# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 2689/2005/BB kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: null
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/2992)
---
Strasbourg, 16. juuli 2008   

Lugupeetud hr A.

Te esitasite 5. augustil 2005 äriühingu CINAR Ltd. (edaspidi „CINAR") nimel Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Teie kaebus käsitles välisauditit ja selle järgnevaid etappe neljas teadusuuringute lepingus,[(1)](#(1)){#Footnote1} mis sõlmiti komisjoni neljanda ja viienda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmi raames. Audit viidi läbi CINAR'i ruumides 20.--21. augustil 2002.

13. septembril 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile.

Komisjon saatis oma arvamuse 11. jaanuaril 2006. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 4. aprillil 2006.

jaanuaril 2008 saatsite mulle täiendava teate OLAFi juurdluse lõpetamise kohta, mis hõlmas eespool nimetatud nelja lepingut.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan selle aja pärast, mis on kulunud minu küsitluse lõpetamiseks.

Kompromiss
----------

Kaebuse esitaja on äriühingu CINAR Ltd. (edaspidi „CINAR") direktor. CINAR on väike kõrgtehnoloogiline äriühing, kellel on kogemused söe ja biomassi põletamise ning heitekontrolli valdkonnas. Ta on osutanud tehnilisi teenuseid ning osalenud mitmetes Euroopa Komisjoni rahastatud teadus- ja arendusprojektides. Ajavahemikul 1998. aasta juunist kuni 2000. aasta maini sõlmis CINAR töövõtjana komisjoniga neli teadusuuringute lepingut,[(2)](#(2)){#Footnote2} mis käsitlesid seitset teadusuuringute projekti, mis viidi ellu neljanda ja viienda raamprogrammi raames.

20.--21. augustil 2002 külastasid CINARi bürood komisjoni teadusuuringute peadirektoraadi välisauditi üksuse esindaja ja kaks raamatupidajat, et auditeerida eespool nimetatud nelja teadusuuringute lepingut.

Komisjon kiitis audiitorite koostatud auditiaruande heaks 15. septembril 2003. Ta lükkas tagasi selgitused ja tõendid, sealhulgas palgatõendid, mille CINAR hiljem esitas, kuna neid ei olnud varem esitatud. Lisaks lükkas ta tagasi personalikulud ja nendega seotud üldkulud, mida CINAR oli deklareerinud rahastamiskõlblike kuludena.

28. veebruaril 2005 kohtus kaebuse esitaja komisjoni esindajaga, et selgitada auditi järeldusi, kuid see ei olnud edukas.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon kohtles CINARit ebaõiglaselt seoses eespool nimetatud 2002. aasta välisauditi ja selle järgmiste etappidega.

Kaebuse esitaja väitis esiteks, et CINAR'i esindajad tundsid*end audiitorite ees kurjategijatena ja* (...) *ühel intervjuusessioonil*esitati isegi rassiline märkus* ning et „auditi eesmärk näib piirduvat kinnisideega meid sulgeda".*

Teiseks väitis kaebuse esitaja, et ei järgitud õigust CINARi eraelu puutumatusele, kuna küsiti isikuandmeid ja lepingulisi andmeid ning teavet töötajate palkade kohta. Kaebuse esitaja sõnul oli see "kibedalt talutav".

Kolmandaks väitis kaebuse esitaja, et CINARil paluti esitada mitteseotud ja põhjendamatut teavet, st teavet*kõigi menetluses olevate ettepanekute* kohta, kuigi komisjon rahastas vaid murdosa sellistest *ettepanekutest.*

Neljandaks väitis kaebuse esitaja, et kuigi puudu oli vaid osa palgaarvestuse teabest, tegid välisaudiitorid ebaõiglase avalduse, et „CINARilt*ei saadud palgaarvestuse teavet".*

Viies argument puudutas sisuliselt komisjoni audiitori rolli alates auditiaruande koostamisest välise audiitorühingu poolt kuni CINAR‐i esindajatega 28. veebruaril 2005 toimunud kohtumiseni. Eelkõige kritiseeris kaebuse esitaja komisjoni audiitori otsust kiita heaks välisaudiitorite koostatud auditiaruanne ning lükata tagasi kõik kaebuse esitaja selgitused ja tõendid üksnes seetõttu, et neid ei olnud varem esitatud.

Nõue
----

**Komisjoni arvamuse**   
*taust*   

CINAR sõlmis komisjoniga neli teadusuuringute lepingut[(3).](#(3)){#Footnote3}

6. juunil 2002 taotles teadusuuringute peadirektoraat finantsauditi läbiviimist CINARi ruumides. Selleks et saada auditiaruanne sõltumatult ja professionaalselt allikalt, otsustas komisjon tellida selle auditiülesande väliselt audiitorühingult Littlejohn Frasier (edaspidi „LF")[(4).](#(4)){#Footnote4} Sel eesmärgil sõlmiti 2002. aasta juulis LFiga erikokkulepe ja komisjon määras LFiga koostööd tegema oma audiitori välisauditi üksusest.

juunil 2002 teatas komisjon tähitud kirjaga CINARile, et audit algab tema ruumides, ning kirjeldas selle ulatust järgmiselt:

1. CINARis kasutatavate kuluarvestus- ja arvesüsteemide mõistlikkuse ja aruandekohustuse läbivaatamine; ja
2. kontrollida teadusuuringute lepingutega seotud kulusid, et teha kindlaks, kas komisjonile on esitatud kooskõlas lepingusätetega arved teadusuuringute projekti elluviimisel tehtud kulutuste kohta.

Selles kirjas palus komisjon CINARil esitada komisjoni audiitorile „ühe*++kuu jooksul++ alates käesoleva kirja kättesaamisest järgmised dokumendid või teabe:*
> *(1) Kõigi eespool nimetatud lepingute alusel töötavate isikute kõigi töölepingute allkirjastatud ja kuupäevastatud koopia koos märkega selle kohta, kas need isikud töötavad praegu veel Cinar Ltd. juures.*
>
> *(2) Cinar Ltd organisatsiooni skeem, kus on märgitud juhatuse ja juhatuse (kui see on olemas) nimi ja ametikoht. Täiendav teave Cinar Ltd. heaks töötavate töötajate koguarvu kohta.*
>
> *(3) Vastus järgmisele küsimusele: kas Cinari raamatupidamisarvestust peavad Cinari töötajad või välisraamatupidajad? Kui see kehtib, esitage palun kõik üksikasjad."*

Oma 8. juuli 2002. aasta vastuses selgitas CINAR, et tema raamatupidamisarvestust peavad tema raamatupidajad, kellega komisjoni audiitor peaks ühendust võtma, kui on vaja rohkem teavet.

Pärast LF-i ja CINAR-i vahelisi edasisi kokkuleppeid viidi 20.--21. augustil 2002 läbi kokkulepitud kohapealne audit. Komisjon esitas auditi üksikasjalike protokollide koopiad.

mail 2003 saatis komisjon CINARile tähitud kirjaga välisaudiitorite koostatud auditiaruande projekti märkuste esitamiseks. CINAR vastas kõigepealt esialgselt 19. juuni 2003. aasta kirjaga. Lõplikum vastus saadeti 30. juulil 2003. Komisjon ei muutnud siiski auditiaruannet, võttes arvesse CINARi märkusi, ja saatis talle 15. septembril 2003 muutmata ++lõpliku++ auditiaruande.

Komisjon rõhutas oma arvamuses probleeme, millega audiitorid CINARilt asjakohase teabe saamisel kokku puutusid. Komisjoni sõnul nähtub auditist, et vastupidi sellele, mida CINAR oma 8. juuli 2002. aasta kirjas väitis, ei olnud CINAR‐i raamatupidajatel asjakohast audititeavet.

