Strasbourg, 4. juuni 2007

Lugupeetud pr B.

jaanuaril 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile Okręgowa Izba Pielęgniarek i Położnychi (Katowice õdede ja ämmaemandate piirkondlik koda) nimel kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. See kaebus oli seotud Teie varasema kaebusega 2902/2005/MHZ komisjoni vastu, mille kohta otsustasin, et mul ei ole põhjust uurimist algatada.

Edastasin kaebuse 6. veebruaril 2006 komisjoni presidendile ja palusin tal võtta selle suhtes seisukoht 30. aprilliks 2006.

mail 2006 taotles komisjon tähtaja pikendamist.

Komisjon saatis 19. mail 2006 arvamuse, mille ma edastasin Teile koos palvega esitada oma märkused.

Sain Teie märkused kätte 21. juunil 2006.

26. novembril 2006 teavitasin Teid Teie kaebuse menetlemise seisust.

12. jaanuaril 2007 palusin komisjonilt lisateavet.

Komisjon saatis 2. märtsil 2007 oma vastuse, mille ma edastasin Teile koos palvega esitada oma märkused.

aprillil 2007 saatsite oma märkused.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja kaebuses 2901/2005/MHZ ja käesolevas kaebuses esitatud asjakohase teabe kohaselt on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Aastatel 2002–2003 tegid läbirääkijariikides vastastikuseid eksperdihinnanguid komisjoni määratud EL 15 riikide ekspertide rühmad (laienemise peadirektoraadi institutsioonide väljaarendamise üksus, edaspidi „TAIEX”), et uurida õdede ja ämmaemandate kvalifikatsiooni läbirääkijariikides. See protsess koosnes esialgsest küsimustikust, mille täitsid läbirääkijariikide valitsuste esindajad, ja kolmepäevastest ekspertide visiitidest läbirääkijariikidesse, mille käigus nad arutasid asjakohaseid küsimusi valitsuse esindajate ja kutseliste korporatsioonide esindajatega. Mõnel juhul järgnesid sellistele külastustele täiendavad kontaktid. Läbivaatamiste tulemused esitati lõpparuannetes. Nende aruannete põhjal koostati ühinemislepingu asjakohased sätted, peeti nende üle läbirääkimisi ja kirjutati alla ühinemislepingule.

Poola õdede ja ämmaemandate kvalifikatsiooni käsitlevas vastastikuse hindamise aruandes (edaspidi "aruanne") leidsid eksperdid, et Poola ämmaemandate, see tähendab enne ühinemist bakalaureuse- või keskharidusjärgset diplomit omavate ämmaemandate koolitusprogrammid ei olnud kooskõlas Euroopa õiguse nõuetega, nimelt nõukogu 21. jaanuari 1980. aasta direktiiviga 80/154/EMÜ, mis käsitleb ämmaemanda diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks,(1) ning nõukogu 21. jaanuari 1980. aasta direktiiviga 80/155/EMÜ, mis käsitleb ämmaemandate tegevuse alustamist ja jätkamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist (2) (edaspidi "tunnustamist käsitlevad direktiivid").

Kaebuse esitaja sõnul märkis TAIEX oma 2. ja 23. septembri 2004. aasta kirjades,(3) et "vastastikused aruanded ei ole avalikud, vaid need on esitatud läbirääkijariikide valitsustele", ning et "vastastikuse eksperdihinnangu kokkuleppimisel asjaomaste riikide valitsustega kinnitas komisjon, et eksperdihinnangute põhjal koostatud aruanded esitatakse ainult asjaomase vastastikuse eksperdihinnanguga seotud keskvalitsustele ".

aprillil 2005 märkis kaebuse esitaja komisjonile saadetud kirjas, et ta on mures selle pärast, et tolleaegsete muude liikmesriikide kui Poola pädevatel asutustel võivad olla aruande esialgsed versioonid (kättesaadavad mitteametlikest allikatest) ning et Poola meditsiiniõdede vaba liikumist mõjutavad otsused võivad põhineda sellistel versioonidel. Ta märkis, et sellised versioonid sisaldasid vigu.

