Strasbourg, 4. juuni 2007

Lugupeetud hr X

detsembril 2004 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses komisjoni otsusega mitte pikendada Teie abiteenistuja lepingut.

veebruaril 2005 helistasid minu talitused Teile, et küsida, kas olete saanud komisjonilt vastuse Teie kaebuses nimetatud 7. oktoobri 2004. aasta kirjale. Samal päeval saatsite mulle faksi teel komisjoni 21. detsembri 2004. aasta vastuse.

veebruaril 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile.

juunil 2005 palusite teavet kaebuse menetlemise käigu kohta. juunil 2005 toimunud telefonivestluse käigus teatasid minu talitused Teile, et komisjoni arvamust ei ole veel saadud.

Komisjon saatis oma arvamuse 20. juunil 2005. Edastasin selle Teile 21. juunil 2005 ja palusin Teil esitada oma märkused enne 31. juulit 2005.

juulil 2005 taotlesite oma märkuste esitamise tähtaja pikendamist 31. augustini 2005. Te helistasite 21. juulil 2005 minu talitustele, et kinnitada, et teie märkused lükkuvad edasi. augustil 2005 saatsite mulle oma tähelepanekud komisjoni arvamuse kohta.

veebruaril 2006 palusin komisjonilt Teie kaebuse kohta lisateavet. Komisjon saatis oma vastuse 10. mail 2006. mail 2006 edastasin Teile komisjoni vastuse koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 23. juunil 2006.

3. augusti 2006. aasta e-kirjas palusite teavet kaebuse menetlemise seisu kohta. Vastasin Teile 13. septembril 2006, et Teid teavitatakse Teie kaebuse menetlemise järgmisest etapist võimalikult kiiresti ja hiljemalt 31. oktoobriks 2006.

10. oktoobril 2006 palusin komisjonilt Teie kaebuse kohta lisateavet. Komisjon saatis mulle oma vastuse 23. novembril 2006. Edastasin Teile käesoleva vastuse 5. detsembril 2006 ja palusin Teil esitada oma märkused enne 31. detsembrit 2006.

13. detsembri 2006. aasta e-kirjas taotlesite oma märkuste esitamise tähtaja pikendamist. 20. detsembri 2006. aasta kirjas teavitasin Teid, et olen otsustanud Teie taotluse rahuldada. jaanuaril 2007 saatsite mulle oma tähelepanekud.

Kirjutan, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja, puudega isik, töötas 16. oktoobrist 2001 kuni 15. septembrini 2004 Euroopa Komisjonis osalise tööajaga abiteenistujana.

aastal korraldas komisjoni infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis intervjuud, et värvata lepingulisi töötajaid üleminekuperioodiks 2004–2006. Kaebuse esitaja läbis edukalt testid ja tema nimi kanti sobivate kandidaatide reservnimekirja.

septembril 2004 teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema lepingut ei pikendatud uue lepingulise töötaja staatuse alusel. Kaebuse esitaja leidis, et komisjon oli ebaõiglaselt otsustanud tema lepingut mitte pikendada. Ta leidis, et teda diskrimineeriti tema puude tõttu, kuna ta uskus, et kõigile tema kolleegidele pakuti lepingulise töötaja ametikohta. Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et rikutud on personalieeskirjade artikli 4 lõiget 4, mille kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine puude alusel.

oktoobril 2004 saatis kaebuse esitaja infrastruktuuri- ja logistikaameti personali, põhimääruse ja sotsiaalpoliitika direktoraadi vastutavale üksuse juhatajale kirja, milles ta esitas ametliku kaebuse komisjoni otsuse peale tema lepingut mitte pikendada.

Oma 20. detsembri 2004. aasta kaebuses Euroopa ombudsmanile esitas kaebuse esitaja järgmised väited:

1. Komisjon oli ebaõiglaselt otsustanud tema lepingut mitte pikendada.
2. Teda diskrimineeriti puude tõttu, kuna kõigile tema kolleegidele pakuti lepingulise töötaja ametikohta.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks tema lepingut pikendama või pakkuma talle lepingulise töötaja ametikohta.

Seejärel teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et 21. detsembri 2004. aasta vastuses kaebuse esitaja 7. oktoobri 2004. aasta kirjale juhtis vastutav üksuse juhataja tähelepanu sellele, et ta uurib võimalusi talle ametikoha pakkumiseks. Üksuse juhataja lisas, et ta on võtnud ühendust mitme talitusega, kes võivad kaebuse esitaja tööle võtta, kuid edutult. Lisaks märkis ta, et kaebuse esitaja endine abiteenistuja staatus ja tema edu lepinguliste töötajate eksamitel ei tähenda, et tal on automaatselt õigus saada lepingulise töötaja leping.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Seoses kaebuse esitaja esimese väitega viitas komisjon ühenduse kohtute praktikale, mille kohaselt

„Abiteenistuja töölepingut Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses iseloomustab ajaline ebakindlus, kuna seda saab kasutada üksnes ajutiseks asendamiseks või ajutiste haldusülesannete täitmiseks, mis vastavad kiireloomulisele vajadusele või mis ei ole selgelt määratletud. Kuna nende teenistustingimuste eesmärk on võimaldada ajutistel töötajatel täita ülesandeid, mis on oma laadilt või ametikohal töötaja puudumise tõttu ebakindlad, on selge, et selliseid tingimusi ei saa kuritarvitada, et määrata sellised töötajad pikkadeks ajavahemikeks alalistele ametikohtadele.

