Strasbourg, 15. detsember 2005

Lugupeetud hr M.

novembril 2004 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile, väites, et komisjon ei ole nõuetekohaselt käsitlenud Teie kaebusi Kreeka ametiasutuste suutmatuse kohta tunnustada Teid Ühendkuningriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni alusel keemiainsenerina, ning eelkõige, et komisjonipoolne direktiivi 89/48/EMÜ tõlgendamine seoses Teie juhtumiga on liiga lihtsustatud.

20. detsembril 2004 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 5. aprillil 2004. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 30. mail 2005.

novembril 2005 paluti Teil e-posti teel ombudsmanile selgitada, kas olete esitanud Kreeka kohtule hagi seoses Kreeka ametiasutuste keeldumisega tunnustada Teid keemiainsenerina. 23. novembri 2005. aasta e-kirjas teatasite mulle, et olete esitanud Kreeka riiginõukogule hagi kõrgharidusdiplomite kutsealase samaväärsuse tunnustamise nõukogu otsuse 64/2003 tühistamiseks, mis käsitles Teie juhtumit. Taotluse korral olen saanud Kreeka riiginõukogult selle hagi koopia.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Arusaamatuste vältimiseks on oluline meenutada, et EÜ asutamisleping annab ombudsmanile õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale. Ombudsmani uurimised Teie kaebuse kohta on seega suunatud selle uurimisele, kas komisjoni tegevuses on esinenud haldusomavoli.

Kompromiss

Kaebuse esitaja esitas 6. detsembril 2001 Kreeka pädevale asutusele, kõrgharidusdiplomite kutsealase samaväärsuse tunnustamise nõukogule (edaspidi „SAEI”) taotluse, et tunnustataks tema õigust tegutseda Kreekas keemiainseneri kutsealal Ühendkuningriigis (edaspidi „Ühendkuningriik”) omandatud kõrgharidusdiplomite ja kutsekvalifikatsioonide alusel. SAEI lükkas oma otsusega 64/2003 kaebuse esitaja eespool nimetatud taotluse tagasi, sest kaebuse esitaja ei olnud omandanud Ühendkuningriigis keemiainseneri kutsealal tegutsemiseks vajalikku kutsekvalifikatsiooni. 12. juuli 2002. aasta ja 18. septembri 2002. aasta kirjadega kaebas kaebuse esitaja Euroopa Komisjonile, et Kreeka on rikkunud EÜ asutamislepingust ja nõukogu 21. detsembri 1998. aasta direktiivist 89/48/EMÜ (vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta)(1) (direktiiv 89/48/EMÜ) tulenevaid õigusi tegutseda Kreekas keemiainseneri kutsealal Ühendkuningriigis omandatud kõrgharidusdiplomite ja kutsekvalifikatsioonide alusel. Pärast ulatuslikku kirjavahetust kaebuse esitaja ja komisjoni vahel teatas komisjon 10. juuli 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema juhtumi toimik ei näi sisaldavat tõendeid ühenduse õiguse väidetava rikkumise kohta, sest kuigi Ühendkuningriigi insenerinõukogu saadetud dokumendist ilmnes, et kaebuse esitajal on vajalik kvalifikatsioon polümeeriteadusele ja -tehnoloogiale spetsialiseerunud materjaliinseneri kutsealal Ühendkuningriigis tegutsemiseks, ei märgitud samas dokumendis, et a) materjaliinseneri kutsealaga hõlmatud tegevuse ulatus on samaväärne keemiainseneri kutsealale vastava tegevusega Ühendkuningriigis; või b) kaebuse esitajal oli Ühendkuningriigis keemiainseneri kutsealal tegutsemiseks vajalik kvalifikatsioon. Sellega seoses märkis komisjon oma 19. veebruari 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale, et Ühendkuningriigi keemiainseneride instituudilt ja Kreeka ametiasutustelt saadud teabe põhjal hõlbustaks kaebuse esitaja registreerimine Ühendkuningriigis registreeritud keemiainsenerina tõenäoliselt tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Kreekas.

