# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 2274/2005/MHZ kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2006-12-19T00:00+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/2958)
---
Strasbourg, 19. detsember 2006
Lugupeetud pr M.
Sain 22. juunil 2005 Teie kaebuse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse vastu seoses menetlusega, mille tulemusel moodustati Geelis asuvas Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudis alaliseks ametnikuks ajutised teenistujad, millest teatati 19. veebruaril 2004.
Arvestades, et Teie väited ja väide näisid olevat tihedalt seotud nendega, mille esitasid kaebuse esitajad kohtuasjades 2075/2005/(ELB)MHZ, 2276/2005/MHZ, 2275/2005/MHZ, 2349/2005/(OV)MHZ, 2079/2005/MHZ, 2354/2005/MHZ, 2666/2005/(BB)MHZ ja 3685/2005/(BU)MHZ, otsustas ombudsman uurida Teie kaebust ja eespool nimetatud juhtumeid ühiselt.
26. juulil 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile.
oktoobril 2005 edastas komisjon oma arvamuse prantsuse keeles ja 18. oktoobril 2005 selle tõlke inglise keelde. Edastasin need Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 28. novembril 2005.
Palusin 30. jaanuaril 2006 komisjonilt lisateavet Teie kaebuse kohta ja samal päeval teavitasin Teid oma taotlusest.
veebruaril 2006 teatas komisjon mulle, et tema sisemise otsustusprotsessi tõttu ei ole võimalik saata vastust esialgse tähtaja jooksul, milleks oli 28. veebruar 2006, ning palus tähtaega pikendada. 14. veebruaril 2006 pikendasin tähtaega kuni 31. märtsini 2006. Samal päeval, ja ma teavitasin teid vastavalt.
Komisjon saatis 3. aprillil 2006 vastuse minu 30. jaanuari 2006. aasta taotlusele prantsuse keeles ja 12. aprillil 2006 selle tõlke inglise keelde. aprillil 2006 saatsin komisjonile veel ühe kirja Teie juhtumi kohta. Samal päeval saatsin Teile koopia komisjoni 3. aprilli 2006. aasta vastusest ja koopia oma 28. aprilli 2006. aasta kirjast.
Komisjon palus 1. juunil 2006 pikendada tähtaega 30. juunini 2006, mille ma ka andsin. 22. juunil 2006 teavitasin Teid sellest.
Komisjon saatis 6. juulil 2006 prantsuskeelse vastuse minu 28. aprilli 2006. aasta kirjale.
16. juulil 2006 saatsite mulle oma juhtumi kohta lisateavet.
Komisjon saatis 8. septembril 2006 oma 6. juuli 2006. aasta vastuse paranduse ja tõlke inglise keelde (kuupäevaga 28. august 2006). Saatsin Teile ingliskeelse tõlke 18. septembril 2006 koos palvega saata märkused.
oktoobril 2006 saatsite oma märkused komisjoni 6. juuli 2006. aasta vastuse kohta.
Kirjutan Teile, et teavitada Teid tehtud päringute tulemustest.
Kompromiss
----------
Kaebuse esitajate sõnul[(1)](#(1)){#Footnote1} võib asjaomased faktid kokku võtta järgmiselt:
Kaebuse esitajad, kes on Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse eri instituutide ajutised teadustöötajad, osalesid Teadusuuringute Ühiskeskuse valikumenetluses COM/R/A/01/2000 A8/A5 astme ajutiste teadustöötajate leidmiseks. Valikumenetlus koosnes eelvaliku etapist, mis põhines kandidaatide elulookirjeldustel ja vähemalt viieaastasel töökogemusel valitud pädevusvaldkonnas, millele järgnes valikvastustega test ja suulised katsed. Kaebuse esitajad olid edukad ja seega kanti nad koos teiste edukate kandidaatidega reservnimekirja.
Kaebuse esitaja sõnul oli valikumenetlus ametnike valimiseks korraldatud konkurssidega täiesti samaväärne, kui mitte identne, ning sel ajal oli see ainus viis teaduskandidaatide valimiseks.
juulil 2003 kutsuti kaebuse esitaja intervjuule ajutise teadustöötaja ametikohale Geelis asuvas Teadusuuringute Ühiskeskuse Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudis (edaspidi „IRMM"). Intervjuu käigus teatas IRMMi administratsiooni juhtimise tugiüksuse juhataja M. W. talle, et tingimusel, et tema leping allkirjastatakse 31. oktoobriks 2003, lubatakse tal osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse ajutiste töötajate töölevõtmise menetluses. Neid talle antud suulisi kinnitusi kuulasid ära ka teised valikukomisjoni liikmed (kohaliku personalikomitee esindaja G.E. ja tooraineüksuse juhataja E.E., kellel peaks kaebuse esitaja sõnul olema võimalik kinnitada, et sellised kinnitused on antud).
Kaebuse esitaja nõustus selle pakkumisega. oktoobril 2003 (s.o eespool nimetatud tähtaja viimasel päeval) saatis komisjon talle faksi teel lepingu projekti ja palus tal teha otsus järgmise kahe tunni jooksul. Võttes arvesse M. W. antud kinnitusi, nõustus kaebuse esitaja lepingu tingimustega (ta sai Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti d alusel viieaastase standardse ajutise teenistuja lepingu) ja asus 16. novembril 2003 tööle ajutise teenistujana palgaastmel A8.
Seejärel uuris Teadusuuringute Ühiskeskus tema varasemat töökogemust (mis hõlmas doktorikraadi omandamist komisjonis ja töötamist väljaspool komisjoni) ning määras tema palgaastme ümber A6 astmeks 3, mille puhul oli nõutav kuni 12-aastane ülikoolijärgne erialane staaž.
Novembris 2003 korraldas Teadusuuringute Ühiskeskus kõigile töötajatele PowerPointi esitluse seoses asutamismenetlusega ning 4. detsembril 2003 saatis Teadusuuringute Ühiskeskus neile e-kirja, milles teatas, et kõik ajutised teadustöötajad tuleks enne uute personalieeskirjade jõustumist asutada ametnikena ning et asutamismenetlus oli osa teadussektori personalipoliitika väljatöötamisest, mille kohta komisjon tegi otsuse 2001. aasta detsembris.
Kaebuste esitajate üksuste juhid palusid neil koostada ja esitada oma praeguste (ajutiste) ametikohtade kirjeldus. Kaebuse esitajaid teavitati, et seda kirjeldust kasutatakse sisekonkursside avaldamise kontekstis, mille tulemusena luuakse kaebuse esitajate ametikohad alaliste ametikohtadena.
Detsembris 2003 teatas eespool nimetatud Teadusuuringute Ühiskeskuse juhtimise tugiüksuse juhataja avalikul pöördumisel, et kaebuse esitajal lubatakse osaleda enne 1. maid 2004 käivitatavas asutamismenetluses. Ta ütles ka, et üldine lahendus, mis võimaldab võtta tööle ajutisi teenistujaid kaebuse esitajaga sama valikumenetluse alusel, seisneb nende katseaja lühendamises.
veebruaril 2004 algatati Teadusuuringute Ühiskeskuses sisemenetlus, mille tulemusel loodi ajutised teenistujad alaliste ametnikena. Ametikohad olid väga spetsialiseerunud. See tähendas, et praktikas võisid kandideerida ainult isikud, kes töötasid ametikohtade loetelu menetluse algatamise ajal ametikohtadel.
