Strasbourg, 20. detsember 2006

Lugupeetud hr S.

veebruaril 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon käsitles telefoni teel esitatud teabenõuet. ja 17. märtsi 2006. aasta e-kirjades esitasite oma kaebuse kohta lisateavet.

märtsil 2006 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Pärast teatavat viivitust, millest Teid teavitati 20. juuli 2006. aasta e-kirjaga, saatis komisjon oma arvamuse rootsi keeles 21. augustil 2006. Edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused 31. oktoobriks 2006. Teilt ei ole tähelepanekuid saadud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Ta helistas 6. veebruaril 2006 komisjonile, et küsida, kas komisjonil või Euroopa Liidu Nõukogul on kohustusi või võimalusi väljendada oma toetust Taanile tema ebakõlas mitme moslemiriigiga. Telefonikõne tehti numbrile +3222991111 ja nii palju kui ta mäletab, tehti see kohe pärast keskpäeva. Komisjonis tema telefonikõnele vastanud isik ei märkinud oma nime, kuid selgitas, et küsimusele vastamine oli tema jaoks liiga keeruline. Ta tegi ettepaneku, et ta helistaks otse hr Solanale ja annaks talle selleks järgmise telefoninumbri: +3222856111. Sellele numbrile vastas meessoost inimene. Vastaja ei avaldanud ka oma nime. Kaebuse esitaja palus hr Solanat ja talle edastati naissekretär, kes ei teatanud tema nime ja kes ütles talle, et ta ei saa hr Solanaga rääkida. Sekretär ütles, et küsimusele ei ole lihtne vastata ja ta edastas selle isikule, kes vastutab kontaktide eest ajakirjandusega. Ka see isik ei osanud küsimusele vastata.

Järgmisel päeval võttis ta ühendust komisjoni esindusega Stockholmis ja sai rääkida Eurojusi advokaadiga, kes teatas oma nime. Advokaat vastas e-posti teel, mis sisaldas küll huvitavat teavet Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta, kuid ei vastanud tema küsimusele. Kuid advokaat oli vähemalt abivalmis ja näitas üles tõelist huvi aidata.

Küsimus jäi seega vastuseta ja kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas teda Brüsseliga ühendust võttes koheldi. Keegi ei näidanud huvi tema küsimusele vastata ega suunanud teda kellelegi, kes võiks vastata. Asjaolu, et ükski isik, kellega ta oli rääkinud, ei hoolinud oma nime avaldamisest, muutis asjad veelgi keerulisemaks.

Kaebuse esitaja väitis, et 6. veebruaril 2006 telefoni teel esitatud teabenõude käsitlemisel ei tegutsenud komisjon kooskõlas oma kodanike suhtes avatuma ja sõbralikuma poliitikaga (1).

Nõue

Komisjoni arvamus

Euroopa Komisjon esitas oma arvamuses kokkuvõtvalt järgmised märkused:

2006. aasta jaanuaris-veebruaris avaldatud karikatuurid, mis kujutasid islami prohvetit Muhamedi, kutsusid esile rea reaktsioone nii Euroopas kui ka araabia ja moslemimaailmas. Komisjoni välissuhete peadirektoraadi talitused, kes tegelesid tol ajal karikatuurikriisiga, ei tuleta meelde, et nad oleksid saanud kaebuse esitajalt teateid, milles küsitaks selle küsimuse kohta teavet.

Ombudsmanile esitatud kaebusest ilmneb, et kaebuse esitaja võttis ühendust komisjoni üldise telefoninumbriga ja kahjuks ei suunatud teda edasi pädevatele talitustele.

Vaatlusalusel perioodil tehti maksimaalseid jõupingutusi, et järgida kõiki läbipaistvuseeskirju ja kasutada selle eesmärgi saavutamiseks kõiki sidevahendeid (telefon, post, avaldused, veebisait). Käesoleva juhtumi raames on komisjoni talitused veendunud, et kaebuse esitaja ei olnud vastutavate talitustega ühenduses.

