Strasbourg, 13. märts 2006

Lugupeetud pr K.

novembril 2004 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses sissenõudekorraldustega MII00261, MII01728 ja MII01825 (17 000 euro suuruse summa kohta), mis on adresseeritud nii äriühingule Film après Film kui ka kaebuse esitajale.

20. detsembril 2004 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 28. veebruaril 2005. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 2. mail 2005.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Ma vabandan selle aja eest, mis on kulunud minu päringute lõpuleviimiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja on filmirežissöör, kes kaebab eraettevõtte Film après Film nimel. aastal kuulutas komisjon MEDIA arenguprogrammi raames välja projektikonkursi nr 6/96. Kaebuse esitaja esitas eespool nimetatud konkursikutse raames äriühingu Film après Film nimel projektiettepaneku dokumentaalfilmile „Le nuage d'automne est fuyant plus fuyant encore”. Selle täispika dokumentaalfilmi eesmärk oli jäädvustada lugu noorest Hiina näitlejannast, kes oli lahkunud Hiinast, et saada Pariisis näitlejaks, sest tema vanemad, endised Pekingi ooperi näitlejad, olid Mao ümberõppekampaania ajal kaheksa aastat vangistatud.

Kaebuse esitaja projektiettepanek võeti vastu. aprillil 1997 sõlmis ta Film après Filmi nimel komisjoniga lepingu MEDIA arenguprogrammi raames. Lepingu nr 9606DE10169FR kohaselt andis komisjon kaebuse esitajale laenu 17 000 eküüd (1). Lepingu üldtingimuste punkti 2.1 alapunkti a kohaselt pidi kaebuse esitaja laenu esimese 25 % tagasi maksma 12 kuu jooksul alates esimese osamakse tasumise kuupäevast. juunil 1998 pikendas komisjon kaebuse esitaja palvel MEDIA Developmenti laenu esimese 25 % tagasimaksmise tähtaega. Kuna äriühing ei olnud esitanud iga-aastast ajakohastamispaketti, teatas komisjon 18. augustil 1999 kaebuse esitajale, et jätab endale õiguse lõpetada laenuleping ja võtta vajalikud meetmed 16 900 euro suuruse summa tagasinõudmiseks. aastal saatis komisjon kaebuse esitajale kolm sissenõudekorraldust (MII-00261 summas 4 050 eurot, MII-01728 summas 4 250 eurot ja MII-01825 summas 4 250 eurot). jaanuaril 2004 saadeti kaebuse esitajale võlateade Nr 3240508573 summas 16 800 eurot.

märtsil 2004 saatis kaebuse esitaja komisjoni eelarve peadirektoraadile kirja, milles nõudis, et komisjon loobuks võlanõudest, kuna tema äriühing ei suutnud oma ebakindla finantsolukorra tõttu võlga tagasi maksta. Tema taotlust ei rahuldatud.

novembril 2004 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse, väites, et komisjon oli ekslikult keeldunud tema äriühingu eelnevast võlast loobumast.

Kaebuse esitaja selgitas oma kaebuses, et programmist MEDIA Development saadud 17 000 eurot võimaldas tal osaleda Amsterdamis korraldatud foorumil, teha pitching Barcelonas ja filmida Pekingis, et saada tõendeid selle kohta, et noore Hiina näitlejanna vanemad oleksid nõus avaldama lugusid oma vanglas veedetud ajast. Külaskäigul Pekingisse sai ta 22 40-tollist kassetti ja väljavõtte filmist "5". Lisaks oli ta saatnud Prantsuse telekanalitele mitu toimikut ning taotlenud rahalist toetust CNC-lt (Centre national de la cinématographie). Siiski ei olnud tal võimalik leida turustajat ega kaastootjat. Kaebuse esitaja sõnul oli ta teinud kõik endast oleneva, et saada laenu programmist MEDIA Development.

Kaebuse esitaja väitis, et tal ei ole oma äriühingu võla tasumiseks muud võimalust kui esitada komisjonile kassetid ja väljavõte filmist.

Nõue

Komisjoni arvamus

Kokkuvõttes tegi komisjon oma arvamuses järgmised märkused:

Programmi MEDIA Development loomise raames anti 17 000 eküü suurune laen äriühingule Film après Film, keda esindas kaebuse esitaja, audiovisuaalprojekti „Le nuage d'automne est fuyant plus fuyant encore” arendamiseks. Vastavalt 28. aprillil 1997. aastal allkirjastatud lepingule nr 9606DE10169FR sai kaebuse esitaja lepingu allkirjastamisel 21. mail 1997. aastal 8500 eküüd ja vahearuande heakskiitmisel 20. augustil 1997. aastal 8500 eküüd.