Teadusuuringute Ühiskeskus teatas oma ajutistele teadustöötajatele, et taotluse esitamiseks peab nende katseaeg olema lõppenud 2. märtsiks 2004 (st registreerimise lõppkuupäevaks). Teadusuuringute Ühiskeskus leidis, et kandidaatide varasemat tööd ühenduste abiteenistujatena (isegi ametikohtadel, mis ei olnud seotud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadega) võib võtta arvesse selle arvutamisel, kas kuuekuuline katseaeg on lõppenud.
Kaebuse esitajatel puudus aga abiteenistujana töötamise kogemus ja nende katseaeg ei olnud 2. märtsiks 2004 veel lõppenud. Vaatamata saadud kinnitustele ei olnud kaebuse esitajate ametikohti ametikohtade loetelus. Kaebuse esitajate sõnul olid teenistusstaaži nõuded ametisse nimetamise menetluses ebaõiglased, kuna need tõid kaasa olukorra, kus samadel tingimustel tööle võetud ajutistel teenistujatel ei olnud kõigil ühesugust võimalust saada alaliseks ametnikuks.
2004. aasta aprillis, vahetult enne uute personalieeskirjade jõustumist 1. mail 2004, muutis komisjon kaebuse esitajate viieaastaseid lepinguid ajutiste teenistujatena tähtajatuteks lepinguteks.
Kaebuse esitaja nõustus selle muudatusega, sest 23. märtsil 2004 teavitas Teadusuuringute Ühiskeskuse personalijuht teda oma küsimusele vastates, et Teadusuuringute Ühiskeskus „püüab*leida Teie probleemile rahuldava lahenduse".*
Kaebuse esitaja esitas 24. juunil 2004 personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsuse peale mitte nimetada teda alaliseks ametnikuks. Ta väitis muu hulgas, et komisjon oli diskrimineerivalt ja meelevaldselt tunnustanud tema varasemat abistavat kogemust. Ta väitis ka, et tema artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse esitamise ajal oli ta ajutine teenistuja, kes töötas alalisel ametikohal ning kelle ülesanded ja kohustused olid identsed ametnike omadega, kuid kellel puudusid karjäärivõimalused ja tagatised oma ametikoha stabiilsuse ja püsivuse kohta.
15. oktoobril 2004 jäeti tema kaebus rahuldamata. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja ise otsustas eespool nimetatud sisekonkursil mitte osaleda. Selle otsuse eest vastutas üksnes kaebuse esitaja, kuna ta oli suure tõenäosusega asunud seisukohale, et ta ei vasta asjakohastele tingimustele. Kuna kaebuse esitaja ei osalenud sisekonkursil, ei tehtud tema huve kahjustavat otsust personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses ning tema sisekaebus oli seega vastuvõetamatu. Selle põhjal ei käsitlenud komisjon kaebuse esitaja väidete sisu.
Kaebuse esitaja esitas 22. juunil 2005 ombudsmanile kaebuse. Ta rõhutas oma kaebuses, et tal ei ole väljavaateid karjääri arendamiseks tähtajatu lepinguga ajutise teenistujana ning et tal ei ole samu soodustusi ja õigusi (näiteks pensioniõigused) kui ametnikel, kuigi ta täidab samu ülesandeid kui ametnikud.
Arvestades, et kaebuse esitaja väited ja väide olid sarnased teiste kaebuse esitajate väidetega juhtumite 2075/2005/(ELB)MHZ, 2079/2005/MHZ, 2276/2005/MHZ, 2349/2005/(OV)MHZ, 2275/2005/MHZ, 2354/2005/MHZ, 2666/2005/(BB)MHZ ja 3685/2005/(BU)MHZ kohta, otsustas ombudsman viia läbi ühise uurimise.
Ombudsman tuvastas kaebustes järgmised väited ja väited:
1. Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon rikkus neile antud kinnitusi nende väljavaadete kohta saada alalisteks ametnikeks ning et just nende kinnituste põhjal nõustusid nad nende ametikohtadega.
2. Kaebuse esitajad väitsid ka, et komisjon kohaldas ametisse nimetamise menetluses teenistusstaaži nõudeid ebaõiglaselt ja seetõttu ei olnud samadel tingimustel tööle võetud ajutistel teenistujatel alaliste ametnikena sama võimalust.
3. Nad väitsid, et komisjon peaks avama sisekonkursi nende alaliste ametnikena töölevõtmiseks.
Nõue
----
**Komisjoni arvamus**
Komisjoni arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:
Kaebuse esitajad võeti tööle ajutiste teenistujatena vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile d. Nende lepingud sõlmiti viieks aastaks. veebruaril 2004 avaldas komisjon mitu „kvalifikatsiooni alusel" korraldatud sisekonkursside teadet osana oma kavatsusest muuta teatavad ajutised teenistujad alalisteks ametnikeks. Ükski avaldatud konkurss ei vastanud kaebuse esitajate täidetud ametikohtadele. aasta aprillis pikendati kaebuse esitajate tähtajalisi töölepinguid määramata ajaks.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (kohtuasi T-214/99: *Carrasco Benitez vs. komisjon)* [(2)](#(2)){#Footnote2} võib komisjon nõuda minimaalset tööstaaži, enne kui ajutiste teenistujate suhtes saab kohaldada ametisse nimetamise menetlust. Seega võib ta nõuda, et ajutistel töötajatel oleks vähemalt kuuekuuline töökogemus koosseisuliste töötajatena.
Teatavad katseajal olevad ajutised teenistujad lubati tõepoolest konkursile. Need töötajad olid aga varem töötanud koos komisjoniga abiteenistujatena ja seega täitnud vähemalt kuuekuulise teenistusstaaži nõude. Enamiku ametikohtade puhul, mille suhtes kohaldati ametisse nimetamise menetlust, oli seadusjärgse esindajana töötamise miinimumperiood palju pikem kui kuus kuud. Komisjoni sõnul võttis ta*arvesse „ametikoha laadi.* Lisaks märkis komisjon, et „soov*hoida alles inimesi, kes on juba tõendanud oma sobivust kõnealustele ametikohtadele, on põhjus võtta arvesse abiteenistuja kogemust, isegi kui nad on omandanud kogemusi muudel ametikohtadel ühendustes kui see, mida nad täitsid sisekonkursi avaldamise kuupäeval."* Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et mõistet „koosseisuline töötaja" kohaldatakse katseajal olevate ja alaliste ametnike, ajutiste töötajate ja abiteenistujate suhtes. Komisjon viitas liidetud kohtuasjadele T-40/96 ja T-55/96: *Kerros ja Kohn Berge vs. komisjon* [(3)](#(3)){#Footnote3} (milles Esimese Astme Kohus märkis, et arvesse tuleb võtta kogu nõutava staažiga kogemust seadusjärgse esindajana). Komisjon järeldas, et sisekonkurssidel võivad osaleda ainult need ametikohad, millel töötavad ajutised teenistujad, kes on olnud edukad varasemates ajutiste teenistujate valikuvoorudes ja kellel on olnud üle kuue kuu pikkune teenistusstaaž (mille puhul võeti arvesse nende tööaega abiteenistujana). Komisjoni sõnul ei ole tegemist diskrimineerimisega, kuna kõiki samas olukorras olevaid ajutisi teenistujaid koheldi ühtemoodi.
Komisjon märkis ka, et isegi kui üksuse juhataja oleks pannud mõned kaebuse esitajad uskuma, et nad võivad asutamismenetlusest kasu saada, ei saa need märkused olla komisjonile siduvad. Üksuse juhatajal ei olnud õigust selliseid kinnitusi anda. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et õiguspärase ootuse*põhimõte ei saa põhineda „selle isiku lootustel, kellel ei olnud selleks volitust".* Lõpuks märkis komisjon, et „tuleb*tunnistada, et nii kaebuse esitajatel kui ka komisjonil on raske kindlaks teha selliste märkuste laadi ja sisu 18 kuud hiljem."* Komisjon märkis, et Ispra Teadusuuringute Ühiskeskuse instituudid ei andnud kaebuse esitajatele selliseid kinnitusi.
