Strasbourg, 2. oktoober 2007

Lugupeetud hr X

aprillil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu seoses Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni korraldatud töölevõtmise menetlusega nr G 682.

Teie kaebusega seotud dokumendid saadeti 29. mai 2006. aasta e-kirjaga ja 31. mai 2006. aasta kirjaga.

Vastavalt Teie taotlusele on Teie kaebust käsitletud konfidentsiaalselt.

21. juunil 2006 edastasin Teie kaebuse parlamendi presidendile ja palusin parlamendil esitada oma arvamus.

Parlament taotles oma 25. septembri 2006. aasta kirjas arvamuse esitamise tähtaja pikendamist ja saatis selle 31. oktoobril 2006. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 28. novembril 2006.

17. juuli 2007. aasta kirjas teavitasin Teid, et minu käsutuses on kõik Teie kaebuse kohta otsuse tegemiseks vajalikud andmed ning seega ei ole vaja täiendavat uurimist.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) korraldatud värbamismenetluses nr G 682, mille eesmärk oli värvata administraatori .’i ametikohale prantsuskeelne ajutine teenistuja. Valikukomisjon valis välja kaebuse esitaja kirjaliku katse A.3. 12 punkti 30st sisu eest (pass-mark 15) ja 6 punkti 10st keelelise kvaliteedi eest (pass-mark 5). Kuna kaebuse esitaja ei saanud testi eest minimaalset nõutavat punktisummat, ei lubatud teda vestlusele.

7. detsembril 2005 kirjutas kaebuse esitaja valikukomisjoni esimehele ja palus i) oma katse uuesti läbi vaadata; ii) oma testi koopia; ning iii) märgistusvõre koopia (la grille de correction).

Valikukomisjoni esimees kinnitas 8. detsembri 2005. aasta kirjas (1) kaebuse esitajale kõigi kolme kirjaliku katse A.1–A.3 tulemused ning teatas talle, et tema essee on uuesti läbi vaadatud ja seda peetakse endiselt ebapiisavaks. Ta märkis ka, et üksikasjalike tulemuste esitamine talle kujutab endast samuti talle hindamistabeli esitamist.

Kaebuse esitaja esitas 28. detsembril 2005 ALDE peasekretärile artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse, milles ta peamiselt:

1. märkis, et kuna valikukomisjon vastas kiiresti tema 7. detsembri 2005. aasta uuesti läbivaatamise taotlusele 8. detsembril 2005, tekkis tal kahtlus, kas valikukomisjon on tema essee tõepoolest uuesti läbi vaadanud;
2. asus seisukohale, et valikukomisjon ei esitanud talle hindamistabeli koopiat, ja kahtles, kas selline tabel on tegelikult koostatud;
3. teatas ALDE-le, et tema essee on uuesti läbi lugenud inglise keele ekspert, kes leiab, et see väärib vähemalt 50 %-le vastavat hinnet; ja
4. taotles i) hindamistabeli koopiat, ii) tema kirjaliku katse faktilist läbivaatamist sõltumatu markeri poolt ja iii) vestlusele kutsumist.

ALDE juht lükkas 4. aprilli 2006. aasta kirjaga kaebuse esitaja artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse ametlikult tagasi järgmistel põhjustel:

1. Arvestades valikukomisjonide sõltumatust, ei saa ametisse nimetav asutus või ametiisik valikukomisjoni otsust tühistada ega muuta. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik tuvastab õigusvastasuse või vormivea, võib ta asjaomase töölevõtmismenetluse üksnes tühistada ja alustada uut.
2. Pärast seda, kui ametisse nimetav asutus oli läbi vaadanud valikukomisjoni otsuse kaebuse esitaja kohta, ei tuvastanud ta siiski õigusvastasust ega vormiviga. Vastavalt töölevõtmise teadaande punktile VI.A.3 jättis valikukomisjon välja kandidaadid, kes ei saanud testi A.3 eest vähemalt 20 punkti, st 15 punkti 30st ja 5 punkti 10st. Lisaks kohaldas valikukomisjon järjepidevalt samu hindamiskriteeriume kõigi kandidaatide suhtes, eeskirjade eiramist ei tuvastatud; ning ta järgis võrdse kohtlemise põhimõtet.
3. Kõik neli valikukomisjoni liiget vaatasid kaebuse esitaja essee uuesti läbi ja säilitasid ühehäälselt esialgse hinde.
4. Hoolimata valikukomisjoni töö salajasusest, esitas valikukomisjoni esimees 13. jaanuari 2006. aasta kirjas (2) kaebuse esitajale üksikasjaliku selgituse põhjuste kohta, miks tema töötulemused osutusid ebapiisavaks.
5. Valikukomisjon teatas kaebuse esitajale veel kord, et hindamistabelis oli essee sisu eest ette nähtud skaala 0–30 punkti ja keelelise taseme eest skaala 0–10 punkti. Valikukomisjon kasutas seda hindamistabelit kõikide kandidaatide testide ja katsete parandamiseks ning see võimaldas teste ja katseid hinnata vastavalt töölevõtmise teadaande punktile VI.A.3. Seega ei saanud valikukomisjoniväline isik kaebuse esitaja testi uuesti läbi vaadata, sest see kahjustaks kandidaatide võrdset kohtlemist.
6. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (kohtuasi T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus)(3) on valikukomisjonil parandusmeetodite osas ulatuslik kaalutlusõigus. Käesoleval juhul ei esitanud kaebuse esitaja ühtegi tõendit selle kohta, et valikukomisjoni kasutatud parandusmeetod ei taganud kandidaatide võrdset kohtlemist ja nende vahel tehtud valiku objektiivsust.
7. Valikukomisjoni väärtushinnangute põhjendatust saavad kontrollida üksnes ühenduse kohtud, kui on rikutud komitee menetlusi reguleerivaid eeskirju. Käesolevas asjas on neid eeskirju siiski järgitud.

Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et parlament ei esitanud talle taotluse korral üksikasjalikku hindamistabelit. Ta väitis, et parlament peaks andma talle sellise üksikasjaliku hindamistabeli ning kui ta seda ei tee, tuleks töölevõtmise menetlus tühistada ja algatada uus.

Nõue

Parlamendi arvamus

Ombudsman edastas kaebuse parlamendile ja palus parlamendil esitada arvamuse kaebuse esitaja väite ja väidete kohta. Ombudsman palus parlamendil esitada ka valikukomisjoni kasutatavate hindamiskriteeriumide koopia.

Parlamendi arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:

Parlament märkis, et valikukomisjon kohaldas töölevõtmise teadaande sätteid rangelt, jättes menetluse järgmistesse etappidesse vastu võtmata kandidaadid, kes ei ületanud nimetatud teadaandes sätestatud künniseid. Parlament viitas töölevõtmise teadaande punktile VI.A, mis on sõnastatud järgmiselt (4):

„Katsete laad, kestus ja märgistus

1. Test, mis koosneb mitmest valikvastustega küsimusest inglise või prantsuse keeles ning mille eesmärk on hinnata teadmisi Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja poliitika ning kultuuri- ja sotsiaalse keskkonna kohta.

Katse kestus: 20 minutit
märgistamist: 0 kuni 20 punkti

Iga märk, mis on väiksem kui 12/20, viib eliminatsioonini.

2. Kokkuvõte prantsuse või inglise keeles inglise või prantsuse keeles levitatava dokumendi alusel. Selle testi eesmärk on hinnata kandidaatide suutlikkust teemat analüüsida ja sellest kokkuvõte teha ning nende keeleoskuse taset.

Katse kestus: 45 minutit
Märgistus: 0–10 punkti sisu eest
0–10 punkti keeletaseme eest

Iga märk, mis on väiksem kui 5/10 + 5/10, viib eliminatsioonini.

3. Essee prantsuse või inglise keeles teemal, mille kandidaadid on valinud valikukomisjoni kolme ettepaneku hulgast – inglise või prantsuse keeles – Euroopa Liidu tegevusvaldkondades. Selle testi eesmärk on hinnata kandidaatide koostamise suutlikkust, teadmiste taset ja keeletaset.

Katse kestus: 60 minutit
Märgistus: 0 kuni 30 punkti sisu eest
0 kuni 10 punkti keeletaseme eest

Iga märk, mis on väiksem kui 15/30 + 5/10, viib eliminatsioonini.

(…)

Fraktsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud valikukomisjon võib vestlusele kutsuda ainult need kandidaadid, kes on kogu katse eest kogunud vähemalt 42/80 punkti ja saanud iga osa eest minimaalse nõutava punktisumma.”

