Strasbourg, 5. veebruar 2007

Lugupeetud hr X

jaanuaril 2006 esitasite äriühingu Y nimel Euroopa Ombudsmanile kaebuse selle kohta, kuidas Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus (OPOCE) käsitles äriühinguga Z sõlmitud pakkumismenetluse tulemusel sõlmitud lepingut, mille alltöövõtja oli Y.

16. veebruaril 2006 edastasin kaebuse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse peadirektorile. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus saatis 24. veebruaril 2006 kaebuse kohta oma arvamuse, millele ta lisas märkuse, et osa selles sisalduvast teabest on konfidentsiaalne ja seda ei tohiks kaebuse esitajale edastada. Seepärast kirjutasin 24. märtsil 2006 Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, selgitades, et minu kaebuste käsitlemise menetlus, eelkõige ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 4, kohustab mind edastama institutsiooni arvamuse kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama arvamuse kohta märkusi. Seetõttu palusin Euroopa Liidu Väljaannete Talitusel esitada mulle oma arvamuse versioon, mille saaks edastada kaebuse esitajale.

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus saatis 7. aprillil 2006 oma arvamuse uue versiooni, mille ma edastasin Teile soovi korral koos kutsega esitada märkusi. Teilt ei ole tähelepanekuid saadud. aprilli 2006. aasta kirjaga tagastasin Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele tema esialgse arvamuse.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan aja eest, mis kulus teie juhtumiga tegelemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul võib asjaomased faktid kokku võtta järgmiselt.

Ettevõtja Z ja OPOCE sõlmisid hankemenetluse raames lepingu (edaspidi „leping“). Kaebuse esitaja sõnul oli lepingus konkreetselt sätestatud, et Y tegutseb Z-i alltöövõtjana IT-rakenduste tarnimisel OPOCE-le Z-i nimel. Z sõlmis Y-iga alltöövõtulepingu (edaspidi „alltöövõtuleping“).

Z katsetas IT-rakenduse esimest versiooni, mille Y töötas välja allhankelepingu täitmiseks, ja kaebuse esitaja sõnul leiti, et see on rahuldav. Kui süsteem 2004. aasta aprillis tootmisse võeti, ei toiminud see siiski täpselt nii, nagu oleks pidanud. Kaebuse esitaja sõnul oli see tingitud Z kehtestatud tootmiskeskkonnast. Kuigi süsteemi kehva toimimise põhjustas kaebuse esitaja sõnul alati Z, otsustas viimane lõpetada oma lepingu Yiga, ilma et ta oleks täitnud oma rahalisi ja lepingulisi kohustusi. Y teavitas sellest OPOCE’i 7. septembri 2004. aasta kirjaga, viidates Z-i keeldumisele täita oma lepingulisi kohustusi Y-i ees ja paludes OPOCE’il sekkuda põhjusel, et Z ei täida OPOCE’iga sõlmitud lepingut (milles oli konkreetselt ette nähtud Y-i osalemine).

16. septembri 2004. aasta kirjas väitis OPOCE, et tal ei ole võimalik kommenteerida Y-i võimalikke raskusi suhetes Z-iga.

17. septembri 2004. aasta kirjaga vastas Y OPOCE-le, väites, et pakkumust, mille alusel leping sõlmiti, hinnati Z (peamise töövõtjana) ja Y (alltöövõtjana) ühispakkumusena, kusjuures viimane määratleti Z-i tehnoloogilise ainupartnerina. Y-i rolli tehnoloogilise partnerina hinnati ühispakkumuse hindamise käigus. Hankeleping sõlmiti Z-ga pärast seda, kui hindajad olid muu hulgas arvesse võtnud Y-i pakutud tehnilist lahendust ja Y-i töötajate elulookirjeldusi. Pakkumuse edukaks tunnistamisega Z-iga tunnustas OPOCE selgelt Y-i tehnoloogiapartnerina, mida oli sõnaselgelt nimetatud OPOCE-i ja Z-i vahelises lepingus. Z-il ei olnud seega õigust lõpetada koostööd Y-iga ja asendada viimane teise IT-ettevõtjaga, kellel ei olnud hankemenetluses Z-i tehnoloogiapartneri volitust. Y edastas oma argumendid Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele, kes keeldus võtmast selget seisukohta. Ta piirdus märkusega, et ta ei saa sekkuda Y-i ja Z-i vahelisse lepingulisse suhtesse.