Komisjon viitas auditiaruandele, milles välisaudiitorid märkisid sisuliselt, et CINARi täiendav teave kõnealuste lepingutega seotud kulude hüvitamise taotlemiseks oli ebapiisav, kuna:

* auditi jaoks ei esitatud palgaarvestust käsitlevat teavet;
* auditiks esitatud tööajatabelid ei vastanud kuluaruannetes deklareeritud tundidele;
* TESSA, ENDASHi ja VISCONi reisikulude hüvitamiseks esitatud arveid ja kulumaterjale ei olnud võimalik leida;
* ei esitatud arvutusi, mis näitaksid, mille alusel üldkulusid deklareeriti; ja
* ENDASHi seadmete lubatud amortisatsioon arvutati valesti.

Lisaks loetleti auditiaruandes probleeme järgmistes valdkondades:

* projekti finantsjuhtimine;
* peamiste sisekontrollimehhanismide kirjeldus;
* raamatupidamissüsteemi sisekontrollimehhanismide testimine;
* tööajatabelid, palgaarvestusteave, tarnijate arved ja üldkulud;
* luua eraldi projektikulude arvestamise süsteem;
* EÜ rahastatud projektidega seotud kulude eraldamine eraklienditööga seotud kuludest ning CINARi töötajate vahelistest kohustustest.

Komisjoni sõnul ei viidud auditiaruande kokkuvõtte põhjal lepingute finantsjuhtimist läbi vastuvõetaval viisil ja see ei olnud kooskõlas lepingu nõuetega. Selgus, et nelja auditeeritud lepingu puhul oli enammakstud summa ligikaudu 300 000 naelsterlingit.

Komisjon väitis, et CINAR-i 25. septembri 2003. aasta vastuses puuduvad asjakohased tõendid, mis seaksid kahtluse alla auditiaruande üldised järeldused. Komisjon vastas CINARile 13. novembril 2003 ja kuni 2004. aasta lõpuni ei saadud CINARilt täiendavat vastust.

Komisjon märkis, et kuna ametnikud on eeskirjade kohaselt kohustatud teavitama OLAFit eeskirjade eiramisest ja pettusekahtlustest, teavitas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat OLAFit CINARi auditiaruandest 14. aprillil 2004. OLAF otsustas algatada juurdluse (OF/2004/0203) ja teavitas CINARit 28. juuni 2005. aasta kirjaga oma juurdluste põhjustest.

Komisjon märkis, et enamik kaebuse aluseks olevaid fakte olid seotud muutustega, mis toimusid kas auditi läbiviimise ajal (20.--21. august 2002) või enne auditiaruande edastamist kaebuse esitajale (29. mai 2003). Komisjon väitis, et kummalgi juhul ei peetud kinni nendel asjaoludel põhinevast ombudsmanile kaebuse esitamise tähtajast. Ombudsmaniga tehtava hea koostöö vaimus käsitles komisjon siiski kõiki kaebuse esitaja märkusi.
*Argument audiitorite käitumise kohta*   

Audiitorite käitumise kohta CINAR'i ruumidesse 20.-21. augustil 2002 tehtud kontrollkäigu ajal märkis komisjon, et 29. mail 2003 kaebuse esitajale saadetud auditiaruandes oli märgitud:
> „*\[komisjoni* audiitor\]*küsis \[kaebuse* esitajalt\],*kas tema arvates on kohaldatud auditimenetlus õige. \[Kaebuse* esitaja\]*vastas, et tema arvates on auditimenetlust kogu kohapealse kontrollkäigu jooksul õigesti kohaldatud."*

Komisjoni sõnul esitas CINAR kõnealuse argumendi esimest korda alles 25. septembri 2003. aasta kirjas.

Väidetava*rassilise märkusega* seoses rõhutas komisjon, et kaebuse esitaja ei täpsustanud, milliseid märkusi võib liigitada rassiliseks, ega teinud kindlaks, kes selle tegi. Sellest hoolimata eitas komisjoni audiitor kindlalt, et kohapealse kontrollkäigu ajal esitati märkusi, mida võiks pidada rassiliseks.

Komisjon väitis, et sellise märkuse esitamine oleks olnud vastuvõetamatu, kuid antud olukorras ei olnud võimalik seda väidet edasi käsitleda.

Väidetava kinnisidee*kohta CINAR sulgeda* väitis komisjon, et ta oli lihtsalt teinud auditi, järgides selliste auditite puhul kasutatavaid tavapäraseid menetlusi ja nagu on ette nähtud EÜ lepingutes. Lisaks oli ta teinud auditi, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki võimalikke tagatisi auditeeritavale äriühingule, nagu sõltumatute välisaudiitorite olemasolu auditi tegemiseks ja esialgsete auditileidude esitamine CINARile märkuste esitamiseks. CINAR ei esitanud siiski asjakohaseid kulusid tõendavaid dokumente ja selle põhjal tehti kindlaks lõplikud auditileiud.
*Argument eraelu puutumatuse õiguse rikkumise kohta*   

Komisjon väitis, et auditeeritud lepingud sisaldasid järgmisi sätteid:

a) Kaks neljanda raamprogrammiga hõlmatud auditeeritud lepingut:

II lisa artikkel 24: 24.1: „Komisjonil*või tema volitatud isikutel on õigus teha auditeid kuni kahe aasta jooksul pärast lepingu lõpetamise või lõpetamise kuupäeva. Neil on igal mõistlikul ajal täielik kohapealne juurdepääs projekti kaasatud töötajatele ning kõigile projektiga seotud dokumentidele, arvutiandmetele ja seadmetele või vajaduse korral õigus nõuda mis tahes selliste dokumentaalsete tõendite esitamist."*

II lisa artiklis 22 on sätestatud: „Iga*lepinguosaline peab korrapäraselt ja kooskõlas oma asukohariigi tavapäraste raamatupidamistavadega nõuetekohast raamatupidamisarvestust ja asjakohaseid dokumente, mis tõendavad ja põhjendavad kulusid ja teatatud töötunde. Need tehakse audititeks kättesaadavaks."*

Lisaks nõutakse E lisa artiklites 18--21 ja kuluaruande näidises projektiga tegelevate isikute nimede esitamist. CINAR ei esitanud mõnel juhul selliste nimetuste kohta vajalikku teavet.

b) Kaks viienda raamprogrammiga hõlmatud auditeeritud lepingut sisaldasid neljanda raamprogrammiga võrreldes sarnaseid ja isegi rangemaid sätteid.

Komisjoni sõnul tuleneb eeltoodust, et selleks, et audiitorid saaksid kontrollida, kas CINAR oli personalikulud õigesti deklareerinud, ei olnud vaja kontrollida mitte ainult seda, kes nende projektidega tegeles, vaid ka seda, kui palju aega iga töötaja projektidele pühendas, millise palgaga ja kas CINAR oli neile töötajatele neid palku tegelikult maksnud.
*Väide, mis puudutab asjassepuutumatut ja põhjendamatut teavet*   

Komisjon rõhutas, et 20.--21. augustil 2002 toimunud kohapealse kontrollkäigu ajal nõudis komisjon suuliselt kahte dokumenti ja andis CINARile selle teabe esitamiseks kaks nädalat aega. See taotlus kanti 20. augustil 2002. aastal kaebuse esitajaga peetud kohtumise protokolli tegevusjärelduste osana. Need on sõnastatud järgmiselt:
> „*\[komisjoni* audiitor*\] palus \[kaebuse* esitajal*\] esitada kaks järgmist dokumenti:*
>
> *1) selgitus (kuni kaks lehekülge pikk) selle kohta, miks CINAR kasutas personalikulude puhul erinevaid keskmisi määrasid eri*lepinguettepanekute vahel samadel ajavahemikel \[sic*\];*
>
> *2) Eespool esitatud ajakava, milles on näidatud kõik EÜ rahastatud projektid, milles CINAR on osalenud alates 1. jaanuarist 1997, ning kirjeldus selle kohta, millised CINARi töötajad töötasid iga projektiga.*
>
> *\[Kaebuse* esitaja\]*nõustus need dokumendid esitama,*
>
> *\[Komisjoni* audiitor*\] taotles seejärel, et auditirühmal lubataks küsitleda CINARi töötajaid, kellele oli esitatud süüdistus ja kes töötasid auditeeritud lepingutega. \[Kaebuse* esitajal\]*ei olnud sellele taotlusele vastuväiteid."*

Kuigi kaebuse esitaja oli nõustunud neid dokumente esitama ilma reservatsioone esitamata, kinnitas komisjon, et ta ei olnud kumbagi neist saanud.