Selle väite kohta märkis komisjon, et alates uute personalieeskirjade jõustumisest ei ole enam võimalik korraldada sisekonkursse ajutistele teenistujatele, kelle lepingud on sõlmitud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti d alusel. Komisjon rõhutas, et katseajal olevaks ametnikuks nimetamiseks on kõigepealt vaja läbida konkurss. Kaebuse esitajad ei läbinud konkurssi. Seetõttu ei saa neid personalieeskirjade alusel ametnikeks nimetada. Lisaks rõhutas komisjon, et ajutise teenistuja staatus ei anna automaatset õigust ametnikuks nimetamisele. Komisjon märkis ka, et ta pakkus ajutistele teenistujatele, kelle suhtes ei saa kohaldada ametisse nimetamise menetlust (st ajutistele teenistujatele, kellel oli 2. märtsil 2004 ühendustega viieaastane leping ja vähem kui kuuekuuline teenistusstaaž), tähtajatut ajutise teenistuja lepingut. Need pakkumised tehti enne uute personalieeskirjade jõustumist 1. mail 2004. Need lepingud on komisjoni sõnul uute personalieeskirjade kohaselt endiselt kehtivad. Muude teenistujate teenistustingimuste alusel tööle võetud ametnike suhtes kohaldatavate üleminekumeetmete artikli 4 kohaselt jäävad muutmata lepingud, mis on sõlmitud ajutiste teenistujatega, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti d ja kes võeti tööle määramata ajaks enne 1. maid 2004.
Komisjon järeldas, et kaebuse esitajate suhtes ei esinenud diskrimineerimist ega haldusomavoli. Komisjon märkis, et tegelikult muutis ta kaebuse esitajate esialgsed viieaastased lepingud tähtajatuteks lepinguteks. Ta märkis, et seda võimalust uute personalieeskirjade alusel enam ei ole. Lisaks tähendab uute personalieeskirjade jõustumine, et enam ei ole võimalik korraldada sisekonkursse ajutistele teenistujatele, kelle lepingud on sõlmitud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti d alusel.
**Kaebuse esitaja märkused**
Kaebuse esitaja märkused võib kokku võtta järgmiselt:
Esiteks väitis kaebuse esitaja, et ta ei nõustu komisjoni seisukohaga, et valikukomisjoni poolt töövestlusel antud kinnitused ei ole komisjonile siduvad. Sellega seoses juhtis ta tähelepanu asjaolule, et need kinnitused andis komisjoni esindaja ning arvestades tema positsiooni kandidaadina, ei olnud tal nende andmise ajal võimalik nende õigsust kontrollida. Ta väljendas siiski kahtlust, kas tema instituudi (IRMM) administratsioonile oli asutamismenetlus täiesti selge. Ta oli seisukohal, et (komisjoni peakorteri ja Teadusuuringute Ühiskeskuse) eri asutuste vahel ei ole asutamismenetluse osas sidusust ega kooskõlastatust.
Lisaks leidis kaebuse esitaja,*et "komisjoni arvamuses esitatud väide, mille kohaselt "tuleb tunnistada, et nii kaebuse esitajatel kui ka komisjonil on raske kindlaks teha selliste märkuste laadi ja sisu 18 kuud hiljem", on solvav ega ole asjakohane".* Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et ta ei saa aru, miks püüdis komisjon pärast 18 kuu möödumist kindlaks teha selliste lubaduste olemust ja sisu ning ei suutnud vahepeal tema olukorda lahendada. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et konkursiteated ettevõtte asutamise menetluses põhinesid isiklikul kvalifikatsioonil nii, et ainult ametikoha omanik, kes oli saatnud oma ametikirjelduse, sai vastata ettevõtte asutamise menetluses väljakuulutatud nõuetele. Samuti leidis ta, et ei ole arusaadav, miks komisjon ei võtnud staaži arvutamisel arvesse tema kolmeaastast töökogemust kaastöötajana samas instituudis (IRMM), mille ametikohad kuulutati välja, vaid võttis muude juhtumite puhul arvesse töökogemust abiteenistujana muudes institutsioonides kui Teadusuuringute Ühiskeskus. Lõpuks märkis ta, et kaebuse esitajad võeti tööle pärast ajakirjanduses väljakuulutatud valikumenetluse läbimist ning nende valik oli sama range kui uute personalieeskirjade alusel ametnike puhul ja rangem kui uute personalieeskirjade alusel ajutiste teenistujate töölevõtmisel.
**Täiendavad uurimised**
Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitajate tähelepanekute hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi.
*Ombudsmani 30. jaanuari 2006. aasta kiri komisjonile*
Ombudsman saatis 30. jaanuaril 2006 komisjonile koopiad märkustest, mille ta oli selleks kuupäevaks saanud ühise uurimise kaebuse esitajatelt. Samuti palus ta Euroopa Komisjonil vastata järgmistele küsimustele:
1. Asutamismenetlusega seotud konkursiteated erinevad seadusjärgse esindaja teenistusstaaži nõuete poolest. Mõnel juhul oli see nõue kuus kuud, samas kui teistes oli see seitse, kaheksa või üheksa kuud. Millised olid nende nõuete põhjused ja nende suhteliselt väikesed erinevused?
2. Miks sisaldas konkurentsiteatis COM/R/106/04 kolmekuulise staaži nõuet? (Ombudsman lisas kõnealuse teate koopia.)
3. Kas ametikohad, millel kaebuse esitajad praegu töötavad, on ametikohtade loetelus määratud alalisteks või ajutisteks ametikohtadeks?
4. Kui vastus kolmandale küsimusele on, et tegemist on alaliste ametikohtadega, siis kas komisjon võiks kaaluda uue asutamismenetluse korraldamist, millest kaebuse esitajad saaksid kasu?
*Komisjoni 3. aprilli 2006. aasta vastus*
Esimese küsimuse kohta märkis komisjon, et: i) teenistusstaaži nõuded vastasid ametikohtade laadile ja kehtestati vastavalt teenistuse huvidele; ning ii) komisjonil on selliste nõuete kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus. Lisaks täpsustas komisjon, et ajutiste teenistujate katseaeg oli endiste personalieeskirjade kohaselt kuus kuud ja seega ei saa teenistusstaaži nõue ajutiste teenistujate töölevõtmisel olla lühem kui nende katseaeg. Komisjon mainis ka, et konkursiteated avaldati 19. veebruaril 2004.
Teise küsimuse kohta vastas komisjon kokkuvõtlikult, et ombudsmani esitatud dokument ei vasta tegelikkusele. Komisjon märkis, et tal tekkis küsimus, kuidas talle edastati ombudsmani 30. jaanuari 2006. aasta kirjale lisatud konkursiteade. Komisjon lisas oma vastusele dokumendi pealkirjaga „Konkurentsiteade COM/R/106/04" ja märkis, et see oli tegelikult avaldatud dokument. (Sellest dokumendist nähtus, et staažinõue kehtis vaid neli aastat.) Komisjon märkis ka, et ta oli kontrollinud, kas selle konkursi edukalt läbinud isikul oli tõepoolest nelja-aastane staaž.