13. septembri 2004. aasta ja 12. oktoobri 2004. aasta kirjades vaidlustas kaebuse esitaja viisi, kuidas komisjon oli tema juhtumi puhul ühenduse õigust tõlgendanud ja kohaldanud, väites sisuliselt, et a) võttes arvesse, et Ühendkuningriigi inseneri kutseala reguleeriv Ühendkuningriigi insenerinõukogu on kinnitanud, et tal on „õigus tegutseda polümeeriteadusele ja -tehnoloogiale spetsialiseerunud materjaliinseneri reguleeritud kutsealal” ning et „eespool nimetatud kutsealane tunnustamine on võrdne keemiainseneri kutsealaga”, tuleks tema kutseala pidada samaväärseks/võrdseks keemiainseneri kutsealaga; ning b) tal oli õigus saada Kreekas tunnustus materjaliteadusele ja -tehnoloogiale spetsialiseerunud keemiainsenerina. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et tema kaasõpilast, kellel on Ühendkuningriigis täpselt samad akadeemilised kvalifikatsioonid ja kutseõigused kui temal, on nii tunnustatud.

Oma 20. oktoobri 2004. aasta vastuses kinnitas komisjon, et tal ei ole võimalik kaebuse esitaja juhtumiga seoses edasisi samme astuda, märkides, et a) direktiivi 89/48/EMÜ kohaldamisel ei käsitata inseneri kutseala ühe kutsealana, kuna see hõlmab paljusid erinevaid erialasid, mis on liikmesriigiti erinevad; b) Ühendkuningriigi ametiasutused ei olnud kinnitanud, et kaebuse esitajal oli Ühendkuningriigis täielik keemiainseneri kvalifikatsioon; c) Ühendkuningriigi insenerinõukogu 23. mai 2003. aasta kirjas üksnes kinnitati, et kaebuse esitajal oli õigus tegutseda Ühendkuningriigis materjaliinseneri kutsealal ja et tema kutsekvalifikatsioon oli „võrdne keemiainseneri omaga”, mis ei tähendanud, et mõlema kutseala tegevusvaldkond oli sama või et kaebuse esitajal oli õigus tegutseda Ühendkuningriigis keemiainseneri kutsealal; d) kaebuse esitaja väite kohta, et teisi materjaliinsenere on Kreekas tunnustatud materjaliteadusele ja -tehnoloogiale spetsialiseerunud keemiainseneridena, ei olnud ilma täiendava teabeta võimalik selle põhjal diskrimineerimist tuvastada, võttes arvesse, et i) asjaolu, et Kreeka ametiasutused tunnustasid nende isikute kvalifikatsiooni akadeemiliselt, ei kuulunud direktiivi 89/48 kohaldamisalasse ega saanud mõjutada selle direktiivi tõlgendamist; ning ii) kaebuse esitaja 22. juuli 2002. aasta kirjas märgiti, et need isikud tegutsesid ka muudel materjaliinseneri kutsealaga seotud kutsealadel.

Seejärel esitas kaebuse esitaja 11. novembril 2004 kaebuse Euroopa ombudsmanile,(2) väites, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt käsitlenud tema eespool nimetatud kaebusi seoses sellega, et Kreeka ametiasutused ei tunnustanud teda keemiainsenerina Ühendkuningriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni alusel materjaliinsenerina, ning eelkõige, et komisjonipoolne direktiivi 89/48/EMÜ tõlgendamine seoses tema juhtumiga oli ülelihtsustatud.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma 18. märtsi 2005. aasta arvamuses tegi komisjon kaebuse esitaja juhtumi kohta kokkuvõtlikult järgmised tähelepanekud. Direktiivi 89/48/EMÜ eesmärk on võimaldada isikul, kellel on liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks täielik kvalifikatsioon, tegutseda samal kutsealal teises liikmesriigis. Kreekas ei ole polümeerinseneri kutseala olemas, kuid keemiainseneri kutseala on laiem. Ühendkuningriigis on olemas mõlemad ametid. Kaebuse esitaja taotles Kreeka ametiasutustelt, et tunnustataks tema õigust tegutseda Kreekas keemiainsenerina. Kutsealade vahelise vastavuse kindlaksmääramine liikmesriikides on eriti keeruline ülesanne inseneriteaduse valdkonnas, kuna liikmesriikides on eri viisidel korraldatud palju harusid, mida võib pidada eri kutsealadeks. Sellistel keerulistel juhtudel ei ole komisjoni talitustel vajalikku tehnilist pädevust, et teha kindlaks, milline kutseala liikmesriigis A vastab kutsealale, millel spetsialist soovib liikmesriigis B tegutseda. Kuna kutsealade korraldamise pädevus kuulub liikmesriikidele, saab see analüüs põhineda üksnes pädevate riiklike asutuste esitatud teabel.