Välisaudiitorid kordasid oma taotlust eespool nimetatud dokumentide (1) ja (2) saamiseks oma 5. septembri 2002. aasta e-kirjas. Lisaks nõudsid nad, et igal aastal esitataks EÜ toetustest tuleneva käibe protsent; teatavate töölepingute, diplomite, töögraafikute ja arvete koopiad; ning selgitus samal ajal täidetavate eri lepingute puhul kasutatavate keskmiste määrade erinevuste kohta.

Komisjoni audiitor saatis 19. septembril 2002 e-kirja, milles ta palus esitada avaldused kahe CINAR‐i töötaja kohta, et kinnitada nende töölepingute olemasolu, mida ei olnud võimalik leida kohapealse kontrolli käigus.

Kuna eespool nõutud teavet ei saadud, saadeti 24. septembril 2002 kaebuse esitajale selles küsimuses täiendav e-kiri.

septembril 2002 said välisaudiitorid kaebuse esitajalt posti teel teatavat teavet. Kõigi projektides osalevate teadlaste palgaarvestust käsitlevat teavet aga ei esitatud.

Välisaudiitorid saatsid 8. oktoobril 2002 kaebuse esitajale uuesti e-kirja, milles küsisid, millal ülejäänud küsimused adresseeritakse, ning kinnitasid, et kogu selline teave on vajalik komisjonilt nõutud kulude täielikuks põhjendamiseks.

Kaebuse esitaja vastas 9. oktoobril 2002 e-kirjaga, et „pärast vaikset*suve on olnud väga kiire ja see kestab endiselt kuu lõpuni ning mul on raske leida aega teie taotlustele vastamiseks. Ma olen järgmisel nädalal Itaalias, kus me korraldame põlemiskursuse.*" Ta esitas nõutud protsentuaalse teabe Euroopa Komisjoni panuste kohta.

oktoobril 2002 saatis komisjoni audiitor oma 19. septembri 2002. aasta e-kirja uuesti.

Välisaudiitorid saatsid 30. oktoobril 2002 kaebuse esitajale e-kirja, milles palusid teavet, mida nad olid juba taotlenud oma 5. septembri 2002. aasta e-kirjas, kuid mida nad ei olnud veel saanud. Audiitorid selgitasid ka, et kõige olulisem väljapaistev teave oli palgaarvestuse teave, mis näitas projektides osalevatele teadlastele tegelikult makstud tasu.

Välisaudiitorid saatsid 8. novembril 2002 kaebuse esitajale e-kirja, milles määrasid kogu puuduva teabe esitamise tähtajaks 30. novembri 2002.

novembril 2002 vastas kaebuse esitaja, vabandades viivituse pärast, teatades neile, et ta ei viibi kahe nädala jooksul oma kabinetis ja et ta püüab pärast seda ajavahemikku rohkem teavet saata.

novembril 2002 saatsid välisaudiitorid kaebuse esitajale ametliku kirja, milles kinnitasid, et veel kehtib 30. novembri 2002. aasta tähtaeg puuduva teabe esitamiseks. Audiitorid selgitasid ka, et kui seda teavet ei esitata, põhineb auditiaruanne tegelikult esitatud teabel ja kulud on vastavalt tagasi lükatud. Kirjas korrati, milline teave on veel esitamata.

novembril 2002 saatis komisjoni audiitor kaebuse esitajale e-kirja, milles kordas välisaudiitorite eespool nimetatud kirjas määratud tähtaega.

Vastuseks eespool nimetatud kirjale saatis kaebuse esitaja 4. detsembril 2002 välisaudiitoritele e-kirja, milles ta põhimõtteliselt keeldus esitamast ülejäänud teavet, sest see oli „praegu*meie tööjõust sõltumatu".* Puuduva palgaarvestuse kohta märkis kaebuse esitaja, et see oli tema „*(...) eelmise raamatupidaja käes, kellega \[* *\] kahjuks ühendust ei võetud".*

Kuna tähtaeg oli möödunud, küsis välisaudiitor 13. jaanuaril 2003, kas nende töötajal on võimalik külastada CINARi raamatupidajaid, et saada palgaarvestuse kohta vajalikku teavet.

jaanuaril 2003 teatas kaebuse esitaja, et ta volitas välisaudiitorfirmat võtma ühendust CINARi raamatupidajatega.

jaanuaril 2003 saatsid välisaudiitorid CINAR'i raamatupidajatele kirja, milles nõudsid palgaarvestust puudutavat teavet enne iga külastust nende valdustesse.

Kuna palgaarvestuse andmete esitamise kohta vastust ei saadud, helistasid välisaudiitorid raamatupidajatele kahel korral, iga kord, kui neile öeldi, et kõnealune raamatupidaja on väljaspool kontorit.

Vastuse puudumise tõttu saadeti 4. märtsil 2003 CINARi raamatupidajatele teine kiri. Välisaudiitorid saatsid kaebuse esitajale e-kirja, paludes tal tagada, et CINARi raamatupidajatelt saadakse auditiaruande täiendamiseks vastus. Välisaudiitorid rõhutasid, et „\[k\]ui*seda teavet ei saada, oleme sunnitud tegema vastavad järeldused."*

CINAR'i raamatupidajad vastasid 5. märtsil 2003, et palgaarvestuse koostas CINAR ja et nad ei säilita palgaarvestuse koopiaid.

Ajavahemikus 5. märtsist kuni 28. maini 2003 kaebuse esitaja täiendavat teavet ei esitanud. Seega ei olnud audiitoritel muud valikut kui koostada aruanne olemasoleva teabe põhjal.

mail 2003 saadeti aruande koopia tähitud kirjaga CINARile märkuste saamiseks.

juunil 2003 saatis kaebuse esitaja aruandele esialgse vastuse.

Audiitorid saatsid 24. juulil 2003 kaebuse esitajale e-kirja, milles kinnitasid tema esialgse vastuse kättesaamist ja märkisid, et CINARil oli aruandele üksikasjalikuma vastuse või nõutavate dokumentide esitamiseks aega 28. augustini 2003.

30. juulil 2003 vastas kaebuse esitaja lühikese kirjaga, rõhutades, et audit on endiselt vaidlustatud ja et CINAR ei saa audiitorite saadetud versiooniga nõustuda. Kaebuse esitaja lisas 34 koopiat palgatõendi teabest nelja lepinguga seotud teadlastele tehtud maksete kohta. Ta märkis, et audiitoritele anti nende palgatõendite koopiad.