Seoses kaebuse esitaja sisulise küsimusega, mis puudutas komisjoni kohustust või võimalust väljendada toetust Taanile, tegi komisjoni president José Manuel Barroso 15. veebruaril 2006 avalduse, milles ütles: „(...) Olen rääkinud Taani peaministriga ja väljendanud komisjoni solidaarsust. Tahan täna siin väljendada oma solidaarsust ka Taani rahvaga; inimesed, kelle maine on õigustatult üks avatumaid ja sallivamaid mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas (...).”

Seega on selge, et 6. veebruaril 2006 ei võtnud kaebuse esitaja ühendust komisjoni vastutavate talitustega ning komisjon kahetseb, et kaebuse esitaja telefonikõnet ei suunatud nõuetekohaselt ümber vastutavale üksusele. Kui tema telefonikõne oleks nõuetekohaselt ümber suunatud, oleks ta saanud täieliku vastuse komisjoni seisukohtade ja ettepanekute kohta seoses kriisiga.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajal paluti esitada oma märkused komisjoni arvamuse kohta. Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

Otsus

1 Kaebuse esitaja teabenõude käsitlemine komisjoni poolt

1.1 Kaebus käsitleb seda, kuidas komisjon käsitles kaebuse esitaja telefoni teel esitatud teabenõuet. Kaebuse esitaja sõnul helistas ta 6. veebruaril 2006 komisjonile, et küsida, kas komisjonil või nõukogul on mingeid kohustusi või võimalusi väljendada oma toetust Taanile tema ebakõlas mitme moslemiriigiga. Telefonikõne tehti numbrile +3222991111 ja nii palju kui ta mäletab, tehti see kohe pärast keskpäeva. Komisjoni töötaja, kes vastas tema telefonikõnele, ei märkinud oma nime, kuid selgitas, et küsimusele vastamine oli tema jaoks liiga keeruline. Ta tegi ettepaneku, et ta helistaks otse J. Solanale ja annaks talle selleks telefoninumbri. Kuid ka nõukogus ei osanud keegi tema küsimusele vastata. Küsimus jäi seega vastuseta ja kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas teda Brüsseliga ühendust võttes koheldi. Kaebuse esitaja sõnul ei näidanud keegi üles huvi tema küsimusele vastata ega suunanud teda kellegi juurde, kes võiks vastata. Kaebuse esitaja lisas, et asjaolu, et ükski temaga telefoni teel rääkinud isikutest ei hoolinud oma nime avaldamisest, muutis asja veelgi keerulisemaks. Kaebuse esitaja väitis, et 6. veebruaril 2006 telefoni teel esitatud teabenõude käsitlemisel ei tegutsenud komisjon kooskõlas oma kodanike suhtes avatuma ja sõbralikuma poliitikaga (2).

1.2 Komisjon tuletas meelde, et 2006. aasta jaanuaris-veebruaris avaldatud karikatuurid, milles kujutatakse islami prohvetit Muhamedi, kutsusid esile rea reaktsioone nii Euroopas kui ka araabia ja moslemimaailmas. Komisjoni välissuhete peadirektoraadi talitused, kes tegelesid tol ajal karikatuurikriisiga, ei tuleta siiski meelde, et nad oleksid saanud kaebuse esitajalt teateid, milles küsitaks selle küsimuse kohta teavet. Ombudsmanile esitatud kaebusest ilmneb, et kaebuse esitaja võttis ühendust komisjoni üldise telefoninumbriga ja kahjuks ei suunatud teda edasi pädevatele talitustele. Komisjon avaldab kahetsust, et kaebuse esitaja telefonikõnet ei suunatud nõuetekohaselt ümber vastutavale üksusele. Kui tema telefonikõne oleks nõuetekohaselt ümber suunatud, oleks ta saanud täieliku vastuse komisjoni seisukohtade ja ettepanekute kohta seoses kriisiga.