Lepingu ja selle lisade kohaselt andis komisjon Film après Filmile intressivaba laenu kuni 17 000 eküü ulatuses või kuni 50 % ulatuses projekti arendamise tegelikest kuludest. Film après Film pidi laenu kasutama üksnes, eranditult ja otseselt projekti kui audiovisuaalse teose arendamise nõuetekohaste kulude tasumiseks vastavalt lepingule ja lisatud arenduseelarvele.

Eespool nimetatud lepingu I lisa punkti 2.2 kohaselt oleks laen tulnud komisjonile tagasi maksta järgmiselt:

25 % (4 250 eküüd) 12 kuud pärast esimese osamakse tegemist (21. mai 1998);

25 % (4 250 eküüd) 24 kuud pärast esimese osamakse tegemist (21. mai 1999);

ning tasumata summad hiljemalt kolm kuud pärast audiovisuaalteose peamise fotografeerimise esimest päeva.

Pärast 4050 euro suuruse summa (MII00261) tagasimaksmise esimese korralduse saamist taotles kaebuse esitaja esimese makse tagasimaksmise edasilükkamist, millega komisjon nõustus. Selle otsuse kohaselt oleks esimene makse tulnud tagasi maksta hiljemalt 21. novembril 1998. Kaebuse esitaja tegi 20. jaanuaril 1999 ja 22. oktoobril 1999 siiski ainult kaks osalist tagasimakset, kumbki summas 100 eurot.

aprillil 2000 saatis komisjon kaebuse esitajale teise korralduse 4 250 euro (MII01728) tagasimaksmiseks ja tuletas kaebuse esitajale meelde, et 4050 eurot esimesest maksest on tasumata. Komisjon rõhutas kaebuse esitajale, et kõik ülejäänud summad tuleks välja maksta enne 28. aprilli 2000.

Kuna täiendavaid tagasimakseid ei tehtud, teatas komisjon 23. juunil 2000 kaebuse esitajale, et ta on otsustanud lepingu lõpetada ja nõuda üldtingimuste punkti 2.3 alapunkti i alusel ülejäänud summa kohest tagasimaksmist. Kaebuse esitaja oleks pidanud maksma 16 800 eurot, mis vastab komisjoni laenatud rahasummale, millest on lahutatud kaebuse esitaja poolt juba makstud 200 eurot. Kaebuse esitajale esitati kolmas tagasimaksmiskorraldus (MII01825) summas 8500 eurot.

Kogu tagasinõutav summa, nimelt 16 800 eurot, registreeriti komisjoni raamatupidamissüsteemis numbri SI2.293537 all (deebetarve nr 3240508573) maksetähtajaga 15. veebruar 2004, pärast mida sai kaebuse esitajalt tagasi nõuda intressi vastavalt Euroopa Keskpanga REFI tariifile + 1,5 % aastas.

Kaebuse esitaja ei ole 16 800 euro suurust summat tagasi maksnud.

Eelarve peadirektoraat saatis meeldetuletuskirja 8. aprillil 2004 ja märgukirja 4. juunil 2004. Kaebuse esitaja vastas kuupäevata kirjaga, millele ta viitas oma rasket finantsolukorda kirjeldavas 27. aprilli 2004. aasta e-kirjas, ja taotles võla kustutamist. Raamatupidamistalitus (eelarve peadirektoraat) vastas 27. aprillil 2004 e-kirjaga, selgitades, et neil ei ole õigust võlanõudest loobuda, kuna antud juhul kuulub see pädevus alates 1. jaanuarist 2005 üksnes hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning infoühiskonna peadirektoraadi eelarvevahendite käsutajatele. 4. juunil 2004 saatsid raamatupidamistalitused kaebuse esitajale märgukirja seoses tema 16 800 euro suuruse võlaga.

Kaebuse esitaja teatas 15. juuni 2004. aasta kirjas uuesti, et tal ei ole võimalik võlga tagasi maksta, ning teavitas komisjoni oma kaebusest Euroopa Ombudsmanile.