Välisaudiitorid vastasid 3. septembril 2003, et lisatud palgatõendi teave puudutab ainult projekti VISCON. Nad eitasid, et nad olid saanud palgatõendite koopiaid kas kontrollkäigu ajal või pärast seda, kui nad olid esitanud mitu taotlust selle teabe saamiseks. Palgatõendite taotlemisel öeldi audiitoritele, et sellele teabele ei ole võimalik palgaarvestussüsteemist juurde pääseda ning et on vaja pöörduda kaebuse esitaja raamatupidajate poole. Samuti selgitasid nad, et CINARis on vaja teha märkimisväärsel hulgal täiendavat tööd ning et arvestades a) nõutavate tõendite saamiseks vajaliku kirjavahetuse pikalevenivust; b) asjaolu, et LF oli lõpetanud oma aruande kuni viimase etapini; ning c) et mis tahes kogutud lisatõendid tooksid kaasa aruande ümbersõnastamise, selle täiendava audititöö kulud ja aruande koostamise kulud peaks kandma CINAR hinnangulise maksumusega ligikaudu 2900 naelsterlingit ilma käibemaksuta.

Komisjon väitis oma arvamuses, et taotletud dokumendid ja teave ei olnud seotud ega ebaproportsionaalsed järgmistel põhjustel, nagu väideti kaebuses:

i) CINAR kasutas oma lepinguettepanekutes „vaneminseneride" ja „inseneride" puhul samal aastal erinevaid keskmisi määrasid ning neljanda raamprogrammi lepingute üldkulude protsentuaalne erinevus oli väga suur (40--100 %);

ii) CINAR ei olnud mõnel juhul nimetanud projektide heaks töötavate võtmeisikute nimesid. Selle asemel märgiti mõnikord ära ainult töötajate palgaastmed. Kuna 55% CINAR'i tuludest tuleb erakonsultatsioonidest, ei olnud võimalik ühitada CINAR'i personali poolt EÜ rahastatud projektide raames tehtud tööd teiste tööde raames tehtud tööga. Audiitorid soovisid saada selget ülevaadet sellest, kuidas üsna väike ettevõte, nagu CINAR, suutis lisaks EÜ-välistele konsultatsioonidele või muudele töödele töötada nii palju tunde EÜ projektide heaks. Auditiaruandes märgitakse järgmist: „seega,*kui ei olnud võimalik testida, kui tõhusalt on töövõtja võimeline eraldama EÜ rahastatud projektidega seotud kulusid eraklienditöö tegemisega seotud kuludest"* [(5)](#(5)){#Footnote5};

iii) Kuna CINARil olid lepingud ka teiste komisjoni peadirektoraatidega peale teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi, oli põhjendatud saada nendest lepingutest täielik ülevaade. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi poolt neljanda ja viienda raamprogrammi raames rahastatud ELi projektide arv oli alla 20;

iv) Üldises ülevaates sellest, mida kohapealse kontrollkäigu ajal tegelikult küsiti, keskendus CINAR vähetähtsale küsimusele, st ettepanekutele, mis olid kontrollkäigu ajal menetluses. Komisjon tunnistas, et ta ei olnud tähele pannud, et W., üks välisaudiitoritest, oli lisanud selle küsimuse oma 29. novembri 2002. aasta kirja ja vabandas selle pärast. Ta jäi siiski seisukohale, et see konkreetne taotlus oli põhjendatud seoses üldise ülevaate saamisega sellest, kuidas ja millised CINARi töötajad oleksid kaasatud millistesse ELi projektidesse, arvestades, et peaaegu kõik CINARi töötajad näisid olevat juba kaasatud teistesse ELi rahastatavatesse projektidesse.
*Argument, et puudu oli vaid osa palgaarvestuse andmetest*   

Mis puudutab CINARi väidet, et „esitati*kokkuvõtlik palgaarvestusteave",* siis oli see auditiaruandes selgelt vastuolus. Komisjon ei näinud põhjust, miks audiitorid oleksid väitnud, et nad ei olnud saanud teatavat teavet, kui vastupidine oleks olnud tõsi. Tõepoolest, kui teave oleks saadud, oleks sellele auditiaruandes kas positiivselt või negatiivselt viidatud. Komisjoni audiitor kinnitas, et kohapealse kontrollkäigu ajal ei saadud palgaarvestust käsitlevat teavet ning et CINAR ise suunas audiitorid otse CINARi raamatupidajatele.

Kuid lõpuks selgus, et raamatupidajad ei säilitanud palgaarvestuse teavet. CINAR'i raamatupidaja märkis 5. märtsi 2003. aasta kirjas:
> „Tänan*kirjade eest ja vabandame vastamisega viivitamise pärast. Palgaarvestuse koostas CINAR Limited, mitte meie ise, ning kui külastasime ettevõtte kontoreid raamatupidamisaruannete koostamiseks,* ei teinud me palgaarvestusest koopiaid (*...*)".
*Komisjoni audiitori rolli käsitlev argument*   

Viies argument puudutas sisuliselt komisjoni audiitori rolli alates auditiaruande koostamisest välise audiitorühingu poolt kuni CINAR‐i esindajatega 28. veebruaril 2005 toimunud kohtumiseni.

Komisjonile sai 2003. aasta märtsis selgeks, et audiitorid ei saa CINAR'i raamatupidajatelt nõutavat teavet. Asjaolu, et komisjon ei saanud seda CINARilt, ilmnes juba CINARi ruumides 2002. aasta augustis tehtud kohapealsest auditist. Lisaks tuletas komisjon meelde, et CINAR ei olnud esitanud teavet oma üldkulude arvutuste kohta. Neil asjaoludel palus komisjoni audiitor välisaudiitoritel esitada CINARile oma auditiaruande kavand, pidades silmas, et auditimenetlust selgitati CINARile kohapealse kontrollkäigu ajal selgelt ja kirjeldati auditiaruandes järgmiselt:
> „Viienda*raamlepingu artikli 26 lõikele 3 viidates*teavitas \[komisjoni* audiitor \] \[kaebuse* esitajat*\] menetlustest, mida tuleb seoses koostatud auditiaruandega järgida: Finantsauditi käigus tehtud tähelepanekute põhjal koostatakse esialgne aruanne. Komisjon saadab selle asjaomasele lepinguosalisele, kes võib esitada selle kohta märkusi ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest.*
>
> *Lõpparuanne saadetakse asjaomasele töövõtjale. Viimane võib edastada oma tähelepanekud komisjonile ühe kuu jooksul alates nende saamisest. Komisjon võib otsustada pärast kõnealust tähtaega esitatud tähelepanekuid mitte arvesse võtta.*
>
> *Auditi järelduste põhjal võtab komisjon kõik asjakohased meetmed, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas väljastab sissenõudekorralduse kõigi või osa tema tehtud maksete kohta."*

Seega esitati auditiaruande projekt 29. mai 2003. aasta tähitud kirjaga, nii et CINAR sai selles sisalduvatest faktidest ja järeldustest täieliku ülevaate varsti pärast 29. maid 2003. CINAR vastas 19. juuni 2003. aasta kirjaga, mille viimane lõik on järgmine: "Neil*asjaoludel oleme kohustatud* *konsulteerima nii oma raamatupidaja kui ka õigusbürooga, et valmistada ette lõplikum vastus teie aruandele, mis edastatakse* *teile nii kiiresti kui võimalik*".

