Strasbourg, 15. märts 2006

Lugupeetud hr M.

jaanuaril 2005 esitasite GONZAGA-PRO d.o.o nimel Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses Euroopa Komisjoni delegatsiooni poolt Horvaatia Vabariigis korraldatud hankemenetlusega EuropeAid/119519/C/S/HR "Kohtusüsteemi reform - justiitsministeeriumi alla kuuluva õigusalase koolituse keskuse mööblivarud - Horvaatia - 3. osa"(1) ja otsusega sõlmida leping kõrgema tasandi pakkujaga.

14. veebruaril 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 30. juunil 2005 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. Teilt ei saadud ühtegi märkust.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales hankemenetluses EuropeAid/119519/C/S/HR „Kohtusüsteemi reform – justiitsministeeriumi alla kuuluva õigusalase koolituse keskuse mööblivarud – Horvaatia – 3. osa“. Euroopa Komisjoni delegatsioon Horvaatia Vabariigis (edaspidi „delegatsioon”) teatas 17. detsembril 2004 kaebuse esitajale, et tema pakkumus ei olnud edukas, kuna tehnilist pakkumust ei peetud hankedokumentide punkti 21 nõuetele vastavaks. Delegatsiooni sõnul pakuti kaebuse esitaja pakkumuses taotletud stendi asemel valget ekraani. Leping sõlmiti MED-KOKiga summas 29 522 eurot.

Kaebuse esitaja sõnul ei vastanud tema pakkumuse kohta tehtud avaldus tõele, sest nii finantspakkumuse punktis 21 kui ka tehnilise pakkumuse punktis 13 oli selgelt märgitud, et pakkumuses pakuti välja projektsioonistend. Kaebuse esitaja tunnistas, et tehnilises pakkumuses esitatud stendi kirjeldus oli trükivea tõttu vale ja pakkumusele ei olnud lisatud ühtegi fotot. Kuigi kaebuse esitaja võttis pakkumismenetluse ajal delegatsiooniga mitmel korral ühendust, ei küsitud temalt täiendavaid selgitusi. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla otsuse sõlmida pakkumus 29 % kõrgema hinnaga pakkujaga (8557,41 eurot), kuna projektsioonistend maksab 651,54 eurot. Lisaks rõhutas kaebuse esitaja, et ta ei ole saanud vastust 20. detsembril 2004 saadetud faksile.

Kaebuse esitaja esitas komisjoni vastu järgmised väited:

1. kaebuse esitaja pakkumuse ekslik hindamine;
2. Täiendavate selgituste küsimata jätmine;
3. 20. detsembril 2004 saadetud faksile ei vastatud.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses tegi komisjon järgmised märkused:

1 Kaebuse esitaja pakkumuse ekslik hindamine

Punktis 21 nõutud omaduste kirjeldus, mis oli ette nähtud kaebuse esemeks olevas hanketoimikus, oli järgmine:

„LCD-projektsioonialus (kiire, slaidi ja õhupealse projektsiooni jaoks); painduv kõrgus, reguleeritav vahemikus 100–140 cm; lameda ülaosa saab panna horisontaalsesse ja kaldeasendisse; spetsiaalne salv sülearvuti jaoks.”

Pakkumuste tehnilise hindamise käigus tuvastas hindamiskomisjon, et pakkuja GONZAGA lisas oma pakkumuse osadele pildid, millel olid esitatud osad. Kuigi kaebuse esitaja pakkumuse projektsioonistendi punkt 21 oli sõnastatud järgmiselt: "Projection stand (foto lisatud)" ja oli kaasas foto, see oli tegelikult foto projektsioon slaidi. Projektsiooni slaidi foto märgistati ja tõsteti esile ning see oli sloveeni keeles „projektsiooni slaid” („projekcijsko platno”). Pakkuja tehnilise pakkumuse punkti kirjalik kirjeldus on järgmine: "Projekteerimisalus tuleb kinnitada seinale" ja "Pakutava projektsioonialuse mõõtmed on 150 x 150 cm". See kirjalik kirjeldus näitas selgelt, et see tootekirjeldus ei saa mingil juhul olla seotud taotletud tootega.

Hindamiskomisjon jõudis seetõttu järeldusele, et kaebuse esitaja oli valet punkti esitades hankedokumentides esitatud nõudest valesti aru saanud.

