Strasbourg, 11. veebruar 2008

Lugupeetud hr V.

veebruaril 2005 edastas Euroopa Parlamendi personalikomitee asepresident hr H. Teie kaebuse Euroopa Ombudsmanile seoses Teie taotluse tagasilükkamisega Euroopa Parlamendi sisekonkursil C/348 institutsioonidevahelise üleviimise tõttu.

märtsil 2005 edastasin kaebuse parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 7. juulil 2005 (1). septembril 2005 edastasin Teile parlamendi arvamuse koos palvega esitada oma tähelepanekud. Teilt ei ole kirjalikke märkusi saadud.

Ombudsmani talitused võtsid Teie kaebusega seoses Teiega 18. septembril 2007 telefoni teel ühendust. Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud järelepärimiste tulemustest.

Vabandan selle pärast, kui palju aega on kulunud minu järelepärimiste lõpetamiseks.

Komplekt

aprillil 2004 esitas kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi ametnik, oma kandidatuuri osalemiseks sisekonkursil C/348, mis korraldati bürooassistentide töölevõtmiseks (endine karjäärivahemik C5-4). Enne parlamendi teenistusse üleviimist 1. aprillil 2002 oli ta alates 1. jaanuarist 1998 Euroopa Komisjoni teenistuja (D3-kategooria). Konkursiteates nõuti, et kandidaadid oleksid töötanud Euroopa Parlamendi ametnike või ajutiste teenistujatena pidevalt vähemalt kolm aastat. Kaebuse esitaja sõnul tähendas see, et vaatamata sellele, et ta oli viie aasta jooksul töötanud erinevates ühenduse institutsioonides, jäeti ta sellest sisekonkursist kõrvale.

Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuses viitas kaebuse esitaja kohtuasjale T-167/97: Skrikas vs. parlament ja väitis, et kuigi käesolev kohtuasi puudutab edutamist, tuleks käesoleval juhul kohaldada samu põhimõtteid, et tagada karjääri sujuv jätkumine Euroopa Liidus (2). Parlament lükkas selle artikli 90 kohase kaebuse sõnaselge otsusega tagasi.

Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et parlament kohaldas sisekonkursi C/348 puhul abikõlblikkuse nõuet, mis ei ole kooskõlas personalieeskirjades sätestatud ühenduse avaliku teenistuse ühtsuse ja institutsioonidevahelise liikuvuse põhimõtetega.

Kaebuse esitaja väitis, et teda tuleks lubada osalema sisekonkursil C/348.

Küsimus

Parlamendi arvamus

Parlament viitas oma otsusele kaebuse esitaja artikli 90 kohase kaebuse kohta ja tegi kokkuvõtvalt järgmised märkused:

Sisekonkursiteate C/348 osalemistingimuste kohaselt peab kandidaadil olema vähemalt nelja-aastane töökogemus ametniku ja/või teenistujana vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele ning vähemalt kolm järjestikust aastat teenistust parlamendis ametniku ja/või teenistujana vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele.

Pärast artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse esitamist seoses eespool nimetatud konkursiteatega esitas kaebuse esitaja oma kandidatuuri kõnealusele sisekonkursile. Valimiskomisjon lükkas tema kandidatuuri tagasi põhjendusel, et ta ei olnud parlamendis töötanud vähemalt kolm järjestikust aastat kandidaatide esitamise tähtajaks, st 15. aprilliks 2004. Parlamendi sõnul oli kaebuse esitaja olukord järgmine: 1. jaanuaril 1998 sai temast komisjoni praktikant, 1. juulil 1998 nimetati ta ametnikuks ja 1. aprillil 2002 viidi ta üle parlamenti (mitte 15. märtsil 2002, nagu kaebuse esitaja märkis).

Parlament viitas ka Euroopa Parlamendi juhatuse poolt 8. oktoobril 2003 vastu võetud ametnike ja muude teenistujate töölevõtmise ning palgaastme või teenistuse muutmise sise-eeskirja (3) artiklile 3, mida muudeti 3. mail 2004. Selle eeskirjaga nähti ette, et palgaastme muutmiseks peavad ametnikud ja muud teenistujad olema töötanud ühenduse institutsioonides vähemalt neli aastat, millest vähemalt kolm aastat parlamendi teenistuses.

Parlament viitas ka personalieeskirjade (4) artikli 29 lõike 1 punktile b ja ühenduse institutsioonidele antud ulatuslikule kaalutlusõigusele konkursside, sealhulgas sisekonkursside korraldamisel. Kui institutsioon otsustab täita vaba ametikoha, on ametisse nimetaval asutusel vastavalt nimetatud artiklile ja ühenduse kohtute väljakujunenud kohtupraktikale oma kaalutlusõiguse piires võimalus korraldada sisekonkursse. Parlament rõhutas, et ametisse nimetavale asutusele jäetud valdkonda, mis ületab seda tunnustatud ulatuslikku kaalutlusõigust, tuleb kasutada vastavalt vaba ametikoha nõuetele ja üldisemalt teenistuse huvides.