Komisjon vastas 2. mail 2005, et ainult aruande lõplik versioon saadeti teavitamise eesmärgil tolleaegsetele liikmesriikidele ja Poola ametiasutustele. Komisjon lisas, et ta „ei tee vastastikuse eksperdihinnangu aruandeid kättesaadavaks muudele isikutele kui asjaomane riik ja liikmesriigid ning ei vastuta muudest allikatest mitteametlikult saadud muude versioonide (ja nende sisu) eest”.

mail 2005 pöördus kaebuse esitaja uuesti komisjoni poole. Ta märkis, et mitmetel kolmandatel (ja volitamata) pooltel oli koostamise etapis aruande esialgne versioon. Ta lisas nendelt kolmandatelt isikutelt saadud dokumentide koopiad, mis sisaldasid viiteid aruande projektile. Need olid järgmised: i) õendusabi alalise komitee kiri komisjonile ja ii) õendusabi ja ämmaemanda nõukogu kuningliku kolleegiumi 23. detsembri 2002. aasta kiri Ühendkuningriigi välisministeeriumile. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et aruande kavand avaldati Madalmaade hooldus- ja hoolekandeinstituudi (edaspidi „NICW“) veebisaidil. Tegemist on eraorganisatsiooniga, kes oli töövõtja, kes viis ellu Madalmaade ja Poola mestimisprojekti PHARE, mille raames rahastati kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevat Madalmaade ja Poola mestimisprojekti. Kaebuse esitaja sõnul on see dokument nüüdseks NICW veebisaidilt eemaldatud. Lõpuks palus kaebuse esitaja komisjonil leket uurida. Sellega seoses märkis ta, et vastastikuse eksperdihinnangu juht T. K. oli alalise meditsiiniõdede komitee esindaja ja töötas NICWs eksperdina eespool nimetatud mestimisprojektis. Ta märkis, et ta ei süüdistanud hr TK-d, vaid "soovitas tema võimalikku rolli dokumentide ettevalmistamisel ja levitamisel". Lisaks sidus kaebuse esitaja NICWi veebisaidil avaldatud sõnalise dokumendi omadused R. P-ga, kes oli komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadi (edaspidi „siseturu peadirektoraat“) ametnik.

Komisjon vastas kaebuse esitajale 16. juunil 2005. Käesolevale kirjale ja komisjoni eelnevatele kirjadele kirjutas alla laienemise peadirektoraadi institutsioonide väljaarendamise üksuse D5 juhataja. Komisjon teatas kaebuse esitajale, et ühinemislepingu sätetega seotud küsimusi TAIEX enam ei käsitle ning et TAIEX abistab uusi liikmesriike üksnes 2004. aasta laienemisele järgnenud üleminekukorra alusel. Samuti soovitas komisjon kaebuse esitajal pöörduda oma murega siseturu peadirektoraadi poole. Komisjon märkis ka, et ta oli esitanud kaebuse esitajale kogu teabe vastastikuste eksperdihinnangute kohta mitte ainult Poola, vaid ka teiste 2004. aastal ELiga ühinenud riikide kohta.

Kaebuse esitaja ei olnud rahul komisjoni vastusega ja esitas 7. septembril 2005 Euroopa ombudsmanile oma esimese kaebuse (2902/2005/MHZ), mis sisaldas väiteid ja nendega seotud väiteid Poola meditsiiniõdede kvalifikatsiooni vastastikuse hindamise täpsuse kohta ning väidet konfidentsiaalsuse rikkumise kohta seoses aruande ja sellega seotud väidetega. Seoses kaebuse esitaja väidete ja väidetega vastastikuse eksperdihinnangu täpsuse kohta otsustas ombudsman, et uurimine ei ole põhjendatud, sest Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on sama küsimust juba käsitlenud, ning palus kaebuse esitajal teatada, kas ta soovib, et ombudsman algataks uurimise, mis käsitleks ainult tema väidet konfidentsiaalsuse rikkumise kohta. Kaebuse esitaja vastas 3. jaanuaril 2006. Ombudsman otsustas registreerida kaebuse esitaja 3. jaanuari 2006. aasta kirja uue kaebusena (191/2006/MHZ) ja algatada uurimise järgmiste väidete kohta:

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei i) kaitsnud aruande kavandi konfidentsiaalsust ega ii) vastanud nõuetekohaselt selles küsimuses esitatud kaebustele. Kaebuse esitaja väitis, et iii) komisjon peaks tegema kindlaks konfidentsiaalsuse rikkumise eest vastutava(d) isiku(d) või organisatsiooni(d) ning et iv) tuleks kehtestada nõuetekohane menetlus, et vältida selliste sündmuste kordumist tulevikus.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:

Seoses kaebuse esitaja väitega konfidentsiaalsuse rikkumise kohta juhtis komisjon tähelepanu sellele, et komisjon säilitab vastastikuse eksperdihinnangu aruannete konfidentsiaalsuse oma parimate võimaluste kohaselt.

Lõpparuanded edastatakse liikmesriikidele nõukogu laienemise töörühma kaudu ja asjaomase riigi ametiasutustele.

Liikmesriikide eksperte, kes moodustavad vastastikuse hindamise missioonid ja koostavad aruandeid, teavitatakse selgesõnaliselt parameetritest, mille piires nad peavad tegutsema, kui nad kohustuvad osalema vastastikuse hindamise protsessis. Liikmesriikide eksperte teavitatakse lõpparuannete piiratud levitamisest ja neil palutakse säilitada konfidentsiaalsus aruande koostamise protsessi kõigis etappides. Komisjon ei võta neid eksperte tööle, vaid koostab kutse alusel vastastikuse eksperdihinnangu aruanded asjaomase valdkonna sõltumatute ekspertidena. Nad jäävad riiklike haldusasutuste töötajateks. Seetõttu teavitab komisjon eksperte hoolikalt ja järjepidevalt. Tema ja ekspertide vahel ei ole siiski lepingulisi sidemeid. Komisjon rõhutas ka, et käesoleva dokumendi koostamise ajal ei olnud muid kaebusi konfidentsiaalsuse võimaliku rikkumise kohta selles küsimuses.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et ta ei vastanud nõuetekohaselt komisjonile esitatud kaebustele, märkis komisjon, et ta vastas talle järjepidevalt ja õigeaegselt, selgitades vastastikuse eksperdihinnangu aruannete piiratud levitamisega seotud protsesse ning samuti seda, et pärast ühinemist ei olnud laienemise peadirektoraadil enam võimalik vastata tema muredele seoses ühinemislepinguga. Sellega seoses lisas komisjon oma arvamusele koopiad komisjoni ja kaebuse esitaja vahelisest kirjavahetusest. Lisaks kirjadele, millele kaebuse esitaja oma kaebuses juba viitas, lisas komisjon oma vastused kaebuse esitaja kordustaotlusele aruannetega tutvumiseks, mis rahuldati osaliselt.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon peaks määrama konfidentsiaalsusnõude rikkumise eest vastutava asutuse, märkis komisjon, et ta ei tuvastanud oma peakorterist tulenevat konfidentsiaalsusnõude rikkumist. Komisjon ei tee vastastikuse eksperdihinnangu aruandeid kättesaadavaks muudele osalistele kui asjaomane läbirääkijariik ja liikmesriigid. Komisjon ei vastuta muudest allikatest mitteametlikult saadud muude versioonide ega nende sisu eest. Komisjon on osalevate liikmesriikide ekspertidele pidevalt rõhutanud vajadust piirata vastastikuste eksperdihinnangute aruannete ringlust. Taotlus teha ühe kaebuse alusel kindlaks vastutav(ad) isik(ud) või organisatsioon(id) ei ole põhjendatud ja võib ohustada vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi.

Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et selliste sündmuste kordumise vältimiseks tulevikus tuleks kehtestada nõuetekohane menetlus, siis praegune menetlus, mis kehtis juba 2002. aastal, toimib hästi ja selle kohta ei ole esitatud ühtegi muud kaebust seoses vastastikuse eksperdihinnangu aruannete kavandite põhjendamatu levitamisega. Komisjon teavitab liikmesriikide eksperte hoolikalt vastastikuste eksperdihinnangutega seotud konfidentsiaalsusküsimustest. Liikmesriikide eksperdid on seega teadlikud toimimisparameetritest ja neile tuletatakse neid korrapäraselt meelde. Komisjon tunnistas siiski, et „ekspertide teavitamisel kasutatavat keelt võiks lõpuks tugevdada”. Mis tahes muudatused ekspertide teavitamise meetodites ei tohiks siiski ohustada usaldust ja head tahet ekspertide ja komisjoni vahel, millele vastastikuse hindamise süsteem tugineb.

