Strasbourg, 20. märts 2006

Lugupeetud dr B.

aprillil 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Keskpanga (EKP) vastu seoses õigusnõuniku ametikoha valikumenetlusega (viide: EKP/203/04/MLTSUN), mille on avaldanud EKP. Mainisite oma kaebuses, et te ei ole saanud EKP-lt vastust e-kirjale, mille olite selle küsimuse kohta saatnud.

mail 2005 võtsid minu talitused Teiega e-posti teel ühendust, et kontrollida, kas olete vahepeal saanud vastuse EKP-lt.

mail 2005 teatasite mulle, et olete tõepoolest saanud vastuse EKP värbamis- ja personaliarendusteenistuselt, ning saatsite mulle selle vastuse koopia.

30. mail 2005 edastasin kaebuse EKP presidendile.

24. augustil 2005 saatis EKP arvamuse, mille ma edastasin Teile koos palvega esitada oma märkused.

Sain Teie märkused kätte 30. septembril 2005.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Detsembris 2004 kandideeris kaebuse esitaja õigusnõuniku ametikohale (viide: EKP/203/04/MLTSUN). EKP avaldas teate vaba ametikoha kohta Malta ajalehtedes.

märtsil 2005 sai kaebuse esitaja EKP-lt (personalidirektoraadi töölevõtmise ja personaliarenduse osakond) e-kirja, milles teda teavitati järgmisest: „Valimiskomisjon kaalus Teie taotlust põhjalikult, lähtudes Teie kogemustest ja taustast. Kuid (...) te ei ole sel puhul edu saavutanud.”

Kaebuse esitaja oli üllatunud, et ta ei olnud saanud tavaposti teel ühtegi muud ametlikku teadet. Ombudsmanile esitatud kaebuses väljendas ta seisukohta, et selline ametlik edastamine tavaposti teel oleks pidanud olema Euroopa institutsioonide tava. Samuti kontrollis ta veel kord väljakuulutatud ametikohal nõutavat kvalifikatsiooni ja leidis, et ta on kõnealusele ametikohale (või vähemalt vestlusele kutsumiseks) enam kui kvalifitseeritud, arvestades, et eelistatakse Malta õiguse kohaselt kvalifitseeritud kandidaate. märtsil 2005 pöördus ta EKP poole e-kirjaga, paludes täiendavaid selgitusi otsuse kohta jätta tema kandidatuur lõppnimekirja kandmata.

märtsil 2005 tagastati talle tema e-kiri kui kättetoimetamatu. Seetõttu saatis ta oma e-kirja uuesti kõigile EKP veebilehel avaldatud aadressidele ja sai kinnituse, et tema sõnum on kätte saadud.

Kuna ta ei olnud kahe järgneva nädala jooksul vastust saanud, saatis ta 2. aprillil 2005 meeldetuletuse ja esitas samal ajal ombudsmanile kaebuse.

aprillil 2005 sai kaebuse esitaja vastuse EKP värbamis- ja personaliarendustalituselt, millele oli alla kirjutanud õigusteenuste peadirektoraadi värbamise eest vastutav vanempersonaliekspert. Selles vastuses öeldi kaebuse esitajale, et kuigi on mõistetav, et ta soovib saada üksikasjalikumat selgitust põhjuste kohta, miks teda vestlusele ei kutsutud, ei ole EKP-l tavaks anda igale kandidaadile selliseid selgitusi. EKP märkis, et valikukomisjon vaatas üksikasjalikult läbi kõik kõnealusele ametikohale esitatud kandideerimisavaldused ja pidi tegema otsuse selle põhjal, kas kandidaadid vastavad nõutavale kvalifikatsioonile, võttes arvesse ka seda, mil määral need tingimused on täidetud, ning muidugi võrreldes kõiki osalemiskutseid. EKP järeldas, et: „otsustati, et teised kandidaadid vastavad suuremal määral ametikohale ja ametikohale esitatavatele nõuetele, ning seda silmas pidades ei kutsutud teid vestlusele“.

Kaebuse esitaja ei olnud selle vastusega rahul ja teavitas 25. mail 2005 ombudsmani vastusest ning kinnitas oma 2. aprillil 2005 esitatud esialgseid väiteid ja väiteid.