Kaebuse esitaja juhtumi kohta märkis Ühendkuningriigi keemiainseneride instituut 7. veebruari 2003. aasta e-kirjas, et materjalide instituudi kutseliikmena registreerimiseks nõutav akadeemilise kvalifikatsiooni ning pädevuse, koolituse ja kogemuste standard on võrreldav IChemE juures diplomeeritud keemiainsenerina registreerimiseks nõutava standardiga. Registreerimine Chartered Chemical Engineer võib siiski nõuda kvalifikatsiooni omandamist teises valdkonnas ning pädevuse, koolituse ja kogemuste omandamist teises valdkonnas. Keemiatehnika on mitmekesine elukutse ja Chartered Chemical Engineers töötavad paljudes erinevates valdkondades ja on võimalik, et keegi, kes töötab "polümeeride insenerina", võib kvalifitseeruda Chartered Chemical Engineeriks. Nende selgituste põhjal leidsid Kreeka ametiasutused, et kaebuse esitaja ei kvalifitseerunud Ühendkuningriigis keemiainseneriks ja seega ei olnud tal õigust oma kvalifikatsiooni tunnustamisele, et tegutseda Kreekas keemiainsenerina direktiivi 89/48/EMÜ alusel. Võttes arvesse Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud teavet, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud ühenduse õiguse rikkumist. Seoses kaebuse esitaja väitega, et teda diskrimineeriti, kuna teisi Ühendkuningriigis täpselt samasuguse akadeemilise kvalifikatsiooni ja kutseõigustega materjaliinsenere tunnustati Kreekas materjaliteadusele ja -tehnoloogiale spetsialiseerunud keemiainseneridena, kordas komisjon oma 20. oktoobri 2004. aasta kirjas märgitut (vt eespool punkt d).

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja esitas komisjoni arvamuse kohta ulatuslikke ja üksikasjalikke (30. mai 2005. aasta) märkusi, viidates direktiivi 89/48 rikkumisele ja väärale kohaldamisele komisjoni poolt, tuginedes järgmistele argumentidele:

a) Kreeka ei ole direktiivi 89/48 nõuetekohaselt rakendanud;

b) Komisjoni vastus tema eespool nimetatud väitele, et Kreeka ametiasutused diskrimineerisid teda, põhines tema 22. juuli 2002. aasta kirja vääral tõlgendamisel;

c) Polümeermaterjalide teadusele ja tehnoloogiale spetsialiseerunud inseneri kutseala on Kreekas reguleeritud kutseala direktiivi 89/48/EMÜ tähenduses ning komisjon oleks pidanud asuma seisukohale, et SAEI oli kohustatud uurima, milline Kreeka õigusaktides ette nähtud üheksast inseneri erialast oli tema üldisele kutsekvalifikatsioonile kõige lähemal, ja liigitama ta selle eriala inseneriks;

d) Keemiainseneri reguleeritud kutsealal tegutsemise luba Ühendkuningriigis ei ole eeltingimus selleks, et Kreeka ametiasutused tunnustaksid tema kutsekvalifikatsiooni (keemilise) polümeerinsenerina;

e) Komisjon tõlgendas Ühendkuningriigi keemiainseneride ameti eespool nimetatud 7. veebruari 2003. aasta e-kirja valesti ja edastas selle talle alles 2004. aasta oktoobris, rikkudes sellega tema kaitseõigust;

f) Chemical Engineer ja Polymer Engineer ei ole Ühendkuningriigis kaks täiesti erinevat kutseala ning nagu Ühendkuningriigi keemiainseneride instituut on selgelt soovitanud, võib Polymer Engineeri registreerida Chartered Chemical Engineerina, kui ta vastab institutsiooni nõuetele;

g) Komisjon kiitis kaudselt heaks Kreeka ametiasutuste nõudmise tema diplomite akadeemilise samaväärsuse kohta, mis on tema kvalifikatsioonide ametialase samaväärsuse tunnustamise eeltingimus; ja

h) Komisjon jättis ekslikult tähelepanuta asjaolu, et SAEI ei võtnud tasakaalustava tegurina arvesse tema töökogemust Kreekas.

