# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 3418/2004/OV kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: null
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/2336)
---
Strasbourg, 21. detsember 2006
Lugupeetud hr X
ja 26. novembril 2004 esitasite Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses arve tasumata jätmisega projekti xyz raames.
15. detsembril 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 30. märtsil 2005. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 24. mail 2005.
septembril 2005 võtsid minu talitused komisjoni talitustega telefoni teel ühendust, et küsida ajakohastatud teavet.
10. oktoobril 2005 saatsin komisjoni presidendile täiendavate järelepärimiste kirja. Komisjon saatis oma täiendava arvamuse 7. detsembril 2005. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 16. veebruaril 2006.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Kompromiss
----------
Kaebuse esitaja sõnul olid asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:
Ajavahemikul 2003. aasta oktoobrist kuni 2004. aasta jaanuarini oli kaebuse esitaja projekti xyz meeskonnajuht. Kõnealuse projekti raames osutas kaebuse esitaja teenuseid äriühinguga Y sõlmitud lepingu alusel (leping nr 035/CSV3016/2003, allkirjastatud 15. ja 21. oktoobril 2003). See ettevõte on osa konsortsiumist "Z", mida juhib ettevõte "B". Y ei olnud ikka veel tasunud oma arvet summas 14 221,70 eurot, millele lisandusid intressid.
Kaebuse esitaja ja Y-i vaheline leping nägi ette, et "töövõtja*maksab ainult tegelikult töötatud ja kliendi poolt heaks kiidetud päevade eest".* Kuna klient on komisjon, oli kaebuse esitajal otsene huvi selle vastu, kas komisjon maksis tehtud töö eest. augustil 2004. aastal saatis kaebuse esitaja volinik Nielsonile kirja, milles palus komisjonil menetlust kiirendada.
novembril 2004 vastas koostöötalituse EuropeAid peadirektor volinik Nielsoni nimel. Vastuses viidati komisjoni ja Z-i vahel alates 2004. aasta veebruarist toimunud aruteludele 2003. aasta oktoobris sõlmitud raamlepingu nr 2003/72193 alusel osutatud teenuste kvaliteedi üle. Pärast neid arutelusid otsustas komisjon peatada lõpliku arve maksmise, kuni Z on esitanud lisateavet.
Kaebuse esitaja märkis, et ta ei olnud teadlik eespool nimetatud komisjoni ja Z-i vaheliste arutelude sisust. Kaebuse esitaja leidis ka, et tema osutatud teenused olid rahuldavad. Teiste parteide palgad on välja makstud. Samuti kasutas komisjon dokumente, mille kaebuse esitaja oli esitanud Euroopa Nõukogu projekti jaoks, mille jaoks see oli ette nähtud. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et äriühing Y ei olnud teadlik sellest, millist lisateavet komisjon oli nõudnud.
Kaebuse esitaja esitas 16. ja 26.[(1) novembril](#(1)){#Footnote1} 2004 Euroopa ombudsmanile käesoleva kaebuse, milles ta väitis järgmist:
Arve tasumist puudutava otsuse tegemisel on esinenud tarbetuid viivitusi, kuna komisjon ei ole täitnud oma kohustusi töövõtja Z ees.
Nõue
----
**Komisjoni arvamus**
Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:
Tehnilise abi leping xyz sõlmiti ettevõtjatest Y ja B koosneva konsortsiumiga Z. Komisjon allkirjastas lepingu 13. oktoobril 2003 ja Z 15. oktoobril 2003 kogusummas 64 995 eurot. Lepingu alguses tehti 38 997 euro suurune ettemakse (60 % kogusummast).
Projektimeeskond koosnes rühmajuhist ja sotsiaalkaitsesüsteemide reformi eksperdist, kuigi ette oli nähtud ka kohalike ekspertide värbamine abisaavatest riikidest. Nõutava pädevuse andmiseks pidid eksperdid kooskõlastama oma tegevuse abisaavate riikide sotsiaalministeeriumidega, samuti Euroopa Nõukogu ja Kagu-Euroopa stabiilsuspakti (edaspidi „stabiilsuspakt") asjaomaste osakondadega (vt Z-ga sõlmitud lepingu tingimusi[(2)).](#(2)){#Footnote2}
Kaebuse esitaja töötas äriühingus Y ja selle ülesandega tegeles ta projekti meeskonnajuhina. Lepingu täitmist mõjutasid mõned osutatavate teenuste kvaliteediga seotud probleemid.
Seoses väitega, et tema arve tasumist puudutava otsuse tegemine viibis tarbetult, kuna komisjon ei täitnud oma kohustusi töövõtja Z ees, tuletas komisjon kõigepealt meelde asjaolusid:
Lepingu alguses, 16. oktoobril 2003, osales kaebuse esitaja koos teiste ekspertidega kohtumisel Strasbourgis, kus tal oli võimalus saada asjakohast teavet ja tutvuda projekti arendamise raamistikuga. Kui aga komisjoni talitused said 9. jaanuaril 2004 töövõtjalt volituste kavandi, tekkisid kahtlused meeskonnajuhi arusaama suhtes projektist. Dokumendi kavand ei olnud kvaliteetne ega selge ning selles kasutati teistsugust lähenemisviisi kui kaebuse esitajaga peetud esimestes kontaktides.
jaanuaril 2004 toimus komisjoni ruumides kohtumine kaebuse esitajaga, et teha kindlaks, mida on seni tehtud, ja selgitada kaebuse esitajale, kuidas jätkata tööd, et saada lõpptoode vastavalt lepingu tingimustele. Kohtumisel jõuti järeldusele, et kaebuse esitaja pühendumuse, teadmiste ja asjatundlikkuse tase ei vasta oodatud standardile. Pärast kohtumist kinnitas komisjon vajadust laiemate ja konkreetsete eesmärkide järele ning tegi selget vahet juba tuvastatud probleemide ja selle projektiga saavutatavate tulemuste vahel. See nõudis pädevuse kavandi ümberkirjutamist valdkonnast (st külastatud soodustatud riikidest) saadud täpsema teabe põhjal. 22. jaanuariks 2004 tuli esitada ka üksikasjalik kontrollkäigu aruanne. Nähti ette, et uus pädevus kinnitatakse 22.--23. jaanuaril 2004 Strasbourgis toimuval kohtumisel Euroopa Nõukogu ja stabiilsuspakti asjaomaste osakondadega. Aruanne pidi sisaldama kogu asjakohast teavet, et anda lõplik hinnang pädevuse kavandi järgmisele versioonile.
Kuna koosolekul kokkulepitud tähtajast ei peetud kinni, palusid komisjoni talitused 26. jaanuaril 2004 äriühingul Z saata pädevuse kavand ja selle lisad hiljemalt 31. jaanuariks 2004.
3. veebruaril 2004 võeti Z-iga uuesti ühendust. Seekord hoiatati raamlepingu sõlminud töövõtjat ka selle eest, et komisjon võib lepingu kvaliteedi puudumise ja lepingutingimuste rikkumise tõttu lõpetada, sest hoolimata kaebuse esitajaga peetud kohtumisel saavutatud kokkuleppest ei saadud temalt mingit tagasisidet.