CINAR esitas 30. juuli 2003. aasta kirjas teatavat teavet. Välisaudiitorid analüüsisid seda ja edastasid oma märkused CINARile 3. septembri 2003. aasta kirjaga. Selles kirjas vaidlustasid nad kaebuse esitaja väite, et valdustesse tehtud kontrollkäigu ajal*anti neile „kõigis neljas auditeeritud projektis osalenud teadlaste palgatõendite koopiad".*

Komisjoni sõnul leidis välisauditi üksus, et CINARil oli piisavalt aega ja võimalusi asjakohase teabe esitamiseks (ka seoses üldkulude arvutamisega, mille kohta CINAR oli täiesti vaikinud) ning otsustas, et selles etapis on komisjonil aeg võtta seisukoht. Komisjon tegi seda 15. septembri 2003. aasta tähitud kirjaga, tuletades meelde kogu ajalugu ja käsitledes CINAR'i märkusi, mis sisaldusid CINAR'i 19. juuni ja 30. juuli 2003. aasta kirjades. Komisjoni poolt CINARile saadetud kirja viimane lõik on järgmine:
> „Selleks*et täielikult austada õigust kaitsele ja õigust olla ära kuulatud, võite (vt Visconi ja Corrosioni* lepingute II lisa*artikli 26 lõige 3) edastada kõik märkused lisatud lõpparuande kohta ühe kuu jooksul alates käesoleva kirja kättesaamise kuupäevast. Juhime Teie tähelepanu sellele, et komisjon ei ole kohustatud pärast kõnealust tähtaega saadud märkusi arvesse võtma. Sellest tulenevalt loeme käesoleva auditi lõpetatuks ja komisjoni asjaomased talitused rakendavad auditi tulemusi."*

CINAR vastas 25. septembri 2003. aasta kirjaga ja komisjon vastas 13. novembril 2003, märkides viimases lõigus:
> "Kokkuvõtteks*leiame, et Teie 25. septembri 2003. aasta kiri ei sisalda ühtegi uut asjaolu ega asjakohast argumenti, mis seaks kahtluse alla auditiaruande järelduse. Sellest tulenevalt ei ole meil võimalik läbi vaadata ega muuta ühtegi auditiaruannet* *ega meie 15. septembri 2003. aasta kirjas esitatud seisukohta. Kuna CINARil on olnud piisavalt aega nõutud teabe esitamiseks ja asjakohased võimalused tähelepanekute esitamiseks, loeme käesoleva auditi lõplikult lõpetatuks."*
*Järgmine koosolek 28. veebruaril 2005*   

Komisjon rõhutas, et CINAR vaikis 2003. aasta novembrist kuni 2004. aasta detsembrini. Pärast mõningast e-kirjavahetust nõustus komisjon 28. veebruaril 2005 kohtuma CINARi esindajatega, hoolimata asjaolust, et CINAR ei olnud täpsustanud kohtumise täpset teemat ja et teda oli selgelt teavitatud (juba komisjoni 15. septembri 2003. aasta kirjas), et lõplikuks muutunud auditileidude rakendamise eest vastutavad teised TTA talitused peale välisauditi üksuse. Lisaks mainis CINAR oma 3. veebruari 2005. aasta e-kirjas järgmist väidet (mille komisjon järgmisel päeval tagasi lükkas):
> „Mul*on üks küsimus. Briti audiitorid olid meie arvates igas mõttes drakoonilised. Kuulujutt on, et neile makstakse tagasinõutud vahenditelt komisjonitasu. See tundub mulle üsna uskumatu. Kas sa suudad seda kuulujuttu eitada, palun?*

Koosoleku siseprotokoll, mille koostas välisauditi üksuse audiitorite esindaja, on selgelt vastuolus küsimustega, mis tõstatati CINARi poolt ombudsmanile esitatud kaebuse 3. lehekülje punktis 2 seoses auditiaruande heakskiitmisega ning kaebuse esitaja selgituste ja tõendite tagasilükkamisega, kuna neid ei olnud varem saadetud. Selles protokollis on *muu hulgas* märgitud:
> "1.*\[* Komisjoni audiitor\]*tuletas nii \[teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi audiitorile\]*kui ka \[kaebuse* esitajale\]*meelde* auditi ajalugu, kus:*
>
> * *Auditi väljakuulutamise kirjas (mille viib läbi audiitorühing \[* LF*\]) oli selgelt märgitud, milliseid dokumente tuleb nõutud kulude tõendamiseks käsitada; samuti esitas ta konkreetse küsimuse selle kohta, kus CINARi raamatupidamisarvestust peetakse. Vastus sellele oli, et \[CINAR* raamatupidaja firma\]*hoida raamatuid CINAR.*
> * *CINAR'i raamatupidajaga ühendust võttes öeldi audiitoritele, et raamatupidajal ei ole tegelikult midagi. Seetõttu ei olnud võimalik tõendada palgaarvestusega seotud teavet.*
> * *CINAR ei suutnud esitada enamikku EÜ lepingutega seotud töötajate palgatõendeid.*
> * *Nad ei suutnud tõestada, et neile on makstud.*
> * *Palgatõendite vorme ta näidata ei saanud.*
> * *Alltöövõtjate arved ei tundunud*käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri puudumise tõttu õiguspärased* ning peale selle ei suutnud CINAR tõendada, et need on tasutud.*
> * *Auditi tulemused edastati CINARile \[15.*septembri 2003. aasta\] kirjas.* CINARilt saadud vastused olid väga ebamäärased, et \[sic\] ei vastanud ühelegi küsimusele.*
> * ta *peaks tunnistama, et CINARi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud lepingus nõuti CINARilt lepinguga seotud kulude tõendamist ja CINAR ei olnud seda teinud. Seega audit lõpetati ja tulemused edastati asjaomastele direktoraatidele rakendamiseks.*
>
> *2. \[Kaebuse* esitaja*\] ja LF tunnistasid, et nende haldamisel esines mõningaid probleeme, sest nad kõik olid tehnilised isikud, mitte finantstöötajad \[* personal*\]. Seetõttu tellisid nad raamatupidamise allhanke korras, kuid esines probleeme teabevahetusega; \[kaebuse* esitaja\]*väidab siiski, et palgaarvestust käsitlev teave saadeti Euroopa Komisjonile kõigi töötajate kohta peale ühe. \[Komisjoni* audiitoril\]*sellist teavet ei ole ja ta ei ole seda kunagi näinud. Nii \[kaebuse* esitaja\]*kui ka FL väidavad, et alltöövõtjate arved olid õiguspärased ja vastasid Ühendkuningriigi õiguse nõuetele.*
>
> *3. \[Komisjoni* audiitor\]*teavitas neid Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi väga rangest ülesannete lahususest. Auditiüksus teeb auditi ja edastab tulemuse järeldused asjaomasele direktoraadile rakendamiseks. Auditiüksusel ei ole mingil juhul lubatud tulemuste rakendamist mõjutada. Ainult direktoraadi eelarvevahendite käsutaja võib teha otsuseid audititulemuste rakendamata jätmise või osalise rakendamise kohta. CINAR peaks pöörduma asjaomaste direktoraatide poole ja veenma neid oma argumentides \[mis* on seotud näiteks tehtud tehnilise tööga*\]. \[Komisjoni* audiitor\]*on valmis esitama CINARile kontaktandmed.*
>
> *4. \[Komisjoni* audiitor\]*teavitas CINARit ka sellest, et kui asjaomased direktoraadid seda taotlevad, on välisauditi üksus valmis tegema veel ühe auditi, kuid märkis, et kui selline audit toimub, peab CINAR tagama, et kõik kulud on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja põhjendatud koos maksetõendiga ning et erandeid ei lubata. \[Kaebuse* esitaja\]*nõustus sellega."*

Lisaks ei saanud komisjon pidada auditeeritud äriühinguga läbirääkimisi, et jõuda teda puudutavale auditileiule. Auditi tulemusi saab arvesse võtta üksnes selge, olulise ja vastastikuse teabe ning dokumentide alusel.