Kolmanda küsimuse kohta märkis komisjon, et kaebuse esitajate ametikohad olid ametikohtade loetelus määratud alalisteks ametikohtadeks.
Neljanda küsimuse kohta märkis komisjon, et ta oli sõlminud kaebuse esitajatega tähtajatud lepingud (nende varasemad lepingud olid viieaastased). Ta märkis samuti, et uute personalieeskirjade jõustumine tähendab, et sisekonkursse ei ole enam võimalik korraldada ajutistele teenistujatele, kelle lepingud on sõlmitud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti d alusel, ning et ainult ajutistele teenistujatele, kelle lepingud on sõlmitud eespool nimetatud teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel, võib kohaldada ametisse nimetamise menetlust. Seetõttu märkis komisjon, et kaebuse esitajad võivad soovi korral osaleda välistel avalikel konkurssidel ja edu korral saada ametnikeks.
*11. aprilli 2006. aasta telefonivestlus kaebuse esitajaga juhtumis 2079/2005/MHZ ning tema 12. ja 13. aprilli 2006. aasta e-kirjad*
Ombudsmani talitused helistasid 11. aprillil 2006 kaebuse esitajale seoses juhtumiga 2079/2005/MHZ, et selgitada PDF-faili küsimust (mis sisaldab muu hulgas konkursiteadet COM/R/106/04), mille kaebuse esitaja oli seoses juhtumiga 2079/2005/MHZ saatnud ombudsmanile 12. jaanuaril 2006.
Kaebuse esitaja juhtumis 2079/2005/MHZ kinnitas, et kõnealune PDF-fail avaldati komisjoni intranetis 19. veebruaril 2004 ja see näis olevat loodud päev varem. Ta ütles ka, et asutamismenetlus valmistati ette uskumatu kiirusega ja on väga tõenäoline, et selles PDF-vormingus konkursiteadetes on palju vigu (samal ajal avaldati umbes 300 konkursiteadet). Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et avaldamise kuupäev on väga lähedal nende konkursside lõppkuupäevale.
aprillil 2006 saatis kaebuse esitaja juhtumis 2079/2005/MHZ ombudsmanile e-kirja, millele ta oli lisanud dokumendi „*Avis des vacances d'emploi et de concours internes sur titres jumelés"* (edaspidi „ *Avis"),* mis oli avaldatud koos eespool nimetatud PDF-failiga. Vabasid ametikohti käsitlevas 19. veebruari 2004. aasta dokumendis oli kandidaatide registreerimise tähtajaks märgitud 5. märts 2004. Kaebuse esitaja saatis 13. aprillil 2006 ombudsmanile sama dokumendi kohta HTML-lehekülje trükitud koopia komisjoni intraneti saidilt. Selle dokumendi kohaselt oli kandidaatide registreerimise tähtaeg 2. märts 2004.
*Ombudsmani 28. aprilli 2006. aasta kiri komisjonile*
Olles tutvunud komisjoni 3. aprilli 2006. aasta vastusega ja võttes arvesse kaebuse esitaja esitatud teavet, otsustas ombudsman pöörduda uuesti komisjoni poole.
*Seoses Avisega* märkis ombudsman komisjoni vastuse põhjal, et ta soovib saada teavet ombudsmani 30. jaanuari 2006. aasta kirjale lisatud konkursiteadet KOM/R/106/04 käsitleva teabe allika kohta. Vastuseks teatas ombudsman komisjonile, et üks kaebuse esitajatest edastas ombudsmanile *Avise* ja sellele lisatud PDFi, mis sisaldasid kõiki asjaomase asutamismenetlusega seotud konkursiteateid (sealhulgas COM/R/106/04). Ombudsman tänas komisjoni ka *Avise* ja konkursiteate COM/R/106/04 teise versiooni saatmise eest. Olles neid kahte versiooni hoolikalt võrrelnud, jõudis ombudsman järeldusele, et tundub, et komisjoni saadetud dokument võib olla kaebuse esitaja saadetud *Avise* algse versiooni parandatud versioon. Lisaks märkis ta, et komisjoni saadetud *Avis* näis olevat loodud 1. märtsil 2004, samas kui *kaebuse esitaja saadetud Avis* ja eespool nimetatud PDF näisid olevat loodud vastavalt 19. veebruaril 2004 ja 18. veebruaril 2004[(4).](#(4)){#Footnote4} Seetõttu palus ombudsman selgitada ilmset erinevust *Avise* kahe versiooni ja nende koostamise kuupäevade vahel.
Seoses võimalusega määrata kaebuse esitajad ametnikeks märkis ombudsman, et nii oma arvamuses kui ka vastuses ombudsmani täiendava teabe taotlusele asus komisjon seisukohale, et uutes personalieeskirjades on sätestatud ajutiste töötajate sisekonkursside korraldamise absoluutne piirang, välja arvatud nende puhul, kelle lepingud on sõlmitud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel. Ombudsman juhtis siiski tähelepanu sellele, et ta sai institutsioonidevahelistel kohtumistel, kus osalesid tema talitused, mitteametlikult jagatud teabest aru, et teised institutsioonid, kes on sellega seoses viidanud järgmisele: i) personalieeskirjade artikli 29 lõige 1, mis põhimõtteliselt võimaldab institutsioonidel korraldada sisekonkursse; ning ii) personalieeskirjade artikli 29 lõige 2, mis pakub teist võimalust erikvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele töölevõtmiseks. Seetõttu küsis ombudsman, kas komisjon võiks teda teavitada sellest, kas personali- ja haldusküsimuste peadirektoraat on avaldanud arvamust nende sätete võimaliku kohaldamise kohta kaebuse esitajate suhtes.
Mis puudutab kaebuste aluseks olevat üldist konteksti, siis märkis ombudsman, et kuigi ta analüüsis hoolikalt ühise uurimise käigus esitatud kaebusi, tundis ta muret üldise konteksti pärast, milles need tekkisid. Pärast seda, kui ta oli läbi vaadanud mitu konkursiteadet asjaomase ametisse nimetamise menetluse kohta, nagu need on esitatud komisjoni PDF-dokumendis, märkis ta, et sama palgaastme A8/A5 teadustöötajate ametikohtade puhul on teenistusstaaži tingimused ühenduse piires väga erinevad, näiteks kuus, kaheksa, üheksa ja kümme kuud ning üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse ja kuusteist aastat. Lisaks märkis ta, et muud konkursiteadetes sätestatud nõuded, mis puudutavad näiteks töökogemust, haridust ja keelteoskust, võivad jätta mulje, et need põhinevad sel ajal asjaomastel ametikohtadel töötavate isikute profiilidel. Seetõttu väljendas ombudsman kättesaadava teabe põhjal oma ebakindlust selle suhtes, millised võiksid olla teenistuse huvid, mida võib mõistlikult mõista nii, et need õigustavad seda, et komisjon avaldab umbes 300 erinevat konkurssi, millel on nii radikaalselt erinevad konkursile lubamise tingimused, või isegi selle suhtes, kas on olemas selge õiguslik alus, mis võis näida olevat üldine poliitika ametnikena ametisse nimetamiseks siis, kui nad töötasid asjaomastel ametikohtadel. Ta märkis, et tema mure eespool nimetatu pärast oli eriti terav seetõttu, et komisjon ei esitanud rahuldavat selgitust ega põhjendust kaebuse esitajate kohtlemise kohta kaebuste aluseks olevas üldises kontekstis.
*Komisjoni 6. juuli 2006. aasta vastus*
Komisjoni vastus ombudsmani 28. aprilli 2006. aasta kirjale koosnes volinik Potočniku poolt ombudsmanile allkirjastatud kirjast ja eraldi märkustest pealkirja all „Komisjoni vastus ombudsmanile".