Parlament tuletas meelde kaebuse esitaja testi A.3. 12 punkti 30st sisu eest ja 6 punkti 10st keele eest. Ta märkis, et neid hindeid silmas pidades ei saanud kaebuse esitaja sisu eest 15 punkti künnist ja seega ei saanud teda töölevõtmise teadaande kohaselt vestlusele lubada. Parlament lisas, et kaebuse esitaja esseed parandasid neli valikukomisjoni liiget, kes andsid lõpliku hinde ühehäälselt.

Seejärel märkis parlament, et pärast kaebuse esitaja 7. detsembri 2005. aasta taotlust tema essee uuesti läbivaatamiseks kirjutas valikukomisjoni esimees talle 8. detsembril 2005, 9. detsembril 2005 ja 13. jaanuaril 2006. Parlament esitas nende kirjade koopiad ja tegi oma arvamuses nende sisust kokkuvõtte.

Täpsemalt kinnitas valikukomisjoni esimees 8. detsembri 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale kirjalike katsete A.1 tulemused. - A.3. järgmiselt:

„Katse nr 1 (MCQ) 23/35Katse
nr 2 (kokkuvõte) 5,5/10 sisu ja 8/10 prantsuse keeles (Kokku: 13/20) [(5)]
Test nr 3 (essee) 12/30 sisu ja 6/10 inglise keeles (Kokku: 18/40)"(6).

Samas 8. detsembri 2005. aasta kirjas märkis valikukomisjoni esimees, et eespool nimetatud teabe andmine kaebuse esitajale kujutab endast talle hindamistabeli esitamist. Ta märkis ka, et pärast seda, kui ta oli koos parlamendi personalikomitee esindajaga kaebuse esitaja essee uuesti läbi vaadanud, pidas ta seda endiselt ebapiisavaks.

Oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta selgitas parlament, et eespool nimetatud kirjast tuleneb, et valikukomisjoni esimees koos ühe liikmega, nimelt parlamendi personalikomitee esindajaga, vaatas kaebuse esitaja essee viivitamata uuesti läbi ja kinnitas saadud hinde.

Lisaks teavitas valikukomisjoni esimees 9. detsembri 2005. aasta kirjas kaebuse esitajat uuesti kirjalike katsete tulemustest ja kordas, et selle teabe esitamine kujutab endast talle hindamistabeli esitamist. Kirjale olid lisatud kaebuse esitaja kolme kirjaliku testi koopiad.

Lisaks väljendas valikukomisjoni esimees oma 13. jaanuari 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale nördimust selle üle, et ta süüdistas (artikli 90 lõike 2 kohases kaebuses) valikukomisjoni aususes 8. detsembri 2005. aasta kiiret ja professionaalset vastust tema 7. detsembri 2005. aasta uuesti läbivaatamise taotlusele. Valikukomisjoni esimees kinnitas talle, et kõik katsete parandamisega seotud isikud on täielikult pühendunud erapooletuse ja professionaalsuse kõrgeimale tasemele. Ta teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et pärast hoolikat uuesti läbivaatamist jäi tema essee esialgne hinnang muutumatuks järgmistel põhjustel:

1. Valikukomisjoni ühehäälne otsus on, et essee ei sisalda minimaalsel tasemel poliitilist analüüsi ega asjakohaseid teadmisi teemadel, mida ALDE fraktsiooni poliitiliselt nõunikult nõutakse.
2. Kriitilise lähenemisviisi puudumine essees, selle lühidus ja vastuolulised järeldused näitavad, et Euroopa ühiskonnas ei ole võimalik analüüsida erakondade keerukaid nähtusi.
3. Esseel puudub paljude Euroopa traditsiooniliste erakondade kriisi ajalooline taust ja selles ei kirjeldata vastloodud Euroopa erakondade arengut.
4. Puudub kodanike arusaam sellest nähtusest ning võimalikud värsked ideed selle kohta, kuidas parandada sidemeid erakondade ja laiema Euroopa ühiskonna vahel.

Oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta väljendas parlament seisukohta, et eespool nimetatud kirjas sai kaebuse esitaja täieliku ja üksikasjaliku selgituse põhjuste kohta, miks tema essee ei saavutanud minimaalset nõutavat punktisummat.