Täiendavad uurimised
Ombudsmani 12. jaanuari 2007. aasta kiri komisjonile

Selles kirjas palus ombudsman komisjonil talle teatada, kas komisjon edastas konfidentsiaalsust käsitleva teabe liikmesriikide ekspertidele kirjalikult, ning kui vastus sellele küsimusele on jaatav, esitada selle kirjaliku teatise koopia. Kui komisjon teavitas riiklikke eksperte suulise infotunni kaudu, palus ombudsman komisjonil teavitada teda suulise infotunni sisust ja esitada kõik dokumendid, mida komisjon sellise infotunni läbiviimiseks kasutas.

Lisaks küsis ombudsman, kas komisjonil on konkreetseid tõendeid selle kohta, et NICWi riiklik ekspert võib rikkuda konfidentsiaalsusnõudeid. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, soovib ombudsman saada teavet selle kohta, milliseid meetmeid on komisjon võtnud, et tagada selle riikliku eksperdi suhtes eespool nimetatud konfidentsiaalsuskohustuste täitmine.

Oma tähelepanekutes tegi kaebuse esitaja ettepaneku, et ombudsman peaks võtma ütlusi komisjoni ametnikult, keda kaebuse esitaja kahtlustab uue lekke allikana. Oma kirjas komisjonile märkis ombudsman, et kaebuse esitaja oli oma kahtlusi selgitanud, juhtides tähelepanu sellele, et NICW veebisaidil avaldatud vastastikuse eksperdihinnangu aruande kavandis olid komisjoni asjaomase ametniku initsiaalid ning et see ametnik oli seotud õdede kvalifikatsioonide tunnustamise küsimusega ja tal olid NICWga ametialased kontaktid. Seetõttu palus ombudsman komisjonil esitada selle punkti kohta kirjaliku vastuse.

Komisjoni vastus

Esiteks märkis komisjon, et konfidentsiaalsust puudutavat teavet ei antud liikmesriikide ekspertidele mitte kirjalikult, vaid suuliselt. Eksperte teavitati suuliselt sissejuhataval koosolekul, mis toimus enne vastastikuse hindamise protsessi alustamist. Sellel kohtumisel selgitasid komisjoni ametnikud järgmisel nädalal toimuva lähetuse eesmärki ja juhtpõhimõtteid. Ekspertidele teatati, et nad peaksid aruande koostama konkreetse vormi alusel. Samuti teavitati neid, et aruanne on konfidentsiaalne ja seda tuleks sellisena käsitleda ka tulevikus.

Lisaks märkis komisjon, et asjaomastel peadirektoraatidel, nimelt laienemise peadirektoraadil ja siseturu peadirektoraadil, ei ole konkreetseid tõendeid, mis lubaksid tal eeldada, et NICW riiklik ekspert on rikkunud oma konfidentsiaalsuskohustusi.

Seoses konfidentsiaalsuse rikkumisega nimetatud komisjoni ametniku (edaspidi „ametnik“) poolt märkis komisjon, et selle väite toetuseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Komisjon märkis sellega seoses, et kaebuse esitaja esitas selle väite toetuseks kaks peamist argumenti: i) ametniku initsiaalid on esitatud vastastikuse eksperdihinnangu aruande kavandis, mis on avaldatud NICW veebilehel, ning ii) ametniku „tihedad suhted Euroopa Õdede Föderatsiooni, ekspertide ja NICWga”.

Komisjon väitis, et kõigi tolleaegsete kandidaatriikide ja kõigi meditsiinitöötajate vastastikused eksperdihinnangud koostati sama vormi kasutades, mis kandis ametniku initsiaale, sest talle tehti ülesandeks koostada vorm, mida eksperdid vastastikuses eksperdihinnangus kasutavad. Seetõttu ei saa seda märget sõnalise dokumendi omaduste väljal kasutada tõendina selle kohta, et ametnik avaldas aruande projekti.