aasta juuni paiku sai välisauditi üksus teada e-kirjast, mille kaebuse esitaja saatis teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi direktoraadi J finantsametnikule*ja milles märgiti, et „\[komisjoni audiitor\] nõustus auditi tulemused uuesti läbi vaatama ja lubas meile kohtumise lõpus vastata meie juhtumile".* Komisjoni audiitor vastas 10. juunil 2005 järgmiselt:
> "Sellel*koosolekul \[28.* veebruaril 2005*\] selgitasin ma selgelt, et välisauditite üksuse (DG RTD R4) roll on "ammendatud", kuna komisjoni CINARi audit lõpetati 2003. aastal. Lisaks juhtisin tähelepanu sellele, et mul ei olnud võimalik (seoses pädevuse puudumisega, arvestades komisjonis kehtivat ülesannete lahusust) audititulemusi läbi vaadata ja nende rakendamisse sekkuda, kuna see oli teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi asjaomaste tegevusdirektoraatide eelarvevahendite käsutajate ainuvastutus."*
*Komisjoni järeldused*   

Kõige eelneva põhjal järeldas komisjon, et i) ta oli nõuetekohaselt kasutanud oma lepingulisi õigusi auditeerida nelja CINARiga sõlmitud lepingut; ii) ta leiab, et audiitorid käitusid kogu aeg õigesti; iii) CINARit hoiti uurimistulemustega kursis ning talle anti piisavalt aega ja võimalusi enda kaitsmiseks ja nõutud teabe esitamiseks; iv) teabenõuete laad oli selge; ning v) haldusomavoli ja ebaõiglast kohtlemist ei esinenud.
**Kaebuse esitaja märkused**   

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja väitis, et ta esitas komisjonile ja LFile puuduva teabe, kui nende aruanne oli alles eelnõu etapis. Komisjoni järeldused põhinesid siiski üksnes aruande projektil, kuigi ta oli selleks ajaks näinud personali- ja üldkuludega seotud palga- ja tööajatabelite teavet.

Kuna CINARit külastasid kolm Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) liiget, kes sel ajal uurisid põhjalikult kõiki CINARi projekte aastatel 1996--2006, sealhulgas neid, mida oli juba auditeeritud, ei olnud CINARil piisavalt ressursse, et anda komisjoni arvamusele ulatuslik ja igakülgne vastus.

Viidates nelja auditeeritud lepingut käsitleva aruande projekti ebaselgetele järeldustele, mida OLAF sel ajal kaalus, tegi kaebuse esitaja ettepaneku, et ombudsman peataks mis tahes edasised meetmed seoses käesoleva kaebusega.

jaanuaril 2008 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile täiendava teate OLAFi juurdluse lõpetamise kohta, mis hõlmas eespool nimetatud nelja lepingut.

Otsus
-----

**1 Sissejuhatavad märkused**   

1.1 Euroopa ombudsman märgib, et Euroopa Komisjon väljendas uurimise käigus muret seoses käesoleva 5. augusti 2005. aasta kaebuse vastuvõetavusega. Ta väitis, et ombudsmanile kaebuse esitamise kaheaastase tähtaja vastuvõetavuse tingimus ei olnud täidetud, kuna kaebuse aluseks olevad asjaolud leidsid aset 20.--21. augustil 2002 (auditi kuupäev) ja 29. mail 2003 (auditiaruande projekti saatmise kuupäev).

1.2 Ombudsman ei saa eespool esitatud väidetest aru, et komisjon soovis seada kahtluse alla ombudsmani pädevuse kõnealuse juhtumiga tegelemisel. Ta märgib sellega seoses, et kaebus ei hõlmanud mitte ainult auditit, mis toimus tõepoolest rohkem kui kaks aastat enne kaebuse esitamist talle, vaid ka auditist tulenevaid ja seega pärast seda toimunud sündmusi. Need sündmused hõlmasid komisjoni 15. septembri 2003. aasta taotlust, et kaebuse esitaja esitaks ühe kuu jooksul oma märkused auditiaruande kavandi kohta, et täielikult austada kaebuse esitaja õigust kaitsele ja õigust olla ära kuulatud.

Ombudsman tervitab siiski komisjoni avaldust, et hea koostöö vaimus ombudsmaniga otsustas ta käsitleda kõiki kaebuse esitaja märkusi.

1.3 Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja mainis oma märkustes OLAFi juurdlust. Ta juhib siiski tähelepanu sellele, et käesolev kaebus esitati algselt komisjoni vastu ja seetõttu ei käsitleta ombudsmani käesolevas otsuses OLAFi juurdlustega seotud küsimusi.

1.4 Lõpuks märgib ombudsman, et oma tähelepanekutes palus kaebuse esitaja tal kohaldada ajutisi meetmeid ja peatada auditi järelduste täitmine. Ombudsman selgitab seetõttu, et erinevalt kohtutest ei ole tal õigust määrata ajutisi meetmeid.
**2 Väidetav ebaõiglane kohtlemine**   

2.1 Kaebuse esitaja, väike konsultatsioonifirma, kellel on kogemused söe ja biomassi põletamise ja heitkoguste kontrolli alal, sõlmis komisjoniga neli teadusuuringute lepingut neljanda raamprogrammi ja viienda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi raames. Need lepingud käsitlesid teadusuuringuid biomassi, toksiliste metallide ja valitud klooritud ühendite heitkoguste valdkonnas, samuti korrosiooni ja põletipankade toimimise optimeeritud kontrolli ning tehase eluea pikendamist (projektid/lepingud VISCON, TESSA, CORROSION ja ENDASH).

Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel otsustas komisjon auditeerida kaebuse esitaja raamatupidamist seoses kõnealuste lepingute täitmisega. Komisjon tegi auditi ülesandeks välisele audiitorühingule, kuid kaasatud oli ka tema enda auditiüksus.

20.-21. augustil 2002 kontrollisid välisaudiitorid dokumente kaebuse esitaja ruumides ja küsitlesid kaebuse esitaja töötajaid.

Seejärel toimus lisaks kaebuse esitaja ja komisjoni vahelistele kohtumistele kirjavahetus i) kaebuse esitaja ja välisaudiitorite vahel; ii) välisaudiitorid ja kaebuse esitaja raamatupidajad; ning iii) kaebuse esitaja ja komisjon.

Kaebuse esitaja väitis sisuliselt, et komisjon kohtles välisauditit ja selle järgnevaid etappe ebaõiglaselt. Kaebuse esitaja on oma väite toetuseks esitanud viis konkreetset argumenti (edaspidi „argumendid*i--v").*

2.2 Komisjon võttis kaebuse esitaja iga konkreetse väite kohta eraldi seisukoha. Kokkuvõttes asus ta üldisele seisukohale, et ta kasutas õigesti oma lepingulisi õigusi auditeerida nelja CINARiga sõlmitud lepingut. Ta leidis, et audiitorid käitusid kogu aeg õigesti. CINARit hoiti audiitorite leidudega kursis ning talle anti piisavalt aega ja võimalusi enda kaitsmiseks ja nõutud teabe esitamiseks. Selle teabe nõudmise laad oli selge. Komisjon järeldas, et tema välisaudiitorid ja tema ise kohtlesid kaebuse esitajat õiglaselt. Komisjon jäi ka seisukohale, et kaebuse esitaja oli CINARi valdustesse tehtud kohapealse kontrollkäigu ajal märkinud,*„et tema arvates on auditimenetlust kogu kohapealse kontrollkäigu jooksul õigesti kohaldatud".*

2.3 Ombudsman käsitleb käesolevat väidet, viidates igale konkreetsele argumendile *i-v, mille kaebuse esitaja* selle väite toetuseks esitas.
*Argument i audiitorite käitumise kohta*   

2.4 Kaebuse esitaja väitis, et CINARi esindajad tundsid*end audiitorite ees kurjategijatena ja* (...) *ühel intervjuusessioonil esitati isegi rassiline märkus.* Lisaks väitis kaebuse esitaja, et „auditi*eesmärk näib piirduvat kinnisideega meid sulgeda".*

2.5 Seoses avaldusega "kinnipidamise*kohta sulgeda CINAR"*väitis komisjon vastu, et ta oli lihtsalt läbi viinud auditi, järgides EÜ lepingutes ette nähtud tavalisi menetlusi ja järgides kõiki võimalikke tagatisi auditeeritavale äriühingule. Seoses „rassilise" märkusega rõhutas komisjon, et kaebuse esitaja ei täpsustanud, milliseid märkusi võib liigitada „rassilisteks", ega teinud kindlaks, kes selliseid märkusi tegi.