2 Täiendavate selgituste küsimata jätmine

Täiendavate selgituste nõudmine võib kergesti rikkuda mittediskrimineerimise põhimõtet. Sellise selgituse nõudmise kohustuse saab hea halduse või võrdse kohtlemise põhimõtete alusel kehtestada üksnes siis, kui ühes neist pakkumuste läbivaatamise eest vastutav asutus tuvastab eriti ilmse vea, st kui pakkumuste läbivaatamise eest vastutav asutus suudab kindlaks teha vea päritolu, täpse laadi ja põhjuse. Igal muul juhul kaasneks pakkujaga suhtlemisega oht, et uus pakkumus esitatakse pelga paranduse ettekäändel, mis võib kaasa tuua võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, kuna teistel konkureerivatel ettevõtjatel ei oleks sama võimalust. Sellega seoses viitas komisjon kohtuasjale T-19/95: Adia Interim SA vs. komisjon (2).

Kaebuse esitaja viga ei saa pidada eriti ilmseks, kuna hindamiskomitee ei suutnud kindlaks teha vea päritolu, täpset laadi ega põhjust. Lisaks oli kaebuse esitaja pakkumuses piisavalt tõendeid järeldamaks, et kavandatav ese ei vastanud hankedokumentide nõuetele. Seetõttu ei esitatud pakkujale ühtegi selgitustaotlust.

3 20. detsembril 2004 saadetud faksile vastamata jätmine

Vastus saadeti kaebuse esitajale 12. jaanuaril 2005. Selles vastuses selgitas delegatsioon kaebuse esitajale hilise vastuse põhjuseid, nimelt pühadeaega. Komisjon vabandas viivituse pärast oma arvamuses ombudsmanile.

Kokkuvõttes leidis komisjon, et tema talitused tegutsesid nõuetekohaselt, järgisid talle siduvaid eeskirju ja põhimõtteid ning seetõttu ei esinenud ühtegi haldusomavoli juhtumit.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Otsus

1 Kaebuse esitaja pakkumuse ekslik hindamine

1.1 Kaebuse esitaja osales hankemenetluses EuropeAid/119519/C/S/HR "Kohtusüsteemi reform - justiitsministeeriumi alla kuuluva õigusalase koolituse keskuse mööblivarud - Horvaatia - 3. osa". 17. detsembril 2004 teatati kaebuse esitajale, et tema pakkumus ei olnud edukas, kuna tehnilist pakkumust ei peetud hankedokumentide punkti 21 nõuetele vastavaks. Vastavalt Euroopa Komisjoni delegatsioonile Horvaatia Vabariigis (edaspidi „delegatsioon”) pakuti kaebuse esitaja pakkumuses taotletud stendi asemel valget ekraani. Kaebuse esitaja sõnul ei vastanud pakkumuse kohta tehtud avaldus tõele, sest nii finantspakkumuse punktis 21 kui ka tehnilise pakkumuse punktis 13 oli selgelt märgitud, et tema pakkumuses pakuti välja projektsioonistend.

1.2 Komisjon on seisukohal, et hankedokumentide punktis 21 nõutud omaduste kirjeldus oli järgmine:

„LCD-projektsioonialus (kiire, slaidi ja õhupealse projektsiooni jaoks); painduv kõrgus, reguleeritav vahemikus 100–140 cm; lameda ülaosa saab panna horisontaalsesse ja kaldeasendisse; spetsiaalne salv sülearvuti jaoks.”

Kuigi kaebuse esitaja pakkumuse projektsioonistendi punkt 21 oli sõnastatud järgmiselt: "Projection stand (foto lisatud)" ja oli kaasas foto, see oli tegelikult foto projektsioon slaidi. Projektsiooni slaidi foto märgistati ja tõsteti esile ning see oli sloveeni keeles „projektsiooni slaid” („projekcijsko platno”). Pakkuja tehnilise pakkumuse punkti kirjalik kirjeldus on järgmine: "Projekteerimisalus tuleb kinnitada seinale" ja "Pakutava projektsioonialuse mõõtmed on 150 x 150 cm", mis näitas selgelt, et see kirjeldus ei saa mingil juhul olla seotud soovitud esemega. Hindamiskomisjon järeldas seega, et pakkuja oli pakkumuses valet elementi esitades hankedokumentides sisalduvast nõudest valesti aru saanud.

1.3 Ombudsman märgib, et hankedokumentides määratleti punkti 21 (projekti stend) tehnilised kirjeldused ning et kaebuse esitaja tehnilisest pakkumusest (lk 5) nähtuvalt erinesid kaebuse esitaja poolt punkti 21 kohta pakutud punkti omadused nendest tehnilistest kirjeldustest. Lisaks sisaldas kaebuse esitaja pakkumus fotot esemest, mille omadused ei vastanud hankedokumentide punkti 21 nõuetele. Sellega seoses märgib ombudsman ka, et kaebuse esitaja oli oma kaebuses tunnistanud, et tehnilises pakkumises esitatud stendi kirjeldus oli trükivea tõttu vale. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjon järeldas põhjendatult, et kaebuse esitaja pakkus välja hanketoimiku punktis 21 märgitust erineva punkti.