Z teatas 9. veebruari 2004. aasta e-kirjas komisjonile, et ta on saanud Y-lt läbivaadatud pädevusraamistiku ja teatavad kaebuse esitaja koostatud materjalid. Nagu Z ise tunnistas, ei olnud nende dokumentide esitamine siiski võimalik nende puuduliku tehnilise kvaliteedi tõttu. Komisjonile teatati ka, et kaebuse esitaja tööandja on vahepeal palunud teisel eksperdil pädevus läbi vaadata. Komisjoni talitused teatasid konsortsiumile, et ilma komisjoni eelneva nõusolekuta ei tohiks tööle võtta muid eksperte.
aasta veebruari keskpaigaks sai komisjon lõplikud volitused, mis vastasid nõutud kvalitatiivsetele kriteeriumidele. Komisjon kiitis need 20. veebruari 2004. aasta e-kirjaga heaks ja teavitas Z-i oma kavatsusest jätta tasumata arve täies ulatuses tasumata. Selle otsuse põhjuseks oli kaebuse esitaja reageerimatus ja tema töö halb kvaliteet, samuti asjaolu, et lõpliku pädevuse oli koostanud teine ekspert. Selles e-kirjas juhtis komisjon töövõtja tähelepanu ka halbadest töötulemustest ja märkimisväärsetest viivitustest tulenevatele tagajärgedele.
Z saatis 2. aprillil 2004 komisjonile osutatud teenuste eest lõpliku arve, mis vastas lepingus ette nähtud summale (64 975 eurot[(3)](#(3)){#Footnote3}). Kuna 38 997 euro suurune ettemakse oli juba tehtud, nõudis äriühing tasumata 25 978 euro tasumist. Komisjon teatas 1. juulil 2004 Z-ile uuesti, et osa arvest on vastuvõetamatu. Komisjon viitas 6. juuli 2004. aasta koosolekul uuesti halbade tulemuste ja viivitustega seotud põhjustele, mis õigustavad makstava summa vähendamist. Z-iga jõuti kompromissile, kes nõustus saatma korrektselt sõnastatud arve.
Z võttis komisjoniga uuesti ühendust alles 2. novembril 2004, vabandades tagasiside puudumise pärast ja tehes ettepaneku kohtuda uue konsortsiumi koordinaatoriga. Komisjon ei pidanud sellist kohtumist vajalikuks, kuna uusi andmeid ei esitatud.
Lõpuks saatis Z 15. detsembri 2004. aasta e-kirjaga veel ühe lõpliku arve kogusummas 48 475 eurot. See uus arve asendas 2004. aasta aprillis esitatud arvet, mille kogusumma oli 64 975 eurot. Kuna lepingu alguses oli tehtud 38 997 euro suurune ettemakse, nõudis äriühing uue 9 478 euro suuruse summa tasumist. Komisjoni talitused palusid 20. detsembri 2004. aasta e-kirjas, et maksenõue esitataks ametlikult vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Seda taotlust korrati 13. jaanuaril 2005 telefonivestluses Z raamatupidamisosakonnaga. 9 478 euro suurust tasumata makset menetletakse nõuetekohaselt sellise arve saamisel.
Lisaks asjaolude selgitamisele märkis komisjon, et ta soovib rõhutada, et tal ei ole kaebuse esitajaga lepingulist suhet, kuna lepingupooled on komisjon ja Z.
Seoses kaebuse esitaja teenuste eest tasumisega viivitamisega (14 221,70 eurot) tunnistas komisjon, et ta peatas 2004. aasta aprillis esitatud arve tasumise eespool nimetatud põhjustel. See otsus ei olnud aga suunatud kaebuse esitajale, vaid Z-le kui komisjoni lepingupartnerile. Arve tasumise kohta otsuse tegemiseks kulunud aeg oli küll pikk. Komisjon vabandas kaebuse esitaja ees viivituse pärast. Märkimisväärne osa sellest aja möödumisest oli aga tingitud sellest, et äriühing ei andnud peaaegu nelja kuu jooksul tagasisidet.
Seoses asjaoluga, et kaebuse esitaja ja Y-i vahelises lepingus oli sätestatud, et „töövõtja*maksab ainult tegelikult töötatud ja kliendi poolt heaks kiidetud päevade eest",* märkis komisjon, et see puudutas kaebuse esitaja ja Y-i vahelist lepingulist suhet.
Komisjon väitis ka, et tal ei olnud kohustust kaebuse esitajat otse teavitada. Kaebuse esitaja ja Y-i vahelise lepingu artikli 3 kohaselt vastutas töövõtja projektikoordinaator nii projektijuhtimise alaste juhiste andmise eest kui ka tema teavitamise eest kõigist projektiga seotud asjakohastest küsimustest. Z-i teavitati pidevalt komisjoni rahulolematusest ja ta nõustus, et pädevuse kavandi koostamise eest peaks vastutama keegi teine.
Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon kasutas tema koostatud dokumente ja nõustus seega, et tema teenused olid nõutava kvaliteediga, märkis komisjon, et ta ei kasutanud eksperdi esitatud dokumentide kavandeid pelgalt põhjusel, et need olid halva kvaliteediga.
Kaebuse esitaja 2004. aasta augusti kiri volinik Nielsonile oli esimene ja ainus komisjoni kontakt kaebuse esitajaga pärast 13. jaanuari 2004. aasta kohtumist. Kogu selle aja jooksul ei võtnud kaebuse esitaja komisjoni talitustega ühendust.
Eespool öeldu põhjal leidis komisjon, et tema talitused on toiminud nõuetekohaselt ning järginud talle siduvaid eeskirju ja põhimõtteid.
**Kaebuse esitaja märkused**
Kokkuvõttes esitas kaebuse esitaja järgmised tähelepanekud:
Puudus ametlik otsus, milles komisjon oleks esitanud põhjused, miks ta pidas Z-ga sõlmitud lepingu täitmist ebapiisavaks. Komisjon ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pädevusraamistiku kavand ei olnud selge ja kvaliteetne või et kaebuse esitajal kui meeskonnajuhil ei olnud projekti kohta õiget seisukohta.
Komisjon ei nimetanud 2004. aasta veebruaris saadud pädevusraamistiku koostajat. Kaebuse esitaja väitis, et asjaomased pädevused saavad olla ainult need, mille ta andis Y-le 9. veebruaril 2004. Komisjon oleks pidanud seda kontrollima.
Volituste elektrooniline versioon saadeti esimest korda komisjoni vastutavale ametnikule (projektijuhile) e-posti teel 9. jaanuaril 2004. jaanuari 2004. aasta koosolekust teatati ette, sest kaebuse esitaja kavatses olulistel põhjustel minna Ameerikasse 2004. aasta jaanuari teisel poolel. See 9. jaanuari 2004. aasta elektrooniline versioon ei olnud täielik, kuna teatavaid osi ei olnud täidetud eksperdi haiguse, st *vääramatu jõu* tõttu. jaanuari 2004. aasta kohtumisel lepiti kokku, et need osad viiakse lõpule, kuid kvaliteediprobleemide üle vaidlust ei olnud. Ei olnud põhjendatud, et kaebuse esitaja peaks võtma vastutuse asjaolu eest, et teine ekspert oli haige. Sellele eksperdile oli aga makstud.