Lisaks väidab kaebuse esitaja oma märkustes, et eeldades, et tema juhtum ei kuulu direktiivi 89/48 kohaldamisalasse, oleks komisjon pidanud nõustuma, et SAEI oleks pidanud tunnustama tema kutsekvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklite 43 ja 47 alusel, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuasjades 340/89: Vlassopoulou (3), C-319/92: Haim (4) ja C-238/98: Hocsman (5). Kokkuvõtteks märgib kaebuse esitaja, et komisjoni tuleks pidada SAEI poolt teadlikult petta lubanuks, kuna komisjon ise nõustus, et ta tugines üksnes teabele, mille talle andsid pädevad asutused pärast seda, kui ta tõlgendas „lihtsustatult” direktiivi põhimõtteid ja sätteid, mille ta tema juhtumi ja seega inseneri kutseala puhul vastu võttis, ning pärast mittediskrimineerimise põhimõtte jämedat rikkumist.

Täiendavad uurimised

Oma 12. juuli 2002. aasta kirjas komisjonile märkis kaebuse esitaja muu hulgas, et kui SAEI otsustab jätta rahuldamata tema 6. detsembri 2001. aasta taotluse tunnustada tema õigust tegutseda Kreekas keemiainseneri kutsealal, vaidlustab ta selle otsuse õiguspärasuse Kreeka kohtutes. 15. novembril 2005 paluti kaebuse esitajal seega e-posti teel ombudsmanile selgitada, kas ta on esitanud Kreeka kohtule hagi seoses tema eespool nimetatud taotluse tagasilükkamisega. Seejärel teatas kaebuse esitaja 23. novembril 2005 saadetud e-kirjas ombudsmanile, et ta on esitanud Kreeka riiginõukogule hagi SAEI otsuse 64/2003 tühistamiseks (registreerimisnumbriga 6348/2.9.2003). Samas e-kirjas märkis kaebuse esitaja, et Kreeka riiginõukogu oli oma otsustes 4753/1997 ja 2070/1999 tema juhtumit juba käsitlenud, viidates direktiivi 89/48/EMÜ kohaldatavusele. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et tema arvates võib komisjoni sekkumine olla tõhus vahend Kreeka ametiasutuste meelevaldsuse kõrvaldamiseks tema juhtumi puhul ning et riiginõukogu ei uuri, kas komisjon on täitnud oma kohustusi EÜ asutamislepingu täitmise järelevalvajana.

Ombudsman sai Kreeka riiginõukogult taotluse alusel kaebuse esitaja esitatud eespool nimetatud hagi koopia. Kaebuses vaidlustab kaebuse esitaja SAEI otsuse 64/2003 õiguspärasuse, tuginedes direktiivi 89/48 rikkumisele ja väärale kohaldamisele, tuginedes järgmistele argumentidele:

a) Kreeka ei ole direktiivi 89/48 nõuetekohaselt rakendanud;

b) Polümeermaterjalide teadusele ja tehnoloogiale spetsialiseerunud inseneri kutseala on Kreekas reguleeritud kutseala direktiivi 89/48/EMÜ tähenduses ning SAEI oleks pidanud uurima, milline Kreeka õigusaktides ette nähtud üheksast inseneri erialast oli tema üldisele kutsekvalifikatsioonile kõige lähemal, ja liigitama ta selle eriala inseneriks;

c) Keemiainseneri reguleeritud kutsealal tegutsemise luba Ühendkuningriigis ei ole eeltingimus selleks, et Kreeka ametiasutused tunnustaksid tema kutsekvalifikatsiooni (keemilise) polümeerinsenerina;

d) Vaidlustatud otsus tugineb Ühendkuningriigi keemiainseneride ameti dokumendile, mida ei ole talle edastatud, rikkudes tema kaitseõigusi;

e) Chemical Engineer ja Polymer Engineer ei ole Ühendkuningriigis kaks täiesti erinevat kutseala;

f) Vaidlustatud otsus ei saa nõuda tema diplomite akadeemilist samaväärsust kui eeltingimust tema kvalifikatsioonide kutsealase samaväärsuse tunnustamiseks; ja

g) SAEI ei võtnud tasakaalustava tegurina arvesse tema töökogemust Kreekas.