Oma kirjas viitas volinik hiljutisele kohtumisele ombudsmaniga[(5).](#(5)){#Footnote5} Volinik märkis, et ta vaatas hoolikalt läbi ühise uurimise juhtumid, kuid ta ei näe võimalust kaebuse esitajate liikumiseks, kuna see võib kahjustada konkursside korraldamise poliitikat, et vastata pigem teenistuse kui üksikisikute konkreetsetele vajadustele. Ta ütles ka, et tuleb tagada süstemaatiline ja sidus lähenemisviis värbamisele, mis vastaks täielikult Teadusuuringute Ühiskeskuse kui uurimisinstituutide rühma erivajadustele. Peadirektor vaatab üksikasjalikult läbi varasemad tavad ja lisab nendest valikumenetlustest saadud võimalikud õppetunnid tulevastele konkurssidele.
Eraldi märkustes märgiti, et seoses konkursiteatega COM/R/106/04 ei olnud kaebuse esitaja poolt ombudsmanile edastatud versioon õige. Teatis avaldati algselt 19. veebruaril 2004. Vanemusega seotud vea tõttu koostati parandatud versioon 1. märtsil 2004 ja saadeti seejärel 3. märtsil 2004 avaldamiseks komisjoni asjaomastele talitustele.
Komisjon nõustus, et sisekonkursse on võimalik korraldada uute personalieeskirjade alusel ning et need võivad olla avatud kõigile ametnikele ja ajutistele töötajatele personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 tähenduses. See artikkel ei kohusta institutsioone siiski sisekonkursse korraldama. Ainult Euroopa Parlament peab korraldama oma artikli 2 punkti c kohaste ajutiste töötajate sisekonkursse iga viie aasta järel.
Komisjon leiab siiski, et sisekonkursside korraldamine ei ole praegu asjakohane, seda enam, et selliste konkursside eesmärk on rahuldada tekkivaid personalivajadusi. Praegu on komisjonil pärast mitut teadusvaldkonna avalikku konkurssi enam kui 150 töötajaga reservnimekirjad tegevusüksuse AD jaoks. Komisjon märkis, et kaebuse esitajatel oli olnud võimalus nendel konkurssidel osaleda. Komisjon rõhutas ka, et kõigi kaebuse esitajate lepinguid pikendati määramata ajaks, kuigi nende katseaeg ei olnud veel lõppenud.
Mis puudutab küsimust, kas konkursiteated ametikohtade loetelu koostamise menetluses jätavad mulje, et need põhinevad 2004. aastal ametikohtadel töötanud isikute profiilidel, siis märkis komisjon, et iga konkursiteade sisaldas ametijuhendit, mis vastas teenistuse vajadustele ja institutsioonide nõudmistele teadusuuringute valdkonnas. Lisaks tundus olevat mõistlik nõuda A4, A5 või A6 (mittejuhtivate) ametikohtade konkursiteadete puhul mitmeaastast asjakohast töökogemust. Komisjon lisas, et kuigi töölevõtmise kriteeriumide kehtestamisel puudus süstemaatiline lähenemisviis, kehtestati need kriteeriumid juhtumipõhiselt ja neid kohandati vastavalt teenistuse vajadustele.
Teadusuuringute peadirektoraadis, millele kaebused viitavad, toimus suurem tegevus 2004. aastal, mis on vastuolus konkreetse poliitikaga (SEK(2001)1869)[(6).](#(6)){#Footnote6} Edaspidiseks selliseks ettevõtmiseks plaane ei olnud. Komisjon võiks siiski kavandada sisekonkursside korraldamist juhtumipõhiselt, kuigi selliseid konkursse ei korraldataks ajutiste töötajate taotlusel, vaid üksnes teenistuse vajadustest lähtuvalt. Sellisel juhul teostab menetluse üle järelevalvet asjaomane peadirektor vastavalt konkreetsetele kriteeriumidele.
*Kaebuse esitaja märkused komisjoni 6. juuli 2006. aasta vastuse kohta*
Esiteks saatis kaebuse esitaja 16. juulil 2006 ombudsmanile e-kirja, milles ta teatas talle, et Teadusuuringute Ühiskeskuse kabineti 4. juuli 2006. aasta koosolekul oli kokkuvõtlikult märgitud, et pärast ombudsmanile esitatud kaebusi vaatab Teadusuuringute Ühiskeskus läbi oma konkursiteadetes esitatud ametijuhendite koostamise poliitika. Kaebuse esitaja leidis, et komisjon ei soovinud lahendada kaebuse esitajate juhtumit, vaid üksnes vältida tulevast kriitikat ja edasisi kaebusi ombudsmanile.
Teiseks saatis kaebuse esitaja 11. oktoobril 2006 oma märkused komisjoni 6. juuli 2006. aasta vastuse kohta.
Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et komisjoni sõnul saatis ta paranduste tegemiseks konkursiteateid sisaldava PDF-vormingus dokumendi üks päev pärast kandidatuuride esitamise tähtaja möödumist (lisas *sellele koopia Avisest,* mis avaldati komisjoni intranetis ja mille kandidatuuride esitamise tähtaeg on 2. märts 2005).
Kaebuse esitaja leidis, et jättes kaebuse esitajad nn haldusliku ebaselguse olukorda, kus nad ei olnud motiveeritud, kuna nende olukord oli kolleegide omast halvem, ning kuna neil ei olnud mingit võimalust karjääri edendamiseks või liikuvuseks, ei taganud komisjon teenistuse parimaid huve. Lisaks näitas asjaolu, et nad olid saanud tähtajatu lepingu, et komisjon soovis neid nende ametikohtadel hoida. Samuti ei täpsustanud komisjon, millised võiksid olla teenistuse huvid, mis nõuavad sisekonkursside korraldamist, kui sellised huvid tekivad.
Lõpetuseks juhtis ta tähelepanu sellele, et komisjon viitas kaebuse esitajate võimalusele osaleda vahepeal korraldatud väliskonkurssidel, kuid ei näidanud, et need konkursid korraldati selleks, et värvata inimesi madalamale palgaastmele kui see, millel kaebuse esitajad praegu töötavad.
Kaebuse esitaja järeldas, et kui praegu ei ole võimalik kõrvaldada diskrimineerimist, mille all kaebuse esitajad kannatasid, peaks komisjon võtma vähemalt kohustuse, et „lähemas*tulevikus kasutatakse teenuse huvides olevaid tingimusi, et leida üldine lahendus sellise diskrimineerimise peatamiseks".* Vahepeal tuleks selgitada kaebuse esitajate karjääri, liikuvust ja sotsiaalseid õigusi tema ja teiste kaebuse esitajate jaoks.
Otsus
-----
**1 Sissejuhatav märkus**
1.1 Ombudsman sai komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (edaspidi "JRC") vastu kokku üheksa kaebust[(7)](#(7)){#Footnote7} menetluse kohta, mille tulemusel loodi ajutised teenistujad alaliste ametnikena komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse eri instituutides (Keskkonna ja Säästva Arengu Instituut, Kodanike Kaitse ja Turvalisuse Instituut, Ispra Tervise- ja Tarbijakaitse Instituut ning Geeli Etalonainete ja Mõõtmiste Instituut). Menetlus kuulutati välja 19. veebruaril 2004.
1.2 Arvestades, et kaebustes esitatud väited ja väited näisid olevat tihedalt seotud, otsustas ombudsman viia läbi ühise uurimise.