Kaebuse esitaja lepingut ei pikendatud kahel põhjusel. Esiteks kaotati ametikoht osakonnas, kus kaebuse esitaja varem töötas, pärast teenistuse töökoormuse ratsionaliseerimist ja mõne tegevuse lõpetamist. Teiseks puudus kaebuse esitajal motivatsioon ja suhtumine, mis ei sobinud kokku meeskonnatööga, mistõttu komisjon ei saanud teda üle viia teise teenistusse. Vastutav üksuse juhataja teatas 8. juuni 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale selgelt, et sel ajal toimunud ametikohustuste muutus oli tingitud tema ebapiisavast ametialasest käitumisest. Selles kirjas kutsus üksuse juhataja kaebuse esitajat üles tegema jõupingutusi oma uute ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning paluma vajaduse korral oma ülemustelt ja kolleegidelt abi ja teavet.

Teise väite kohta märkis kaebuse esitaja ekslikult, et kõigile tema kolleegidele pakuti lepingulise töötaja ametikohta pärast seda, kui nad olid valikumenetluse läbinud. Kahte teist kolleegi, kelle nimed olid kantud samasse reservnimekirja, kuhu oli kantud kaebuse esitaja nimi, ei võetud tööle lepinguliste töötajatena. Lisaks teatas komisjon 10. mai 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale selgelt, et tema nime kandmine reservnimekirja ei anna automaatselt õigust tema töölevõtmiseks lepingulise töötajana. Ombudsmanile esitatud kaebuses ei olnud kaebuse esitaja maininud erilist tähelepanu, mida ta oli saanud juhtivtöötajatelt oma üldtuntud puude tõttu, kohe pärast komisjoni saabumist ja kolme aasta jooksul, mil ta selle heaks töötas.

Reservnimekirja kantud kandidaatidele tehti arstlik läbivaatus nende võimalikuks töölevõtmiseks. Pärast arstlikku läbivaatust märgiti kaebuse esitaja suutlikkus täita lepingulise töötaja ametikohta reservis. Komisjoni arvates oli kaebuse esitaja puue meditsiinitalitusele juba teada, sest ta oli töötanud komisjonis kaks aastat ja üksteist kuud. Reserviga sobivusest teatamise ainus tagajärg oli rahaline, mis seisnes komisjoni rahalise vastutuse piiramises invaliidsuse ja surma korral ning samuti seoses sotsiaalkindlustusega.

Igal juhul oli kaebuse esitaja nimi kantud reservnimekirja ja oli endiselt selles nimekirjas. Kaebuse esitajale ei pakutud ametikohta, sest komisjoni infrastruktuuri- ja logistikaametis ei olnud tema kutseoskustele vastavat ametikohta. Tegelikult, nagu juba mainitud tema 21. detsembri 2004. aasta kirjas, võttis vastutav üksuse juhataja ühendust mitme talitusega, kes võisid kaebuse esitaja tööle võtta, kuid edutult. Kui talitus kavatses palgata kaebuse esitaja profiiliga lepingulise töötaja, võttis vastutav üksuse juhataja endale kohustuse teavitada asjaomast talitust sellest, et kaebuse esitaja on läbinud infrastruktuuri- ja logistikaameti korraldatud valikumenetluse.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja esitas kokkuvõtlikult järgmised täiendavad märkused:

Komisjon märkis oma 8. juuni 2004. aasta kirjas, et "[k]äsutuskohustuste muutmisel võetakse arvesse ebapiisavat ametialast käitumist osas "Kasutajad, sorteerimine ja post (…)""(2). Kaebuse esitaja arvates ei puudutanud see avaldus teda isiklikult, vaid kõiki asjaomase osakonna töötajaid. Sellest avaldusest hoolimata pakuti kaebuse esitaja kolleegidele, kellel oli asjaomases osakonnas sama pikk kutsetegevus ja kes olid läbinud valikumenetluse, lepingut.

Lisaks ei olnud komisjoni avaldusele kaebuse esitaja ebapiisava ametialase käitumise kohta kunagi eelnenud ega järgnenud sarnast teadet. Kaebuse esitaja ei olnud kunagi saanud ühtegi kirjalikku teadet selle negatiivse avalduse kohta seoses oma kutseoskustega.

Komisjon väitis ekslikult, et kaebuse esitaja ei olnud maininud eritähelepanu, mida ta oli saanud juhtivtöötajatelt oma üldtuntud puude tõttu. Pärast komisjoni 8. juuni 2004. aasta kirja viidi kaebuse esitaja üle teenistusse Y, kus töötingimusi ei kohandatud tema puudele. Vahetult enne komisjoni otsust viia ta üle teenistusse „Y”, oli ta taotlenud, et tema ülemus määraks talle lihtsad haldusülesanded töökeskkonnas, mis on kohandatud tema puudele ja töökogemusele. Tema uue ametikoha töötingimustes ei olnud aga kokku lepitud ei tema ega meditsiinitalituse vahel, keda pealegi ei olnud neist kunagi teavitatud.

