Strasbourg, 20. detsember 2006

Lugupeetud hr X

märtsil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Regioonide Komitee (edaspidi „komitee”) väidetava suutmatuse kohta hüvitada töövestluse sõidukulusid. aprilli 2006. aasta e-kirjaga saatsite mitu kaebust toetavat dokumenti.

aprillil 2006 edastasin kaebuse komitee presidendile. Komitee saatis oma arvamuse 16. juunil 2006 ja ma edastasin selle Teile soovi korral hiljemalt 31. juuliks 2006 koos palvega esitada oma märkused. Selleks kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

Teie juhtumiga tegeleva õigusametnikuga 31. oktoobril ja 22. novembril 2006 peetud telefonivestlustes teatasite siiski, et olete rahul sellega, kuidas komitee käsitles Teie kaebuse osi. Te esitasite täiendavaid märkusi oma kaebuse selle osa kohta, mida te ei pidanud rahuldavalt lahendatuks.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales 19. oktoobril 2005 töövestlusel Regioonide Komitees (edaspidi „komitee”). Samal päeval taotles ta reisikulude hüvitamist ja väljasõidupiletite väljastamist. oktoobril 2005 saatis ta komiteele tähitud kirja, mis sisaldas tagasilennu pardakaarte, lennuettevõtja kviitungit ja krediitkaardi väljavõtet. Kuna ta vastust ei saanud, võttis ta 23. detsembri 2005. aasta e-kirjaga komiteega ühendust. Järelevalvekomitee teatas talle 10. jaanuaril 2006, et ta ei ole saanud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja on kõnealuse summa tegelikult maksnud. Lisaks puudusid tema tagasisõidu pardakaardid. Kaebuse esitaja vastas, et ta saatis nõutud dokumendid tähitud kirjaga. Ta saatis 14. jaanuaril 2006 komiteele dokumentide koopiad. 19. jaanuaril 2006 teatati talle, et dokumendid on tagasimaksmiseks piisavad. Seoses tema tähitud kirjaga kinnitas komitee, et ta ei ole sellist kirja saanud, ja palus tal esitada täiendavaid üksikasju, et ta saaks kontrollida, mis kirjast sai. Kaebuse esitaja sõnul pöördus ta 18. veebruaril 2006 uuesti komitee poole, et tuletada talle meelde, et ta ei olnud ikka veel makset saanud.

Ombudsmanile esitatud kaebuses märkis kaebuse esitaja, et ta ei olnud saanud vastust oma 18. veebruari 2006. aasta e-kirjale ja et ta ei olnud ikka veel makset saanud.

Kaebuse esitaja väitis, et komitee ei olnud nõuetekohaselt menetlenud tema reisikulude hüvitamise taotlust. Ta väitis, et

1. tema reisikulud tuleks hüvitada võimalikult kiiresti;
2. et talle tuleks tagasimaksmisega viivitamise eest maksta viivist; ja
3. tagasimaksete tegemise korda tuleks parandada.

Nõue

Regioonide Komitee arvamus

Komitee märkis oma arvamuses, et otsuse nr 015/04 kohaselt hüvitati kulud pärast asjakohaste tõendite, näiteks piletite ja pardakaartide kättesaamist.

Järelevalvekomitee väitis, et kaebuse esitaja edastas nõutud dokumentide koopiad ainult 16. jaanuari 2006. aasta e-kirjaga (1). Ta ei olnud kunagi saanud originaaldokumente sisaldavat tähtkirja, mille kaebuse esitaja oli saatnud 29. oktoobril 2005. Ta võttis seda olukorda siiski arvesse ja tegi erandkorras tagasimakse kaebuse esitaja esitatud dokumentide koopiate alusel.

Lisaks teatas komitee, et vastavalt finantsmäärusele (2) on hüvitamise tähtajaks määratud 2. märts 2006. Komitee tunnistas siiski, et makse (1058,95 eurot) tehti alles 29. aprillil 2006. Komitee sõnul oli see tingitud kõnealuse perioodi sisemistest ümberkorraldustest.

Järelevalvekomitee märkis, et ta maksis kaebuse esitajale ajavahemikul 3. märtsist kuni 29. aprillini 2006 viivist summas 9,79 eurot.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et hüvitamismenetlust tuleks parandada, väitis komitee, et makseviivitus oli tingitud erandlikest asjaoludest ja et tema menetlused ei vaja läbivaatamist.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

oktoobri 2006. aasta telefonivestluses tema juhtumiga tegeleva õigusametnikuga teatas kaebuse esitaja, et ta on rahul sellega, kuidas komitee tema juhtumit käsitles, kuivõrd ta oli saanud tasumata makse ja viivise.