Komisjon märkis, et ametniku kontaktid Euroopa Õdede Föderatsiooni, ekspertide ja NICWiga on osa selle ametniku ametiprofiilist. Ametniku e-kirja Euroopa Õdede Liidule, mille koopia esitas kaebuse esitaja koos oma kaebusega, avaldas kõnealune liit läbipaistvalt oma uudiskirjas. See näitab ainult seda, et ametnik täitis oma ülesandeid.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja leidis, et komisjon kinnitas oma vastuses, et aruande kavand või selle lõplik versioon on tõepoolest konfidentsiaalsed dokumendid ning et liikmesriikide ekspertidele ja eeldatavalt komisjoni töötajatele tehti ülesandeks seda konfidentsiaalsust lühikeses ja pikas perspektiivis austada. Kaebuse esitaja arvates näib komisjon oma vastuses nõustuvat, et konfidentsiaalsusnõuet on tõepoolest rikutud ja et aruande esialgne versioon avaldati „komisjoniga lepingu sõlminud organisatsiooni” veebisaidil.

Lisaks selgitas kaebuse esitaja, et tema kaebuses osutatud riikliku eksperdi oli kõnealuse vastastikuse eksperdihinnangu andmise ajal nimetanud Ühendkuningriik ja seetõttu ei kuulu see ombudsmani poolt komisjonile esitatud küsimuses selle eksperdi kohta esitatud kirjelduse alla. Alles pärast kõnealuse vastastikuse hindamise lõpuleviimist võttis NICW selle eksperdi tööle Madalmaade ja Poola mestimisprojekti „lühiajalise eksperdina”, mida komisjon osaliselt rahastas ja kontrollis. Projekt käsitles tunnustamist käsitlevate direktiivide rakendamist Poolas. Kuna aruande kavand avaldati NICWi eriveebisaidil, kus tutvustati mestimisprojekti,„tuleb kaaluda kõnealuse eksperdi võimalikku kaasamist dokumendi väljastamisse”. Seetõttu tegi kaebuse esitaja ettepaneku, et ombudsman esitaks seda eksperti käsitleva küsimuse uuesti komisjonile. Kaebuse esitaja tegi ettepaneku sõnastada asjaomane küsimus järgmiselt: „Kas komisjonil on konkreetseid tõendeid konfidentsiaalsuse võimaliku rikkumise kohta Poola meditsiiniõdede vastastikuses eksperdihinnangus osalenud riikliku eksperdi poolt seoses käesoleva vastastikuse eksperdihinnangu aruande kavandi avaldamisega NICW veebisaitidel.”

Kaebuse esitaja märkis ka, et komisjoni vastus kõigile konfidentsiaalsusnõuete rikkumise kahtlustustele on, et „tal ei ole tõendeid”. Ta leidis, et see on „väga nõrk kaitsemeede”, sest komisjon „ei ole ilmselt teinud jõupingutusi konfidentsiaalsusnõuete rikkumise uurimiseks ega tõendite hankimiseks”. Kaebuse esitaja arvates viitab ülaltoodu sellele, et „komisjon on rohkem huvitatud oma kohustuste vältimisest kui selle tõsise usaldusrikkumise eest vastutava isiku või vastutavate isikute paljastamisest”. Seetõttu tegi kaebuse esitaja ettepaneku, et komisjon paluks ametlikult NICW-l tuvastada isik või isikud, kes neile aruande projekti edastasid. Kaebuse esitaja märgib lisaks, et sõnalise dokumendi omaduste väljal on näha, et dokumendi salvestas viimati P.H.(4), kes töötas ja töötab endiselt NICWs. Sellega seoses tegi kaebuse esitaja ettepaneku esitada komisjonile järgmised lisaküsimused: „on komisjon võtnud ühendust NICWiga, et küsida selle isiku nime, kes edastas neile Poola meditsiiniõdede konfidentsiaalse vastastikuse eksperdihinnangu aruande kavandi ; Kui ei, siis miks mitte; Kui jah, esitage palun koopiad oma kirjast NICWile ja nende vastusest, mis sisaldab üksikasju tuvastatud isiku suhtes võetud meetmete kohta.„Kaebuse esitaja leiab, et NICW kui komisjoni tavapärane töövõtja peaks olema valmis avaldama teavet isiku kohta, kes talle aruande kavandi esitas, et tõendada, et „nad väärivad komisjoni usaldust ja austust tulevaste ärisuhete suhtes”.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus

1.1 Ombudsman märgib, et oma tähelepanekutes teeb kaebuse esitaja ettepaneku sõnastada ümber ombudsmani poolt komisjonile 12. jaanuaril 2007 esitatud täiendav küsimus ning kirjeldada täpsemalt selles osutatud riiklikku eksperti.

1.2 Ombudsman märgib siiski, et komisjonile saadetud märkustes ja ombudsmani 12. jaanuari 2007. aasta täiendavates küsimustes viitas kaebuse esitaja selgelt nimetatud isikule. Seetõttu on ombudsmanil põhjust uskuda, et komisjon sai tema küsimusest õigesti aru, ning ta ei pea vajalikuks edasisi kontakte komisjoniga.

2 Konfidentsiaalsuse väidetav rikkumine ja sellega seotud nõuded

2.1 Kaebuse esitaja sõnul avaldati Poola meditsiiniõdede kvalifikatsiooni käsitleva vastastikuse hindamise aruande (edaspidi "aruanne") kavand (konfidentsiaalne dokument) Madalmaade hooldus- ja hoolekandeinstituudi (NICW) veebisaidil, mis on eraõiguslik organisatsioon.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei suutnud kaitsta aruande projekti konfidentsiaalsust.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks tegema kindlaks konfidentsiaalsuse rikkumise eest vastutava(d) isiku(d) või organisatsioonid ning et tuleks kehtestada nõuetekohane menetlus, et vältida selliste sündmuste kordumist tulevikus.

Oma väite ja väidete toetuseks osutas kaebuse esitaja väidetava lekke kahele võimalikule allikale: esiteks komisjoni nimetatud ametnik, teiseks nimetatud riiklik ekspert.

2.2 Kokkuvõttes ei näi komisjon vaidlustavat, et leke võis toimuda, kuid eitab vastutust sellise lekke eest ja väidab, et leke ei pärinenud tema talitustest.

Aruande projekti koostanud riiklike ekspertide puhul ei vastuta komisjon nende tegevuse eest, sest i) komisjoni ja nende ekspertide vahel puudus töösuhe (need töötavad riiklikes ametiasutustes) ning ii) komisjon teavitas eksperte suuliselt konfidentsiaalsusnõuetest enne nende koostamist.

Komisjon rõhutas, et käesoleva dokumendi koostamise ajal ei olnud muid kaebusi konfidentsiaalsuse võimaliku rikkumise kohta selles küsimuses, ning leidis, et praegune menetlus toimib hästi. Ta tunnistas siiski, et ekspertide teavitamisel kasutatavat keelt võiks lõpuks tugevdada.

2.3 Ombudsman märgib, et seoses kaebuses nimetatud lekke esimese võimaliku allikaga eitas komisjon, et üks tema ametnikest oli lekke allikas. Komisjon väitis, et ametniku initsiaalid olid avaldatud NICWi veebisaidil, sest see ametnik oli üks eksperdiaruande vormi autoritest, mille kallal eksperdid töötasid, ning et kontaktid kõigi Poola meditsiiniõdede kvalifikatsiooni tunnustamisega seotud organisatsioonidega olid osa selle ametniku ametiprofiilist.

2.4 Ombudsman peab komisjoni eespool esitatud selgitust mõistlikuks. Lisaks märgib ta, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud oma täiendavates märkustes komisjoni sellekohaseid väiteid. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse selle aspekti edasine uurimine ei ole põhjendatud.