Kaebuse esitaja väitis, et:

i) valikumenetlus ei olnud läbipaistev;

ii) tema taotlust ei ole nõuetekohaselt läbi vaadatud;

iii) EKP poolt talle esitatud teave tema kandidatuuri tagasilükkamise otsuse kohta ei olnud rahuldav; ja

iv) EKP ei suhelnud taotlejatega nõuetekohaselt, tehes seda ainult elektrooniliselt.

Kaebuse esitaja väitis, et EKP peaks a) selgitama oma põhjuseid, miks ta otsustas tema kandidatuuri mitte vastu võtta, ja b) selgitama talle, miks ei olnud võimalik keelduva otsuse teinud isikuga otse suhelda.

Nõue

EKP arvamus

EKP arvamus oli kokkuvõttes järgmine:

EKP märkis, et arvestades laekunud avalduste suurt arvu, on ta loonud e-värbamise süsteemi, mis võimaldab kandidaatidel vaadata vabade ametikohtade teateid ja kandideerida elektrooniliselt. EKP värbamiseeskirjad sätestati EKP 18. mai 2004. aasta haldusringkirjas 05/2004 "Värbamiseeskirjad", mis avaldati EKP veebilehel tervikuna. Lisaks avaldati EKP vastaval veebilehel värbamis- ja valikumenetluse eeskirjade kokkuvõte. See veebisait sisaldas ka sõnaselget üleskutset kandidaatidele tutvuda EKP 18. mai 2004. aasta haldusringkirjaga 05/2004 "Värbamiseeskirjad", kasutades selleks vastavat linki.

Kõnealune teade vaba ametikoha kohta avaldati EKP veebilehel ja ka Malta ajalehtedes. Kaebuse esitaja esitas oma taotluse EKP e-värbamise süsteemi kaudu EKP veebisaidi kaudu, nagu on kirjeldatud eespool. Seetõttu järeldas EKP, et kaebuse esitajal oli võimalik EKP värbamis- ja valikumenetluse eeskirjadega täielikult tutvuda.

Eeltoodut arvesse võttes leidis EKP, et kaebuse esitaja väide valikumenetluse läbipaistmatuse kohta ei ole põhjendatud.

Seoses väitega, et kaebuse esitaja taotlus ei olnud nõuetekohaselt läbi vaadatud, märkis EKP, et valikukomisjon vaatas läbi 24 avaldust, mis olid laekunud registreerimise lõppkuupäevaks. Pärast seda kuupäeva koostas komitee esimees töölevõtmise memorandumi. See märgukiri sisaldas valikukomisjoni järeldusi ja selles anti ka hinnang igale kandidaadile vastavalt vaba ametikoha teates ette nähtud kriteeriumidele.

Vaba ametikoha teates märgiti selgesõnaliselt, et edukas kandidaat määratakse EKP finantsõiguse osakonda ning ta peaks olema valmis tegutsema Malta finants- ja pangandusalaste õigusaktide riigi raportöörina. Sellega seoses selgitas EKP oma arvamuses „riigi raportööri” ülesandeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist: i) jälgida riikide õiguslikke arenguid Euroopa rahaliidu alal ja anda nende kohta aru; ii) õigustoimikute võrdlev analüüs; iii) koostab EKP arvamusi riiklike finants- ja pangandusalaste õigusaktide eelnõude kohta ning annab aru selliste arvamuste mõju kohta; iv) vastutab kontrolli ja vastavuskontrolli eest, et tagada EKP õigusaktide ühetaoline ja nõuetekohane rakendamine; ning v) tegutsemine õigusteenuste peadirektoraadi liidesena Malta keskpanga ja muude EKP pädevusvaldkonda kuuluvate asjaomaste riiklike asutustega.

Vaba ametikoha teates olid kõnealuse ametikoha jaoks sätestatud järgmised põhikriteeriumid: i) kõrgtasemel akadeemiline kraad õigusteaduses / õigusalane kutsekvalifikatsioon, eelistatavalt seoses Malta õigusega; ii) kasuks tulevad kraadiõppe diplom ning teadus- ja publikatsioonide register; iii) suurepärased teadmised finantsõigusest ja põhjalikud tööalased teadmised ühenduse õigusest; iv) eeliseks oleks töökogemus finants- või ühenduse õiguse valdkonnas.