**2 Kinnituste väidetav rikkumine**
2.1 Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon on rikkunud neile antud kinnitusi nende väljavaadete kohta saada alalisteks ametnikeks ning et just nende eelduste põhjal nõustusid nad nende ametikohtadega.
Kaebuse esitajate sõnul said nad (eri aegadel ja eri vormides) kinnituse, et neil lubatakse osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse ajutiste töötajate töölevõtmise menetluses, et saada alalisteks ametnikeks enne uute personalieeskirjade jõustumist 1. mail 2004. Mõned kaebuse esitajad[(8)](#(8)){#Footnote8} viitasid eelkõige oma värbamisvestlustele ja märkisid, et Teadusuuringute Ühiskeskuse Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudi juhtimise tugiüksuse juhataja, kes oli valikukomisjoni liige, teavitas neid teiste valikukomisjoni liikmete juuresolekul sellest, et tingimusel, et nende lepingud allkirjastatakse 31. oktoobriks 2003, lubatakse neil osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse ajutiste töötajate töölevõtmise menetluses. Kaebuse esitajate sõnul tegid nad antud kinnituste tulemusena kõik vajalikud korraldused, et lahkuda töökohtadelt, mis neil sel ajal olid, et sõlmida komisjoniga lepingud.
2.2 Kokkuvõttes ei nõustu komisjon sellega, et kaebuse esitajad said kinnitusi, mis oleksid võinud tekitada kindlaid ootusi, et nad saavad asutamismenetlusest kasu.
Esiteks väidab komisjon, et isegi kui üksuse juhataja oleks pannud mõned kaebuse esitajad uskuma, et neid on võimalik kiiresti tuvastada, ei olnud need märkused komisjonile siduvad, sest isik, kes need märkused väidetavalt esitas, ei olnud selleks volitatud.
Teiseks leiab komisjon, et kaebuse esitajatel ja komisjonil on rohkem kui 18 kuud pärast asjaolude asetleidmist raske kindlaks teha selliste märkuste laadi ja sisu.
2.3 Oma märkustes paistsid kaebuse esitajad[(9)](#(9)){#Footnote9} arvavat, et vastupidiselt komisjoni enda arvamusele püüdis komisjon ise kindlaks teha neile antud lubaduste "laadi ja sisu".
2.4 Seoses komisjoni argumendiga, et üksuse juhataja ei ole volitatud kinnitusi andma, märgib ombudsman, et isik, kelle kaebuse esitajad konkreetselt tuvastasid selliste kinnituste andjana, oli Teadusuuringute Ühiskeskuse Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudi juhtimise tugiüksuse juhataja. Ombudsman ei mõista, et komisjon väidab, et sellise üksuse juhataja ülesannete hulka ei kuulunud nende isikute teavitamine, keda kavatsetakse tööle võtta või kes olid hiljuti tööle võetud, nende karjääriväljavaadetest ja Teadusuuringute Ühiskeskuse kavatsustest selles valdkonnas.
2.5 Ombudsmani arvates ei tõenda kaebuse esitajate esitatud tõendid ja argumendid siiski, et nad pidasid või oleksid võinud mõistlikult pidada neile tehtud avaldusi komisjoni siduvaks kohustuseks määrata nad ametnikeks.
2.6 Seetõttu leiab ombudsman, et edasised uurimised selle väite kohta ei ole põhjendatud.
**3 Väide ebaõigluse kohta**
3.1 Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon kohaldas ametisse nimetamise menetluses teenistusstaaži nõudeid ebaõiglaselt ja seetõttu ei olnud samadel tingimustel tööle võetud ajutistel töötajatel alaliste ametnikena sama võimalust.
Oma väite põhjendamiseks märkisid kaebuse esitajad kokkuvõtlikult, et vähemalt kuuekuuline teenistusstaaž ühenduste koosseisuliste teenistujatena tõi kaasa olukorra, kus samadel tingimustel tööle võetud ajutistel teenistujatel ei olnud kõigil ühesugust võimalust asuda tööle alaliste ametnikena.
3.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et ta võib ajutiste töötajate töölevõtmiseks korraldatavale konkursile lubamise tingimusena nõuda minimaalset tööstaaži ühenduste juures, ning viitas kohtuasjale T-214/99: *Carrasco Benitez v. komisjon.* Lisaks tuli arvesse võtta töökogemust seadusjärgse esindajana nõutava staaži tasemel (liidetud kohtuasjad T-40/96 ja T-55/96: *Kerros ja Kohn Berge vs. komisjon).* Komisjoni sõnul ei ole tegemist diskrimineerimisega, kuna kõiki samas olukorras olevaid ajutisi teenistujaid koheldi ühtemoodi.
Vastuseks täiendavatele uurimistele lisas komisjon, et ta kehtestas kuuekuulise teenistusstaaži nõude, kuna tema arvates ei saa see olla lühem kui katseaeg, mis kaebuse esitajatega samadel tingimustel tööle võetud ajutiste teenistujate puhul oli kuus kuud. Komisjon väitis ka, et tal on konkursinõuete kehtestamisel kaalutlusõigus ning et iga konkursiteate puhul on teenistusstaaži nõude pikkus kindlaks määratud teenistuse huvidest lähtudes.
3.3 Ombudsman leiab, et käesoleva väite uurimisel on kasulik käsitleda kõigepealt konkreetset küsimust seoses kuuekuulise minimaalse staažinõudega ja selle kohaldamisega kaebuse esitajate suhtes ning seejärel üldisemalt 19. veebruaril 2004 avaldatud asutamismenetluse korda.
*Kaebuse esitajate kohtlemine*
3.4 Komisjoni sõnul kohtles ta kõiki samas olukorras olevaid ajutisi teenistujaid ühtemoodi, sest ainult need, kes vastasid vähemalt kuuekuulisele teenistusstaažile ühenduste koosseisuliste teenistujatena, võisid osaleda ametisse nimetamise menetluses.
3.5 Kaebuse esitajad leiavad, et kui võrrelda nende olukorda nende ajutiste teenistujate olukorraga, kes määrati ametisse kuuekuulise teenistusstaaži kriteeriumi alusel, olid nad kõik edukad samas valikumenetluses, võeti samast reservnimekirjast ligikaudu samal ajal tööle samale palgaastmele A8 ja lõpuks olid neil kõigil samad viieaastased lepingud.
3.6 Ombudsman märgib kõigepealt, et kaebuse esitajate väited ebaõigluse kohta puudutavad peamiselt võrdse kohtlemise põhimõtet. Sellega seoses tuletab ombudsman meelde väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, kui kahte isikute kategooriat, kelle õiguslikest ja faktilistest asjaoludest ei ilmne olulist erinevust,[koheldakse erinevalt (10).](#(10)){#Footnote10}
3.7 Seoses käesoleva juhtumiga märgib ombudsman, et kaebuse esitajatel ei olnud 2. (või 5.) märtsiks 2004 ühenduste koosseisuliste töötajatena kuuekuulist teenistusstaaži, nagu oli nõutud asjaomastes konkursiteadetes, ning leiab seetõttu, et kaebuse esitajate faktilised asjaolud ei olnud tegelikult samad kui ajutistel töötajatel, kes täitsid sel kuupäeval kuuekuulise teenistusstaaži kriteeriumi.
3.8 Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitajad ei ole suutnud tõendada, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta kohaldas ühenduste koosseisuliste töötajate suhtes vähemalt kuuekuulist teenistusstaaži. Samuti ei ole kaebuse esitajad esitanud muid argumente, mis tõendaksid, et komisjon kohtles neid selles küsimuses ebaõiglaselt.