Oma arvamuses viitas parlament ka Esimese Astme Kohtu praktikale avalike konkursside valikukomisjonide kohta. Parlament märkis, et seda kohtupraktikat kohaldatakse analoogia alusel ka valikukomisjonide menetluste suhtes. Eelkõige viitas parlament kohtuasjale T-24/01: Staelen vs. parlament, mille kohaselt on ametisse nimetaval asutusel konkursi tingimuste kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus, ning selgitas ka, et konkursikomisjon on seotud avaldatud konkursiteate sõnastusega (7). Seejärel märkis parlament, et kui ametisse nimetav asutus või ametiisik tuvastab õigusvastasuse või menetlusvea, saab ta üksnes töölevõtmise menetluse tühistada. Kui õigusvastasust või menetlusviga ei tuvastata, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik üksnes paluda valikukomisjonil kandidaadi kohta tehtud otsus uuesti läbi vaadata.

Lisaks viitas parlament kohtuasjale T-291/94: Pimley-Smith vs. komisjon, mille kohaselt on valikukomisjonil katsete sisu osas ulatuslik kaalutlusõigus. Selle juhtumi kohaselt võivad ühenduse kohtud kontrollida konkurentsinõukogu tehtud valikut üksnes juhul, kui see valik ületab konkursiteates märgitud raamistiku või ei ole mingil viisil seotud testi või konkursi eesmärgiga (8). Sellest tuleneb parlamendi arvates, et konkursikomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus selle kindlaksmääramisel, kas konkursiteatest tulenevad hindamiskriteeriumid on piisavalt täpsed, et ta saaks oma rolli täita.

Parlament viitas ka kohtuasjale T-237/95: Carbajo Ferrero vs. parlament. Selles kohtuasjas leidis kohus, et i) konkursikomisjonil on konkursi katsete tulemuste hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ja ii) konkursikomisjoni võrdlevat laadi väärtushinnangute põhjendatust saab ta kontrollida üksnes konkursikomisjoni tegevust reguleerivate eeskirjade rikkumise korral (9). Parlament rõhutas siiski, et käesoleval juhul on neid eeskirju järgitud.

Märgistustabeli kohta märkis parlament, et see töötati välja kooskõlas töölevõtmise teadaande punktiga VI.A.3 ning selles oli essee sisu eest ette nähtud skaala 0–30 punkti ja keelelise taseme eest skaala 0–10 punkti. Hindamistabeli eesmärk, mida valikukomisjon kasutas kõikide kandidaatide testide ja katsete hindamisel, oli tagada kandidaatide võrdne kohtlemine ja võimaldada komisjonil kohaldada nende suhtes objektiivseid kriteeriume ühetaoliselt. Seetõttu hinnati kaebuse esitaja esseed kooskõlas töölevõtmise teadaande punktiga VI.A.3 ja seda ei saanud uuesti läbi vaadata valikukomisjoniväline marker.

Hindamiskriteeriumide kohta märkis parlament, et hindamise kord ja kriteeriumid määrati kindlaks enne katseid. Parlament viitas siiski ka kohtuasjale T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, mille kohaselt on valikukomisjoni menetlused kandidaatide võimete hindamise etapis eelkõige võrdlevat laadi ja seega kaitstud sellisele menetlusele omase saladusega. Sama kohtuotsuse kohaselt on hindamiskriteeriumid, mille kriisilahendusnõukogu on enne katseid kindlaks määranud, kriisilahendusnõukogu hinnangu lahutamatu osa ja seega on need hõlmatud kriisilahendusnõukogu menetlusele omase saladusega (10). Eespool viidatud kohtuotsusest tuleneb samuti, et valikukomisjonil on katsete parandamise meetodite osas ulatuslik kaalutlusõigus, mida ühenduse kohus saab kontrollida üksnes ulatuses, mis on vajalik kandidaatide võrdse kohtlemise ja nende vahel tehtud valiku objektiivsuse tagamiseks (11).

Eespool esitatud argumentide põhjal järeldas parlament, et kaebuse esitajat oli teavitatud valikukomisjoni koostatud hindamistabelist, ning asus seisukohale, et kõiki tema kaebuses tõstatatud küsimusi on parlamendi arvamuses kaebuse kohta nõuetekohaselt käsitletud.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja kordas oma märkustes, et teda ei veena valikukomisjoni 8. detsembri 2005. aasta kiire vastus tema 7. detsembri 2005. aasta uuesti läbivaatamise taotlusele. Ta märkis, et parlament ei saatnud ühtegi tõendit, näiteks teadet uuesti läbivaatamises osalemise kohta, ega selle protokolli, mis näitaks, et valikukomisjoni kiireloomuline koosolek tõepoolest toimus.

