head töösuhted nii konsortsiumi kui ka selle liikmetega.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja kokkuvõtlikult, et komisjon ei olnud taganud, et äriühingud W ja Y, kes kuulusid vastavalt konsortsiumidesse X ja Z, kes olid sõlminud komisjoniga lepingud programmist LIFE kaasrahastatud projektide järelevalveks ja hindamiseks, tasusid talle summad, mis tuli tasuda tööde eest, mida ta oli teinud ajavahemikus 2005. aasta juunist kuni 2006. aasta jaanuarini.

Ta nõudis, et komisjon võtaks vajalikud meetmed, et talle makstaks tasumisele kuuluvad summad.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses kirjeldas komisjon kõigepealt juhtumi tausta ja selgitas, et 1. juulil 2005 oli ta sõlminud konsortsiumiga Z üheaastase tehnilise abi lepingu tehnilise ja haldusabi allhankeks (4). Need ülesanded hõlmasid tehnilist järelevalvet, abi ja toetust programmile LIFE, sealhulgas LIFE loodus, LIFE keskkond ja LIFE kolmandad riigid. Komisjon selgitas, et konsortsium Z koosnes 11 äriühingust, sealhulgas äriühingust Y (5). Seejärel märkis komisjon, et enne konsortsiumiga Z lepingu sõlmimist olid tema talitused sõlminud sarnase tehnilise abi lepingu rühmaga B (6). Äriühing W oli üks ekspertidest, keda B rühm kasutas komisjonile teenuste osutamiseks.

Kaebuse esitaja väite kohta väitis komisjon, et kuigi ta oli sõlminud lepingu konsortsiumiga Z ja varem kontserniga B, ei olnud ta sõlminud lepinguid ei äriühinguga Y ega W ega otse kaebuse esitajaga. Seetõttu rõhutas ta, et tal ei ole otsest lepingulist suhet kaebuse esitaja ega tema endiste tööandjatega, ning väitis, et teda ei saa pidada vastutavaks äriühingu Y või äriühingu W endise töötaja töötasu maksmata jätmise eest.

Oma argumentide põhjendamiseks viitas komisjon nii konsortsiumiga Z kui ka kontserniga B sõlmitud lepingute artiklile 8.6, mille kohaselt vastutavad nad ainuisikuliselt ülesandeid täitvate töötajate eest ja lisavad oma töötajatega sõlmitavatesse töö- või teenuslepingutesse klauslid, milles täpsustatakse, et i) komisjon ei saa anda ülesandeid täitvatele töötajatele otse korraldusi, ii) komisjoni ei saa mingil juhul pidada selliste töötajate tööandjaks ning iii) töötajad kohustuvad mitte tuginema komisjoni vastu komisjoni ja töövõtja vahelisest töösuhtest tulenevatele õigustele. Komisjon märkis, et ta seda ei teinud ja et ta ei peaks osalema töövõtja igapäevases juhtimises ning et ta ei uuri, kas töövõtja töötajatele maksti tasu.

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et lepingute sätete kohaselt oleks , ainus võimalus võtta meetmeid ühe konsortsiumisse kuuluva äriühingu suhtes olnud olukorras, kus äriühing Y või äriühing W oleks võinud jätta lepingulise teenuse osutamata ajal, mil kaebuse esitaja oli nende töötaja. Kui nõutud ülesandeid ei oleks täidetud või tähtaegadest ei oleks kinni peetud, oleks komisjon võinud pöörduda selle küsimuse lahendamiseks otse töövõtja poole ja tal oleks võinud olla võimalus võtta meetmeid (7). Komisjon selgitas siiski, et käesoleval juhul puudusid tõendid selle kohta, et äriühing Y või äriühing W ei olnud teinud seiretoiminguid või et aruannete esitamise tähtaegadest ei olnud kinni peetud. Komisjon rõhutas, et kaebuse esitaja ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid, vaid vastupidi, nagu ta märkis oma 25. jaanuari 2006. aasta kirjas, olid nii komisjon kui ka konsortsium Z tema töö kvaliteediga rahul.

Komisjon järeldas seega, et käesolevas asjas oli raske välja selgitada, kuidas lepingud oleksid võimaldanud tema talitustel osaleda konsortsiumi ühe liikme sisemises juhtimises. Seetõttu leidis komisjon, et ta tegutses nõuetekohaselt ja oma lepinguliste kohustuste raames, kui ta juhtis töövõtja tähelepanu sellele, et äriühing Y ei ole tasunud.