EKP on seisukohal, et kuna valitud kandidaat tegutseb Malta finants- ja pangandusalaste õigusaktide „riigi raportöörina”, oli eespool nimetatud finantsõiguse alaste suurepäraste teadmiste nõue selgelt oluline eeltingimus. Valikukomisjon ei leidnud aga kaebuse esitaja elulookirjeldusest piisavalt andmeid, mis näitaksid suurepäraseid teadmisi finantsõiguse valdkonnas. Komisjon leidis, et kaebuse esitaja märkis oma taotluses, et tema praegune töö seisneb peamiselt tsiviil- ja kaubandusõiguses ning ei maininud üldse finantsõiguse alaseid teadmisi. Lisaks nimetas kaebuse esitaja oma erihuvidena järgmist: transpordiõigus, internetiõigus, intellektuaalomandiõigus, rahvusvaheline mereõigus, konkurentsiõigus, rahvusvaheline avalik õigus ja keskkonnaõigus. Seega, arvestades kaebuse esitaja tausta, oli komitee otsus jätta ta nimekirja kandmata kooskõlas vaba ametikoha teate kriteeriumidega ja oli põhjendatud.

Mis puudutab EKP teadet oma otsuse kohta jätta kaebuse esitaja kandidatuur nimekirja kandmata, siis teatas EKP oma 7. märtsi 2005. aasta e-kirjas kaebuse esitajale, et „tema kogemuste ja tausta põhjal ei valitud teda õigusnõuniku ametikohale”.

EKP tunnistas, et kaebuse esitaja vastus eespool nimetatud e-kirjale oli talle tagastatud kui kättesaamatu ning seetõttu pidi ta selle uuesti saatma EKP pressibüroole ja EKP veebimeistrile. EKP vabandas sellega seoses põhjustatud ebamugavuste pärast.

EKP märkis siiski, et kaebuse esitaja e-kiri suunati lõpuks ümber EKP värbamise ja personaliarenduse osakonnale, kes vastas talle 5. aprillil 2005. Selles vastuses märkis töölevõtmise ja personaliarenduse osakond, et i) kõik sissetulevad kandideerimisavaldused vaadati üksikasjalikult läbi; ii) otsus tehti selle põhjal, kas kandidaadid on täitnud nõutud kvalifikatsiooninõuded; ning iii) teised kandidaadid vastasid suuremal määral ametikohale esitatavatele nõuetele. Seetõttu leidis EKP, et tema 7. märtsi esialgne e-kiri ja 5. aprilli 2005. aasta täiendav e-kiri näitasid selgelt, et kaebuse esitaja kogemused ja taust ei olnud eelvaliku tegemiseks piisavad. Võttes arvesse, et õigusnõustaja ülesanded hõlmavad Malta finants- ja pangandusalaste õigusaktide raportööri ülesandeid, võib otsus jätta kaebuse esitaja nimekirja kandmata olla seotud üksnes tema teadmiste ja kogemuste puudumisega finantsõiguse valdkonnas.

Seoses taotlejatega ühenduse võtmiseks kasutatava elektroonilise side meetodiga märkis EKP, et tema eespool nimetatud haldusringkirja artikli 6 lõikes 3 oli sätestatud, et taotlejaid tuleb nende taotluse tulemusest kirjalikult teavitada. EKP arvates ei olnud EKP-l siiski konkreetset kohustust kasutada tavapärast ametikohta, kui valikumenetluse tulemus esitati kirjalikult. Lisaks oli EKP värbamissüsteem elektrooniliselt toimiv platvorm, mis kasutas nüüdisaegseid tehnoloogilisi funktsioone, nagu e-post, ja hõlbustas seeläbi EKP-le laekunud avalduste menetlemist. Lisaks ei saa eitada, et tänapäeval on interneti ja e-posti kasutamine ELi kodanike ja organisatsioonide seas laialt levinud ja üldtunnustatud. EKP märkis ka, et elektroonilise süsteemi üks eeliseid oli see, et taotlejaid teavitati kiiresti nende taotluse tulemustest. Eespool öeldust olenemata võib juhul, kui taotlejal ei olnud võimalik esitada taotlust elektrooniliselt, saata taotluse ka tavapostiga ning kui e-posti aadressi ei ole esitatud, toimub edasine teabevahetus tavapostiga.

Kaebuse esitaja esitas taotluse elektrooniliselt ja täitis nõuetekohaselt taotlusvormi osa, küsides e-posti teel kontaktandmeid. Lisaks mainis tema elulookirjeldus kaks korda tema e-posti kontaktandmeid.