Märgistustabeli kohta märkis kaebuse esitaja, et parlament viitas sellele oma arvamuses. Ta leidis, et võrgustiku koopia oleks tulnud saata ombudsmanile, et ta saaks kindlaks teha selle faktilise olemasolu ja kontrollida, kas see on põhjendatud või mitte. Seejärel ütles ta, et selline tegevus ei oleks nõudnud võrgu edastamist kaebuse esitajale, ning lisas, et ta on täielikult nõus konfidentsiaalsuse põhimõttega.

Eelöeldu põhjal leidis kaebuse esitaja, et esines haldusomavoli, eeskirjade eiramist ja läbipaistvuse puudumist, mis õigustasid töölevõtmise menetluse taasalustamist ja otsust saata talle kutse vestlusele.

Otsus

1.1 Kaebuse esitaja osales Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) korraldatud värbamismenetluses nr G 682, mille eesmärk oli värvata administraatori .'i ametikohale prantsuskeelne ajutine teenistuja. Kirjaliku katse A.3 eest ei saanud ta minimaalset nõutavat punktisummat. (inglise keeles) ja seetõttu ei lubatud teda vestlusele.

ALDEga 7. detsembril 2005 alanud kirjavahetuse käigus ja 28. detsembri 2005. aasta artikli 90 lõike 2 kohases kaebuses palus kaebuse esitaja muu hulgas i) oma essee uuesti läbi vaadata; ii) essee koopia; ning iii) märgistamistabeli koopia.

8. detsembri 2005. aasta, 9. detsembri 2005. aasta ja 13. jaanuari 2006. aasta kirjadega i) teatas valikukomisjoni esimees kaebuse esitajale, et president on tema essee koos ühe teise valikukomisjoni liikmega uuesti läbi vaadanud ja seda peetakse endiselt ebapiisavaks; ii) andis talle kolme kirjaliku katse koopiad; iii) teavitas teda nende katsete tulemustest ja märkis, et selle teabe esitamine kujutab endast tema varustamist hindamistabeliga; ning iv) esitas talle üksikasjaliku selgituse põhjuste kohta, miks tema test A.3. (Essay) leiti olevat ebapiisav. ALDE juht lükkas 4. aprilli 2006. aasta kirjaga kaebuse esitaja artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse ametlikult tagasi. Ta teavitas teda muu hulgas ka sellest, et pärast seda, kui ametisse nimetav asutus oli läbi vaadanud valikukomisjoni otsuse kaebuse esitaja kohta, ei tuvastanud ametisse nimetav asutus tema essee märgistamisel õigusvastasust ega vormiviga. Lisaks vaatasid selle essee uuesti läbi kõik neli valikukomisjoni liiget, kes jäid ühehäälselt oma esialgsete tulemuste juurde. Ta teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et hindamistabelis oli essee sisu hindamiseks ette nähtud skaala 0–30 punkti ja keelelise taseme hindamiseks skaala 0–10 punkti. ALDE fraktsiooni juht märkis ka, et valikukomisjon kohaldas kõigi kandidaatide suhtes järjepidevalt samu hindamiskriteeriume. Lisaks järgis ta võrdse kohtlemise põhimõtet ega näidanud mingeid ebasobivuse märke.

Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et parlament ei esitanud talle taotluse korral üksikasjalikku hindamistabelit. Ta väitis, et parlament peaks andma talle üksikasjaliku hindamistabeli ning kui ta seda ei tee, peaks ta tühistama värbamismenetluse ja käivitama uue.

1.2 Parlament väitis oma arvamuses, et ta oli teavitanud kaebuse esitajat märgistustabelist. Sellega seoses viitas parlament oma 8. detsembri 2005. aasta ja 9. detsembri 2005. aasta kirjadele kaebuse esitajale, milles valikukomisjoni esimees teavitas teda kirjalike katsete tulemustest ja märkis, et selle teabe andmine kaebuse esitajale kujutab endast talle hindamistabeli andmist.