Komisjon jättis oma arvamuses mainimata oma 29. juuli 2004. aasta kirja, milles komisjoni personali ja halduse peadirektoraat teatas kaebuse esitajale, et on algatatud haldusmenetlus tema lepingulise töötajana töölevõtmiseks ja et institutsiooni meditsiinitöötaja on läbi viinud arstliku läbivaatuse, et kontrollida, kas kaebuse esitaja vastab lepingulise töötaja ametikohal nõutavatele füüsilise võimekuse tingimustele. Kaebuse esitaja arvates oli komisjon seega näidanud oma kindlat kavatsust võtta ta tööle lepingulise töötajana.

Euroopa Komisjonile esitatud esimene
teabenõue

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi. Seetõttu palus ombudsman komisjonil anda talle teavet järgmiste punktide kohta:

Komisjon märkis oma arvamuses, et üks põhjusi, miks kaebuse esitaja lepingut ei pikendatud, oli see, et kaebuse esitajal puudus motivatsioon ja suhtumine, mis ei sobi kokku meeskonnatööga. Kas komisjon võiks täpsustada, mille alusel ta selle seisukoha kujundas?

(2) Näib, et 21. detsembri 2004. aasta kirjas teatas komisjon kaebuse esitajale, et uurib võimalusi talle ametikoha pakkumiseks. Lisaks märkis komisjon oma arvamuses, et ta on võtnud ühendust mitme talitusega, kes tõenäoliselt palkavad kaebuse esitaja, kuid edutult. Kas komisjon võiks selgitada, miks see teave esitati ja miks need meetmed võeti, kuigi komisjon leidis, et kaebuse esitajal puudus motivatsioon ja tema suhtumine ei sobi kokku meeskonnatööga?”

Komisjoni vastus

Repliigis esitas komisjon kokkuvõtlikult järgmised väited:

(1) Seoses kaebuse esitaja motivatsiooni puudumisega tuletas komisjon meelde, et 10. mail 2004 anti kaebuse esitajale tema nõusolekul uued ülesanded teenistuses Y. See ametikohustuste muutus oli tingitud tema ebapiisavast ametialasest käitumisest jaotises "Kasutajad, sorteerimine ja post" ning see tehti tema taotluse alusel oma ametikohustuste muutmiseks. Lisaks 10. mai 2004. aasta vestlusele korraldati 16. märtsil ja 1. aprillil 2004 varasemad vestlused, mille käigus asjaomane osakonnajuhataja julgustas kaebuse esitajat parandama oma ülesannete täitmist. Samal põhjusel korraldati 4. juunil 2004 uus küsitlus, mis komisjoni arvates ei andnud mingit tulemust.

Mis puudutab küsimust seoses seisukohaga, et kaebuse esitaja suhtumine ei sobi kokku meeskonnatööga, siis puudutasid vastutava üksuse juhataja ja kaebuse esitaja vahel korraldatud vestlused vajadust, et viimane parandaks oma ülesannete täitmist ja täpsust.

(2) Teine küsimus puudutas kahte erinevat aspekti: ühelt poolt kaebuse esitaja lisalepingu pikendamata jätmine ja teiselt poolt asjaolu, et kaebuse esitajale ei pakutud lepingulise töötaja ametikohta pärast seda, kui ta oli edukalt läbinud valikumenetlused.

Nagu juba märgitud komisjoni 16. juuni 2005. aasta esimeses arvamuses, ei pikendatud kaebuse esitaja lepingut motivatsiooni puudumise ja meeskonnatööga kokkusobimatu suhtumise tõttu.

Vastutava üksuse juhataja 21. detsembri 2004. aasta kirja eesmärk oli anda märku tema valmisolekust mitte jätta kaebuse esitajat kõrvale kaalumise võimalusest, kui tema profiilile vastav ametikoht peaks vabanema.

See lähenemisviis puudutas üksnes lepingulise töötaja ametikoha valikumenetlust ega sisaldanud kaebuse esitaja taotlusele ei positiivset ega negatiivset hinnangut.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Oma täiendavates märkustes jäi kaebuse esitaja oma väite juurde, et teda on puude tõttu diskrimineeritud. Ta kordas, et ei ole ühtegi kirjalikku dokumenti, millele komisjon oleks oma avalduses tuginenud seoses tema väidetava ebapiisava ametialase käitumisega teenistuses .. Lisaks tekkis kaebuse esitajal küsimus, miks pakuti talle juhul, kui tema ametialane käitumine ei olnud piisav, nagu komisjon märkis, mitu korda lepingu pikendamist kuni 2004. aasta septembrini.

Komisjonile esitatud teine teabenõue

oktoobril 2006 palus ombudsman komisjonilt teavet järgmiste punktide kohta:

"Oma esialgsele 20. detsembri 2004. aasta kaebusele lisatud märkuses (lisa F) tegi kaebuse esitaja järgmised avaldused (rõhuasetus lisatud):

(…) Le 16/12/2002 ou vers cette date, une criseent pendant mon service. Le Service médical est requis et me prend en charge pour un repos dans leurs locaux. (…) Le chef vient me trouver en se fâchant car j’ai été inconscient et cette situation aurait pu lui coûter sa place. (…)

(…) Malgré ma volonté de trouver une autre place que j’avais expliquée à mon H.o.U et suite à la note du 8.6, je me trouve actuellement au JMO -1 dans le service […]. J’ai informé le Service médical et j’ai demandé si avec la maladie de [ …], il n’y avait pas de problème (les poussières et les cartouches d’encre).