EKP järeldas, et: i) ta viis valikumenetluse läbi kooskõlas asjakohaste eeskirjadega, mis on üksikasjalikult esitatud samal veebisaidil, mida kaebuse esitaja kasutas oma taotluse esitamiseks; ii) valikukomisjoni otsus kaebuse esitajat mitte vastu võtta oli põhjendatud, kuna tal ei olnud vaba ametikoha teates loetletud nõutavat kvalifikatsiooni finantsõiguse õigusnõuniku ametikohale, kellele oli antud „riigi raportööri” ametikoht; iii) kaebuse esitajale 7. märtsil ja 5. aprillil 2005 saadetud kahes e-kirjas olid selgelt esitatud põhjused, miks otsustati teda nimekirja mitte kanda, esitades eespool punktis ii nimetatud põhjused; ning iv) kandidaatidega e-posti teel suhtlemine oli kooskõlas EKP menetluseeskirjadega ja "näib olevat kandidaadile kaudselt vastuvõetav".

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et kuigi näib, et EKP valiku- ja värbamismenetlusi on järgitud, ei tähenda see tingimata, et sellised menetlused on õiglased ja õiglased või läbipaistvad.

Kaebuse esitajate arvates vastas ta vaba ametikoha teates esitatud kriteeriumidele ja esitas vabale ametikohale kandideerimisel seda kinnitavad dokumendid. Ta juhtis tähelepanu sellele, et i) ta on kvalifitseeritud jurist ja on üle viie aasta praktiseerinud advokaadina Maltal; ii) tal oli magistrikraad Euroopa ja võrdlevas õiguses; iii) tal oli teadusajalugu, kuna ta oli ka filosoofiadoktor; ning iv) töötas viis aastat järjest juhtivas rahvusvahelises auditi- ja raamatupidamisettevõttes ning kohalikus kommertspangas.

Kaebuse esitaja leidis ka, et EKP keskendus oma põhjendustes selle kohta, miks teda välja ei valitud, teisestele üksikasjadele, mis kaebuse esitaja arvates eemaldati mugavalt tema elulookirjeldusest, mitte tema tegelikule kutsekvalifikatsioonile.

Lisaks märkis kaebuse esitaja, et EKP ei selgitanud oma 7. märtsi 2005. aasta e-kirjas, mis põhjustel tema taotlust välja ei valitud, ning et selles e-kirjas esitatud EKP avaldust, et ta ei osutunud edukaks, ei saa iseenesest pidada rahuldavaks.

Seoses EKP 5. aprilli 2005. aasta e-kirjaga leidis kaebuse esitaja, et EKP oleks pidanud täiendama oma väidet, et teised kandidaadid vastasid ametikoha nõuetele suuremal määral. Lisaks märkis ta, et kuna enamik kandidaate on eeldatavasti Malta advokaadid, on aus ja õiglane teada, mil viisil ja millise kvalifikatsiooniga vastavad teised kandidaadid suuremal määral asjakohastele nõuetele.

Seoses EKP märkustega kandidaatidega toimuva elektroonilise suhtluse kohta märkis kaebuse esitaja, et ei ole õige kasutada selliseid seadmeid, et vähendada, minimeerida ja võimaluse korral ära kuulata mis tahes tulevast suhtlust EKPga. Kaebuse esitajal oli raske mõista, miks ta pidi vastuse saamiseks läbima kõik EKP veebilehel olevad e-posti aadressid.

Lisaks märkis kaebuse esitaja, et ühelt poolt märkis EKP, et e-kirjavahetus võimaldab hagejaid kiiresti teavitada, kuid teiselt poolt kulus EKP-l tema e-kirjadele vastamiseks peaaegu kuu aega.

Otsus

1 Valikumenetlus

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et i) valikumenetlus ei olnud läbipaistev; ii) tema taotlust ei ole nõuetekohaselt läbi vaadatud; ja iii) teave, mille EKP talle tema kandidatuuri tagasilükkamise otsuse kohta andis, ei olnud rahuldav.

Kaebuse esitaja väitis (nõue a), et EKP peaks selgitama, miks ta otsustas tema kandidatuuri mitte vastu võtta.

1.2 EKP märkis oma arvamuses kokkuvõtlikult, et hagejatel oli võimalik tutvuda EKP töölevõtmise ja valikumenetluse eeskirjadega, kuna need avaldati EKP veebilehel. Valikukomisjon vaatas läbi 24 kandideerimisavaldust, mis olid saabunud kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäevaks. Seejärel koostas komisjoni esimees töölevõtmise memorandumi, mis sisaldas valikukomisjoni järeldusi ja milles anti hinnang igale kandidaadile vastavalt vaba ametikoha teates sätestatud kriteeriumidele.