Lisaks teatas Y OPOCE’ile, et Z oli tellinud olulise osa asjaomastest töödest alltöövõtu korras India äriühingult. Kuna Indial ei olnud ELiga kahepoolset lepingut riigihangete valdkonnas, rikkus Z kaebuse esitaja sõnul ELi riigihankealaseid õigusakte ja seetõttu tuleks tema leping OPOCEga viivitamata lõpetada. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus ei tegutsenud, kuigi talle esitati selles küsimuses konkreetsed tõendid. OPOCE käitumine selles küsimuses erines komisjoni käitumisest, kes kaebuse esitaja sõnul tühistas lepingud, kui töövõtja otsustas alltöövõtja kõrvaldada.

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus keeldus meetmeid võtmast, rikkudes Euroopa hea halduse tava eeskirja, eelkõige selle artiklit 5. Võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud, kuna erinevat kohtlemist ei õigusta kõnealuse juhtumi tunnused.

Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Liidu Väljaannete Talitus ei ole võtnud järgmisi meetmeid:

1. Z-i ja Y-i vahelise lepingu meelevaldne lõpetamine; ja
2. Z sõlmib seejärel lepingu India tarnijaga.

Oma väidete toetuseks väitis kaebuse esitaja eelkõige, et i) Z-l ei olnud õigust lõpetada koostööd Y-iga ja/või asendada Y-i teise IT-ettevõtjaga, kellel ei olnud OPOCE pakkumuste hindamise protsessi raames luba tegutseda Z-i tehnoloogilise partnerina; ning ii) Z rikkus ELi riigihankealaseid õigusakte, tellides olulise osa asjaomastest töödest alltöövõtuna India äriühingult.

Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Liidu Väljaannete Talitus peaks paluma Z-l taastada alltöövõtuleping Y-ga, või kui seda ei tehta, peaks Euroopa Liidu Väljaannete Talitus viivitamata lõpetama Z-ga sõlmitud lepingu.

Nõue

Euroopa Liidu Väljaannete Talituse arvamus

Euroopa Liidu Väljaannete Talituse arvamuse võib kokku võtta järgmiselt.

Kõnealuse hanke võitnud pakkumuse tegi Z, kusjuures pakutud alltöövõtjateks olid ühelt poolt Y ja teiselt poolt Q. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus kirjutas Z-ga sõlmitud lepingule alla 23. oktoobril 2002. Z teatas 23. augustil 2004 OPOCE’ile, et ta on lõpetanud alltöövõtulepingu Y‐ga.

Euroopa Liidu Väljaannete Talituse seisukoht selles küsimuses, mis edastati Y-le 16. septembri, 5. oktoobri, 3. detsembri 2004. aasta ja 23. jaanuari 2006. aasta kirjadega, jääb samaks. Hankemenetluses tegi pakkumuse Z ning lepingu allkirjastasid OPOCE ja Z. OPOCE ei ole kohustatud Z-i ja Y-i vahelise koostöö lõpetamise küsimuses sekkuma.

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus on seisukohal, et lepingu täitmise käigus on võimalik alltöövõtjat vahetada ilma riigihankeid käsitlevaid ühenduse õigusakte rikkumata. Alltöövõtu küsimust käsitletakse Euroopa Liidu Väljaannete Talituse ja Z-i vahelise lepingu artiklis 14. Artiklis 14 on sätestatud, et kui töövõtja soovib lepingu täitmise ajal kasutada uut alltöövõtjat või täita alltöövõtuga seotud ülesandeid, mille puhul alltöövõttu ei olnud algses pakkumuses ette nähtud, on töövõtjal vaja Euroopa Liidu Väljaannete Talituse sõnaselget luba. Kui seda kohustust ei täideta, on tellijal lepingu artikli 20 kohaselt võimalus leping lõpetada, kuid mitte kohustus.