Le H.o.U. est descendu le 6.8, fâché, en précisant qu’il en avait marre de moi et il m’a reproché ce qui suit:

1) je ne dois pas aller me plaindre au Service Médical,

2) je fais trop de fautes dans mon travail,

3) je signe mon entrée à des moments non corrects,

4) mes collègues ne voulaient plus travailler avec moi (depuis le 10.10.2002, j’étais seul au JMO 1 et depuis le 10.6.2004 avec Mr.X.)

Le même jour, j’ai reçu ma lettre de renvoi.

Kas komisjon võiks kommenteerida eespool nimetatud teatise allajoonitud osi ja nende võimalikku asjakohasust käesoleva kaebuse seisukohast?”

Komisjoni vastus

Komisjon märkis oma repliigis, et kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud teatises esitatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Komisjon oli palunud nende avaldustega seotud ametnikel nende kohta märkusi esitada. Ametnikud vaidlustasid ametlikult kaebuse esitaja avaldused.

Kaebuse esitaja esimese väite kohta: „(…) Le chef vient me trouver en se fâchant car j’ai été inconscient et cette situation aurait pu lui coûter sa place. (…)", kaebuse esitaja ülemus, kes oli osakonna "Ushers" üksuse juhataja, eitas seda ühemõtteliselt. Vastupidi, kaebuse esitaja ülemus märkis, et ta oli alati väljendanud muret kaebuse esitaja suhtes, kui ta oli töötanud oma üksuses.

Kaebuse esitaja täiendava avaldusega „Le H.o.U. est descendu le 6.8, fâché, en précisant qu’il en avait marre de moi et il m’a reproché ce qui suit (…)” seoses eitas asjaomane ametnik, et ta on endast väljas, ning juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja viidatud vestlus toimus teiste isikute juuresolekul. See ametnik rõhutas, et vastupidi sellele, mida kaebuse esitaja oma märgukirjas väitis, oli ta alati kutsunud teda oma haigusega seotud probleemide korral meditsiiniteenistusse.

Seoses kaebuse esitaja avaldusega, mis puudutas tema väidetavat lettre de renvoi’d, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et selles kirjas lihtsalt teavitati kaebuse esitajat, et tema leping lõpeb 15. septembril 2004. Komisjoni arvates ei saa seda kirja pidada ülesütlemiskirjaks.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Oma täiendavates märkustes tunnistas kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud kohustatud abiteenistuja lepingut pikendama. Ta kordas siiski oma argumenti, et tema lepingut pikendati üheksal korral ja et teda diskrimineeriti võrreldes kolleegidega, kellele pakuti uut lepingut ja kes olid läbinud samad valikukatsed. Kaebuse esitaja viitas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (3) ning Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-53/04 (4). Kaebuse esitaja arvates ei suutnud komisjon eespool toodut arvesse võttes tõendada, et teda ei ole diskrimineeritud, kui ta otsustas talle lepingulise töötaja ametikohta mitte pakkuda. Ta märkis, et tema puue ei ole kaitstud ja et tema tähtajaline leping oleks tulnud liikmesriikide õigusaktide kohaselt muuta tähtajatuks lepinguks.

Otsus

1 Ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Kaebuse esitaja, kes on puudega isik, töötas 16. oktoobrist 2001 kuni 15. septembrini 2004 Euroopa Komisjonis abiteenistujana osalise tööajaga. aastal korraldas komisjoni infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis intervjuud, et värvata lepingulisi töötajaid üleminekuperioodiks 2004–2006. Kaebuse esitaja läbis edukalt testid ja tema nimi kanti sobivate laureaatide nimekirja. septembril 2004 teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema lepingut ei pikendatud uue lepingulise töötaja staatuse alusel. Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon oli ebaõiglaselt otsustanud tema lepingut mitte pikendada ning et teda diskrimineeriti tema puude tõttu, kuna kõigile tema kolleegidele pakuti lepingulise töötaja ametikohta. Ta nõudis, et komisjon pikendaks tema lepingut või pakuks talle lepingulise töötaja ametikohta.

1.2 Ombudsman märgib, et oma tähelepanekutes komisjoni arvamuse kohta tõstatas kaebuse esitaja täiendavaid küsimusi, mida esialgne kaebus ei sisaldanud. Kaebuse esitaja väitis, et 2004. aasta juunis viidi ta üle teise teenistusse, kuigi sealsed töötingimused ei olnud kohandatud tema puudele ning komisjoni meditsiiniteenistus ei olnud teda sellest teavitanud ega sellega nõustunud.

1.3 Ombudsman leiab, et nende küsimuste tõstatamisega ei kavatsenud kaebuse esitaja esitada täiendavaid väiteid. Igal juhul on ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 8 sätestatud, et „ombudsmanile ei või esitada kaebust ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik võimalused asutusesiseste haldustaotluste ja kaebuste esitamiseks, eelkõige personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlused (...)”. Personalieeskirjade artiklit 90 kohaldatakse abiteenistujate suhtes Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 73 alusel. Kuna näib, et kaebuse esitaja ei ole neid küsimusi eelnevalt komisjoniga tõstatanud, ei saaks ombudsman käsitleda nende küsimustega seotud väiteid enne, kui kaebuse esitaja teeb kindlaks, et ta on ammendanud personalieeskirjade ja teenistustingimustega tema käsutusse antud sisemised õiguskaitsevahendid.