EKP märkis kokkuvõttes ka seda, et tema 7. märtsi esialgses e-kirjas ja 5. aprilli 2005. aasta täiendavas e-kirjas oli selgelt märgitud, et kaebuse esitaja kogemused ja taust ei olnud väljavalimiseks piisavad. Kuna väljavalitud kandidaat oleks Malta finants-ja pangandusalaste õigusaktide raportöör, oli finantsõiguse alaste suurepäraste teadmiste nõue oluline eeltingimus. Valikukomisjon ei leidnud aga kaebuse esitaja elulookirjeldusest piisavalt andmeid, mis näitaksid suurepäraseid teadmisi finantsõiguse valdkonnas.

1.3 Ombudsman on seisukohal, et kaebuse esitaja väide i) läbipaistvuse puudumise kohta ja iii) teabe puudumise kohta puudutavad sisuliselt EKP põhjendusi kaebuse esitaja nimekirja kandmata jätmise kohta.

1.4 Sellega seoses märgib ombudsman kõigepealt, et EKP on oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta selgitanud, et valikukomisjon ei leidnud kaebuse esitaja elulookirjeldusest piisavalt andmeid, mis näitaksid suurepäraseid teadmisi finantsõiguse valdkonnas, ning et konkursiteates esitatud nõue, mis puudutab suurepäraseid teadmisi finantsõiguse valdkonnas, oli oluline eeltingimus.

1.5 Ombudsman märgib ka, et EKP väidab oma 7. märtsi ja 5. aprilli e-kirjadele viidates, et võttes arvesse, et õigusnõustaja ülesanded hõlmavad Malta finants- ja pangandusalaste õigusaktide raportööri ülesandeid, võib otsus jätta kaebuse esitaja nimekirjast välja olla seotud üksnes tema teadmiste ja kogemuste puudumisega finantsõiguse valdkonnas. Ombudsman on seisukohal, et need kaks e-kirja, olenemata sellest, kas neid käsitletakse eraldi või koos, ei sisalda tegelikult otseselt ega kaudselt teavet selle kohta, et valikukomisjon ei leidnud kaebuse esitaja elulookirjeldusest piisavalt andmeid, mis viitaksid suurepärastele teadmistele finantsõiguse valdkonnas, ning et konkursiteates esitatud nõue finantsõiguse suurepäraste teadmiste kohta oli oluline eeltingimus.

1.6 Ombudsman on seisukohal, et EKP poolt oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta esitatud täiendav teave on piisav, et võimaldada kaebuse esitajal mõista põhjuseid, miks valikukomisjon teda nimekirja ei kandnud, ning et EKP on seetõttu võtnud asjakohaseid meetmeid vastuseks kaebuse esitaja väidetele i ja iii ning tema väitele a. Seetõttu leiab ombudsman, et süüdistuste ja väidete kohta ei ole vaja rohkem järelepärimisi teha.

1.7 Ombudsman leiab siiski, et heade suhete huvides kodanikega ja kooskõlas hea haldustava põhimõtetega oleks, kui EKP teavitaks tulevikus iga kandidaati, kes jäetakse värbamismenetlusest kõrvale, kuna ta ei vasta vaba ametikoha teates sätestatud tingimustele, täpselt sellest, millisele tingimusele või millistele tingimustele see kandidaat ei vasta. Selle kohta tehakse järgmine märkus.

1.8 Kaebuse esitaja väidab oma märkustes, et EKP oleks pidanud välja töötama oma seisukoha, et teised kandidaadid vastasid ametikoha nõuetele suuremal määral. Ta märkis, et kuna enamik kandidaate on eeldatavasti Malta advokaadid, on aus ja õiglane teada, mil viisil ja millise kvalifikatsiooniga teised kandidaadid vastavad suuremal määral asjakohastele nõuetele. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et teave, mida EKP võib anda ühele kandidaadile teiste kandidaatide kohta, on tingimata piiratud teiste kandidaatide õigusega eraelu puutumatusele. Peale selle, kuna EKP on selgitanud, et valikukomisjon ei leidnud kaebuse esitaja elulookirjeldusest piisavalt andmeid, mis näitaksid suurepäraseid teadmisi finantsõiguse valdkonnas, ei tundu kandidaatide teenete võrdleva hindamise küsimust tekkivat. Seetõttu leiab ombudsman, et EKP-l ei ole vaja paluda kommenteerida kaebuse esitaja tähelepanekuid selles küsimuses.