Esialgses pakkumuses, mille Z esitas vastuseks hankemenetlusele, pakuti ühe alltöövõtjana välja Q. Q India Ltd kuulub samasse kontserni kui Q ja Z. Kui Q India Ltd teeb lepingu alusel tööd, võib ta seda teha Q alltöövõtjana. Kahe alltöövõtja esialgses pakkumuses täidetavad ülesanded olid üsna erinevad. OPOCE-l ei ole teavet, mis viitaks sellele, et Q India Ltd võib täita ülesandeid, mida Y pidi esialgses pakkumuses täitma.

Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(1) (edaspidi "finantsmäärus") artiklile 106 on "pakkumismenetlustes osalemine avatud võrdsetel tingimustel kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele (...) kolmandas riigis, kellel on Euroopa ühendustega erikokkulepe riigihangete valdkonnas kõnealuses kokkuleppes sätestatud tingimustel." Esiteks kohaldatakse seda sätet ametlikult ainult pakkujate/kandidaatide (või hilisemate töövõtjate), kuid mitte alltöövõtjate suhtes. See tähendab, et kolmandates riikides asuvatel pakkujatel on õigus osaleda pakkumismenetlustes, kui neile on selleks õigus antud riigihankeid käsitleva rahvusvahelise lepinguga. Teiseks ei ole eespool nimetatud artikkel ammendav. Isegi kui sellist kokkulepet ei ole või kui seda kokkulepet ei kohaldata konkreetset liiki lepingute suhtes, ei ole ühenduse institutsioonid kohustatud sellistest riikidest pärit pakkujate esitatud pakkumusi tagasi lükkama. Üksiktaotleja/-pakkuja võib ad hoc alusel osaleda vastavas hankemenetluses. See seisukoht on kooskõlas komisjoni riigihankemenetluste käsiraamatus esitatud asutusesiseste juhistega. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus leiab seega, et käesoleval juhul ei ole midagi, mis võiks kujutada endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus juhtis ombudsmani tähelepanu ka sellele, et Y viitas käesolevale asjale Esimese Astme Kohtu menetluses ning asjaolule, et Z-i ja Y-i vahel on pooleli Luksemburgi töövaidluskomisjonis (Tribunal d'arrondissement de Luxembourg) menetlus, mis puudutab nende lepingulist suhet.

Kaebuse esitaja märkused

Ombudsman kutsus kaebuse esitajat üles esitama märkusi Euroopa Liidu Väljaannete Talituse arvamuse kohta. Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus

1.1 Enne käesoleva kohtuasja põhjendatuse analüüsimist peab Euroopa ombudsman asjakohaseks meenutada, et Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus (OPOCE) märkis oma arvamuses, et Y viitas käesolevale küsimusele Esimese Astme Kohtu menetluses ning asjaolule, et Z-i ja Y-i vahel on pooleli Luksemburgi Riigikohtus (Tribunal d'arrondissement de Luxembourg) menetlus seoses nende lepingulise suhtega. Ombudsman märgib, et Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus ei näi seadvat kahtluse alla käesoleva kaebuse vastuvõetavust EÜ asutamislepingu artikli 195 alusel, mis annab ombudsmanile õiguse võtta vastu kaebusi „(…) haldusomavoli juhtude kohta ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses (….), välja arvatud juhul, kui väidetavad faktid on või on olnud kohtumenetluse objektiks.” Ombudsman soovib siiski märkida, et Esimese Astme Kohtus menetletav kohtuasi on hagi Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse vastu, mille Y on esitanud Euroopa Kohtule seoses konkreetsemalt teise pakkumiskutse tehniliste hindamiskriteeriumidega. See ei puuduta käesolevas etteheites käsitletavat hankemenetlust. Seega näib, et käesolevas asjas ei ole tegemist samade faktiliste asjaoludega, mida käsitletakse käesolevas etteheites.

Siiski on võimalik, et Luksemburgi eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olev kohtuasi, mis puudutab Z-i ja Y-i vahelist lepingulist suhet, võib puudutada faktilisi asjaolusid, mis on esitatud käesoleva etteheite raames. Ombudsman võtab siiski teadmiseks, et sellised asjaolud on käesoleva kaebuse (mis käsitleb Euroopa Liidu Väljaannete Talituse väidetavat haldusomavoli) puhul pigem juhuslikud kui kesksed. Seetõttu ei leia ombudsman põhjust seada käesoleva kaebuse vastuvõetavust kahtluse alla teabe põhjal, mille Euroopa Liidu Väljaannete Talitus on esitanud oma arvamuses käimasolevate kohtumenetluste kohta.