Parlament lisas, et hindamistabel töötati välja kooskõlas töölevõtmise teadaande punktiga VI.A.3 ning kordas, et selles on essee sisu hindamiseks ette nähtud skaala 0–30 punkti ja keelelise taseme hindamiseks skaala 0–10 punkti. Hindamistabeli eesmärk, mida valikukomisjon kasutas kõikide kandidaatide testide ja katsete hindamisel, oli tagada kandidaatide võrdne kohtlemine ja võimaldada komiteel kohaldada objektiivseid kriteeriume ühetaoliselt kõigi kandidaatide suhtes. Parlament viitas ka kohtupraktikale, mille kohaselt i) valikukomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus seoses katsete parandamise meetoditega ja ii) ühenduse kohtud võivad neid meetodeid kontrollida üksnes ulatuses, mis on vajalik kandidaatide võrdse kohtlemise ja nende vahel tehtud valiku objektiivsuse tagamiseks (12).

Parlament märkis ka, et hindamiskriteeriumid määrati kindlaks enne katseid. Ta viitas ka kohtupraktikale, mille kohaselt on valikukomisjoni menetlused kandidaatide võimete hindamise etapis kaitstud neile omase saladusega, nagu ka hindamiskriteeriumid, mis on valikukomisjoni hinnangu lahutamatu osa (13). Parlament märkis siiski, et 13. jaanuari 2006. aasta kirjas esitas ta kaebuse esitajale täielikud ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks tema essee ei saanud minimaalset nõutavat punktisummat.

1.3 Ombudsman märgib, et pärast kaebuse esitaja 7. detsembri 2005. aasta taotlust saada hindamistabeli koopia teatas valikukomisjoni esimees talle 8. detsembri 2005. aasta kirjas järgmist:

„(…) Kinnitan Teile (…) eespool nimetatud konkursi kirjalike katsete tulemused ja esitan Teile seega hindamistabeli.

Katse nr 1 (MCQ) 23/35
Katse nr 2 (kokkuvõte) 5,5/10 sisu ja 8/10 prantsuse keeles (kokku: 13/20) [(14)]

Test nr 3 (essee) 12/30 sisu ja 6/10 inglise keeles (kokku: 18/40)"(15).

Lisaks märgib ombudsman, et valikukomisjoni esimees teavitas 9. detsembri 2005. aasta kirjas kaebuse esitajat sarnasel viisil:

"Saadame teile uuesti ka saadud tulemused ja seega ka märgistustabeli."(16)

Ombudsman leiab, et eeltoodust tuleneb, et valikukomisjon leidis, et selle teabe andmine kaebuse esitajale kujutab endast talle hindamistabeli esitamist.

1.4 Lisaks märgib ombudsman, et oma 4. aprilli 2006. aasta otsuses kaebuse esitaja artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse kohta teatas ALDE kaebuse esitajale muu hulgas järgmist: selles nähakse ette essee sisu hindamine skaalal 0–30 punkti ja keelelise taseme hindamine skaalal 0–10 punkti."(17)

Ombudsman märgib ka, et oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta märkis parlament, et tabel töötati välja kooskõlas töölevõtmise teadaande punktiga VI.A.3, ning kordas, et see nägi ette essee sisu hindamise skaalal 0–30 punkti ja keelelise taseme hindamise skaalal 0–10 punkti.

1.5 Eespool punktides 1.3 ja 1.4 kokku võetud asjaolude põhjal mõistab ombudsman, et käesoleval juhul oli hindamistabel dokument, mille töötas välja valikukomisjon, mis loodi enne kõnealuseid katseid ja mille eesmärk oli suunata nende katsete tulevast hindamist, määrates kindlaks katse eri osade osakaalu. Ombudsman märgib siiski ka seda, et kaebuse esitaja selgitas oma kaebuses, et ta ei pea seda hindamistabelit piisavalt üksikasjalikuks, ning nõudis, et parlament esitaks talle üksikasjaliku hindamistabeli.

Sellega seoses viitab ombudsman teabele, mille ALDE andis kaebuse esitajale temaga peetud kirjavahetuse käigus, ning teabele, mille parlament esitas käesoleva uurimise käigus. Selle teabe põhjal juhib ombudsman tähelepanu sellele, et valikukomisjoni kehtestatud hindamistabel nägi ette essee sisu hindamise skaalal 0–30 punkti ja selle keelelise taseme hindamise skaalal 0–10 punkti ning et muud hindamistabelit ei ole. Seega otsustas valikukomisjon hinnata esseesid hindamistabeli alusel, mis on identne töölevõtmise teadaande punktis VI.A.3 sisalduva tabeliga, ilma et ta oleks seda tabelit üksikasjalikumalt välja töötanud.