1.4 Seetõttu ei ole komisjon juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud.

2 Täiendavate selgituste küsimata jätmine

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et delegatsioon ei nõudnud kaebuse esitaja pakkumuse kohta täiendavaid selgitusi.

2.2 Komisjon märkis oma arvamuses järgmist: „Selliste selgituste nõudmise kohustuse võib hea halduse või võrdse kohtlemise põhimõtete alusel kehtestada üksnes juhul, kui ühes neist pakkumiste läbivaatamise eest vastutav asutus tuvastab eriti ilmse vea, st kui pakkumiste läbivaatamise eest vastutav asutus suudab kindlaks teha vea päritolu, täpse laadi ja põhjuse. Igal muul juhul kaasneks pakkujaga mis tahes kontakti võtmisega oht, et uus pakkumus esitatakse pelga paranduse ettekäändel, mis võib kaasa tuua võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, kuna teistel konkureerivatel ettevõtjatel ei oleks sama võimalust. Sellega seoses viitas komisjon kohtuasjale T-19/95: Adia Interim SA vs. komisjon (3). Komisjon oli seisukohal, et kaebuse esitaja viga ei saa pidada eriti ilmseks, kuna hindamiskomitee ei suutnud kindlaks teha vea päritolu, täpset laadi ega põhjust. Lisaks oli kaebuse esitaja pakkumuses piisavalt tõendeid järeldamaks, et kavandatav ese ei vastanud hankedokumentide nõuetele. Seetõttu ei esitatud pakkujale ühtegi selgitustaotlust.

2.3 Ombudsman märgib, et hanketeade ei sisalda konkreetseid sätteid selgituste taotlemise kohta. Pakkumiskutse punktis 21 on siiski sätestatud, et selle õiguslik alus on nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2666/2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist (4). Kõnealuse määruse artiklis 7 on sätestatud, et komisjon rakendab ühenduse abi kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärusega.[5] Lisaks märgib ombudsman, et komisjoni 9. detsembri 1993. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EÜ) nr 3418/93, millega kehtestatakse 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (6) (edaspidi "määrus 3418/93"), sisaldab erisätteid asjaomase institutsiooni ja pakkujate vaheliste kontaktide kohta hankemenetluse ajal. Määruse nr 3418/93 artikli 99 lõikes 7 on sätestatud, et „[i]gas pakkumiskutses tuleb eelkõige: ... h) keelata hankemenetluse ajal institutsiooni ja pakkujate vahelised kontaktid, välja arvatud järgmistel erandlikel asjaoludel: ... [(teine lõik)] pärast pakkumuste avamist: kui seoses pakkumusega on vaja selgitusi või kui pakkumuses on vaja parandada ilmseid tehnilisi vigu, võib institutsioon pakkujaga ühendust võtta, tingimusel et selle tulemusena ei muudeta pakkumuse tingimusi." Ι nstance'i esimese astme kohus on otsustanud, et artikli 99 punkti h teist lõiku ei saa tõlgendada nii, et see kohustab institutsioone pakkujatega ühendust võtma (8).

2.4 Ombudsman märgib, et määruse 3418/93 artikli 99 punkti h teises lõigus sätestatud keeld väljendab pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte (9). See põhimõte tähendab muu hulgas, et kõik pakkumused peavad vastama hanketeates (10) sätestatud tehnilistele kirjeldustele ning et pakkujad on oma pakkumuste hindamisel võrdses olukorras (11). Sellega seoses viitab ombudsman kohtuasjale T-19/95: Adia Interim SA vs. komisjon (12). Selles kohtuasjas hoidus komisjon hagejaga ühendust võtmast, kuigi valikukomisjon oli hageja pakkumuse hindamise käigus tuvastanud „süstemaatilise vea” teatavate töötundide maksumuse arvutamisel. Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata nõude tühistada komisjoni otsus lükata tagasi hageja pakkumus, leides eelkõige, et igasugune komisjoni ja hageja vaheline suhtlus, mille eesmärk on ühiselt selgitada sellise süstemaatilise arvutusvea laadi ja põhjust, tooks kaasa ohu, et kohandatakse pakkumuse muid elemente, mis on seotud pakkumuse hinna kindlaksmääramisega. Selline suhtlemine oleks kaasa toonud „võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise teiste pakkujate kahjuks, kellel kõigil on sarnaselt hagejaga võrdne kohustus oma pakkumusi koostada”.

2.5 Eespool öeldut silmas pidades ja võttes arvesse eespool punktis 1.3 esitatud järeldusi, leiab ombudsman, et komisjon oleks saanud käesoleval juhul põhjendatult järeldada, et selgituse andmine kaebuse esitaja pakutud punkti 21 kohta, mille eesmärk ja tagajärg oleks olnud parandada pakkumuse kõrvalekaldumist asjakohastest hanketingimustest, oleks toonud kaasa kaebuse esitaja pakkumuse tingimuste muutmise, rikkudes pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega leiab ombudsman, et komisjon on esitanud nõuetekohase ja piisava selgituse selle kohta, miks ta ei küsinud selgitusi kaebuse esitaja viidatud küsimuse kohta.