1.2 Seoses kaebuse esitaja väitega, et võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud, kuna erinev kohtlemine ei olnud põhjendatud kõnealuse juhtumi omadustega. vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(2) (edaspidi "finantsmäärus") artikli 89 lõikele 1 "peavad kõik täielikult või osaliselt eelarvest rahastatavad riigihankelepingud vastama läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele."Ombudsman leiab siiski, et isegi kui finantsmääruse artikli 89 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada ka Z ja Y vahelistele lepingulistele suhetele, ei ole kaebuse esitaja tõendanud, mil viisil ta leiab, et võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud. Seega ei ole kaebuse selle aspekti edasiseks käsitlemiseks piisavalt alust.

2 OPOCE väidetav tegevusetus Z-i lepingu lõpetamisel

2.1 Y-i nimel esitatud kaebus puudutas seda, kuidas OPOCE käsitles OPOCE-i ja Z-i vahelist lepingut (edaspidi "leping"), mis tulenes hankemenetlusest. Kaebuse esitaja sõnul oli lepingus sätestatud, et Y sõlmib Z-ga alltöövõtulepingu (edaspidi „alltöövõtuleping“). Z otsustas siiski lõpetada allhankelepingu Y-ga. Y teavitas sellest OPOCE’i, viidates Z-i lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele Y-i ees ja paludes OPOCE’il sekkuda põhjusel, et Z ei täitnud OPOCE’iga sõlmitud lepingut (milles oli konkreetselt ette nähtud Y-i osalemine). Y väitis, et pakkumust, mille alusel leping sõlmiti, hinnati Z (peatöövõtja) ja Y (alltöövõtja) ühispakkumusena, kusjuures viimane määratleti Z-i tehnoloogilise ainupartnerina. Y-i rolli tehnoloogilise partnerina hinnati ühispakkumuse hindamise käigus. Hankeleping sõlmiti Z-ga pärast seda, kui hindajad olid muu hulgas arvesse võtnud Y-i pakutud tehnilist lahendust ja Y-i töötajate elulookirjeldusi. Pakkumuse edukaks tunnistamisega Z-iga tunnustas OPOCE selgelt Y-i tehnoloogiapartnerina, mida oli sõnaselgelt nimetatud OPOCE-i ja Z-i vahelises lepingus. Z-il ei olnud seega õigust lõpetada koostööd Y-iga ja asendada viimane teise IT-ettevõtjaga, kellel ei olnud hankemenetluses Z-i tehnoloogiapartneri volitust. Y edastas oma argumendid Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele, kes keeldus võtmast selget seisukohta. Ta piirdus märkusega, et ta ei saa sekkuda Y-i ja Z-i vahelisse lepingulisse suhtesse.

2.2 Kaebuse esitaja väitis, et OPOCE ei tegutsenud pärast seda, kui Z oli meelevaldselt lõpetanud oma lepingu Y-iga. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja eelkõige, et Z-l ei olnud õigust lõpetada koostööd Y-iga ja/või asendada Y teise IT-ettevõtjaga, kellel ei olnud OPOCE pakkumismenetluse raames luba tegutseda Z-i tehnoloogilise partnerina.

2.3 OPOCE väitis, et kõnealuse hanke võitnud pakkumuse tegi Z, kes pakkus alltöövõtjatena välja ühelt poolt Y-i ja teiselt poolt Q-i. Seega tegi Z hankemenetluses pakkumuse ning OPOCE ja Z allkirjastasid lepingu. 23. augustil 2004 teatas Z OPOCE-le, et ta on lõpetanud oma alltöövõtulepingu Y-ga. OPOCE on siiski arvamusel, et tal ei olnud kohustust sekkuda Z-i ja Y-i vahelise koostöö lõpetamisse. OPOCE on seisukohal, et lepingu täitmise käigus on võimalik alltöövõtjat vahetada.