2.6 Ombudsman tuletab sellega seoses meelde, et komisjoni arvates oli tal õigus viia asjaomaste lepingute II lisa artikli 24 lõike 1 asjakohaste sätete alusel audit läbi kuni kahe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist. Lisaks oli auditiga seotud menetlus ette nähtud lepingute II lisa artiklis 26 („Auditeerimine").

2.7 Olemasolevate tõendite põhjal ilmneb, et komisjoni välisaudiitorid ja komisjoni audiitor nõudsid kaebuse esitajalt korduvalt teavet kirjade ja e-kirjade teel (5. septembril, 19. septembril, 24. septembril, 8. oktoobril, 14. oktoobril, 30. oktoobril, 8. novembril ja 27. novembril 2002, samuti 13. jaanuaril ja 4. märtsil 2003), et täiendada kõnealuseid dokumente. Lisaks kohtusid nad kaebuse esitajaga 28. veebruaril 2005, et kuulata ära tema väited.

2.8 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei esitanud põhjendatud tõendeid, mis toetaksid tema väidet, et audit oli kavandatud CINARi sulgemiseks või*„oli obsessiivse jõupingutuse väljendus".*

2.9 Lisaks märgib ombudsman, et i) komisjon eitas oma arvamuses jõuliselt, et tema ametnikud või välisaudiitorid tegid rassistlikke või muid märkusi, mis panid auditeeritud äriühingu töötajad tundma, et nad on kurjategijad, ning ii) kaebuse esitaja ei täpsustanud seda konkreetset väidet oma hilisemates tähelepanekutes. Seetõttu ei pea ombudsman vajalikuks viia läbi täiendavaid uurimisi seoses nende kahe argumendiga audiitorite käitumise kohta.
*Argument ii eraelu puutumatuse õiguse rikkumise kohta*   

2.10 Kaebuse esitaja väitis, et CINARi õigust eraelu puutumatusele ei ole järgitud, kuna nõuti isiklikke ja lepingulisi üksikasju, sealhulgas üksikutele teadlastele makstava palga suurust.

2.11 Komisjon tugines auditeeritud lepingute sätetele, sätestades kokkuvõtlikult, et kaebuse esitaja oli kohustatud i) pidama raamatupidamisarvestust ja tegema selle auditi käigus kättesaadavaks koos kogu selles sisalduva üksikasjaliku teabega vastavalt raamatupidamise suhtes kohaldatavale siseriiklikule õigusele. Nende sätete kohaselt paluti kaebuse esitajal ii) esitada nende isikute nimed, kes töötavad nelja lepingu alusel, ja lisaks kahe lepingu puhul; aeg, mille konkreetsed isikud pühendavad projektidele; millise palga eest; ja kas CINAR oli selle palga tegelikult välja maksnud. Komisjon selgitas ka, et selline teave oli vajalik selleks, et kontrollida, kas summa, mida CINAR oma personalikulude katteks nõudis, oli õige.

2.12 Ombudsman on seisukohal, et komisjoni selgitus on mõistlik ja ta ei leia kaebuse esitaja väitega (ii) seoses haldusomavoli.
*Argument iii, mis käsitleb asjassepuutumatut ja põhjendamatut teavet*   

2.13 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oli küsinud mitteseonduvat ja põhjendamatut*teavet, näiteks "kõikide ettepanekute ja projektide täielik loetelu, mis* (...) *peavad jääma auditi kohaldamisalast välja, kuna*komisjon kiitis heaks ja rahastas vaid murdosa \[CINARi\]* ettepanekutest".*

2.14 Komisjon põhjendas oma arvamuses vajadust nende dokumentidega tutvuda, sest kokkuvõttes oli CINAR auditi ajaks juba osalenud mitmes teises pooleliolevas ELi rahastatud projektis, mille kallal olid töötanud peaaegu kõik CINARi töötajad. Seetõttu pidasid audiitorid põhjendatuks hinnata, kas on veel inimressursse, kelle tööd saaks eraldada teistest CINARi teostatavatest projektidest, mis võimaldaks neid kõnealuste lepingute täitmiseks tööle võtta. Komisjon märkis ka, et CINAR kasutas neljanda raamprogrammi lepingute puhul väga suuri erinevusi üldkulude protsendimäärades (40 %-lt 100 %-le) ega maininud projektide heaks töötavate võtmetöötajate nimesid.

2.15 Eespool esitatud selgitust silmas pidades tundub komisjoni nõue koostada täielik loetelu kõikidest ettepanekutest ja projektidest mõistlik. Lisaks, nagu komisjon on väitnud ja kaebuse esitaja ei vaidlustanud, nõustus kaebuse esitaja 20.--21. augustil 2002. aastal toimunud kohapealse kontrollkäigu ajal esitama teavet kõigi ettepanekute kohta ning see kokkulepe kanti kontrollkäigu protokolli. Seetõttu ei tuvasta ombudsman komisjoni haldusomavoli seoses kaebuse esitaja väitega iii.
*Argument iv) et puudu oli ainult osa palgaarvestuse teabest ja argument v) komisjoni audiitori rolli kohta*   

2.16 Kaebuse esitaja väitis, et auditiaruandes (kavand ja lõplik) esitasid välisaudiitorid valeväite, et "CINARilt*ei saadud palgaarvestust käsitlevat teavet".* Ta väitis, et oli esitanud osa palgaarvestuse teabest.

2.17 Komisjon väitis, et tema audiitor kinnitas, et kohapealse kontrollkäigu ajal ei saadud palgaarvestust puudutavat teavet ning et audiitorid suunati CINARi raamatupidajate juurde, kes omakorda eitasid, et need dokumendid olid nende valduses.

2.18 Ombudsman märgib siiski, et oma arusaamas kaebuse esitaja väitest viitas viimane VISCONi projekti puudutavale osalisele palgaarvestuse teabele, mis oli lisatud tema 30. juuli 2003. aasta kirjale välisaudiitoritele, st kuupäevale, mis oli hilisem a) kohapealsest kontrollkäigust, b) kaebuse esitaja raamatupidajatega konsulteerimisest ja c) talle 29. mail 2003 esitatud auditiaruande projektist.

Sellega seoses on kaebuse esitaja esitanud ka oma argumendi v, et kuigi ta selle teabe tegelikult esitas (olenemata kuupäevast), käitus komisjoni audiitor ebaõiglaselt, sest ta ei muutnud välisaudiitorite koostatud auditiaruannet, vaid tunnistas selle lõplikuks.