Parlamendi sõnul oli selle eesmärk soodustada selliste ametnike ja teenistujate ametialast edutamist, kellel on kõrgemasse kategooriasse pääsemiseks vajalikud teadmised ja kvalifikatsioon. Seda eesmärki silmas pidades koostati reservnimekiri selleks, et hõlbustada nooremametnike ametikohtade täitmist. Valik tuli teha parlamendi teenistuses juba töötavate isikute vahel. Seetõttu võib ametisse nimetav asutus õiguspäraselt ja kooskõlas konkursiteatega ning oma tunnustatud kaalutlusõiguse mõistliku kasutamise piiridega otsustada määrata konkursil osalemise õiguse kindlaks minimaalse teenistusstaažina parlamendi teenistustes, selle asemel et võtta aluseks töökogemus, mis on omandatud üksnes ametniku või teenistujana muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses.

Parlament juhtis tähelepanu sellele, et kavatseb korraldada uue konkursi C*/AST tasandil, mis on erandkorras avatud isikutele, kes vastavad konkursiteate C/348 vastuvõetavuse tingimustele ja kelle puhul kehtib vähemalt nelja-aastase staaži nõue ühenduse institutsioonide teenistuses. Need tingimused võimaldaksid kaebuse esitajal esitada oma kandidatuuri.

Kaebuse esitaja tähelepanekud

Kaebuse esitaja ei saatnud parlamendi arvamuse kohta kirjalikke tähelepanekuid. septembril 2007 kinnitas ta telefonivestluses ombudsmani talitustega oma soovi jääda oma kaebuse juurde.

Otsus

1 Tööstaažinõue sisekonkursil C/348

1.1 Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi ametnik, esitas oma kandidatuuri sisekonkursile C/348, mis korraldati bürooassistentide töölevõtmiseks (karjäärivahemik C5-4). Konkursiteate punktis II.A.2 nõutakse kandidaatidelt vähemalt kolmeaastast pidevat töötamist Euroopa Parlamendi ametnike või ajutiste teenistujatena. Kuigi kaebuse esitaja töötas alates 1. jaanuarist 1998 järjestikku ühenduse institutsioonides, töötas ta parlamendis alles alates 1. aprillist 2002. Sel põhjusel ei olnud tal parlamendis kolmeaastast teenistusstaaži ja seetõttu jäeti tema kandidatuur kõrvale.

Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et parlament on kohaldanud sisekonkursi C/348 puhul abikõlblikkuse nõuet, mis on vastuolus personalieeskirjades sätestatud ühenduse avaliku teenistuse ühtsuse ja institutsioonidevahelise liikuvuse põhimõtetega.

Ta väitis, et ta tuleks lubada sisekonkursile.

1.2 Parlament märkis oma arvamuses, et osalemisnõue on põhjendatud, kuna see on kooskõlas parlamendi ametnike ja muude teenistujate töölevõtmise sise-eeskirjaga, milles on sisekonkurssidel osaleda soovivatele kandidaatidele ette nähtud järgmised miinimumnõuded: vähemalt neli aastat tööstaaži ühenduse institutsioonide teenistuses ja kolm järjestikust aastat tööstaaži parlamendi teenistuses. Parlament viitas ka ühenduse institutsioonide ulatuslikule kaalutlusõigusele konkursside, sealhulgas sisekonkursside korraldamisel ning viitas sellega seoses personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punktile b (5). Parlament juhtis tähelepanu sellele, et kõnealune sisekonkurss korraldati selleks, et oleks võimalik edutada parlamendi ametnikke ja ajutisi teenistujaid, kes on juba parlamendi teenistuses ning kellel on kõrgemasse kategooriasse liikumiseks vajalikud teadmised ja kvalifikatsioon.

1.3 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et käesolevas etteheites viidatakse sisuliselt kahele küsimusele, nimelt sellele, kas kõnealune kolmeaastase teenistusstaaži nõue i) jäi parlamendi kaalutlusõiguse piiridesse ja vastas teenistuse huvidele ning ii) ei kahjustanud neid parlamendi töötajaid, kes olid üle viidud teistest institutsioonidest.

1.4 Seoses esimese küsimusega tuletab ombudsman meelde, et vastavalt ühenduse kohtute väljakujunenud praktikale on ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul vaba ametikoha täitmise kriteeriumide valikul kaalutlusõigus, mis peab olema kooskõlas i) personalieeskirjade artikli 27 lõike 1 kohustuslike nõuetega, mille kohaselt on töölevõtmise menetluse eesmärk tagada institutsioonile võimalikult võimekate, tõhusate ja ausate ametnike teenistus, ning ii) personalieeskirjade artikli 29 lõikega 1, milles on sätestatud, et enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt sisekonkursside korraldamist (6). Samuti on kohtud otsustanud, et institutsioonidel on konkursinõuete kehtestamisel kaalutlusõigus ning et iga konkursiteate puhul määratakse teenistusstaaži nõude kestus kindlaks vastavalt teenistuse huvidele (7).