Vastupidiselt sellele, mis oli algselt ette nähtud esimesel koosolekul, nõudis vastutav komisjoni ametnik üksikasjaliku kontrollkäigu aruande esitamist ja teise aruande koostamist.
Pärast seda, kui kaebuse esitaja 1. veebruaril 2004 Ameerikast tagasi tuli, valmistas ta 9. veebruaril 2004 ette pädevuse uue versiooni. Need saadeti tema tööandjale, kes edastas need komisjonile 11. veebruaril 2004. 20. veebruaril 2004 Z-ile saadetud e-kirjas väljendas komisjoni vastutav ametnik rahulolu uue versiooniga, ilmselt teadmata, et selle oli koostanud kaebuse esitaja, kuigi kaebuse esitaja oli komisjoni vastutavat ametnikku sellest teavitanud. Komisjoni ametnik märkis siiski, et ta ei soovi seda dokumenti kasutada. Osutatud teenuste kvaliteedi kohta märkis kaebuse esitaja, et 2004. aasta veebruaris komisjonile saadetud dokumendid vastasid kaebuse esitaja lepingu sätetele ja tavapärase pakkumismenetluse vormile. Kaebuse esitaja leidis, et ta on talle usaldatud ülesande täielikult täitnud.
Pärast 9. veebruari 2004 kaebuse esitaja komisjoni enam ei kuulanud. Kaebuse esitaja sai Y-lt teada, et komisjon oli lepingu ühepoolselt lõpetanud ja keeldunud kaebuse esitaja tasude maksmisest ilma põhjendusi esitamata.
Kaebuse esitaja märkis, et kuigi komisjon täheldas, et ta ei kasutanud dokumenti selle halva kvaliteedi tõttu, kasutas vastutav ametnik dokumente lugedes seda teadlikult või alateadlikult.
Kaebuse esitaja leidis, et tema nime ja au on käesoleval juhul rikutud. Lisaks sai kaebuse esitaja Y-lt teada, et vastutav ametnik tegi Z-le ettepaneku maksta 20 % oma tasudest ilma selgitusteta, kuid pärast ombudsmanile esitatud kaebuse ärakuulamist seadis ta oma pakkumise tingimuseks, et kaebuse esitaja võtab oma kaebuse tagasi. Seetõttu leidis kaebuse esitaja, et teda on survestatud.
Kaebuse esitaja nõude suurus on nüüd 14 221,70 eurot, millele lisandub intress 1 986,53 euro eest kogusummas 16 208,23 eurot.
Eespool öeldu põhjal järeldas kaebuse esitaja, et:
1. komisjon ei põhjendanud oma vastuväiteid, mis tõid kaasa tema lõivude maksmata jätmise;
2. komisjon ei järginud põhiõiguste harta artiklit 41, mille kohaselt oleks tulnud ta ära kuulata; ning et seetõttu:
3. maksmisest keeldumiseks ei olnud enam õiguslikku alust; ja
4. komisjon peaks maksma talle kogu lõivu ja lisakulud, sealhulgas viivitusintressid summas 16 208,23 eurot.
Muud nõuded
-----------
septembril 2005 võtsid ombudsmani talitused telefoni teel ühendust toimiku eest vastutava komisjoni ametnikuga, küsides, kas pärast komisjoni 30. märtsi 2005. aasta arvamust Z-i arve maksmise kohta on uut teavet. Komisjoni ametnik teatas ombudsmani talitustele, et alates komisjoni 20. detsembri 2004. aasta taotlusest Z-le ei ole ühtegi arvet esitatud ja Z-lt ei ole saadud ühtegi täiendavat teadet.
Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist leidis ombudsman, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu saatis ta 10. oktoobril 2005 komisjonile kirja, paludes komisjonil esitada arvamus kaebuse esitaja märkustes esitatud järgmiste uute väidete kohta:
(1) Kaebuse esitaja väitis, et vastutav komisjoni ametnik nõudis üksikasjaliku kontrollkäigu aruande esitamist ja teise küsitluse korraldamist. Neid elemente ei olnud esialgses ülevaates ette nähtud (vt kaebuse esitaja märkuste lk 3 „*niet gecontracteerde wensen").*
(2)(a) Kaebuse esitaja väitis, et tema nime ja au on käesoleval juhul rikutud.
(2)(b) Kaebuse esitaja väitis, et talle avaldati survet, kuna ta sai Y-lt teada, et vastutav komisjoni ametnik tegi Z-ile ettepaneku maksta talle 20% oma tasudest ilma selgitusteta, kuid pärast ombudsmanile esitatud kaebuse ärakuulamist seati pakkumise tingimuseks kaebuse tagasivõtmine kaebuse esitaja poolt.
Teiseks palus ombudsman komisjonil teavitada teda Z-ilt saadud 9478 euro suuruse tasumata arvega seotud olukorrast ja makseväljavaadetest.
**Komisjoni täiendav arvamus**
Oma täiendavas arvamuses esitas komisjon kokkuvõtlikult järgmised märkused:
oktoobril 2003 toimus Strasbourgis komisjoni, kaebuse esitaja ja teiste ekspertide kohtumine, mille eesmärk oli läbi vaadata ja selgitada tehtavat tööd. Z edastas 9. jaanuaril 2004 komisjonile pädevuse kavandi. Seda eelnõu peeti mitterahuldavaks. Sel põhjusel toimus 13. jaanuaril 2004 uus kohtumine töörühma juhiga (st kaebuse esitajaga). Koosoleku protokoll, mille komisjon lisas oma täiendavale arvamusele, saadeti töövõtjale. Muu hulgas palus komisjon kaebuse esitajal pädevuse kavand ümber kirjutada ja esitada üksikasjalik kontrollkäigu aruanne, mis tuleb esitada 2004. aasta jaanuari lõpuks. Sellest tähtajast ei peetud kinni.
veebruaril 2004 saatis töövõtja komisjonile kirja, milles teatas, et ta on saanud muudetud pädevuse kavandi, kuid leiab, et dokument ei ole piisavalt selge. Samas e-kirjas märkis töövõtja, et ta palus Saksamaa sotsiaalkindlustuse eksperdil, kellel on head teadmised Balkanimaade kohta, pädevuse kavand uuesti läbi vaadata. Nõutavatele kvaliteedistandarditele vastav lõplik pädevuse kavand saadi lõpuks kätte 2004. aasta veebruari keskel. Nende viivituste tõttu leppisid komisjon ja tema töövõtja kokku, et lõppmakset tuleks vähendada.
*Kaebuse esitaja uute väidete kohta tegi komisjon* järgmised märkused.