2 Komisjoni väidetavalt ebaõiglane otsus kaebuse esitaja lepingut mitte pikendada

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oli ebaõiglaselt otsustanud tema lepingut mitte pikendada (5).

2.2 Oma arvamuses viitas komisjon ühenduse kohtute praktikale, mille kohaselt "abiteenistuja töölepingut Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses iseloomustab ajaline ebakindlus, kuna seda saab kasutada üksnes ajutiseks asendamiseks või ajutiste halduskohustuste täitmiseks, mis vastavad kiireloomulisele vajadusele või mis ei ole selgelt määratletud. Kuna nende teenistustingimuste eesmärk on võimaldada ajutistel töötajatel täita ülesandeid, mis on oma laadilt või ametikohal töötaja puudumise tõttu ebakindlad, on selge, et selliseid tingimusi ei saa kuritarvitada, et määrata sellised töötajad pikaajalistele alalistele ametikohtadele.”

Lisaks märkis komisjon, et kaebuse esitaja lepingut ei pikendatud kahel põhjusel. Esiteks kaotati ametikoht osakonnas, kus kaebuse esitaja varem töötas, pärast teenistuse töökoormuse ratsionaliseerimist ja mõne tegevuse lõpetamist. Teine põhjus oli see, et kaebuse esitajal puudus motivatsioon ja suhtumine, mis ei sobinud kokku meeskonnatööga, mistõttu komisjon ei saanud teda teisele talitusele üle viia.

2.3 Kaebuse esitaja juhtis oma märkustes tähelepanu sellele, et 8. juuni 2004. aasta kirjas märkis komisjon, et "[k]äsukohustuste muutmisel võetakse arvesse ebapiisavat ametialast käitumist rubriigis "Kasutajad, sorteerimine ja post (…)"."(6) Kaebuse esitaja arvates ei puudutanud see väide teda isiklikult, vaid kõiki asjaomase osakonna töötajaid. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et komisjoni avaldusele ei olnud kunagi eelnenud ega järgnenud sarnast teadet ning et ta ei olnud kunagi saanud ühtegi kirjalikku teadet selle negatiivse avalduse kohta seoses oma kutseoskustega.

2.4 Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekutega tutvumist palus ombudsman komisjonil esitada talle täiendavat teavet kahe punkti kohta. Esiteks küsis ta komisjonilt, mille alusel ta oli kujundanud oma seisukoha, et kaebuse esitajal puudub motivatsioon ja suhtumine, mis ei sobi kokku meeskonnatööga. Teiseks palus ta komisjonil selgitada, miks juhul, kui ta leiab, et kaebuse esitajal puudub motivatsioon ja tema suhtumine ei sobi kokku meeskonnatööga, teatas ta talle 21. detsembri 2004. aasta kirjas, et uurib võimalusi talle ametikoha pakkumiseks, ning võttis ühendust mitme talitusega, kes võivad kaebuse esitaja tööle võtta.

2.5 Oma vastuses tuletas komisjon kokkuvõtlikult meelde, et 10. mail 2004 anti kaebuse esitajale tema nõusolekul uued ülesanded teenistuses Y. Komisjoni sõnul oli see kohustuste muutus tingitud tema ebapiisavast ametialasest käitumisest jaotises „Kasutajad, sorteerimine ja post“ ning see tehti kaebuse esitaja taotluse alusel tema kohustuste muutmiseks. Komisjoni arvates puudutasid vastutava üksuse juhataja ja kaebuse esitaja vahel korraldatud vestlused vajadust, et viimane parandaks oma ülesannete täitmist ja täpsust. Lõpuks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et vastutava üksuse juhataja 21. detsembri 2004. aasta kirja eesmärk oli anda märku tema valmisolekust mitte jätta kaebuse esitajat kõrvale võimalusest, et teda kaalutakse juhul, kui tema profiilile vastav ametikoht vabaneb. Komisjoni arvates puudutas see lähenemisviis üksnes lepingulise töötaja ametikoha valikumenetlust ega sisaldanud mingit positiivset ega negatiivset hinnangut kaebuse esitaja taotlusele.

2.6 Edasistes märkustes kordas kaebuse esitaja oma seisukohta, et ei ole olemas kirjalikku dokumenti, millele komisjon oleks oma avalduses tuginenud seoses tema väidetava ebasobiva ametialase käitumisega.

2.7 Ombudsman märgib, et ühenduse kohtute praktika kohaselt ei ole sobivate kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid omandanud õigust sellele vabale ametikohale nimetamiseks. Esimese Astme Kohus on sedastanud, et neil "(…) on üksnes õigus ametisse nimetamisele ja neil ei ole selleks õigust"(7). Ühenduse kohtute praktika kohaselt kohaldatakse seda reeglit a fortiori lepinguliste töötajate töölevõtmise suhtes, kuna teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on selles osas kandidaatide valikul laiem kaalutlusõigus (8). Lisaks märgib ombudsman, et oma 10. mai 2004. aasta kirjas, milles ta teavitas kaebuse esitajat, et tema nimi on kantud lepinguliste töötajate värbamiseks koostatud reservnimekirja, juhtis komisjon kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et „(…) Teie edu valikumenetluses ei tähenda komisjoni jaoks mingit töölevõtmise kohustust”.