1.9 Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et tema kandidatuuri ei ole nõuetekohaselt läbi vaadatud, siis ombudsmani uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi tõendit selle kohta, et valikukomisjon oleks jätnud kandidatuuri läbi vaatamata. Vastupidi, olemasolevad tõendid näitavad, et valikukomisjon tõepoolest vaatas taotluse läbi ja hindas seda vaba ametikoha teates sätestatud kriteeriumide alusel. Seetõttu ei tuvasta ombudsman selle väite puhul haldusomavoli.

1.10 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et tema arvates vastab ta vaba ametikoha teates esitatud kriteeriumidele ja esitas vabale ametikohale kandideerimisel seda kinnitavad dokumendid. Ta juhtis tähelepanu sellele, et i) ta on kvalifitseeritud jurist ja on üle viie aasta praktiseerinud advokaadina Maltal; ii) tal oli magistrikraad Euroopa ja võrdlevas õiguses; iii) tal oli teadusajalugu, kuna ta oli ka filosoofiadoktor; ning iv) töötas viis aastat järjest juhtivas rahvusvahelises auditi- ja raamatupidamisettevõttes ning kohalikus kommertspangas.

Ombudsman võtab kaebuse esitaja seisukohad teadmiseks, kuid ei mõista neid uue väitena, et valikukomisjon tegi hindamisvea. Ombudsman peab sellega seoses vajalikuks rõhutada, et ühenduse kohtute kohtupraktika (1) annab ametisse nimetavale asutusele ulatusliku kaalutlusõiguse kandidaatide kvalifikatsiooni hindamisel ja seega selle hindamisel, kas need kvalifikatsioonid on aktsepteerimiseks piisavad.

2 Kommunikatsioonivahendid

2.1 Kaebuse esitaja väitis, iv) et EKP ei suhelnud taotlejatega nõuetekohaselt, tehes seda ainult elektrooniliselt.

Kaebuse esitaja väitis ka, et b) EKP peaks talle selgitama, miks ei olnud võimalik keelduva otsuse teinud isikuga otse suhelda.

2.2 EKP märkis, et talle laekuvate avalduste suure hulgaga toimetulekuks võttis EKP kasutusele e-värbamise süsteemi, mis võimaldab kandidaatidel vabade ametikohtade teateid vaadata ja veebis kandideerida. Sellest tulenevalt toimus suhtlus kandidaatidega ka e-posti teel.

EKP märkis kokkuvõttes ka seda, et tema töölevõtmis- ja valikumenetluse eeskirjad ei näe ette konkreetset kohustust kasutada tavapärast ametikohta. EKP värbamissüsteem oli elektrooniline platvorm, mis kasutas nüüdisaegset tehnoloogiat, näiteks e-posti, mis hõlbustab taotluste menetlemist ja võimaldab taotlejatel saada kiiresti teavet oma taotluse tulemuste kohta. Tänapäeval on interneti ja e-posti kasutamine laialt levinud ning ELi kodanikud ja organisatsioonid aktsepteerivad seda laialdaselt. Kui taotlejal ei olnud võimalik elektrooniliselt kandideerida, võis taotluse saata ka tavapostiga ning pärast seda, kui e-posti aadressi ei olnud esitatud, toimus edasine suhtlus tavaposti teel.

Mis puudutab EKPga suhtlemise keerukust, siis EKP vabandas asjaolu pärast, et kaebuse esitaja 12. märtsi 2005. aasta e-kiri tagastati talle kui kättesaamatu, mis kohustas teda seda uuesti saatma.

2.3 Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja väide iv tõstatab kaks eraldi küsimust: esiteks, kas taotlejatele saadetud e-kirju tuleks tavapäraselt kinnitada tavalise posti teel, ja teiseks, kas taotlejatel peaks olema võimalus suhelda EKPga pigem tavapäraste kui elektrooniliste vahendite abil?

2.4 Esimese küsimuse osas leiab ombudsman, et hea halduse põhimõtted nõuavad, et taotlejaid teavitataks tõhusalt kirjalikult neid puudutavatest otsustest. Ombudsman leiab, et EKP selgitus elektroonilise värbamisplatvormi kasutamise otsuse põhjuste ja eeliste kohta on mõistlik.