*Asutamismenetlus üldiselt*
3.9 Ombudsman teatas komisjonile, et kuigi ta uuris hoolikalt ühise uurimise käigus esitatud kaebusi, tundis ta muret üldise konteksti pärast, milles need tekkisid. Ombudsman teavitas komisjoni eelkõige sellest, et olles uurinud mitut konkursiteadet asjaomase ametisse nimetamise menetluse jaoks, märkis ta, et sama palgaastme A8/A5 teadusametnike ametikohtade puhul on teenistusstaaži tingimused ühendustes väga erinevad, näiteks kuus, kaheksa, üheksa ja kümme kuud[(11)](#(11)){#Footnote11} ning üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse ja kuusteist aastat. Lisaks võivad muud konkursiteadetes sätestatud nõuded, mis puudutavad näiteks töökogemust, haridust ja keelteoskust, jätta mulje, et need põhinevad sel ajal asjaomastel ametikohtadel töötavate isikute profiilidel. Seetõttu väljendas ombudsman kättesaadava teabe põhjal oma ebakindlust selle suhtes, millised võiksid olla teenistuse huvid, mida võib mõistlikult mõista nii, et need õigustavad seda, et komisjon avaldab umbes 300 erinevat konkurssi, millel on nii radikaalselt erinevad konkursile lubamise tingimused, või isegi selle suhtes, kas on olemas selge õiguslik alus, mis võis näida olevat üldine poliitika ametnikena ametisse nimetamiseks siis, kui nad töötasid asjaomastel ametikohtadel.
3.10 Vastuseks tunnistas komisjon, et kõnealune asutamismenetlus oli vastuolus komisjoni konkreetse poliitikaga (SEK(2001)1869), ning märkis, et edasiseks selliseks tegevuseks ei ole plaane. Komisjon tunnistas ka, et kõnealuses menetluses ei olnud töölevõtmise kriteeriumide kehtestamisel süstemaatilist lähenemisviisi. Komisjoni sõnul kehtestati sellised kriteeriumid siiski juhtumipõhiselt ja neid kohandati vastavalt teenistuse vajadustele.
Lisaks teatas vastutav volinik ombudsmanile, et peadirektor vaatab üksikasjalikult läbi varasemad tavad ja lisab nendest valikumenetlustest saadud võimalikud õppetunnid tulevastesse konkurssidesse.
3.11 Ombudsman leiab, et komisjon ei ole esitanud veenvaid selgitusi selle kohta, kuidas teenistuse nõuded õigustavad kõnealuste konkursside korraldamist.
3.12 Ombudsman märgib, et Esimese Astme Kohus on kasutanud mõistet "häbikonkurss"[(12),](#(12)){#Footnote12} viidates konkursile, mille edukalt läbinud kandidaat on eelnevalt välja valitud.
Ombudsman avaldab kahetsust, et käesolevate kaebustega seotud konkursside nõuded olid sätestatud nii, et need võisid jätta mulje, et edukad kandidaadid olid ette teada ja olid lisaks sama kategooria ametikohtade puhul nii radikaalselt erinevad, et näisid meelevaldsed. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et haldusomavoli kohta on *esmapilgul usutavaid* tõendeid. Seetõttu peab ombudsman vajalikuks hinnata, kas esmapilgul *usutavatel* tõenditel haldusomavoli kohta võib olla i) üldine mõju ja ii) mõju eelkõige kaebuse esitajatele.
3.13 Seoses eespool nimetatud haldusomavoli esmapilgul *usutavate* tõendite võimalike üldiste tagajärgedega võtab ombudsman teadmiseks komisjoni avalduse, et edasiseks selliseks tegevuseks ei ole plaane.
Lisaks võtab ombudsman teadmiseks ja väljendab heameelt volinik Potočniku poolt ombudsmanile saadetud kirjas välja kuulutatud algatuse üle vaadata üksikasjalikult läbi Teadusuuringute Ühiskeskuse varasem töölevõtmise tava ja lisada võimalikud õppetunnid tulevastesse konkurssidesse. Sellega seoses kaalub ombudsman, kas oleks kasulik algatada omaalgatuslik uurimine Teadusuuringute Ühiskeskuse personalijuhtimise kohta. Vastavalt sellele tehakse allpool täiendav märkus.
Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et käesolevate kaebuste raames ei ole vaja täiendavalt uurida kõnealuste konkursside korraldamise võimalikku üldist mõju.
3.14 Mis puudutab eespool nimetatud *esmapilgul usutavate* haldusomavoli tõendite võimalikku mõju eelkõige kaebuse esitajatele, siis käsitleb ombudsman seda kaebuse aspekti allpool otsuse 4. osas seoses kaebuse esitajate väitega.
**4 Sisekonkursi korraldamise nõue**
4.1 Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon peaks avama sisekonkursi nende töölevõtmiseks alaliste ametnikena.
Kaebuse esitajate sõnul oli menetlus, millega nad ajutiste teenistujatena tööle võeti, võrdväärne, kui mitte identne ametnike valiku konkurssidega, ning sel ajal oli see ainus viis teadustöötajate töölevõtmiseks.
Lisaks rõhutasid kaebuse esitajad, et neil ei ole väljavaateid karjääri arendamiseks ajutiste teenistujatena ning et neil ei ole samu eeliseid ja õigusi kui ametnikel, kuigi nad täidavad samu ülesandeid kui ametnikud.
4.2 Komisjon asus kõigepealt seisukohale, et uutes personalieeskirjades on sätestatud ajutiste töötajate sisekonkursside korraldamise absoluutne piirang, välja arvatud nende puhul, kelle lepingud on sõlmitud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel.
4.3 Ombudsman märkis, et ta sai institutsioonidevahelistel kohtumistel, kus tema talitused osalesid, mitteametlikult jagatud teabest aru, et teised institutsioonid, kes on selles kontekstis viidanud: i) personalieeskirjade artikli 29 lõige 1, mis põhimõtteliselt võimaldab institutsioonidel korraldada sisekonkursse; ning ii) personalieeskirjade artikli 29 lõige 2, mis pakub teist võimalust erikvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele töölevõtmiseks.
4.4 Vastuseks nõustus komisjon, et sisekonkursse on võimalik korraldada uute personalieeskirjade alusel ning et need võivad olla avatud kõigile ametnikele ja ajutistele töötajatele personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 tähenduses.
Komisjon märkis kokkuvõttes, et sisekonkursside korraldamine ei ole praegu asjakohane, seda enam, et selliste konkursside eesmärk on rahuldada tekkivaid personalivajadusi. Komisjon võiks siiski kavandada sisekonkursside korraldamist juhtumipõhiselt, kuigi selliseid konkursse ei korraldataks ajutiste töötajate taotlusel, vaid üksnes teenistuse vajadustest lähtuvalt. Sellisel juhul teostab menetluse üle järelevalvet asjaomane peadirektor vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.
4.5 Ombudsman tervitab asjaolu, et komisjon muutis oma esialgset seisukohta ning nõustus ombudsmani ja teiste institutsioonidega, et uute personalieeskirjade kohaselt on teadustöötajatel võimalik korraldada sisekonkursse.
4.6 Ombudsman märgib siiski, et isegi kui ta jätkaks uurimist ja eeldades, et tulemuseks võib olla järeldus, et kõnealuse asutamismenetluse korraldamine oli haldusomavoli juhtum, kuna see oli vastuolus komisjoni väljakuulutatud poliitikaga, või isegi see, et see hõlmas nn häbikonkursse selles mõttes, et Esimese Astme Kohus kasutas viimati nimetatud mõistet, ei saanud ombudsman ilmselgelt teha komisjonile ettepanekut korraldada (sarnane) konkurss kaebuse esitajate töölevõtmiseks. Lisaks ei viita miski sellele, et kaebuse esitajad oleksid praegu halvemas materiaalses olukorras kui siis, kui kõnealust asutamismenetlust ei oleks korraldatud.