1.3 Kaebuse esitaja sisulise küsimuse kohta selgitas komisjon, et komisjoni president José Manuel Barroso tegi 15. veebruaril 2006 avalduse, milles ta ütles: „(...) Olen rääkinud Taani peaministriga ja väljendanud komisjoni solidaarsust. Tahan täna siin väljendada oma solidaarsust ka Taani rahvaga; inimesed, kelle maine on õigustatult üks avatumaid ja sallivamaid mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas (...)”.

1.4 Ombudsman märgib, et Euroopa hea haldustava eeskirja (3) (edaspidi "eeskiri") artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et "ametnik on avalikkusega suhtlemisel teenistusvalmi, korrektne, viisakas ja kättesaadav. Kirjadele, telefonikõnedele ja e-kirjadele vastates püüab ametnik olla võimalikult abivalmis ning vastata esitatud küsimustele võimalikult täielikult ja täpselt." Seadustiku artikli 12 lõikes 2 on sätestatud, et „[k]ui ametnik ei vastuta asjaomase küsimuse eest, suunab ta kodaniku asjakohase ametniku juurde.”

1.5 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kui kaebuse esitaja pöördus 6. veebruaril 2006 telefoni teel komisjoni poole, esitades konkreetse küsimuse, ei suunatud teda asjakohasele ametnikule, nagu on ette nähtud koodeksis. Ombudsman tuletab meelde, et tegu, mis ei ole kooskõlas käitumisjuhendi sätetega, kujutab endast haldusomavoli. Ombudsman märgib siiski, et käesoleval juhul on komisjon möönnud, et on tehtud viga, ja väljendanud sellega seoses kahetsust. Lisaks andis komisjon oma arvamuses kaebuse esitaja küsimusele sisulise vastuse. Arvestades asjaolu, et komisjon on oma viga tunnistanud ja kahetsenud ning võtnud meetmeid selle parandamiseks, ei pea ombudsman vajalikuks asja edasi uurida.

1.6 Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjonis telefonile vastanud isik ei teatanud oma nime, märgib ombudsman, et kaebuse esitaja näib olevat helistanud numbril +3222991111, mis Euroopa Liidu ametliku kataloogi kohaselt on komisjoni operaatori number. Ombudsman on seisukohal, et lähtudes tegevusjuhendi nõudest, et ametnikud peavad olema avalikkusega suhtlemisel teenistusvalmid, korrektsed, viisakad ja ligipääsetavad, piisab sellest, kui komisjoni üldisele telefoninumbrile vastav jaotusvõrgu operaator selgitab, et helistaja on komisjoni jõudnud. Kuna kaebuse esitaja ei väitnud, et jaotuskilbi operaator seda ei teinud, ei tuvastanud ombudsman sellega seoses komisjoni haldusomavoli.

2 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt kõnealuse kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal näib, et ei ole põhjust jätkata kaebuse käsitlemist, kuna kaebuse esitaja ei ole oma teabenõudega pöördunud komisjoni pädevate talituste poole.

Ombudsman ei ole tuvastanud komisjoni haldusomavoli seoses küsimusega, et telefonile vastaja ei ole oma nime märkinud.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Kaebuse esitaja esitas sama väite ka Euroopa Liidu Nõukogu vastu. Nõukogu vastu esitatud kaebust käsitletakse eraldi juhtumina (kaebus 817/2006/TN) ja selle kohta tehakse eraldi otsus.

(2) Kaebuse esitaja esitas sama väite ka Euroopa Liidu Nõukogu vastu. Nõukogu vastu esitatud kaebust käsitletakse eraldi juhtumina (kaebus 817/2006/TN) ja selle kohta tehakse eraldi otsus.

(3) Euroopa hea haldustava eeskiri on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu/code/pdf/en/code2005_en.pdf).