2.6 Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses komisjoni haldusomavoli.

2.7 Komisjon näib siiski arvavat, et tal võib olla kohustus nõuda selgitusi pakkumuse kohta, kui tegemist on eriti ilmse veaga, isegi kui selline selgitus tooks kaasa pakkumuse tingimuste muutmise. Täpsemalt on komisjon oma arvamuses väitnud, et ta võib olla kohustatud nõudma selgitusi, „kui ühes neist pakkumuste läbivaatamise eest vastutav asutus avastab eriti ilmse vea” ja et „igal muul juhul kaasneks pakkujaga mis tahes kontakti võtmisega oht, et uus pakkumus esitatakse pelga paranduse ettekäändel, mis võib kaasa tuua võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise” (kohtujuristi kursiiv). Viis, kuidas see argument on sõnastatud, näib viitavat sellele, et eriti ilmse vea korral ei kaasneks pakkujaga kontakti võtmisega pakkumuse tingimuste muutmise ohtu, mis oleks vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Ombudsman leiab siiski, et selline argument ei näi olevat kooskõlas pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte, ega määruse nr 3418/93 artikli 99 punkti h teise lõiguga. Seetõttu teeb ombudsman allpool asjakohase lisamärkuse.

3 20. detsembril 2004 saadetud faksile vastamata jätmine

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et delegatsioon ei vastanud tema 20. detsembri 2004. aasta faksile.

3.2 Komisjon jäi oma arvamuses seisukohale, et 12. jaanuaril 2005 saadeti kaebuse esitajale vastus. Oma vastuses selgitas delegatsioon kaebuse esitajale oma hilise vastuse põhjuseid, nimelt pühadeaega. Oma arvamuses vabandas komisjon selle viivituse pärast.

3.3 Kaebuse esitaja ei esitanud komisjoni arvamuse selle osa kohta märkusi. Arvestades, et delegatsioon saatis kaebuse esitajale 12. jaanuaril 2005 vastuse, milles selgitas viivituse põhjust, ning vabandas oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta viivituse pärast, on ombudsman seisukohal, et kaebuse selle aspekti edasine uurimine ja kaalumine ei ole õigustatud.

4 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole esimese ja teise väitega seoses haldusomavoli toime pannud. Lisaks ei ole kolmanda väite täiendav uurimine ja kaalumine põhjendatud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Järgmine reis

Komisjon näib väitvat, et ta võib olla kohustatud küsima selgitusi pakkumuse kohta, kui tegemist on eriti ilmse veaga, isegi kui selline selgitus tooks kaasa pakkumuse tingimuste muutmise. Ombudsman soovib juhtida komisjoni tähelepanu asjaolule, et selline argument ei näi olevat kooskõlas pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte, ega määruse 3418/93 artikli 99 punkti h teise lõiguga.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Hanketeade 2004/S 176-150387, ELT 2004 S 176.

(2) Otsus kohtuasjas T-19/95: Adia Interim SA vs. komisjon, EKL 1996, lk II-321.

(3) Otsus kohtuasjas T-19/95: Adia Interim SA vs. komisjon (EKL 1996, lk II-0321).

(4) EÜT L 306, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 98.

(5) EÜT L 356, lk 1.

(6) EÜT 1993, L 315, lk 1.

(7) Määruse nr 3418/93, mida on muudetud komisjoni 21. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1687/2001, millega muudetakse määrust (Euratom, ESTÜ, EÜ) nr 3418/93, millega kehtestatakse 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT 2001, L 228, lk 8; ELT eriväljaanne 01/03, lk 130), artikkel 99.

(8) Vt kohtuasi T-19/95: Adia Interim SA vs. komisjon (EKL 1996, lk II-321, punkt 44).

(9) Vt kohtuasi C-57/01: Makedoniki Metro, Mikhaniki AE ja Elliniko Dimosio (EKL 2003, lk I-1091, punkt 69).

(10) Vt kohtuasi C-243/89: komisjon vs. Taani (EKL 1993, lk I-3353, punkt 37); Otsus kohtuasjas C-87/94: komisjon vs. Belgia (EKL 1996, lk I-2043, punktid 70–74).

(11) Vt kohtuasi C-19/00 SIAC Construction Ltd ja County Council of the Mayo [2001] EKL I-7725, punkt 34.

(12) Vt eespool viidatud otsus kohtuasjas T-19/95: Adia Interim SA v. komisjon, punktid 41-48.