*Seoses esimese uue väitega nõuti* komisjoni ja Z vahelise lepingu tingimustes, et eksperdid kooskõlastaksid oma tegevuse abisaavate riikide sotsiaalministeeriumide või nendega samaväärsete asutustega, Euroopa Nõukogu sotsiaalse ühtekuuluvuse osakonnaga ja stabiilsuspakti sotsiaalse ühtekuuluvuse algatusega. Kontaktisikute nimed anti ekspertidele enne lähetuse algust. Koosolekute pidamine ja nende kohta aruandmine on vajalikud ja on iga lepingu raames missiooni läbiviija vaieldamatu kohustus. Töövõtja ise tunnistas oma kohustust teavitada komisjoni oma ekspertide ja asjaomaste ametiasutuste lepingute tulemustest ning saatis komisjonile kontrollkäikude protokollid.
Esimene volituste kavand oli aga nõuetele mittevastav ja lähetuste memorandumid olid liiga lühikesed, et võimaldada kohalike omavalitsuste panust nõuetekohaselt kontrollida. Seetõttu oli komisjon kohustatud paluma töövõtjal koostada uus volituste kavand ja esitada 22. jaanuariks 2004 üksikasjalik kontrollkäigu aruanne. Kui töövõtja tehtud töö oleks olnud hea kvaliteediga, ei oleks komisjon kindlasti nõudnud üksikasjalikku kontrollkäigu aruannet.
*Teise uue väite kohta märkis komisjon,* et ta on kohustatud tagama nende tööde kvaliteedi, mille eest ta lepingu raames maksab. Käesoleva lepingu puhul ei vastanud töövõtja tehtud töö nõutavatele kvaliteedistandarditele. Seetõttu oli komisjon kohustatud töövõtjat teavitama, et ta peaks parandama tööd ja viima selle kvaliteedi lepinguliste kohustustega nõutavale tasemele.
Komisjon avaldab kahetsust, et kaebuse esitajat solvas asjaolu, et komisjon ei saanud tema tehtud ja töövõtja esitatud tööd vastu võtta. Tuleb siiski rõhutada, et komisjon ei kavatsenud kunagi kaebuse esitaja nime ja au rikkuda.
Mis puudutab teise uue väite teist osa, siis esitas kaebuse esitaja oma seisukohtades tõsiseid süüdistusi, mille komisjon otsustavalt tagasi lükkab. Nagu juba mainitud, kavandasid komisjon ja tema töövõtja lõppmakse vähendamist, sest töövõtja nõustus, et tööd ei tehtud õigeaegselt. Komisjon ei ole teadlik kõnealuse lepingu võimalikest tagajärgedest kaebuse esitajale. Tagasilöökide korral ei oleks komisjonil mingit õigust sekkuda. Sellega seoses tuleb meenutada, et komisjoni lepingupartner on Z, mitte kaebuse esitaja.
Seoses ombudsmani taotlusega saada teavet Z-lt saadud 9478 euro suuruse tasumata arve ja selle võimaliku tasumise hetkeolukorra kohta, saatis Z oma viimase arve komisjonile e-posti teel, mis ei olnud vastuvõetav. detsembril 2004 palus komisjon äriühingul Z saata ametlik arve tavapostiga, kuid seda arvet ei olnud veel saadud.
Komisjon võtab uuesti ühendust ettevõtjaga Z ja palub tal esitada eespool nimetatud arve niipea kui võimalik. Arve kättesaamine võimaldaks tema talitustel teha vastava makse.
**Kaebuse esitaja täiendavad märkused**
Kaebuse esitaja esitas kokkuvõtlikult järgmised täiendavad märkused:
Komisjon nõustus pädevuse lõpliku projektiga, kuid märkis, et see ei ole tema esitatud dokument, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. On ebatõenäoline, et tema dokumenti ei kasutatud kaebuse esitaja ülesandeks oleva projekti ettevalmistamisel.
Ta ei olnud teadlik komisjoni ja töövõtja vahelisest kokkuleppest lõppmakse vähendamise kohta.
Mis puudutab tema nime väidetavat halvustamist, siis ei sooviks ta anda oma nime oma valdkonna uutele projektidele, kuna ta ei soovi riskida sellega, et projektid lükatakse tagasi pelgalt seetõttu, et tema nimi on ekspertide nimekirjas. Ta leidis, et tema huvid on kahjustatud.
Mis puudutab väidetavat survet, siis tegi komisjon talle suuliselt ettepaneku tema kaebus tagasi võtta.
Lõplikku otsust makse kohta veel ei tehtud.
Komisjon ei selgitanud, miks teda ei teavitatud kohe tema töö väidetavatest puudustest. Selline läbikukkumine on vastuolus hea halduse põhimõtetega.
Samuti tuleb meenutada, et viivitused ei tulenenud mitte temast endast, vaid tema kolleegi haigusest (mis oli *vääramatu jõu* juhtum ) ja et tema kolleegile maksti siiski hüvitist.
Otsus
-----
**1 Sissejuhatavad märkused uurimise ulatuse kohta**
1.1 2003. aasta oktoobrist kuni 2004. aasta jaanuarini oli kaebuse esitaja projekti "xyz" meeskonnajuht. Selle projekti raames osutas kaebuse esitaja teenuseid lepingu alusel, mis sõlmiti äriühinguga Y, mis kuulub konsortsiumi Z, mida juhib äriühing B. Kaebuse esitaja sõnul ei ole Y ikka veel tasunud oma arvet summas 14 221,70 eurot, millele lisanduvad intressid. Kaebuse esitaja ja Y-i vaheline leping nägi ette, et "töövõtja*maksab ainult tegelikult töötatud ja kliendi poolt heaks kiidetud päevade eest".* Kaebuse esitaja leidis, et tema osutatud teenused olid rahuldavad. Teiste parteide palgad on välja makstud. Samuti kasutas komisjon dokumente, mille kaebuse esitaja oli esitanud Euroopa Nõukogu projekti jaoks, mille jaoks see oli ette nähtud. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et tema arve tasumist käsitleva otsuse tegemine viibis tarbetult, sest komisjon ei olnud täitnud oma kohustusi töövõtja Z ees.
1.2 Sellega seoses soovib ombudsman kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja enda ja komisjoni vahel ei ole otsest lepingulist suhet, mistõttu komisjon ei vastuta kaebuse esitaja tasude maksmise eest. Käesoleval juhul sõlmis kaebuse esitaja lepingu „Y*leping nr 035/CSV3016/2003",* mis sõlmiti äriühinguga Y ning allkirjastati 15. ja 21. oktoobril 2003. Y kuulub konsortsiumisse Z ja vastutab kaebuse esitajale tema teenuste eest maksmise eest[(4).](#(4)){#Footnote4} Kaebuse esitaja ja Y-i vahelised lepingulised suhted ei kuulu siiski ombudsmani pädevusse. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja nõudeid Y-i vastu, sealhulgas tema tasude maksmist, saab menetleda vastavalt Y-iga sõlmitud lepingu punktile 19 („Vaidluste*lahendamine"), milles on sätestatud, et „\[k\]äesoleva kokkuleppe suhtes kohaldatakse riigi X õigusakte ja kohtualluvust. Kui sellest kokkuleppest tulenevad või sellega seotud vaidlused tekivad, on pädevaks asutuseks linna X (riik X) kohus".*
1.3 Samas on kaebuse esitaja väite aluseks leping, mis sõlmiti komisjoni ja Z-i vahel 13. ja 15. oktoobril 2003. Ombudsman märgib, et see leping koosneb i) lepingukirjast nr 2003/72193 (raamleping AMS/451 -- 8. osa); ii) EuropeAidi teenuslepingute üldtingimused; iii) raamlepingu sõlminud töövõtja pakkumus; ning iv) lepingu tingimused. Seoses selle lepinguga soovib ombudsman selgitada järgmist:
1.4 Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 195 on ombudsmanil õigus võtta vastu kaebusi "ühenduse*institutsioonide või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoli juhtude* kohta". Ombudsman on seisukohal, et haldusomavoliga on tegemist siis, kui avalik-õiguslik asutus ei tegutse vastavalt tema suhtes siduvale eeskirjale või põhimõttele[(5).](#(5)){#Footnote5} Haldusomavoli võib seega tuvastada ka seoses ühenduste institutsioonide või asutuste sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega.