2.5 Lisaks, mis puudutab teist võimalikku leket, millele kaebuse esitaja viitas, siis ilmneb komisjoni esitatud teabe põhjal, mida kaebuse esitaja ei vaidlustanud, et eksperdid töötasid riiklikes ametiasutustes ja et nende eksperdikohustused ei tulenenud lepingulisest suhtest komisjoniga. Seetõttu nõustub ombudsman komisjoniga, et üldiselt kannavad komisjoni poolt tööle võetud eksperdid kogu vastutust oma töö eest, sealhulgas kohustust austada konfidentsiaalsust. Samuti nõustub ta, et komisjoni roll piirdub nende töö toetamisega, pakkudes neile näiteks aruande vormi ja andes neile juhiseid selle kohta, kuidas aruandeid koostada ja kuidas konfidentsiaalsust austada.

2.6 Eespool öeldut silmas pidades ja võttes arvesse, et komisjonil ei ole tõendeid kaebuse esitaja nimetatud riikliku eksperdi vastu, ei pea ombudsman käesoleva uurimise raames vajalikuks paluda komisjonil võtta ühendust NICWiga kõnealuse lekke allika kohta, nagu kaebuse esitaja oma täiendavates tähelepanekutes soovitas.

2.7 Lisaks võtab ombudsman teadmiseks komisjoni arvamuses esitatud väite, et "ekspertide teavitamisel kasutatavat keelt võiks lõpuks tugevdada". Ombudsman mõistab seda avaldust kui komisjoni soovi oma menetlusi parandada.

2.8 Eespool öeldut silmas pidades ei pea ombudsman ka kaebuse selle aspekti täiendavat uurimist põhjendatuks.

2.9 Ombudsman ei ole siiski veendunud, et piisab sellest, kui komisjon teavitab eksperte suuliselt konfidentsiaalsusnõuetest. Sellega seoses teeb ta järgmise märkuse.

3 Väidetav suutmatus kaebuse esitaja kaebustele nõuetekohaselt vastata

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei vastanud nõuetekohaselt tema sellekohastele kaebustele.

3.2 Kokkuvõttes märkis komisjon, et ta vastas kaebuse esitajale järjepidevalt ja õigeaegselt, selgitades vastastikuse eksperdihinnangu aruannete piiratud levitamisega seotud protsesse ning selgitades, et pärast ühinemist ei ole laienemise peadirektoraadil enam võimalik vastata kaebuse esitaja muredele seoses ühinemislepinguga. Sellega seoses lisas komisjon oma arvamusele koopiad tema ja kaebuse esitaja vahelisest kirjavahetusest.

3.3 Ombudsman uuris kaebuse esitaja ja komisjoni esitatud tõendusmaterjali. Ta märkis, et seoses käesolevas kaebuses esitatud esimese väitega saatis kaebuse esitaja komisjonile 18. aprillil ja 25. mail kirjad, millele komisjon vastas vastavalt 2. mail ja 16. juunil 2005. Komisjoni vastused näivad olevat ammendavad ja viisakad.

3.4 Seetõttu ei leia ombudsman selle väite puhul ühtegi haldusomavoli juhtumit.

4 Kokkuvõte

Selle juhtumi uurimise põhjal ei tuvasta ombudsman kaebuse esitaja teise väitega seoses ühtegi haldusomavoli juhtumit.

Kaebuse esitaja esimese väite ja sellega seotud väidete osas leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole õigustatud.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Järgmine reis

Komisjon võiks kaaluda vastastikustes eksperdihinnangutes osalevatele riiklikele ekspertidele konfidentsiaalsusnõuete kohta kirjalike juhiste andmist. Ombudsmani arvates võib see aidata kaasa vastastikuste eksperdihinnangute edukale toimimisele, tagades konfidentsiaalsuse täieliku austamise ja konfidentsiaalse teabe tahtliku või tahtmatu avalikustamise vältimise.

Ombudsman oleks tänulik, kui komisjon teavitaks teda õigeaegselt sellega seoses ette nähtud meetmetest, et seda teavet saaks arvesse võtta ombudsmani 2007. aasta aruandes.

Komisjoni presidenti teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT 1980, L 93, lk 28.

(2) EÜT 1980, L 33, lk 8.

(3) Kaebuse esitaja ei esitanud oma 23. septembri 2004. aasta kirja koopiat.

(4) Kaebuse esitaja viitas ühele isikule.