2.8 Käesoleva juhtumi kohta märgib ombudsman, et kaebuse esitaja töötas komisjonis alates 16. oktoobrist 2001 lisalepingu alusel, mida pikendati mitu korda. aprillil 2004 kiitis komisjon heaks kaebuse esitaja lepingu üheksanda pikendamise neljaks ja pooleks kuuks, st kuni 15. septembrini 2004. Vastutav üksuse juhataja teatas 14. septembri 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema leping lõpeb 15. septembril 2004.

2.9 Eespool öeldu põhjal järeldab ombudsman, et kaebuse esitaja lisaleping lõppes 15. septembril 2004.

2.10 Ombudsman märgib, et nagu ühenduse kohtud on otsustanud, iseloomustab lisalepinguid nende ajaline ebakindlus. Seda asjaolu silmas pidades ja eriliste asjaolude puudumisel ei olnud komisjon seega kohustatud kaebuse esitaja lepingut pikendama, isegi kui ta oli seda lepingut varem mitmel korral pikendanud.

2.11 Komisjon on selgitanud, et kaebuse esitaja lepingut ei pikendatud kahel põhjusel, nimelt et asjaomane ametikoht kaotati ning kaebuse esitaja oli näidanud üles motivatsioonipuudust ja meeskonnatööga kokkusobimatut suhtumist. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud komisjoni esitatud esimest põhjust. Kuna aga kaebuse esitaja väidab, et komisjoni otsus tema lepingut mitte pikendada oli ebaõiglane, on ombudsman seisukohal, et ta peab uurima komisjoni esitatud teist põhjust.

2.12 Seoses komisjoni väitega, et kaebuse esitajal puudus motivatsioon ja suhtumine, mis ei sobinud kokku meeskonnatööga, märgib ombudsman, et komisjon korraldas kaebuse esitajaga mitu intervjuud (16. märtsil, 1. aprillil ja 4. juunil 2004), milles julgustas teda parandama oma ülesannete täitmist ja täpsust. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud seda.

2.13 Lisaks esitas komisjon oma 8. juuni 2004. aasta kirjas märkused, mis näitasid, et ta ei olnud kaebuse esitaja tulemustega täiesti rahul, ning palus tal veel kord teha jõupingutusi olukorra parandamiseks. Selles kirjas märkis komisjon täpsemalt järgmist:

"Pärast meie 10. mai ja 4. juuni 2004. aasta intervjuusid kinnitan teile, et teie tööülesanded on edaspidi järgmised: (…)

(...) Kohustuste muutmisel võetakse arvesse ebapiisavat ametialast käitumist jaotises "Kasutajad, sorteerimine ja post ´" ning teie soovi täita lihtsaid haldusülesandeid. Kutsun teid üles tegema vajalikke jõupingutusi, et täita oma uusi ülesandeid rahuldaval viisil, ning paluma oma kolleegidelt ja ülemustelt abi ja teavet, mida peate vajalikuks. Soovin teile edu uuel töökohal"(9).

Ombudsman on seisukohal, et isegi kui ei ole täielikult välistatud, et viide „puudujääkidele osas „Kasutajad, sorteerimine ja post” võis puudutada ka teisi isikuid, on selge, et see oli mõeldud ka kaebuse esitaja enda tegevuse kommenteerimiseks.

2.14 Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjoni avaldusele ei olnud kunagi eelnenud ega järgnenud sarnast teadet ning et ta ei olnud kunagi saanud kirjalikke märkusi, milles oleks väljendatud negatiivset hinnangut tema tööle, märgib ombudsman, et komisjoni poolt kaebuse esitajaga 16. märtsil, 1. aprillil ja 4. juunil 2004 korraldatud vestlustest ilmneb, et kaebuse esitajale oli juba suuliselt edastatud negatiivseid seisukohti kaebuse esitaja tegevuse ja suhtumise kohta. Nagu eespool mainitud, ei vaidlustanud kaebuse esitaja seda. Neil asjaoludel ei ole asjaolu, et nendest hinnangutest ei teatatud kaebuse esitajale kirjalikult, käesoleva uurimise seisukohast asjakohane.

2.15 Vastutava üksuse juhataja 21. detsembri 2004. aasta kirja kohta märgib ombudsman, et see kiri on sõnastatud järgmiselt:

„Olen teie olukorrast hästi teadlik ja mul on olnud kontakte nende talitustega, kes pakuvad teile tõenäoliselt lepingulise töötaja ametikohta, kuid edutult.

Kuigi ma mõistan teie pettumust selle üle, et teile ei pakutud lepingulise töötaja ametikohta, saan ainult kinnitada, et ei teie varasem abiteenistuja staatus kindlaksmääratud kestusega lepingu puhul ega teie edu lepingulise töötaja värbamise valikumenetluses ei anna teile automaatselt õigust saada lepingulise töötaja leping.

Kinnitan Teile, et kui talitus kavatseb võtta tööle Teie profiiliga isiku, teavitan Teid kõhklemata sellest, et olete läbinud OILi korraldatud valikumenetluse"(10).