1.5 Ombudsman leiab siiski, et läbivaatamise ulatus, mida ta võib sellistel juhtudel läbi viia, on tingimata piiratud. Eelkõige on ombudsman seisukohal, et kui küsimus on vaidlustatud, ei peaks ta püüdma kindlaks teha, kas kumbki pool on lepingut rikkunud. Seda küsimust saaks tõhusalt lahendada ainult pädev kohus, kellel oleks võimalus kuulata ära poolte argumendid asjaomase siseriikliku õiguse kohta ja hinnata vastuolulisi tõendeid mis tahes vaidlusaluste faktiliste küsimuste kohta.
1.6 Seetõttu on ombudsman seisukohal, et lepingutega seotud vaidluste puhul on tal õigus piirduda uurimisel selle uurimisega, kas ühenduse institutsioon või asutus on andnud talle sidusa ja mõistliku ülevaate tema tegevuse õiguslikust alusest ning miks ta leiab, et tema seisukoht lepingulise olukorra suhtes on põhjendatud. Kui see on nii, järeldab ombudsman, et tema uurimise käigus ei ole ilmnenud haldusomavoli. See järeldus ei mõjuta poolte õigust sellele, et nende lepingulist vaidlust vaataks läbi ja lahendaks autoriteetselt pädev kohus.
1.7 Ombudsman märgib, et oma täiendavates tähelepanekutes esitas kaebuse esitaja uue väite, nimelt et komisjon ei selgitanud, miks teda ei teavitatud kohe tema töö väidetavatest puudustest, ning et see oli vastuolus hea halduse põhimõtetega. Sellega seoses leiab ombudsman, et selleks, et mitte edasi lükata oma otsust käesoleva kaebuse kohta, piirdub ta uurimisel algses kaebuses esitatud väitega ja kaebuse esitaja märkustes sisalduvate täiendavate väidetega. Kaebuse esitajal on õigus esitada ombudsmanile uus kaebus pärast seda, kui ta on eelnevalt pöördunud komisjoni poole asjakohase administratiivse lähenemisviisiga. Ombudsman märgib siiski, et komisjonil ei olnud kaebuse esitajaga lepingut. Seega on raske mõista, miks komisjon oleks pidanud olema kohustatud teavitama kaebuse esitajat tema töö puudustest.
**2 Väide, mis puudutab i) asjatut viivitust otsuse tegemisel kaebuse esitaja arve tasumise kohta ja ii) ettenägematut nõuet esitada kontrollkäigu aruanne**
2.1 Kaebuse esitaja väitis, et otsuse tegemisel tema arve tasumise kohta on esinenud tarbetuid viivitusi, sest komisjon ei ole täitnud oma kohustusi töövõtja Z ees. Eelkõige väitis kaebuse esitaja, et kuigi tema osutatud teenused olid rahuldavad, ei ole Y tema arvet summas 14 221,70 eurot ikka veel tasunud, sest väidetavalt nõudis komisjon lisateavet. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et komisjon kasutas tema dokumente Euroopa Nõukogu projekti jaoks, milleks see oli ette nähtud.
2.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et kui tema talitused said 9. jaanuaril 2004 töövõtjalt (st Z-lt) pädevuse kavandi[(6),](#(6)){#Footnote6} oli neil kahtlusi meeskonnajuhi (st kaebuse esitaja) arusaama suhtes projektist, kuna dokumendi kavand ei olnud kvaliteetne ega selge. jaanuari 2004. aasta kohtumisel kaebuse esitajaga jõuti järeldusele, et pädevus tuleb ümber sõnastada ja et uued tingimused kinnitatakse 22.--23. jaanuari 2004. aasta kohtumisel. Z teatas 9. veebruari 2004. aasta e-kirjas komisjonile, et ta on saanud Y-lt muudetud pädevuse, kuid et dokumendi esitamine ei ole tehnilise kvaliteedi puudumise tõttu võimalik. Komisjonile teatati ka, et kaebuse esitaja tööandja oli palunud teisel eksperdil pädevus läbi vaadata. aasta veebruari keskpaigaks sai komisjon lõpuks uue pädevuse kavandi, mis vastas nõutud kvalitatiivsetele kriteeriumidele, ning kiitis selle 20. veebruari 2004. aasta e-kirjaga heaks. Ta teavitas Z-i siiski oma kavatsusest mitte maksta täielikku arvet kaebuse esitaja vastamata jätmise, tema töö halva kvaliteedi, tekkinud märkimisväärsete viivituste ja asjaolu tõttu, et lõplikud volitused oli koostanud teine ekspert. Z saatis 15. detsembri 2004. aasta e-kirjaga uue arve, millega asendati varasem, 2. aprilli 2004. aasta arve summas 48 475 eurot, ja nõudis tasumata summa tasumist summas 9478 eurot. Komisjon märkis, et tasumata makset töödeldakse nõuetekohaselt pärast ametlikult esitatud arve kättesaamist. Lõpuks rõhutas komisjon, et tal ei ole kaebuse esitajaga lepingulist suhet. Komisjon vabandas siiski kaebuse esitaja ees arve kohta otsuse tegemisega viivitamise pärast, väites, et märkimisväärne osa viivitusest oli tingitud sellest, et Z ei andnud peaaegu nelja kuu jooksul tagasisidet. Komisjon märkis ka, et ta ei kasutanud kaebuse esitaja koostatud dokumente, sest need olid halva kvaliteediga.
2.3 Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Seoses oma põhiväitega esitas ta täiendava väite, nimelt, et vastutav komisjoni ametnik nõudis üksikasjaliku kontrollkäigu aruande esitamist ja teise ülevaate korraldamist ning et neid elemente ei olnud esialgses ülevaates ette nähtud.
2.4 Oma täiendavas arvamuses uue väite kohta märkis komisjon, et ta palus kaebuse esitajal pädevustingimused ümber kirjutada ja esitada 22. jaanuariks 2004 üksikasjalik kontrollkäigu aruanne. Komisjon rõhutas, et koosolekute pidamine ja nendest aruandmine on vajalikud ja on lepingu raames missiooni läbiviija vaieldamatu kohustus. Kui töövõtja tehtud töö oleks olnud hea kvaliteediga, ei oleks komisjon kindlasti nõudnud üksikasjalikku kontrollkäigu aruannet.