Eespool öeldu põhjal märgib ombudsman, et parlament ei saa anda kaebuse esitajale seda, mida ta peab üksikasjalikuks hindamistabeliks, kuna näib, et sellist üksikasjalikku hindamistabelit ei ole olemas.

1.6 Ombudsman võtab teadmiseks, et Euroopa Parlament viitab oma arvamuses kohtupraktikale, mille kohaselt on valikukomisjonil katsete parandamise meetodite valikul ulatuslik kaalutlusõigus. Kõnealuses kohtupraktikas on samuti sätestatud, et ühenduse kohtud võivad kriisilahendusnõukogu parandusmeetodeid kontrollida üksnes ulatuses, mis on vajalik kandidaatide võrdse kohtlemise ja nende vahel tehtud valiku objektiivsuse tagamiseks (18).

Sellega seoses leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid ega argumente, mis näitaksid, et i) valikukomisjon, kes otsustas hinnata esseesid hindamistabeli alusel, mis oli identne töölevõtmise teadaande punktis VI.A.3 esitatud hindamistabeliga, tegutses väljaspool oma ulatuslikku kaalutlusõigust, või ii) valikukomisjoni kasutatav hindamistabel ei võimaldanud tal võrdlevalt hinnata kandidaatide suutlikkust ning tagada kandidaatide võrdset kohtlemist ja nende vahel tehtud valiku objektiivsust.

1.7 Lisaks võtab ombudsman teadmiseks parlamendi avalduse, et kirjalike katsete hindamise kriteeriumid määrati kindlaks enne katseid. Parlament viitas ka kohtupraktikale, mille kohaselt on valikukomisjoni menetlused kandidaatide võimete hindamise etapis kaitstud nende menetluste võrdlevale laadile omase saladusega, nagu ka hindamiskriteeriumid (19).

Sellega seoses märgib ombudsman, et valikukomisjoni esimees teavitas kaebuse esitajat 13. jaanuari 2006. aasta kirjas põhjustest, miks tema essee ei saavutanud nõutavat punktisummat. Need olid järgmised:

1. Suutmatus saavutada minimaalne poliitilise analüüsi tase ja asjakohased teadmised ALDE fraktsiooni poliitiliselt nõunikult nõutavate teemade kohta.
2. kriitilise lähenemisviisi puudumine essees, lühidus ja vastuolulised järeldused, mis näitavad suutmatust analüüsida Euroopa ühiskonna erakondade keerulisi nähtusi;
3. Euroopa traditsiooniliste erakondade kriisi ajaloolise tausta puudumine ja suutmatus mainida hiljuti asutatud Euroopa tasandi erakondade arengut; ja
4. Puuduvad i) see, kuidas kodanikud neid nähtusi tajuvad, ja ii) uued ideed selle kohta, kuidas parandada erakondade ja Euroopa ühiskonna vahelist sidet, nagu seda üldiselt mõistetakse.

1.8 Ombudsmani arvates näitavad parlamendi eespool kaebuse esitajale antud selgitused, et tema essee hinnati kriteeriumide alusel, mis määratleti enne katseid ja mis olid kooskõlas kirjaliku katse A.3 eesmärgiga. (essee), nagu on määratletud töölevõtmise teadaande punktis VI.A.3 koostoimes punktiga II. Selle eesmärk oli hinnata kandidaatide ettevalmistusvõimet, teadmiste taset ja keelelist kvaliteeti, mis on vajalik ALDE liikmete abistamiseks nende ülesannete täitmisel. Need funktsioonid hõlmavad järgmist: osalemine parlamendikomisjonide õigusloomealases töös; poliitiline nõustamine; Euroopa Parlamendi ühtsete seisukohtade ettevalmistamine Euroopa Liidu peamistes tegevusvaldkondades; koosolekute korraldamine ja järelmeetmed; teabe- ja kommunikatsiooniülesanded; samuti mis tahes tegevus, mis on vajalik ALDE nõuetekohaseks toimimiseks. Lisaks nõuab see ametikoht töölevõtmise teadaande sama punkti II kohaselt häid teadmisi Euroopa Liidu poliitilistest süsteemidest.

Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitajal oli põhjalik teave, mis võimaldas tal mõista kriteeriume, mille alusel tema essee oli märgistatud. Samadel põhjustel ei ole ombudsmanil põhjust kahelda hindamiskriteeriumide tegelikus olemasolus.

1.9 Lõpuks peab ombudsman asjakohaseks käsitleda kaebuse esitaja muret seoses tema essee hindamise ja uuesti läbivaatamisega.

Esiteks tuletab ombudsman meelde kaebuse esitaja artikli 90 lõike 2 kohases kaebuses esitatud väidet, et tema essee luges uuesti läbi inglise keele ekspert, kes leidis, et essee väärib vähemalt 50 %-le vastavat hinnet. Sellega seoses juhib ombudsman tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja essee sai keelelise kvaliteedi osas kuus punkti kümnest. Seetõttu kinnitab kaebuse esitaja väide ombudsmani arvates üksnes parlamendi seisukohta, et tema essee märgistamisel ei ole avastatud ühtegi eeskirjade eiramist.

Teiseks võtab ombudsman teadmiseks kaebuse esitaja artikli 90 lõike 2 kohases kaebuses ja tähelepanekutes parlamendi arvamuse kohta väljendatud kahtlused selle kohta, kas valikukomisjon vaatas tema essee 8. detsembril 2005 uuesti läbi, võttes arvesse valikukomisjoni 8. detsembri 2005. aasta vastuse kiirust tema 7. detsembri 2005. aasta uuesti läbivaatamise taotlusele. Sellega seoses juhib ombudsman tähelepanu asjaolule, et parlament ei ole kunagi väitnud, et 8. detsembril 2005 vaatasid kõik neli valikukomisjoni liiget kaebuse esitaja essee uuesti läbi. Vastupidi, olemasolevatest tõenditest ilmneb, et pärast kaebuse esitaja 7. detsembri 2005. aasta taotlust vaatas valikukomisjoni esimees tema essee viivitamata uuesti läbi koos ühe teise komitee liikmega, nimelt parlamendi personalikomitee esindajaga. Samade tõendite põhjal ilmneb ka, et pärast kaebuse esitaja artikli 90 lõike 2 kohast kaebust vaatasid kõik neli valikukomisjoni liiget tema essee uuesti läbi.

1.10 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väidete puhul ei ole tegemist haldusomavoliga, ning leiab, et kaebuse esitaja väited ei ole põhjendatud.

2 Kokkuvõte

Ombudsman järeldab, et selle kaebuse uurimine ei toonud ilmsiks haldusomavoli juhtumit. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Euroopa Parlamendi presidenti teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Euroopa Parlament esitas käesoleva uurimise käigus selle kirja koopia.

(2) Selle kirja koopia saatis ombudsmanile ainult parlament oma arvamuse lisana. Selle sisu on seega kokkuvõtlikult esitatud allpool punktis „Parlamendi arvamus“.

(3) Otsus kohtuasjas T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 60.

(4) Töölevõtmise teate koopia lisati parlamendi arvamusele. Ombudsmani talituste tõlge prantsuse keelest.

(5) Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei ole seda viga loendamisel või trükkimisel käsitlenud ega vaidlustanud. Seega ei käsitleta seda käesolevas uurimises.

(6) Ombudsmani talituste tõlge prantsuse keelest.

(7) Otsus kohtuasjas T-24/01: Staelen vs. parlament (EKL AT 2003, lk I-A-79 ja II-423, punkt 47).

(8) Otsus kohtuasjas T-291/45: Pimley-Smith vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I-A-209 ja II-637, punkt 26).

(9) Otsus kohtuasjas T-237/95: Carbajo Ferrero vs. parlament (EKL AT 1997, lk I-A-141 ja II-429, punkt 101).

(10) Kohtuasi T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punktid 28-30.

(11) Eespool viidatud kohtuasi T-19/03: Konstantopoulou v. Euroopa Kohus, punkt 60.

(12) Kohtuasi T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 60.

(13) Eespool viidatud otsus kohtuasjas T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, punktid 28-32.

(14) Vt joonealune märkus 5.

(15) Ombudsmani talituste tõlked prantsuse keelest.

(16) Ombudsmani talituste tõlked prantsuse keelest.

(17) Ombudsmani talituste tõlked prantsuse keelest.

(18) Kohtuasi T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 60.

(19) Eespool viidatud otsus kohtuasjas T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, punktid 28-30.