Komisjon lisas oma arvamusele koopia kirjavahetusest konsortsiumi Z direktoriga seoses (asjakohase) LIFE-keskkonna projekti järelevalvega. See sisaldas koopiat vastutava üksuse juhataja 11. jaanuari 2006. aasta kirjast konsortsiumi Z direktorile, milles esimene väljendas muret äriühingu Y (asjaomase) LIFE keskkonnaseire meeskonna tööjõu voolavuse ohu pärast, kuna tundub, et töötajatele ei ole viimaste kuude jooksul tehtud töö eest makstud. Kuigi vastutav üksuse juhataja tunnistas, et konsortsiumi liikmeks olevate ettevõtete juhtimine on konsortsiumi siseküsimus, rõhutas ta, et on olukorra pärast mures, ning kutsus direktorit tungivalt üles seda küsimust uurima ja teda olukorrast teavitama. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et tuleks kehtestada asjakohane mehhanism, millega tagatakse, et komisjon saab jätkuvalt ja õigeaegselt asjakohast järelevalveteavet.

Konsortsiumi Z direktor selgitas oma 7. veebruari 2006. aasta vastuses, et programmi LIFE Environment (asjakohane) meeskond vähendas oma personali projektide arvu märkimisväärse vähenemise tõttu kahel eelneval aastal ning et pärast sisekorraldust lahkusid meeskonnast kaks eksperti vastavalt 2005. aasta juulis ja 2006. aasta jaanuaris. Ta tunnistas, et kaebuse esitaja oli viimane ekspert, kes meeskonnast lahkus, kuid kinnitas, et komisjonile laekunud järelevalveteabe kvaliteet ja nõutavad tähtajad ei muutu. Direktor rõhutas, et finantsrahutused, millega ettevõte Y 2005. aastal silmitsi seisis, olid uue korra tagajärg, kuid need raskused lahendati ning et ettevõte oli oma töötajatega kokku leppinud plaanis tasuda kõik tasumata maksed lühikese aja jooksul. Ta tunnistas, et konsortsium Z ja äriühing Y on pidevalt teavet vahetanud, ning rõhutas, et 2006. aasta detsembri alguses said eksperdid osa hilinenud palgast. Lõpuks võttis direktor endale kohustuse jälgida ettevõtte Y olukorra arengut.

Konsortsiumi Z , direktorile 1. märtsil 2006 saadetud kirjas rõhutas komisjon vajadust jälgida olukorda ettevõttes Y, tagamaks, et tema teenuste kvaliteeti ei kahjustata, ning palus, et teda teavitataks võimalikest edasistest probleemidest ja personali muutumisest.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja ei esitanud kirjalikke märkusi.

Kaebuse esitaja teatas 30. oktoobril 2006 ombudsmanile faksi teel, et konsortsium Z tegeleb talle ja tema endistele kolleegidele võlgnetavate summade maksmisega. Ta mainis, et on tehtud pangaülekanne ja et ta loodab maksed peagi kätte saada.

detsembril 2006 võtsid ombudsmani talitused kaebuse esitajaga telefoni teel ühendust, et teha kindlaks, kas ta on juhtumi tulemusega rahul. Kaebuse esitaja kinnitas oma kavatsust mitte esitada kirjalikke märkusi ja rõhutas, et konsortsium oli maksnud suurema osa tasumata summadest. Kuigi ta pidas komisjoni arvamust ebatäielikuks, väljendas ta rahulolu ombudsmani uurimisega ja tänas teda olulise rolli eest, mida ta oli makse tegemisel etendanud. Samuti märkis ta, et ta ei soovi seda küsimust edasi käsitleda.

Otsus

1 Tasumisele kuuluvate summade maksmise tagamata jätmine

1.1 2003. aasta septembrist kuni 2006. aasta jaanuarini töötas kaebuse esitaja kahe äriühingu heaks, mis kuulusid konsortsiumidesse, mis olid sõlminud komisjoniga allhankelepingud, et jälgida, jälgida ja hinnata LIFE programmist kaasrahastatud projekte (8).

Ta väidab, et komisjon ei taganud, et äriühing W, kes on konsortsiumi X liige, ja äriühing Y, kes on konsortsiumi Z liige(9), tasusid talle summad, mis tuli tasuda tööde eest, mida ta oli teinud ajavahemikus 2005. aasta juunist kuni 2006. aasta jaanuarini.

Nagu nähtub komisjoni 31. jaanuari 2006. aasta vastusest, oli komisjon kaebuse esitaja arvates olukorrast teadlik ja nõustus seda jälgima.