2.5 Vastuseks ombudsmani taotlusele saada teavet Z-lt saadud 9 478 euro suuruse tasumata arve hetkeolukorra ja selle maksmise väljavaadete kohta kordas komisjon oma esimeses arvamuses öeldut: Z saatis oma viimase arve komisjonile e-posti teel, mis ei olnud vastuvõetav. Komisjon palus Z-il 20. detsembril 2004 saata ametlik arve tavapostiga, kuid seda arvet ei olnud veel saadud.
2.6 Käesoleval juhul peab ombudsman - nagu on juba märgitud eespool punktis 1.6 - seega kontrollima, kas komisjon on esitanud sidusa ja mõistliku ülevaate oma tegevuse õiguslikust alusest ning miks ta leiab, et tema seisukoht lepingulise olukorra kohta seoses tema kohustuste täitmisega töövõtja Z ees on põhjendatud.
2.7 Ombudsman märgib, et Z ja komisjoni vahelise lepingu eesmärk oli "2003.*aasta piirkondliku tegevusprogrammi CARDIS projekti "Sotsiaalasutuste toetusprogramm" pädevuse ettevalmistamine".* Selle ülesande täitmise eksperdid olid: i) kaebuse esitaja kui rühmajuht; ii) sotsiaalkaitsesüsteemi reformi ekspert; ning iii) kohalikud eksperdid. Maksegraafikus oli ette nähtud, et komisjon pidi lepingu alguses tegema 60% suuruse ettemakse ,, nimelt 38 997 eurot, ning et „jääk*\[tuleb\]* *tasuda 60 päeva jooksul alates tõendavate dokumentide loetelu sisaldava lõpliku arve kättesaamisest ja pärast lõpparuande heakskiitmist".* Kaebuse esitaja kaebus käsitleb väidetavat viivitust lõppmakse tegemisel.
2.8 Ombudsman märgib, et lepingu tingimuste punktis 5 ("Aruandlus") oli ette nähtud,*et eksperdid koostavad projekti tingimuste esimese projekti enne 17. oktoobrit 2003 ja saadavad Euroopa Komisjoni projektijuhile ingliskeelse elektroonilise versiooni. ++Lõplik versioon, ka elektrooniliselt, tuleb esitada hiljemalt 24. oktoobriks 2003"++*(allajoonimine lisatud). Tema enda ja Y-i vahelise lepingu kohaselt oli kaebuse esitaja konsultant, kes vastutas komisjoni ja Z-i vahelise lepingu tingimustes nõutud teenuste osutamise eest, ning talle edastati nende tingimuste koopia Y-iga sõlmitud lepingu C lisas.
2.9 Mis puudutab komisjoni ja Z-i vahel sõlmitud lepingu täitmist, nimelt pädevuse esitamist Z-i poolt komisjonile ja Z-i arve tasumata tasumist komisjoni poolt, siis ilmneb toimiku materjalidest, et asjaolude kronoloogia on järgmine:
oktoobril 2003 toimus Strasbourgis projekti käsitlev koosolek, kus kaebuse esitaja osales koos teiste ekspertidega. Z saatis komisjonile pädevuse esimese kavandi 9. jaanuaril 2004. Kuna komisjon ei olnud nende kvaliteediga rahul, otsustas ta 13. jaanuaril 2004 korraldada teise kohtumise kaebuse esitajaga, et selgitada kaebuse esitajale, kuidas edasi toimida. 19. jaanuaril 2004 saatis vastutav komisjoni ametnik Z-le e-kirja, viidates 13. jaanuari 2004. aasta koosolekule ja väljendades lootust, et kaebuse esitaja juhitud ekspertide rühm tarnib kvaliteetse lõpptoote. jaanuaril 2004 saatis ta Z-le veel ühe e-kirja, milles viitas uuesti pädevuse kavandi väga halvale kvaliteedile ja määras lõpliku pädevuse esitamiseks uue tähtaja 31. jaanuar 2004. Pärast seda, kui komisjoni ametnik ei saanud kaebuse esitajalt vastust, saatis ta 3. veebruaril 2004 Z-le uue e-kirja, milles osutas võimalusele leping lõpetada, kuna ei järgitud lepingu tingimusi ja kaebuse esitaja esitatud aruanne ei olnud piisavalt kvaliteetne.
Z märkis 9. veebruaril 2004 komisjoni vastutavale ametnikule saadetud e-kirjas, et kaebuse esitaja oli saatnud Y-le pädevuse uue versiooni. Y leidis, et uue versiooni kvaliteet ei olnud piisavalt hea, et edastada see komisjonile, ning palus seetõttu sotsiaalkindlustusele spetsialiseerunud Saksa eksperdil need läbi vaadata ja esitada need 11. veebruariks 2004[(7).](#(7)){#Footnote7} Seetõttu palus Z uut tähtaega. Komisjoni ametnik vastas 11. veebruari 2004. aasta e-kirjaga, et ühtegi uut eksperti ei saa tööle võtta ilma komisjoni eelneva nõusolekuta.
Z saatis 11. veebruari 2004. aasta e-kirjaga komisjoni asjaomasele ametnikule läbivaadatud pädevusraamistiku. Viimane märkis oma 20. veebruari 2004. aasta vastuses, et dokument on nõutavale kvaliteedile palju lähemal. Ta teatas siiski Z-le, et arvestades tehtud töö halba kvaliteeti ja seda, et komisjonil ei olnud kaebuse esitajalt alates 13. jaanuari 2004. aasta koosolekust uudiseid, kaalub ta mitte kiita heaks kogu kaebuse esitaja tasude maksmist ja teavitada sellest vastutavat finantsüksust. Sellega seoses viitas ta EuropeAidi teenuslepingute üldtingimustele.
Z saatis 2. aprillil 2004 komisjonile lõpliku arve summas 25 978 eurot (st 64 975 (8) eurot,[millest on maha arvatud](#(8)){#Footnote8} lepingu alguses juba tasutud 38 997 eurot). Pärast 6. juulil 2004 toimunud kohtumist Z-koordinaatoriga, kus komisjon kordas oma kavatsust mitte maksta kogu arvet puuduliku täitmise ja viivituste tõttu, nõustus Z saatma uue arve. 2. novembri 2004. aasta kirjas vabandas Z tagasiside puudumise ning 6. juuli 2004. aasta koosoleku ja tema reaktsiooni vahele jäänud pika aja pärast. Z selgitas, et konsortsiumi koordinaator lahkus 2004. aasta septembris ja töö üleandmine koordinaatori järglasele võttis oodatust kauem aega. Seetõttu tegi ta ettepaneku kohtuda uue konsortsiumi koordinaatoriga. Z saatis 15. detsembril 2004 uue arve summas 9478 eurot (st 48 475 eurot miinus juba tasutud 38 997 eurot) ja vabandas uuesti viivitusest põhjustatud ebamugavuste pärast. Oma 20. detsembri 2004. aasta vastuses nõudis komisjoni ametnik siiski, et nõue esitataks ametlikult finantsmeeskonnale vastavalt eeskirjadele. Oma 30. märtsi 2005. aasta arvamuses kaebuse kohta märkis komisjon, et ta töötleb lõppmakset pärast parandatud arve kättesaamist. Komisjon märkis oma 7. detsembri 2005. aasta täiendavas arvamuses, et seda arvet ei ole veel saadud.