Ta märkis siiski, et ei nõustu komitee seisukohaga, et komitee menetlusi ei ole vaja parandada. Ta väitis, et komitee ei ole teda teavitanud sellest, et ta ei ole saanud asjakohaseid hüvitamisdokumente. Lisaks väitis ta, et viivitus oli tingitud sisemistest ümberkorraldustest. Kaebuse esitaja leidis, et komitee oleks võinud teda sellisest ümberkorraldamisest teavitada.

Sellest hoolimata jõudis kaebuse esitaja kõnealuses ja veel ühes 22. novembril 2006 toimunud telefonivestluses järeldusele, et kui ombudsmanil ei ole tõendeid selle kohta, et tema tõstatatud probleem on üldisemat laadi, võib tema juhtumi lõpetada. Ta tänas ombudsmani abi eest.

Otsus

1 Sõidukulude hüvitamisega viivitamine

1.1 Kaebuse esitaja osales 19. oktoobril 2005 töövestlusel Regioonide Komitees (edaspidi "komitee"). Ta edastas 29. oktoobril 2005 tähitud kirjaga komiteele dokumendid, mis olid vajalikud tema sõidukulude hüvitamiseks. Pärast seda, kui talle oli teatatud, et komitee ei ole neid dokumente kätte saanud, saatis ta 14. jaanuaril 2006 komiteele nende koopiad. 19. jaanuaril 2006 teatati talle, et dokumendid on tagasimaksmiseks piisavad.

1.2 18. märtsil 2006 ombudsmanile saadetud kaebuses märkis kaebuse esitaja, et ta ei ole saanud vastust meeldetuletusele, mille ta oli saatnud komiteele 18. veebruaril 2006, ning et ta ei ole ikka veel saanud tasumata makset. Ta nõudis, et i) tema reisikulud hüvitataks võimalikult kiiresti; ii) et talle tuleks maksta viivist tagasimaksmisega viivitamise eest; ning iii) tagasimaksemenetlust tuleks parandada.

1.3 Komitee märkis oma arvamuses, et ta ei ole kunagi saanud originaaldokumente sisaldavat tähitud kirja. Ta võttis seda olukorda siiski arvesse ja tegi erandkorras tagasimakse kaebuse esitaja esitatud dokumentide koopiate alusel. Hüvitamise tähtaeg oli 2. märts 2006. Komitee tunnistas siiski, et makse (1058,95 eurot) tehti alles 29. aprillil 2006. Komitee sõnul oli see tingitud kõnealuse perioodi sisemistest ümberkorraldustest. Järelevalvekomitee märkis, et ta maksis kaebuse esitajale ajavahemikul 3. märtsist kuni 29. aprillini 2006 viivist summas 9,79 eurot. Seoses kaebuse esitaja väitega, et hüvitamismenetlust tuleks parandada, väitis komitee, et makseviivitus oli tingitud erandlikest asjaoludest ja et tema menetlused ei vaja läbivaatamist.

1.4 Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud. Kuid telefonivestluses oma juhtumi eest vastutava õigusametnikuga teatas kaebuse esitaja, et ta on rahul sellega, kuidas komitee tema juhtumit käsitles, kuna ta oli saanud tasumata makse ja viivise. Seetõttu näib, et komitee on astunud samme kaebuse selle aspekti lahendamiseks.

1.5 Siiski väitis kaebuse esitaja seoses oma nõudega parandada hüvitamismenetlust, et ta ei nõustu komitee seisukohaga. Ta väitis, et komitee ei ole teda teavitanud sellest, et ta ei ole saanud hüvitamiseks vajalikke dokumente. Lisaks väitis ta, et viivitus oli tingitud sisemistest ümberkorraldustest. Kaebuse esitaja leidis, et komitee oleks võinud teda sellisest ümberkorraldamisest teavitada. Kaebuse esitaja kontaktidest tema juhtumi eest vastutava õigusametnikuga ilmnes siiski, et ta ei soovi nende küsimustega edasi tegeleda.

1.6 Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitaja loobus oma nõudest parandada komitee hüvitamismenetlust. Siiski tundub asjakohane teha selle küsimuse kohta veel üks märkus.

2 Kokkuvõte

Regioonide Komitee arvamusest ja kaebuse esitaja märkustest ilmneb, et komitee on astunud samme küsimuse lahendamiseks ja on seega kaebuse esitajaga rahul. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Regioonide Komitee presidenti.

Järgmised kaubamärgid

Ombudsman on seisukohal, et Regioonide Komitee haldusstandardid paraneksid veelgi, kui komitee jälgiks süstemaatiliselt selliseid maksetoimikuid, nagu on kõne all käesolevas asjas, eelkõige i) võttes taotlejatega ühendust, kui puuduvad teatavad makse tegemiseks vajalikud dokumendid; ning ii) viivituste tekkimise korral teavitada taotlejaid nendest viivitustest ja nende põhjustest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Tundub, et komitee viitab kaebuse esitaja 14. jaanuari 2006. aasta e-kirjale.

(2) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).