Lisaks väidab kaebuse esitaja, et eeldades, et tema juhtum ei kuulu direktiivi 89/48 kohaldamisalasse, oleks SAEI pidanud tunnustama tema kutsekvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklite 43 ja 47 alusel, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuasjades 340/89: Vlassopoulou (6), C-319/92: Haim (7) ja C-238/98: Hocsman (8).

Otsus

1 Väidetav suutmatus käsitleda nõuetekohaselt kaebuse esitaja poolt komisjonile esitatud rikkumiskaebust

1.1 Kaebuse esitaja esitas 6. detsembril 2001 Kreeka pädevale asutusele, kõrgharidusdiplomite kutsealase samaväärsuse tunnustamise nõukogule (edaspidi "SAEI"), taotluse, et tunnustataks tema õigust tegutseda Kreekas keemiainseneri kutsealal Ühendkuningriigis (edaspidi "Ühendkuningriik") omandatud kõrgharidusdiplomite ja kutsekvalifikatsioonide alusel. SAEI lükkas oma otsusega 64/2003 kaebuse esitaja eespool nimetatud taotluse tagasi, sest kaebuse esitaja ei olnud omandanud Ühendkuningriigis keemiainseneri kutsealal tegutsemiseks vajalikku kutsekvalifikatsiooni. 12. juuli 2002. aasta ja 18. septembri 2002. aasta kirjadega kaebas kaebuse esitaja Euroopa Komisjonile, et Kreeka on rikkunud tema EÜ asutamislepingust ja nõukogu 21. detsembri 1998. aasta direktiivist 89/48/EMÜ (vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta)(9) (edaspidi "direktiiv 89/48/EMÜ") tulenevaid õigusi tegutseda Kreekas keemiainseneri kutsealal Ühendkuningriigis omandatud kõrgharidusdiplomite ja kutsekvalifikatsioonide alusel. Pärast ulatuslikku kirjavahetust kaebuse esitaja ja komisjoni vahel teatas komisjon 10. juuli 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema juhtumi toimik ei näi sisaldavat tõendeid ühenduse õiguse väidetava rikkumise kohta. 13. septembri 2004. aasta ja 12. oktoobri 2004. aasta kirjadega vaidlustas kaebuse esitaja viisi, kuidas komisjon oli tema juhtumi puhul ühenduse õigust tõlgendanud ja kohaldanud. Oma 20. oktoobri 2004. aasta vastuses kinnitas komisjon, et tal ei ole võimalik kaebuse esitaja juhtumiga seoses edasisi samme astuda. Seejärel esitas kaebuse esitaja 11. novembril 2004 kaebuse Euroopa ombudsmanile, väites, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt käsitlenud tema eespool nimetatud kaebusi Kreeka ametiasutuste suutmatuse kohta tunnustada teda keemiainsenerina Ühendkuningriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni alusel materjaliinsenerina, ning eelkõige, et komisjonipoolne direktiivi 89/48/EMÜ tõlgendamine seoses tema juhtumiga oli ülelihtsustatud.

1.2 18. märtsi 2005. aasta arvamuses selgitas ja kaitses komisjon oma tegevust kaebuse esitaja rikkumiskaebuse käsitlemisel.