Ombudsman märgib, et käesoleval juhul tekitas kaebuse esitajale ebamugavust asjaolu, et tema poolt EKP-le saadetud e-kiri tagastati kui kättetoimetamatu, mistõttu ta pidi selle uuesti saatma. Ombudsman tervitab asjaolu, et EKP vabandas oma arvamuses kaebuse esitaja ees selle puuduse pärast.

Ombudsman ei arva, et asjaolu, et elektroonilised sõnumisüsteemid on mõnikord rikkis, nõuaks e-kirjade tavapärast kinnitamist tavapostiga. Ombudsman märgib, et on hästi teada, et tänapäeva ettevõtted ja avalik haldus tuginevad suurel määral e-posti teel toimuvale suhtlusele, ilma et seda oleks hiljem kinnitatud tavaposti teel.

2.5 Kaebuse esitaja väite teise aspektiga seoses märgib ombudsman ja tervitab asjaolu, et EKP andis taotlejatele võimaluse valida tavaposti teel suhtlemine.

2.6 Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse esitaja väites (iv) haldusomavoli.

2.7 Seoses kaebuse esitaja väitega b mõistab ombudsman, et see viitab asjaolule, et EKP poolt kaebuse esitajale 7. märtsil 2005 saadetud e-kirjas ei olnud märgitud e-kirja saatnud ametniku nime.

2.8 Ombudsman märgib, et EKP ei vastanud oma arvamuses sellele väitele. Ombudsman märgib siiski ka, et EKP 5. aprillil 2005 (kolm päeva pärast kaebuse esitamist ombudsmanile) kaebuse esitajale saadetud teises e-kirjas oli märgitud selle saatnud isiku nimi ja ametikoht. Lisaks ei viidanud kaebuse esitaja oma märkustes väitele b. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et seda väidet ei ole vaja täiendavalt uurida.

2.9 Lõpuks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja esitas oma märkustes märkuse, et ühelt poolt märkis EKP, et e-kirjavahetus võimaldab taotlejaid kiiresti teavitada, kuid teiselt poolt kulus EKP-l tema e-kirjadele vastamiseks peaaegu kuu aega.

2.10 Ombudsman ei mõista eespool esitatud märkust uue väitena ja leiab seetõttu, et käesolevat uurimist ei ole vaja pikendada, paludes EKP-l võtta kaebuse esitaja märkuse suhtes seisukoht. Ombudsman juhib siiski tähelepanu sellele, et kaebuse esitajal on õigus esitada ombudsmanile selles küsimuses uus kaebus, kui ta peab seda vajalikuks.

3 Kokkuvõte

Eespool punktis 1.6 esitatud põhjustel leiab ombudsman, et EKP on võtnud asjakohaseid meetmeid vastuseks kaebuse esitaja väidetele i ja iii ning tema väitele a ning et nende väidete ja nõuete edasine uurimine ei ole vajalik;

Ombudsman ei tuvasta ühtegi haldusomavoli juhtumit seoses väidetega ii ja iv.

Punktis 2.8 esitatud põhjustel leiab ombudsman samuti, et kaebuse esitaja väite (b) suhtes ei ole vaja täiendavaid uurimisi läbi viia.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Järgmine reis

Ombudsman leiab, et heade suhete huvides kodanikega ning kooskõlas hea haldustava põhimõtetega oleks EKP-l edaspidi teavitada iga kandidaati, kes jäetakse värbamismenetlusest kõrvale, kuna ta ei vasta vaba ametikoha teates sätestatud tingimustele, täpselt sellest, millisele tingimusele või millistele tingimustele see kandidaat ei vasta.

Ombudsman oleks tänulik, kui EKP teavitaks teda õigeaegselt sellega seoses ette nähtud meetmetest, et seda teavet saaks ombudsmani 2006. aasta aruandes arvesse võtta.

EKP presidenti teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Vt kohtuasi T-54/91: Antunes vs. Euroopa Parlament (EKL 1992, lk II-1739, punkt 39); Kohtuasi T-249/01: Boixader Rivas vs. parlament, EKL 2003, lk II-749, punkt 29; kohtuasi T-214/99: Carrasco Benitez vs. komisjon, EKL 2000, lk II-01169, punkt 70.