2.16 Ombudsman on seisukohal, et selgitused selle kirja kohta, mille komisjon esitas oma vastustes täiendava teabe taotlustele, ja eelkõige tema avaldus, et selle kirja eesmärk oli anda märku vastutava üksuse juhataja valmisolekust mitte jätta kaebuse esitajat ilma võimalusest, et teda kaalutakse, kui tema profiilile vastav ametikoht peaks vabanema, tunduvad mõistlikud. Asjassepuutuv kiri ei sisalda ühtegi avaldust selle kohta, et kaebuse esitaja tegevus oma töös vastas kõigile komisjoni ootustele.

2.17 Kaebuse esitaja tugines ka asjaolule, et komisjon pikendas üheksal korral tema abiteenistuja lepingut. Ombudsman nõustub, et töölepingu pikendamise otsust ei tehta tavaliselt, välja arvatud juhul, kui tööandja on töötaja tööga rahul. Nagu eespool märgitud, ei vaidle kaebuse esitaja siiski vastu sellele, et talle öeldi 16. märtsil, 1. aprillil ja 4. juunil 2004 toimunud vestluste käigus, et tal on vaja oma tulemuslikkust parandada. Näib, et komisjon kiitis kaebuse esitaja lepingu viimase pikendamise heaks 30. aprillil 2004. Neil asjaoludel ei tõenda viimane pikendamine, et komisjon oli kaebuse esitaja tööga rahul. Vastupidi, seda võib tõlgendada ka nii, et kuigi komisjon ei olnud kaebuse esitaja tulemustega rahul, oli ta lihtsalt valmis andma kaebuse esitajale veel ühe võimaluse oma tulemusi parandada.

2.18 Eespool toodut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud oma väidet, et komisjon oli ebaõiglaselt otsustanud tema lepingut mitte pikendada. Seetõttu ei tuvasta ombudsman selle väitega seoses komisjoni haldusomavoli.

3 Väide, et kaebuse esitajat diskrimineeriti tema puude tõttu

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et teda diskrimineeriti puude tõttu, kuna kõigile tema kolleegidele pakuti lepingulise töötaja ametikohta.

3.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et veel kahte kolleegi, kelle nimed olid kantud samasse reservnimekirja, kuhu oli kantud kaebuse esitaja, ei võetud tööle lepinguliste töötajatena. Seoses asjaoluga, et pärast kandidaatide arstlikku läbivaatust kiideti kaebuse esitaja sobivus lepingulise töötaja ametikohale heaks üksnes reservatsiooniga, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja puue oli komisjoni meditsiinitalitusele juba teada, sest ta oli töötanud komisjonis kaks aastat ja üksteist kuud. Komisjon väitis, et reserviga sobivusest teatamise ainus tagajärg on rahaline, mis seisneb komisjoni rahalise vastutuse piiramises invaliidsuse ja surma korral ning samuti seoses sotsiaalkindlustusega. Ta rõhutas, et kaebuse esitaja nimi oli igal juhul kantud reservnimekirja ja oli endiselt selles nimekirjas. Komisjon selgitas, et kaebuse esitajale ei pakutud ametikohta, sest komisjoni infrastruktuuri- ja logistikaametis ei olnud tema kutseoskustele vastavat ametikohta.

3.3 Ombudsman tuletab meelde, et mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõte on ühenduse õiguse aluspõhimõte, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 13 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. Seda põhimõtet korratakse ka personalieeskirjade artikli 1d lõikes 1, mille kohaselt „keelatakse igasugune diskrimineerimine, näiteks (...) puude alusel (...). (...)“. Nagu tuleneb ühenduse kohtute praktikast,(11) nõuab võrdse kohtlemise või diskrimineerimiskeelu põhimõte, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud, st põhineb objektiivsetel kriteeriumidel.

3.4 Käesoleval juhul märgib ombudsman, et infrastruktuuri- ja logistikaamet korraldas lepinguliste töötajate töölevõtmiseks intervjuud. Pärast neid vestlusi kanti kaebuse esitaja asjaomasesse reservnimekirja. Ombudsman leiab, et ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajale ei pakutud töökohta, ei saa iseenesest ja muude asjaolude puudumisel olla tõend võimaliku diskrimineerimise kohta. Samuti tuleb märkida, et kaebuse esitaja halvemus ei takistanud komisjonil pakkuda talle 2001. aastal lepingut ja seda mitmel korral pikendada. Kõige olulisem on see, et komisjon on märkinud, ilma et kaebuse esitaja oleks sellele vastu vaielnud, et ka kaks teist laureaati, kelle nimed olid samas reservnimekirjas, ei saanud pakkumust lepingulise töötaja lepingu sõlmimiseks.

3.5 Neil asjaoludel jõudis ombudsman järeldusele, et diskrimineerimise kohta puuduvad esmapilgul usutavad tõendid. Ombudsman märkis siiski, et kaebuse esitaja oli koos oma kaebusega esitanud 20. detsembri 2004. aasta teate, mille sisust võis järeldada, et kaebuse esitaja puue võis olla üks põhjustest, miks tema lepingut ei pikendatud. Oma arvamuses ei olnud komisjon seda märkust käsitlenud. Arvestades kaebuse esitaja väite tõsidust, leidis ombudsman, et kõnealuse teate sisuga tuleb tegeleda. Seetõttu palus ombudsman 10. oktoobril 2006 komisjonil esitada talle oma seisukohad 20. detsembri 2004. aasta teates nimetatud asjakohaste küsimuste kohta.