1.5 Ombudsman juhib seetõttu tähelepanu sellele, et oma arvamuses esitatud selgituste põhjal näis parlament osutavat teenistuse järgmistele huvidele, et õigustada kolmeaastase teenistusstaaži nõuet: soodustada selliste Euroopa Parlamendi teenistuses juba töötavate ametnike ja teenistujate ametialast edutamist, kellel on kõrgemasse kategooriasse pääsemiseks vajalikud teadmised ja kvalifikatsioon. Kõnealuse konkursiteate sissejuhatuses selgitati eespool öeldut, sätestades, et:

" Ametisse nimetav ametiisik eelistab edutamist professionnelle des fonctionnaires et agents ayant démontrés le niveau de connaissances et les qualifications nécessaires pour accéder à la catégorie supérieure. * Dans ce but un concours interne est organisé afin de constituer une liste de réserve destinée à servir au pourvoi d ́emplois de commis adjoints.

1.6 Lisaks märgib ombudsman, et kõnealune nõue näib olevat kooskõlas Euroopa Parlamendi asjaomaste sise-eeskirjadega ja eespool punktis 1.4 viidatud personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punktiga b.

1.7 Lõpuks mõistab ombudsman, et see nõue võimaldas parlamendil tagada, et kandidaatide töökogemus ja võimed vastavad täidetava ametikoha nõuetele, ning võimaldas seega institutsioonil tagada kõrgel tasemel teenused, mis vastavad teenistuse huvidele ja on kooskõlas eespool punktis 1.4 viidatud artikli 27 lõikega 1.

1.8 Seoses teise küsimusega võtab ombudsman teadmiseks parlamendi avalduse, et ta kavatseb korraldada uue (hilisema) konkursi C*/AST tasandil, mis oleks erandkorras avatud isikutele, kes vastavad konkursiteate C/348 vastuvõetavuse kriteeriumidele ja kellel on vähemalt nelja-aastane staažinõue ühenduse institutsioonide teenistuses. Ombudsman mõistab, et töötajad, kes olid üle viidud parlamenti ja kellel ei olnud kõnealuse konkursi ajal veel kolmeaastast teenistusstaaži parlamendis, võisid osaleda järgmisel konkursil.

1.9 Ülaltoodut arvesse võttes ei leia ombudsman seoses kaebuse esitaja väitega ühtegi haldusomavoli juhtumit. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja nõuet ei saa rahuldada.

2 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et parlamendi haldusomavoli ei esine. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka parlamendi presidenti.

Teie siiralt,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Kuna parlament oli märkinud arvamuse konfidentsiaalseks, otsustas ombudsman küsida selle kohta täiendavaid selgitusi, enne kui edastas arvamuse kaebuse esitajale märkuste tegemiseks. Euroopa Parlament selgitas 29. augustil 2005, et isikuandmete kaitse eesmärgil on arvamus üksnes sisemenetluse eesmärgil tähistatud märkega „konfidentsiaalne”.

(2) Vt kohtuasi T-167/97: Skrikas vs. parlament (EKL AT 1998, lk I-A-287 ja II-857, punktid 38 ja 43).Vt kohtuasi T-167/97: Skrikas vs. parlament (EKL AT 1998, lk I-A-287 ja II-857, punktid 38 ja 43).

(3) Parlamendi juhatuse poolt 15. märtsil 1989 vastu võetud eeskirja muutmine.

(4) Sisekonkursi C/348 väljakuulutamise ajal kehtinud personalieeskirjade artiklis 29 oli sätestatud, et „enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt [...], kas korraldada institutsioonisiseseid konkursse [...]”.

(5) Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, viimati muudetud 8. detsembri 2003. aasta määrusega nr 2182/2003. [MÄRKIDA, et personalieeskirju muudeti samuti 22. märtsil 2004].

(6) Vt kohtuasi T-56/89: Bataille jt vs. parlament (EKL 1990, lk II-597, punkt 42); kohtuasi T-55/96: De Kerros ja Kohn-Bergé vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I-A-47 ja II-135, punkt 39; ja kohtuasi T-294/97: Carrasco Benítez vs. komisjon (EKL 1998, lk SC-I-A-601 ja II-1819, punktid 41 ja 43 ning seal viidatud kohtupraktika).

(7) Vt eespool viidatud kohtuasi T-294/97: Carrasco Benítez v. komisjon, punkt 53.