2.4 Alltöövõtu küsimust käsitletakse Euroopa Liidu Väljaannete Talituse ja Z-i vahelise lepingu artiklis 14. Ombudsman märgib, et nimetatud artiklis on sätestatud, et alltöövõtuks on vaja institutsiooni eelnevat kirjalikku nõusolekut. Artiklit 14 võib mõista nii, et kui töövõtja soovib lepingu täitmise ajal võtta kasutusele uue alltöövõtja või kasutada alltöövõttu selliste ülesannete täitmiseks, mille puhul alltöövõttu ei olnud algses pakkumuses ette nähtud, on töövõtjal vaja Euroopa Liidu Väljaannete Talituse sõnaselget luba. Ombudsman ei leia siiski midagi artiklist 14, milles on konkreetselt sätestatud, et alltöövõtulepingu lõpetamiseks on vaja eelnevat kirjalikku nõusolekut. Sellega seoses ei ole tõendatud, et artiklile 14 saab tugineda selleks, et nõuda Z-lt OPOCE-lt eelneva kirjaliku loa saamist olemasoleva alltöövõtulepingu, näiteks Y-ga sõlmitud alltöövõtulepingu lõpetamiseks.

2.5 Euroopa Liidu Väljaannete Talituse ja Z-i vahelise lepingu artikkel 14 on uue alltöövõtja nimetamisel ilmselgelt kohaldatav. Selliseks ametisse nimetamiseks on tõepoolest vaja Euroopa Liidu Väljaannete Talituse eelnevat kirjalikku nõusolekut. Kaebuse esitaja ei ole siiski selgelt tõendanud, et Z sõlmis pärast Y-iga sõlmitud alltöövõtulepingu lõpetamist tegelikult uue alltöövõtulepingu. Tegelikult võib juhtumi asjaolude põhjal väita, et Z tugines Y-i varem täidetud ülesannete täitmisel hoopis oma ressurssidele või Z-i pakkumuses juba nimetatud alltöövõtjale (st Q-le). Seega ei ole selgelt tõendatud, et Z ei järginud lepingu artiklit 14.

2.6 Lepingu artiklis 20 on sätestatud, et hankijal on võimalus - kuid mitte kohustus - leping lõpetada, kui töövõtja ei täida mõnda oma lepingujärgset kohustust. Seega, isegi kui Z võttis ilma OPOCE eelneva kirjaliku nõusolekuta kasutusele uue alltöövõtja, isegi kui lepingu artiklit 14 tõlgendati nii, et Y-iga sõlmitud alltöövõtulepingu lõpetamiseks oli vaja OPOCE eelnevat kirjalikku nõusolekut, jätab lepingu artikkel 20 OPOCE-le Z-iga sõlmitud lepingu lõpetamise küsimuses teatava kaalutlusruumi.

2.7 Sellisel juhul tuleks kindlaks teha, kas Euroopa Liidu Väljaannete Talitus kasutas seda kaalutlusõigust kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Hea halduse põhimõtted nõuavad, et ühenduse institutsioon või organ peab oma kaalutlusõigust kasutades suutma põhjendada, miks ta valib erinevate võimaluste hulgast konkreetse võimaluse.

2.8 Hankija võiks põhjendada oma kaalutlusõiguse kasutamist lepingu lõpetamata jätmiseks, kui töövõtjal oleks muu hulgas võimalik täita oma esmast lepingulist kohustust tarnida hankijale kaupu või osutada teenuseid, kuigi töövõtja määras uue alltöövõtja (või eeldusel, et artiklit 14 tõlgendatakse laialt, hoolimata asjaolust, et töövõtja lõpetas lepingu olemasoleva alltöövõtjaga). Käesolevas asjas ilmneb Z-i poolt 20. augustil 2004 OPOCE-le saadetud kirjast, et Z oli võimeline täitma ülesandeid, mida varem täitis Y. Seega näib, et OPOCE järgis hea halduse põhimõtteid, kui ta antud asjaoludel kasutas oma kaalutlusõigust ja otsustas Z-iga sõlmitud lepingut mitte üles öelda.

2.9 Eespool öeldut silmas pidades ei tuvasta ombudsman Euroopa Liidu Väljaannete Talituse haldusomavoli, kuna ta ei tegutsenud pärast seda, kui Z lõpetas Y-ga sõlmitud lepingu.