Sissenõudmisest loobumine on vastutava eelarvevahendite käsutaja eelisõigus ning see on võimalik ainult finantsmääruse artiklis 73 ja selle rakendussätete artiklis 87 loetletud erandlikel asjaoludel. Nende sätetega nähakse ette kolm piiratud ja ammendavat olukorda, mille puhul võib ette näha sissenõudmisest loobumise:

• sissenõudmise hinnanguline kulu ületaks sissenõutava võla summat ja loobumine ei kahjustaks ühenduste mainet;
• saadaolevat summat ei ole võimalik sisse nõuda selle vanuse või võlgniku maksejõuetuse tõttu (mis nõuab tõendatud likvideerimist likvideerija kirjaga või pankrotti ja/või äriregistrist kustutamist; võlgniku pankrot pankrotihalduri kinnitusega (prantsuse keeles: curateur d'absence d'actifs);
• tagasinõudmine kahjustab proportsionaalsuse põhimõtet.

Need sätted ei anna õigust loobumisele, vaid vastupidi piiravad loobumise võimalusi asjaoludega, mida käesoleval juhul ei esine.

Kõnealune äriühing on tegelikult endiselt registreeritud eraettevõtjana ning ei ole likvideerimisel ega pankrotis (2). Komisjon rõhutas, et kaebuse esitaja sõnul lõpetas äriühing oma tegevuse 20. märtsil 2003. Komisjon väitis siiski, et kaebuse esitaja 11. novembri 2004. aasta kirja kohaselt otsis ta endiselt telekanalit ja tootjat. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja oli mitmel korral viidanud oma rahalistele raskustele, esitamata kunagi tõendeid maksejõuetuse kohta või taotlemata võla jaotamist.

Komisjon väitis, et kaebuse esitaja ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse ja seetõttu ei ole komisjonil võimalik võlast loobuda.

Vastavalt finantsmääruse rakendussätete artiklile 85 võib komisjon anda maksmiseks lisaaega üksnes võlgniku kirjaliku taotluse korral, milles on nõuetekohaselt esitatud põhjused, ning tingimusel, et võlgnik kohustub maksma intressi ja esitab finantstagatise, mis hõlmab nii põhisumma kui ka intressi tasumata võlga.

Kaebuse esitaja ei ole sellist osamakse taotlust esitanud, vaid on piirdunud kinnitusega, et tagasimaksmine ei ole võimalik.

Komisjon rõhutas, et kaebuse esitaja sai vastuse oma 26. märtsi 2004. aasta kirjale e-posti ja tavaposti teel 27. aprillil 2004. Eelarvevahendite käsutaja kinnitas võla olemasolu ja raamatupidamistalitused saatsid talle 4. juunil 2004 märgukirja.

Komisjon leidis, et ta tegutses kooskõlas hea halduse põhimõtetega, ja palus ombudsmanil kaebus tagasi lükata.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja esitas kokkuvõtlikult järgmised märkused. Kaebuse esitaja sõnul ei ole Filmil rahalisi vahendeid, kontorit, autot, arvutit, töötajaid ega projekte. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et tal ei ole isegi piisavalt rahalisi vahendeid, mis on vajalikud tema äriühingu äriregistrist kustutamiseks.

Seoses kaebuse esitaja katsetega hankida oma projekti jaoks teine tootja ja muuta Film après Film uuesti toimivaks, kinnitab ta, et need katsed ei olnud edukad.

Kaebuse esitaja selgitas, et ta usub, et programm MEDIA Development tagab talle filmide tootmiseks vajaliku toetuse. Tema sõnul on ta püüdnud osa summast tagasi maksta, kuigi see oli veel võimalik. Kuid see ei ole enam võimalik. Kaebuse esitaja tegi ettepaneku, et ta võiks töötada ilma MEDIA arenguprogrammi eest maksmata.

Otsus

1 Komisjon on ekslikult keeldunud kaebuse esitaja võla sissenõudmisest loobumast

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon on ekslikult keeldunud tema võlast loobumast. aastal saatis komisjon kaebuse esitajale kolm sissenõudekorraldust: MII-00261 4 050 eurot, MII-01728 4 250 eurot ja MII-01825 8 500 eurot. jaanuaril 2004 saadeti kaebuse esitajale võlateade Nr 3240508573 summas 16 800 eurot. märtsil 2004 saatis kaebuse esitaja komisjoni eelarve peadirektoraadile kirja, milles nõudis, et komisjon loobuks võlanõudest, kuna tema äriühing ei suutnud oma ebakindla finantsolukorra tõttu võlga tagasi maksta. Taotlus lükati tagasi.