1.3 Kaebuse esitaja esitas komisjoni arvamuse kohta ulatuslikke ja üksikasjalikke (30. mai 2005. aasta) märkusi, viidates direktiivi 89/48 rikkumisele ja väärale kohaldamisele komisjoni poolt, tuginedes mitmele argumendile. Lisaks väidab kaebuse esitaja oma märkustes, et eeldades, et tema juhtum ei kuulu direktiivi 89/48 kohaldamisalasse, oleks komisjon pidanud nõustuma, et SAEI oleks pidanud tunnustama tema kutsekvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklite 43 ja 47 alusel, nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus kohtuasjades 340/89: Vlassopoulou (10), C-319/92: Haim (11) ja C-238/98: Hocsman (12). Kokkuvõtteks märgib kaebuse esitaja, et komisjoni tuleks pidada SAEI poolt teadlikult petta lubanuks, kuna komisjon ise nõustus, et ta tugines üksnes teabele, mille talle andsid pädevad asutused pärast seda, kui ta tõlgendas „lihtsustatult” direktiivi põhimõtteid ja sätteid, mille ta tema juhtumi ja seega inseneri kutseala puhul vastu võttis, ning pärast mittediskrimineerimise põhimõtte jämedat rikkumist.

1.4 Oma 12. juuli 2002. aasta kirjas komisjonile märkis kaebuse esitaja muu hulgas, et kui SAEI otsustab jätta rahuldamata tema 6. detsembri 2001. aasta taotluse tunnustada tema õigust tegutseda Kreekas keemiainseneri kutsealal, vaidlustab ta sellise otsuse õiguspärasuse Kreeka kohtutes. 15. novembril 2005 paluti kaebuse esitajal seega e-posti teel ombudsmanile selgitada, kas ta on esitanud Kreeka kohtule hagi seoses tema eespool nimetatud taotluse tagasilükkamisega. Seejärel teatas kaebuse esitaja 23. novembril 2005 saadetud e-kirjas ombudsmanile, et ta on esitanud Kreeka riiginõukogule hagi SAEI otsuse 64/2003 tühistamiseks (registreerimisnumbriga 6348/2.9.2003). Samas e-kirjas märkis kaebuse esitaja, et Kreeka riiginõukogu oli oma otsustes 4753/1997 ja 2070/1999 tema juhtumit juba käsitlenud, viidates direktiivi 89/48/EMÜ kohaldatavusele. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et tema arvates võib komisjoni sekkumine olla tõhus vahend Kreeka ametiasutuste meelevaldsuse kõrvaldamiseks tema juhtumi puhul ning et riiginõukogu ei uuri, kas komisjon on täitnud oma kohustusi EÜ asutamislepingu täitmise järelevalvajana.

1.5 Seoses kaebuse esitaja viidetega Kreeka riiginõukogu otsustele 4753/1997 ja 2070/1999 märgib ombudsman, et Kreeka riiginõukogu piirdus oma otsuses 4753/1997 tõdemusega, et võttes arvesse diplomeid, mille kaebuse esitaja oli saanud Ühendkuningriigis, oli kaebuse esitajal õigus esitada hagi, et tühistada valitsuse suutmatus võtta Kreeka õiguskorda üle direktiiv 89/48/EMÜ, eesmärgiga taotleda selle direktiivi alusel oma keemiainseneri kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Kreekas. Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) ei märkinud oma otsustes 4753/1997 ja 2070/1999 siiski sõnaselgelt ega pakkunud välja, et direktiiv 89/48/EMÜ on kaebuse esitaja juhtumi suhtes tegelikult kohaldatav.

1.6 Lisaks sai ombudsman Kreeka riiginõukogult taotluse alusel kaebuse esitaja eespool nimetatud hagi koopia. Käesolevas kaebuses vaidlustab kaebuse esitaja SAEI otsuse 64/2003 õiguspärasuse, tuginedes direktiivi 89/48 rikkumisele ja väärale kohaldamisele, tuginedes mitmele argumendile, mis on sisuliselt identsed nendega, mis esitati kaebuse esitaja kaebuses ombudsmanile ja tema märkustes komisjoni arvamuse kohta. Lisaks väidab kaebuse esitaja samas kaebuses, et eeldades, et tema juhtum ei kuulu direktiivi 89/48 kohaldamisalasse, oleks SAEI pidanud tunnustama tema kutsekvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklite 43 ja 47 alusel, nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus kohtuasjas 340/89: Vlassopoulou,(13) kohtuasjas C-319/92: Haim(14) ja kohtuasjas C-238/98: Hocsman(15).