3 OPOCE väidetav tegevusetus seoses Z-i India tarnijaga sõlmitud lepingutega

3.1 Kaebuse esitaja sõnul tellis Z märkimisväärse osa OPOCEga sõlmitud lepinguga hõlmatud töödest alltöövõtu korras India äriühingult. Kuna Indial ei ole ELiga kahepoolset lepingut riigihangete valdkonnas, on Z kaebuse esitaja sõnul rikkunud ELi riigihankealaseid õigusakte ja seetõttu tuleks tema leping OPOCEga viivitamata lõpetada. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus ei tegutsenud, kuigi talle esitati selles küsimuses konkreetsed tõendid.

3.2 Kaebuse esitaja väitis, et OPOCE ei võtnud meetmeid seoses asjaoluga, et Z oli sõlminud lepingu India tarnijaga. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja eelkõige, et Z rikkus ELi riigihankealaseid õigusakte, kui ta tellis märkimisväärse osa asjaomastest töödest alltöövõtuna India äriühingult.

3.3 OPOCE väitis, et Q oli üks alltöövõtjatest algses pakkumuses, mille Z esitas vastuseks kõnealusele hankemenetlusele. Q India Ltd kuulub samasse kontserni kui Q ja Z. Kui Q India Ltd teeb lepingu alusel tööd, võib ta seda teha Q alltöövõtjana. OPOCE-l ei ole teavet, mis viitaks sellele, et Q India Ltd võib täita ülesandeid, mida algselt pidi täitma Y algses pakkumuses. Lisaks on finantsmääruse artiklis 106 sätestatud, et „pakkumismenetlustes võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud (...) kolmandas riigis, kellel on Euroopa ühendustega erikokkulepe riigihangete valdkonnas kõnealuses kokkuleppes sätestatud tingimustel.“ Esiteks kohaldatakse seda sätet ametlikult ainult pakkujate/kandidaatide (või hilisemate töövõtjate), kuid mitte alltöövõtjate suhtes. See tähendab, et kolmandates riikides asuvatel pakkujatel on õigus osaleda pakkumismenetlustes, kui neile on selleks õigus antud riigihankeid käsitleva rahvusvahelise lepinguga. Teiseks ei ole eespool nimetatud artikkel ammendav. Isegi kui sellist kokkulepet ei ole või kui seda kokkulepet ei kohaldata konkreetset liiki lepingute suhtes, ei ole ühenduse institutsioonid kohustatud sellistest riikidest pärit pakkujate esitatud pakkumusi tagasi lükkama. Üksiktaotleja/-pakkuja võib ad hoc alusel osaleda vastavas hankemenetluses. See seisukoht on kooskõlas komisjoni riigihankemenetluste käsiraamatus esitatud asutusesiseste juhistega. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus leiab seega, et käesoleval juhul ei ole midagi, mis võiks kujutada endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

3.4 Ombudsman peab mõistlikuks Euroopa Liidu Väljaannete Talituse seisukohta, et finantsmääruse sätteid, mis käsitlevad kolmandate riikide füüsiliste ja juriidiliste isikute osalemist hankemenetlustes, kohaldatakse pakkujate ja hilisemate töövõtjate, kuid mitte alltöövõtjate suhtes. Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole üksikasjalikumalt selgitanud, milliseid ELi riigihankealaseid õigusakte on Z tema arvates sellega seoses rikkunud. Seetõttu ei tuvasta ombudsman Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse haldusomavoli, kuna ta ei tegutsenud pärast seda, kui Z sõlmis India tarnijaga lepingu.

4 Kaebuse esitaja väide

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et OPOCE peaks paluma Z-l taastada alltöövõtuleping Y-ga, või kui seda ei tehta, peaks OPOCE viivitamata lõpetama Z-ga sõlmitud lepingu.

4.2 Arvestades punktides 2.9 ja 3.4 esitatud järeldusi haldusomavoli puudumise kohta, ei pea ombudsman vajalikuks kaebuse esitaja nõuet edasi käsitleda.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Liidu Väljaannete Talitus ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Liidu Väljaannete Talituse peadirektorit.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 248.

(2) EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 248.