*Kaebuse esitaja arve tasumisega seotud väidetavad viivitused*
2.10 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja väitel on tema arve tasumist käsitleva otsuse tegemisel esinenud tarbetuid viivitusi, sest komisjon ei ole täitnud oma kohustusi töövõtja Z ees. Ombudsmani arvates on loogiline eeldada, et komisjoni kohustus maksta kaebuse esitaja teenuste eest eeldab, et Z esitab komisjonile arve (mis hõlmab neid teenuseid). Sellega seoses märgib ombudsman, et Z saatis komisjonile lõpliku arve 2. aprillil 2004 ja et möödus kolm kuud enne komisjoni 6. juuli 2004. aasta koosoleku korraldamist. Ombudsman märgib, et komisjon vabandas kaebuse esitaja ees selle viivituse pärast, kuid juhtis tähelepanu ka sellele, et märkimisväärne osa üldisest viivitusest oli tingitud Z-lt peaaegu nelja kuu jooksul saadud tagasiside puudumisest[(9).](#(9)){#Footnote9} Ombudsman leiab, et komisjon oleks pidanud 2. aprillil 2004 saadetud arvele kiiremini vastama. Selle arvega tegelemine oleks aga nõudnud, et arve esitataks kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Komisjon väitis siiski, et see ei olnud nii, ja näib, et Z ei ole seda vaidlustanud. Lisaks märgib ombudsman, et näib, et Z ei ole reageerinud komisjoni 20. detsembri 2004. aasta taotlusele esitada uus arve. Ombudsman märgib ka, et 2005. aasta detsembris, kui komisjon esitas täiendava arvamuse, ei olnud Z ikka veel ametlikku arvet esitanud.
2.11 Seoses Z-i viimase arve esitamisega 15. detsembril 2004 (summas 9 478 eurot) märgib ombudsman, et komisjon ei ole üksikasjalikult selgitanud, millised olid tema vastuväited sellele arvele. Vormiliste aspektide kohta märgib ombudsman, et komisjoni ja Z-i vahelise lepingu nr 2003/72193 punktis 5 „Maksegraafik" oli sätestatud, et maksetaotlused tuleb esitada finantsosakonnale. Sellega seoses märgib ombudsman, et Z-i viimast arvet (mis oli lisatud Z-i 15. detsembri 2004. aasta e-kirjale) ei saadetud mitte finantsosakonnale, vaid komisjoni projektijuhile. Seoses komisjoni väitega, et arve oli saadetud e-posti teel, märgib ombudsman, et lepingu punktis 7 oli selgelt märgitud postiaadress, kuhu maksetaotlused tuli saata. Ombudsman märgib siiski ka, et Z-i ja komisjoni 15. ja 20. detsembri 2004. aasta e-kirjavahetusest nähtub, et komisjoni vastuväited ei piirdunud formaalsete aspektidega, vaid puudutasid ka sisu[(10).](#(10)){#Footnote10} Näib siiski, et see küsimus puudutab peamiselt Z-i ja komisjoni vahelist suhet.
2.12 Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab ombudsman, et komisjon on esitanud sidusa ja mõistliku ülevaate õiguslikust alusest oma seisukoha kujundamiseks juhtumi selle aspekti suhtes.
*Mis puudutab lähetusaruande esitamise nõuet*
2.13 Seoses kaebuse esitaja täiendava väitega, et vastupidiselt ettenähtule nõudis vastutav komisjoni ametnik üksikasjaliku kontrollkäigu aruande esitamist ja teistkordset arupärimist, märgib ombudsman, et lepingu tingimuste punktis 4 ("Asukoht ja kestus")*on sätestatud, et "kavas on korraldada teabe- ja arupärimine juhtiva eksperdiga \[, st kaebuse esitajaga*\], Euroopa Komisjoni projektijuhiga ja Euroopa Nõukogu esindajaga** *kas Brüsselis või Strasbourgis".* Ombudsman märgib, et see sõnastus, eriti kuna see viitab „kavandatavale", ei näi kehtestavat absoluutset nõuet, et korraldatakse ainult üks teabekoosolek ja üks küsitlus. Sõnastus näib pigem viitavat tavapärasele olukorrale, kus lepingut täidetakse ettenähtud viisil. Käesoleval juhul, kui komisjonil oli tõsiseid kahtlusi esitatud pädevuse kavandi kvaliteedi ja selguse suhtes, leiab ombudsman, et eespool esitatud sõnastus ei näi takistavat komisjoni palumast kaebuse esitajal osaleda teisel koosolekul (ülevaade) 13. jaanuaril 2004, et selgitada oma kahtlusi seoses pädevuse kavandi soovitud kvaliteediga.
2.14 Seoses üksikasjaliku kontrollkäigu aruande esitamise nõudega*22. jaanuariks 2004 märgib ombudsman, et EuropeAidi teenuslepingute üldtingimuste artiklis 24 on sätestatud, et "konsultant*\[,* st Z \] esitab projektijuhile teenuste ja projektiga seotud teabe, mida projektijuht võib igal ajal nõuda".* Seetõttu leiab ombudsman, et arvestades eelkõige probleeme esitatud pädevuse esimese kavandi kvaliteediga, oli komisjonil õigus nõuda sellist üksikasjalikku kontrollkäigu aruannet.
2.15 Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab ombudsman, et komisjon on esitanud sidusa ja mõistliku ülevaate õiguslikust alusest, mis on vajalik üksikasjaliku kontrollkäigu aruande esitamiseks ja teise aruande koostamiseks.
2.16 Eespool esitatud kaalutluste põhjal ei tuvastatud seega ühtegi komisjoni haldusomavoli juhtumit.
**3 Kaebuse esitaja nime ja au väidetav rikkumine**
3.1 Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et tema nime ja au on käesoleval juhul rikutud.
3.2 Täiendavas arvamuses avaldas komisjon kahetsust, et kaebuse esitajat solvas asjaolu, et ta ei saanud tema tehtud tööd vastu võtta, kuid rõhutas, et ta ei kavatsenud kunagi kaebuse esitaja nime ja au rikkuda.
3.3 Kaebuse esitaja märkis oma täiendavates märkustes, et ta ei sooviks nimetada oma valdkonna uusi projekte, kuna ta ei soovi riskida projektide tagasilükkamisega ainuüksi seetõttu, et tema nimi on ekspertide nimekirjas. Kaebuse esitaja leidis, et tema huve on kahjustatud.
3.4 Ombudsman märgib, et komisjoni märkused võivad peegeldada kaebuse esitaja mainet. Näib siiski, et neid märkusi ei avalikustatud. Samuti ei viita miski sellele, et komisjon kavatses rikkuda kaebuse esitaja kuvandit. Lisaks märgib ombudsman Z-i poolt 9. veebruaril 2004 komisjonile saadetud e-kirja[(11)](#(11)){#Footnote11} põhjal, et Y ise oli väljendanud seisukohta, et kaebuse esitaja esitatud pädevuse kavand ei olnud komisjonile edastamiseks piisavalt kvaliteetne. Nende kaalutluste põhjal ei saa seega tuvastada ühtegi haldusomavoli juhtumit seoses juhtumi selle aspektiga.