Seetõttu leiab ombudsman, et käesoleva uurimise pikendamine seoses kaebuse esitajate väitega ei oleks otstarbekas.
4.7 Ombudsman juhib siiski tähelepanu sellele, et miski ei takista komisjonil korraldada tulevast sisekonkurssi kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.
4.8 Ombudsman märgib, et komisjon ei näi välistavat sisekonkursi korraldamist, kus kaebuse esitajad saaksid tulevikus osaleda, kui teenistuse huvid seda nõuavad. Kõik sellised tulevased konkursid korraldatakse asjaomase peadirektori järelevalve all ja vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.
Sellega seoses ja võttes arvesse seda, mida kaebuse esitajad on uurimise käigus korduvalt märkinud, nimelt seda, et kõnealune ametisse nimetamise menetlus tulenes Teadusuuringute Ühiskeskuse üldisest personalipoliitikast ja et ajutised teenistujad, keda ei lubatud sellesse menetlusse, on ainsad sellesse kategooriasse kuuluvad Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustöötajad, kes töötavad määramata tähtajaga alalistel ametikohtadel ja jäävad Teadusuuringute Ühiskeskusesse, teeb ombudsman järgmise märkuse.
**5 Kokkuvõte**
Eespool selgitatud põhjustel leiab ombudsman, et käesolevate kaebuste edasine uurimine ei ole põhjendatud.
Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumid.
Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.
Järgmised kaubamärgid
---------------------
1. Ombudsman väljendab heameelt volinik Potočniku poolt ombudsmanile saadetud kirjas välja kuulutatud algatuse üle vaadata üksikasjalikult läbi Teadusuuringute Ühiskeskusesse töölevõtmise varasem tava ja lisada võimalikud õppetunnid tulevastesse konkurssidesse. Sellega seoses kaalub ombudsman, kas oleks kasulik algatada omaalgatuslik uurimine Teadusuuringute Ühiskeskuse personalijuhtimise kohta.
{#FR34/2006}
2. Ombudsman tervitab komisjoni avaldust, et ta võib korraldada igal üksikjuhul eraldi sisekonkursse, kui teenistuse huvid seda nõuavad, ning et kõik sellised tulevased konkursid korraldatakse asjaomase peadirektori järelevalve all vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. Sellega seoses on ombudsman seisukohal, et komisjon võiks kasulikult läbi vaadata nende Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustöötajate staatuse, kes töötavad ajutiste teenistujatena tähtajatute lepingutega alalistel ametikohtadel.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} Kui sõna „kaebuse esitajad" kasutatakse mitmuses, viidatakse kaebuse esitajatele kõigis üheksas ühise uurimisega hõlmatud juhtumis. „Kaebuse esitajat" kasutatakse ainsuses, kui mainitakse käesoleva juhtumi puhul kaebuse esitajale eriomaseid fakte või märkusi.
[(2)](#Footnote2){#(2)} Kohtuasi T-214/99: *Carrasco Benitez vs. komisjon,* EKL AT 2000, lk IA-257 ja II-1169.
[(3)](#Footnote3){#(3)} otsus liidetud kohtuasjades T-40/96 ja T-55/96: *Kerros ja Kohn Berge vs. komisjon* (EKL AT 1997, lk IA-47); II-135.
[(4)](#Footnote4){#(4)} Mõlema dokumendi sisu näib olevat sama, välja arvatud asjaolu, et komisjoni dokumendis on konkursside lõppkuupäev 5. märts 2004, samas kui kaebuse esitaja saadetud dokumendis on konkursside lõppkuupäev 2. märts 2004. Mõlema dokumendi URL-aadress on siiski erinev: kaebuse esitaja dokument näib olevat trükitud 26. veebruaril 2004 Intraneti veebisaidilt, millele pääses juurde aadressil https://intracomm.cec.eu.int, samas kui komisjoni dokument näib olevat trükitud 2. märtsil 2004 Intraneti veebisaidilt, millele pääseti juurde aadressil http//:www.cc.cec.
[(5)](#Footnote5){#(5)} Ombudsman eeldab, et voliniku kiri viitab 16. mail 2006 ombudsmani ja volinik Poto čniku vahel Strasbourgis toimunud kohtumisele. Ombudsman, keda saatsid kaks tema talituste liiget, selgitas muu hulgas, mida ta teeb, et teadvustada komisjoni talitustele vajadust teenindusvalmiduse ja läbipaistvuse kultuuri järele osana ELi halduse ajakohastamisest, ning väljendas valmisolekut kohtuda sel eesmärgil teadusuuringute peadirektoraadi ja Teadusuuringute Ühiskeskuse strateegiliste osalejatega. Käesolevaid kaebusi ei arutatud.
[(6)](#Footnote6){#(6)} Ombudsman vaatas dokumendi SEC(2001)1869 läbi ja märgib, et selle dokumendi leheküljel 12 on märgitud, et viieaastaste pikendatavate lepingutega või tähtajatute lepingutega ajutiste teadustöötajate töölevõtmine tuleks peatada kuni 2002. aasta lõpuni või hiljemalt pärast esimeste reservnimekirjade koostamist pärast teadustöötajate ametikohtade avalikku konkurssi. Lisaks oli dokumendis ette nähtud, et ajutised teadustöötajad, kes olid juba teenistuses ja kes olid edukalt läbinud sise- või väliskonkursid, tuleb määrata viivitamata ja ilma ühegi muu kriteeriumita peale selle, et nad peavad olema sellise konkursi laureaadid. Dokumendis mainiti ka, et valikumenetlust, mille alusel sellised töötajad tööle võeti, tuleks käsitada asjakohase konkursina (menetlus oli identne väliskonkursi menetlusega).
[(7)](#Footnote7){#(7)} Lisaks käesolevale etteheitele (2274/2005/MHZ) on muud etteheited järgmised: 2075/2005/(ELB)MHZ, 2275/2005/MHZ, 2276/2005/MHZ, 2079/2005/MHZ, 2349/2005/(OV)MHZ, 2354/2005/MHZ, 2666/2005/(BB)MHZ ja 3685/2005/(BU)MHZ.
[(8)](#Footnote8){#(8)} Käesoleva juhtumi ning juhtumite 2275/2005/MHZ ja 2276/2005/MHZ kaebuse esitaja.
[(9)](#Footnote9){#(9)} Käesoleva juhtumi (2274/2005/MHZ) ning juhtumite 2275/2005/MHZ ja 2276/2005/MHZ kaebuse esitaja.
[(10)](#Footnote10){#(10)} Esimese Astme Kohtu 17. juuli 1997. aasta otsus kohtuasjas T-211/95: *Petit-Laurent vs. komisjon* (EKL AT 1997, lk I-A-21 ja II-57, punkt 56).
[(11)](#Footnote11){#(11)} Eelkõige võttis ombudsman teadmiseks mitme konkursiteate sisu sama palgaastme A8/A5 teadusametnike ametikohtade puhul, kus teenistusstaaži nõue oli alla ühe aasta.
[(12)](#Footnote12){#(12)} Liidetud kohtuasjad T-66/96 ja T-221/97: *Mellet vs. Euroopa Kohus,* EKL AT 1998, lk I-A-449 ja II-1305, punkt 115.