3.6 Komisjon märkis oma vastuses, et kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud teatises esitatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Komisjon oli palunud ametnikel, keda need avaldused puudutasid, nende kohta märkusi esitada. Komisjoni sõnul olid need ametnikud kaebuse esitaja avaldused ametlikult vaidlustanud.

3.7 Oma märkustes selle vastuse kohta tunnistas kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud kohustatud abiteenistuja lepingut pikendama. Ta viitas siiski nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, ning Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-53/04. Kaebuse esitaja arvates ei tõendanud komisjon, et teda ei diskrimineeritud, kui ta otsustas talle lepingulise töötaja ametikohta mitte pakkuda. Ta väitis, et tema puue ei ole kaitstud ja et tema tähtajaline leping oleks tulnud liikmesriikide õigusnormide kohaselt muuta tähtajatuks lepinguks.

3.8 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei kommenteerinud komisjoni vastust seoses asjaoluga, et komisjoni arvates ei vastanud tema 20. detsembri 2004. aasta teatises esitatud avaldused tegelikkusele. Samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud täiendavaid tõendeid, mis toetaksid tema seisukohta, et on toimunud diskrimineerimine. Ombudsman leiab, et nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ ega Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-53/04 ei ole selles kontekstis asjakohased. Nii direktiiv kui ka kohtuotsus puudutavad küsimust, kas järjestikused lühiajalised töölepingud võivad viia püsiva töösuhte loomiseni. See on aga küsimus, mida kaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas ei komisjonile esitatud märkustes ega ombudsmanile esitatud kaebuses tõstatanud. Igal juhul ei näi ei direktiiv ega kohtuotsus viitavat sellele, et puude alusel diskrimineerimise väite esitamisel peaks tõendamiskohustus alati lasuma tööandjal.

3.9 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud oma väidet, et teda on puude tõttu diskrimineeritud.

3.10 Eeltoodu põhjal ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli.

4 Kaebuse esitaja väited

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks tema lepingut pikendama või pakkuma talle lepingulise töötaja ametikohta.

4.2 Komisjon ei teinud kaebuse esitaja väidete kohta ühtegi avaldust.

4.3 Arvestades eespool punktides 2.18 ja 3.10 esitatud järeldusi, leiab ombudsman, et need väited peavad ebaõnnestuma.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Otsus kohtuasjas 43/84: Maag vs. komisjon (EKL 1985, lk 2581).

(2) Ombudsmani talituste tõlge prantsuskeelsest originaalversioonist: "Ce changement de travail tient compte de l'insuffisance des prestations à la section "Huissiers, Tri Courrier" (…)".

(3) EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.

(4) Kohtuasi C-53/04: Marrosu ja Sardino (EKL 2006, lk I-7213).

(5) Ombudsman mõistab, et kaebuse esitaja väidab, et komisjon oli ebaõiglaselt otsustanud tema lepingut uue lepingulise töötaja staatuse alusel mitte pikendada.

(6) Ombudsmani talituste tõlge prantsuskeelsest originaalversioonist: "Ce changement de travail tient compte de l'insuffisance des prestations à la section "Huissiers, Tri Courrier" (…)".

(7) Vt kohtuasi T-1/90 Pérez-Mínguez Casariego vs. komisjon, EKL 1991, lk II-143. Vt ka personalieeskirjade artikli 30 lõige 2, milles on sätestatud, et „[a]metisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised neist [sobivatest] kandidaatidest nimetada vabadele ametikohtadele”.

(8) Vt kohtuasi T-217/96: Fabert-Goossens vs. komisjon, EKL AT 1998, lk I-A-607 ja II-1841.

(9) Ombudsmani talituste tõlge prantsuskeelsest originaalversioonist: „Comme suite à nos entretiens des 10 mai et 4 juin 2004, je vous confirme que votre travail comprendra dorénavant les tâches suivantes: (…) Ce changement de travail tient compte de l'insuffisance des prestations à la section "Huissiers, Tri, Courrier" et du souhait que vous avez exprimé, à savoir exécuter des tâches administratives simples. Je vous kutsuda à faire les jõupingutusi nécessaires pour donner rahulolu dans vos nouvelles tâches et à demander à vos collègues et vos supérieurs l'aide et les informations dont vous estimez avoir besoin. Je vous souhaite plein succès dans votre futur travail".

(10) Ombudsmani talituste tõlge prantsuskeelsest originaalversioonist: „(…) je suis bien informé de votre situation et j’ai eu des contacts avec les services susceptibles de pouvoir vous offrir un contrat d’agent contractuel, mais sans résultats. Tout en comprenant votre déception de ne pas vous voir engager comme agent contractuel, je ne peux que vous confirmer que ni votre statut antérieur d’agent auxiliaire à contrat de durée déterminée ni votre réussite à la sélection pour agents contractuels ne vous ouvre droit à l’octroi automatique d’un contrat d’agent contractuel. Soyez rassuré que si un service cherchait quelqu’un avec votre profil, je n’hésiterai pas lui signaler le fait que vous avez réussi la sélection organisée par l’OIL”.

(11) Vt näiteks otsus kohtuasjas T-207/95: Ibarra Gil vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I-A-13 ja II-31).