**4 Kaebuse esitajale väidetavalt avaldatud surve**
4.1 Kaebuse esitaja väitis, et talle avaldati survet, kuna ta sai Y-lt teada, et vastutav komisjoni ametnik, kelle kaebuse esitaja tuvastas, tegi Z-ile ettepaneku maksta talle 20% oma tasudest ilma põhjendusi esitamata, kuid pärast ombudsmanile esitatud kaebuse ärakuulamist seadis ta pakkumise tingimuseks kaebuse tagasivõtmise kaebuse esitaja poolt.
4.2 Oma täiendavas arvamuses lükkas komisjon jõuliselt tagasi kaebuse esitaja tõsised süüdistused. Komisjon märkis, et komisjon ja tema töövõtja kaalusid lõppmakse vähendamist, sest töövõtja nõustus, et tööd ei tehtud õigeaegselt. Komisjon ei olnud teadlik selle lepingu võimalikest tagajärgedest kaebuse esitajale. Tagasilöökide korral ei oleks komisjonil mingit õigust sekkuda. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et tema lepingupartner oli Z, mitte kaebuse esitaja.
4.3 Kaebuse esitaja märkis oma täiendavates märkustes, et ta ei olnud teadlik komisjoni ja töövõtja vahelisest kokkuleppest lõppmakse vähendamise kohta. Väidetava surve kohta märkis kaebuse esitaja, et komisjon oli teinud suulise ettepaneku tema kaebus tagasi võtta.
4.4 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja väide, kui see on tõendatud, on väga tõsine ja ombudsman uuriks seda põhjalikult. Kuid oma täiendavates märkustes näis kaebuse esitaja oma väidet lahjendavat, märkides, et "komisjoni poolelt*tehti suuliselt ettepanek, et ma võtaksin oma kaebuse tagasi. Ma kogesin seda kui survet* [(12)](#(12)){#Footnote12}". Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja on jäänud selle väite osas ebamääraseks ega ole esitanud konkreetseid toetavaid elemente. Näiteks ei ole ta märkinud, millisel kuupäeval pidi komisjon selle ettepaneku tegema. Samuti näib, et väide põhineb Y-lt saadud kuulduste tõenditel, mitte kaebuse esitaja otsesel kogemusel komisjoniga. Eespool öeldu põhjal leiab ombudsman, et selle väite edasine uurimine ei ole põhjendatud.
**5 Kokkuvõte**
Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} 16. novembril 2004 esitatud esialgne kaebus puudutas kahte punkti: i) väidetav vastamata jätmine kaebuse esitaja 24. augusti 2004. aasta kirjale volinik Nielsonile; Olles vahepeal saanud EuropeAidilt 12. novembri 2004. aasta vastuse oma kirjale volinik Nielsonile, kirjutas kaebuse esitaja 26. novembril 2004 ombudsmanile, et teda tänada ja jääda ainult teise väite juurde.
[(2)](#Footnote2){#(2)} Lepingu kohaselt tuli koostada pädevusraamistik, mis kujutas endast osutatavat teenust, samas kui pädevusraamistik oli lepingu suhtes kohaldatav.
[(3)](#Footnote3){#(3)} Väike 20 euro suurune erinevus näib olevat tingitud äriühingu veast, kuna algselt kokku lepitud tasud olid 64 995 eurot 64 975 euro asemel.
[(4)](#Footnote4){#(4)} Kaebuse esitaja tasustamist käsitlevad sätted on esitatud Y-ga sõlmitud lepingu punktis 6 („Töötasu")*ja* punktis 8 („Maksed").
[(5)](#Footnote5){#(5)} Vt 1997. aasta aruanne, lk 22 jj.
[(6)](#Footnote6){#(6)} Lepingu kohaselt tuli koostada pädevusraamistik, mis kujutas endast osutatavat teenust, samas kui pädevusraamistik oli lepingu suhtes kohaldatav.
[(7)](#Footnote7){#(7)} veebruari 2004. aasta esialgne prantsuskeelne e-kiri on järgmine: "*Il \[* le plaignant*\] a, en effet, envoyé une nouvelle version révisée à la fin de ce WE à Y mais ceux-ci ont jugé que la qualité de ses termes de référence n'était pas suffisante pour vous la transmettre. Ils ont donc demandé à un expert allemand spécialisé en sécurité sociale et ayant une bonne connaissance des Balkans de les réviser à nouveau. Cet expert s'est engagé à nous les soumettre pour le mercredi 11 février \[* 2004*\]*".
[(8)](#Footnote8){#(8)} Väike 20 euro suurune erinevus näib olevat tingitud äriühingu veast, kuna algselt kokku lepitud tasud olid 64 995 eurot 64 975 euro asemel.
[(9)](#Footnote9){#(9)} Sellega seoses märgib ombudsman, et Z esitas tõepoolest kaks korda oma vabandused, nimelt 2. novembri 2004. aasta ja 15. detsembri 2004. aasta kirjalikes teatistes tagasiside puudumise pärast 6. juuli 2004. aasta koosolekut ja viivituse pärast tema reaktsioonis. Oma 2. novembri 2004. aasta kirjas selgitas Z, et konsortsiumi koordinaator lahkus 2004. aasta septembri keskel ja et selle kooskõlastamise üleandmine võttis oodatust kauem aega.
[(10)](#Footnote10){#(10)} Oma 15. detsembri 2004. aasta e-kirjas komisjonile kirjutas Z: "Me*oleksime tänulikud, kui te nõustuksite lisatud, eespool nimetatud projektiga seotud lõpparve väljastamisega"* ja lisas: "Me*loodame, et meie ettepanek on vastuvõetav".* Komisjoni projektijuht märkis oma 20. detsembri 2004. aasta vastuses, et „teavitan*Teid, et praeguses etapis ei ole mul võimalik Teile Teie pakutud vormis mis tahes liiki lepingut esitada järgmistel põhjustel: Ma ei ole \[L\]* *kunagi saanud ühtegi ametlikku ettepanekut; tegelikult kohtusime 2004. aasta juunis, kui me neid küsimusi arutasime, kuid ma ei saanud kunagi mingit tagasisidet mis tahes arutelu kohta selle küsimuse tulemuse osas. Esimene reaktsioon pärast kohtumist oli \[kaebuse* esitaja\]*kiri otse volinik Nielsonile (...) Kuni lisateabe saamiseni ei näe ma põhjust muuta oma hinnangut projektimeeskonna ja meeskonnajuhi osutatavate teenuste kvaliteedi kohta (...)".*
[(11)](#Footnote11){#(11)} 9. veebruari 2004. aasta esialgne prantsuskeelne e-kiri on esitatud eespool joonealuses märkuses 7.
[(12)](#Footnote12){#(12)} Hollandikeelses originaalis: "*Mondeling werd zijdens the Commissie voorgesteld dat ik mijn klacht daarop zou intrekken. Ik ervoer dit als druk*".