Seetõttu keskendus kaebuse esitaja komisjoni audiitori rollile alates auditiaruande koostamisest välise audiitorühingu poolt kuni kohtumiseni CINARi esindajatega 28. veebruaril 2005. Eelkõige kritiseeris kaebuse esitaja komisjoni audiitori otsust kiita heaks välisaudiitorite koostatud auditiaruanne ning lükata tagasi kõik kaebuse esitaja selgitused ja tõendid üksnes seetõttu, et neid ei olnud varem esitatud.

2.19 Kõigepealt märgib ombudsman, et oma 3. septembri 2003. aasta vastuses kaebuse esitaja 30. juuni 2003. aasta kirjale, mis sisaldas osalist palgaarvestust käsitlevat teavet, selgitasid välisaudiitorid, et auditiaruanne oli 29. maiks 2003 juba valmis. Samuti selgitasid nad, et kui nad nüüd esitatud osalise palgaarvestuse teabe põhjal muudaksid auditiaruannet, nõuaks see märkimisväärset lisatööd ja selle lisatöö kulud peaks kandma CINAR. Selle lisatöö maksumus ilma käibemaksuta oli ligikaudu 2900 naelsterlingit. Näib, et kaebuse esitaja ei teinud sellist makset.

2.20 Võtmata seisukohta välisaudiitorite sellise maksetaotluse kohta, tekib seega küsimus, kas komisjoni audiitor võib võtta meetmeid 15. septembri 2003. aasta auditi lõpparuande muutmiseks ja kalduda kõrvale 29. mai 2003. aasta aruande projektist, et võtta arvesse vahepeal esitatud osalist palgaarvestust käsitlevat teavet.

2.21 Mõlema poole esitatud teabe põhjal märgib ombudsman seega, et komisjoni poolt nii kaebuse esitajale kui ka CINARi raamatupidajatele saadetud kirjavahetuses[(6)](#(6)){#Footnote6} anti kaebuse esitajale pärast 20.-21. augusti 2002. aasta kohapealset kontrollkäiku mitu võimalust esitada piisavad tõendid, eelkõige ++täielik++ teave palgaarvestuse kohta pärast auditit.

Ombudsman märgib ka, et komisjon on mitmel korral, sealhulgas oma 5. septembri 2002. aasta e-kirjas, rõhutanud ++palgaarvestust käsitleva täieliku++ teabe esitamise tähtsust, rõhutades, et see on kõige olulisem väljapaistev teave.

Lisaks oli komisjon kaebuse esitajale selgitanud, et kui seda teavet ei saada, on audiitorid sunnitud oma aruande ilma selleta lõpetama. Ta andis kaebuse esitajale lõpliku tähtaja, milleks oli 30. november 2002, et esitada ++täielik++ teave palgaarvestuse kohta.

Näib siiski, et kaebuse esitaja ei esitanud täielikku, vaid ainult osalist palgaarvestust käsitlevat teavet ja tegi seda ++alles++ kaheksa kuud pärast eespool nimetatud lõpptähtaja möödumist. Lisaks ei selgitanud ta, miks ta ei saanud tähtajast kinni pidada.

2.22 Eespool öeldut silmas pidades ei ilmne, et komisjoni audiitor oleks käitunud kaebuse esitaja suhtes ebaõiglaselt, jättes lõpparuande osalise palgaarvestuse andmete põhjal muutmata. Ombudsman märgib siiski, et komisjon on lisanud auditiaruandesse koopiad nii kaebuse esitaja 30. juuli 2003. aasta kirjast kui ka välisaudiitorite 3. septembri 2003. aasta vastusest, milles tänati kaebuse esitajat osalise palgatõendi teabe eest[(7).](#(7)){#Footnote7} Seega näib, et komisjon viitas oma auditiaruandes täpselt palgaarvestuse andmete osalisele esitamisele. Seetõttu ei leia ombudsman seoses kaebuse esitaja väitega (iv) komisjoni haldusomavoli juhtumit.

2.23 Mis puudutab komisjoni audiitori rolli üldiselt, siis võtab ombudsman teadmiseks i) talle käesoleva uurimise raames esitatud teabe; ii) eelkõige auditeeritud lepinguid JOR3-CT98-0285, ENV4-CT97-0597, ENK5-CT99-0002 ja ENK5-CT99-0025 reguleerivad asjakohased sätted; iii) auditiaruande asjakohased järeldused selle kohta, et nende lepingute finantsjuhtimine ei toimunud vastuvõetaval viisil ja et aruanne ei vastanud lepingu nõuetele; ning iv) komisjoni arvamuses esitatud põhjalikud selgitused. Eespool öeldut arvesse võttes on ombudsman seisukohal, et ei ole tõendatud, et komisjoni audiitor või komisjon kohtlesid kaebuse esitajat välisauditi ja selle edasiste etappide osas ebaõiglaselt.

Komisjoni arvamuses esitatud selgitus näitab selle asemel, et tema audiitor rakendas asjaomaste lepingute sätteid. Lisaks näib, et kaebuse esitajale oli antud võimalus kaitsta oma õigusi enne lõpliku auditi heakskiitmist.

Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse esitaja väite v osas haldusomavoli.
**3 Kokkuvõte**   

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole teinud haldusomavoli seoses kaebuse esitaja väidetega, mis toetavad tema väidet ebaõigluse kohta. Seoses väitega väidetava „rassilise" väljenduse või muude märkuste kohta, mis panid auditeeritava äriühingu töötajad tundma, et nad on kurjategijad, või et audit väljendas obsessiivset jõupingutust CINARi sulgemiseks eespool punktis 2.9 selgitatud põhjustel, leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole õigustatud.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

*** ** * ** ***

[(1)](#Footnote1){#(1)} Audit hõlmas järgmisi komisjoni ja CINARi kui töövõtja vahel sõlmitud teadusuuringute lepinguid: i) JOR3-CT98-0285 tööstuslikest põletitest pärit biomassijääkide kasutamise ja heitkoguste kohta - ENDASH; ii) ENV4-CT97-0597 Mürgiste metallide rikastatud alammikroniosakeste ja valitud klooritud ühendite heitkoguste kvantifitseerimise ja kontrolli kohta alternatiivkütusel töötavatest tsemendiahjudest - TESSA; iii) ENK5-CT99-0002 tuletõkkesöövituse kohta söeküttel töötavates utilisaatorkateldes - CORROSION; ja iv) ENK5-CT99-0025 V isual Sensing for Optimized Control of Burner Bank Performance and Enhanced Plant Lifetime - VISCON.

[(2)](#Footnote2){#(2)} Lepinguperioodid olid järgmised: ENDASH 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001; TESSA 1. juunist 1998 kuni 30. novembrini 2000; PARANDUS 1. maist 2000 kuni 30. aprillini 2003; ja VISCON 1. aprillist kuni 31. märtsini 2003.

[(3)](#Footnote3){#(3)} Vt joonealune märkus 1.

[(4)](#Footnote4){#(4)} LF oli I/A rahvusvahelise auditivõrgustiku liige, kellega komisjonil oli sel ajal raamleping. Selle äriühinguga sõlmiti 2002. aasta juulis sellekohane erileping.

[(5)](#Footnote5){#(5)} Auditiaruanne, lk 7 (punkt 4.1).

[(6)](#Footnote6){#(6)} Eelkõige 5. septembri, 24. septembri, 8. oktoobri ja 27. novembri 2002. aasta e-kirjad ning 27. novembri 2002. aasta ning 13. jaanuari, 30. jaanuari ja 4. märtsi 2003. aasta kirjad.

[(7)](#Footnote7){#(7)} Vt auditiaruanne, lk 71--73 (kaebuse esitaja 30. juuli 2003. aasta kiri) ja lk 74 (Littlejohn Frasieri 3. septembri 2003. aasta vastus).