1.2 Komisjon väidab, et teda ei saa pidada vastutavaks endise Y-i või W-i töötaja töötasu maksmata jätmise eest, sest kuigi ta sõlmis tehnilise abi lepingud konsortsiumiga Z(10) ja varem kontserniga B(11), ei sõlminud ta lepinguid ei äriühinguga Y ega äriühinguga W ega otse kaebuse esitajaga.

Komisjon on seisukohal, et konsortsiumiga Z ja rühmaga B sõlmitud lepingute artikli 8 lõike 6 kohaselt vastutavad ülesandeid täitvate töötajate eest ainuisikuliselt töövõtjad. Seetõttu juhib komisjon tähelepanu sellele, et ta ei osale ega tohiks osaleda töövõtja igapäevases juhtimises. Seetõttu leiab komisjon, et ta tegutses nõuetekohaselt ja oma lepinguliste kohustuste raames, juhtides töövõtja tähelepanu sellele, et kaebuse esitajale ja teistele töötajatele ei makstud.

1.3 Ombudsman märgib, et pärast selle juhtumi uurimist teatas kaebuse esitaja talle, et konsortsium Z on maksmas suuremat osa talle ja tema endistele kolleegidele võlgnetavatest summadest ning et ta loodab maksed peagi kätte saada.

Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja tänas teda makse tegemisel mängitud olulise rolli eest ja juhtis tähelepanu sellele, et ta ei soovi selle küsimusega edasi tegeleda.

Olukorda silmas pidades ja võttes arvesse asjaolu, et kaebuse esitaja on taotlenud oma väite uurimise lõpetamist, järeldab ombudsman, et juhtumiga seoses ei ole vaja täiendavaid uurimisi läbi viia.

2 Kokkuvõte

Ombudsman leiab selle juhtumi uurimise põhjal, et edasine uurimine ei ole vajalik, ja lõpetab seetõttu juhtumi uurimise.

Komisjoni presidenti teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) 1992. aastal käivitatud LIFE (keskkonna rahastamisvahend) on üks ühenduse keskkonnapoliitika peamisi vahendeid. Programmist LIFE kaasrahastatakse keskkonnaalgatusi Euroopa Liidus ja teatavates kolmandates riikides. Säästva arengu raames peaks LIFE aitama kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, arendamisele ja tõhustamisele ning keskkonnaküsimuste integreerimisele teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. LIFE koosneb kolmest temaatilisest osast: „LIFE – loodus“, „LIFE – keskkond“ ja „LIFE – kolmandad riigid“.

(2) Kaebuse esitaja selgitas, et äriühingule W kuulus 99,7 % äriühingust Y.

(3) Ombudsman märgib, et konsortsiumi Z veebisaidi kohaselt oli X ajutine ühendus, mis koosnes üheksast äriühingust, mida juhtis kontsern B. Seejärel laiendas X konsortsiumi Z, mis on Euroopa majandushuviühing, ja moodustas selle.

(4) Leping Nº LIFE/ZZZ.

(5) Komisjon märkis, et äriühingul Y oli konsortsiumis väike roll, moodustades ligikaudu 7 % kogu töökoormusest. Vt märkus 2 eespool.

(6) Leping Nº YYY.

(7) Komisjon viitas võimalusele võtta meetmeid, mis on ette nähtud lepingu artiklis 8, milles viidatakse konsortsiumi Z tegevusele, või artiklis 18 seoses lepingu lõpetamisega, kui see on proportsionaalne.

(8) 1992. aastal käivitatud LIFE (keskkonna rahastamisvahend) on üks ühenduse keskkonnapoliitika peamisi vahendeid. Programmist LIFE kaasrahastatakse keskkonnaalgatusi Euroopa Liidus ja teatavates kolmandates riikides. Säästva arengu raames peaks LIFE aitama kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, arendamisele ja tõhustamisele ning keskkonnaküsimuste integreerimisele teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. LIFE koosneb kolmest temaatilisest osast: „LIFE – loodus“, „LIFE – keskkond“ ja „LIFE – kolmandad riigid“.

(9) Ombudsman märgib, et konsortsiumi Z veebisaidi kohaselt oli X ajutine ühendus, mis koosnes üheksast äriühingust, mida juhtis kontsern B. Seejärel laiendas X konsortsiumi Z, mis on Euroopa majandushuviühing, ja moodustas selle.

(10) Leping Nº LIFE/ZZZ.

(11) Leping Nº YYY.