1.2 Komisjon jäi oma arvamuses seisukohale, et sissenõudmisest loobumine on vastutava eelarvevahendite käsutaja eelisõigus ning see on võimalik ainult finantsmääruse artiklis 73 ja selle rakendussätete artiklis 87 loetletud erandlikel asjaoludel. Nendes sätetes on ette nähtud kolm piiratud ja ammendavat asjaolu, mille korral võib ette näha sissenõudmisest loobumise:

• sissenõudmise hinnanguline kulu ületaks sissenõutava võla summat ja loobumine ei kahjustaks ühenduste mainet;
• saadaolevat summat ei ole võimalik sisse nõuda selle vanuse või võlgniku maksejõuetuse tõttu (mis nõuab tõendatud likvideerimist likvideerija kirjaga või pankrotti ja/või äriregistrist kustutamist; võlgniku pankrot pankrotihalduri kinnitusega (prantsuse keeles: kurateur d'absence d'actifs);
• tagasinõudmine kahjustab proportsionaalsuse põhimõtet.

Need sätted ei anna õigust loobumisele, vaid vastupidi piiravad loobumise võimalusi asjaoludega, mida käesoleval juhul ei esine.

1.3 Komisjon väitis, et kõnealune äriühing on tegelikult endiselt registreeritud eraettevõtjana ning ei ole likvideerimisel ega pankrotis (3). Komisjon rõhutas, et kaebuse esitaja sõnul lõpetas äriühing oma tegevuse 20. märtsil 2003. Kaebuse esitaja 11. novembri 2004. aasta kirja kohaselt otsis ta siiski telekanalit ja tootjat. Komisjon kinnitas, et kaebuse esitaja oli mitmel korral viidanud oma rahalistele raskustele, esitamata kunagi tõendeid maksejõuetuse kohta või taotlemata võla jaotamist. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja ei kuulu eespool nimetatud kolme kategooriasse ja seetõttu ei ole komisjonil võimalik võlast loobuda.

1.4 Ombudsman tuletab meelde, et finantsmääruse (4) artiklis 73 on sätestatud:

„Kui vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on nõuetekohane ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega vastavalt rakenduseeskirjades sätestatud menetlustele ja kriteeriumidele. Loobumisotsust tuleb põhjendada.”

Lisaks on finantsmääruse rakendussätete(5) artiklis 87, mis põhineb finantsmääruse artiklil 73, sätestatud:

„Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa täielikust või osalisest sissenõudmisest ainult järgmistel juhtudel:

a) kui eeldatavad sissenõudmiskulud ületavad sissenõutava summa ja loobumine ei kahjusta ühenduse mainet;

b) kui saadaolevat summat ei ole võimalik sisse nõuda selle vanuse või võlgniku maksejõuetuse tõttu;

c) kui tagasinõudmine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.”

1.5 Ombudsman märgib, et finantsmääruse rakendussätete artikli 87 kohaselt võib komisjon võla sissenõudmisest loobuda ainult selles artiklis sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul palus kaebuse esitaja komisjonil loobuda oma äriühingu võlast, tuginedes sisuliselt eespool nimetatud sättele, milles viidatakse „võlgniku maksejõuetusele”. Komisjon lükkas taotluse tagasi peamiselt seetõttu, et kaebuse esitaja äriühing ei olnud likvideerimisel ega pankrotis ning kaebuse esitaja ei olnud esitanud tõendeid võlgniku maksejõuetuse kohta. Sellega seoses märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole seadnud kahtluse alla nende faktide õigsust, millele komisjon oma vaidlustatud otsuses tugines.

1.6 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et komisjon on esitanud piisavad ja mõistlikud põhjendused oma otsuse kohta lükata tagasi kaebuse esitaja taotlus loobuda tema ettevõtte võla sissenõudmisest . Seetõttu ei nõustu ombudsman kaebuse esitaja väitega, et komisjon on ekslikult keeldunud tema võlast loobumast.

1.7 Seega ei tuvasta ombudsman komisjoni haldusomavoli selles küsimuses.

2 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Eküü = EUR. Komisjon viitab kaebuse esitajale alates 18. augustist 1999 saadetud kirjavahetuses eurole.

(2) Komisjon on lisanud oma arvamusele tagasinõudekorralduse MII-00261 koopia koos koopiaga 10. jaanuari 2005. aasta teabelehest, mis sisaldab üksikasju eraettevõtte Film après Film olemasolu kohta Prantsuse kaubanduskohtu sekretäris Pariisis.

(3) Komisjon on lisanud oma arvamusele tagasinõudekorralduse MII-00261 koopia koos koopiaga 10. jaanuari 2005. aasta teabelehest, mis sisaldab üksikasju eraettevõtte Film après Film olemasolu kohta Prantsuse kaubanduskohtu sekretäris Pariisis.

(4) Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).

(5) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).