1.7 EÜ artiklis 195 on sätestatud, et "[k]ooskõlas oma kohustustega viib Euroopa Ombudsman läbi uurimisi, mida ta peab põhjendatuks [...]. "Lisaks on Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikes 1 sätestatud, et "[o]mbudsman viib omal algatusel või kaebuse põhjal läbi kõik uurimised, mida ta peab põhjendatuks, et selgitada välja ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses kahtlustatav haldusomavoli." Otsustades, kas kaebuse edasine uurimine ja läbivaatamine on põhjendatud, uurib ombudsman eelkõige seda, kas kaebuse põhjendatuse hindamine hõlmab ühenduse või liikmesriigi kohtule esitatud hagis tõstatatud õiguslike või faktiliste küsimuste uurimist (16). See on seda olulisem, kui kaebus hõlmab siseriiklike õigusaktide tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi, kuna liikmesriikide kohtutel on selliste küsimustega tegelemiseks paremad võimalused kui Euroopa Ombudsmanil.

1.8 Olles hoolikalt uurinud kaebuse esitaja kaebust, tema märkusi komisjoni arvamuse kohta ja kaebust SAEI otsuse 64/2003 tühistamiseks, mille kaebuse esitaja oli esitanud Kreeka riiginõukogule 2. septembril 2004, leiab ombudsman, et kaebuse esitaja selle väite põhjendatuse hindamine, mille kohaselt komisjon ei käsitlenud tema kaebusi nõuetekohaselt, kuna ta ei tõlgendanud ega kohaldanud nõuetekohaselt direktiivi 89/48/EMÜ ning EÜ asutamislepingu artikleid 43 ja 47, tähendaks, et põhjalikult uuritaks küsimusi, mis tõstatati kaebuse esitaja kaebuses Kreeka riiginõukogule, sealhulgas küsimusi, mis on seotud Kreeka õigusaktide tõlgendamise ja kohaldamisega, mis käsitlevad polümeeriteadusele ja -tehnoloogiale spetsialiseerunud materjaliinseneri kutsetegevuse reguleerimist Kreekas ja selle seotust tegevusega, mis kuulub selles liikmesriigis reguleeritud keemiainseneri kutseala alla. Neil asjaoludel ja kuigi kaebuse esitaja "väidetavad asjaolud" ei ole eespool nimetatud kohtumenetluse (17) esemeks, järeldab ombudsman, et kuna komisjon ei ole selle menetluse pool, ei ole eespool nimetatud väite edasine uurimine ja kaalumine põhjendatud, kuna see tähendaks sisuliselt kaebuse esitaja poolt Kreeka riiginõukogus algatatud kohtumenetluste dubleerimist. Ombudsman märgib siiski, et kaebuse esitaja võib pärast kohtumenetluse lõppu ombudsmanile esitatud kaebust uuendada, eelkõige juhul, kui komisjon ei vaata uuesti läbi oma vastust tema rikkumiskaebusele või jääb käesolevas otsuses käsitletud vastustes esitatud seisukohtade juurde, hoolimata asjaolust, et teda on teavitatud Kreeka riiginõukogu poolt tema juhtumi kohta tehtud lõplikust kohtuotsusest või Euroopa Kohtu eelotsusest, mis võidakse teha Kreeka riiginõukogu taotlusel seoses tema juhtumiga, mis seab kahtluse alla tema poolt kaebuse esitaja rikkumiskaebusele antud vastuse nõuetekohasuse.

1.9 Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta väitis kaebuse esitaja esimest korda, et a) komisjon oli tema 22. juuli 2002. aasta kirja valesti mõistnud; ja b) eespool nimetatud Ühendkuningriigi keemiainseneride institutsiooni 7. veebruari 2003. aasta e-kiri, millele komisjon tugines, edastati talle alles 2004. aasta oktoobris, rikkudes sellega tema kaitseõigust. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et need väited, mis on seotud komisjoni eespool nimetatud 20. oktoobri 2004. aasta ja 10. juuli 2003. aasta kirjades esitatud seisukohtadega, tõstatavad täiendavaid küsimusi kaebuse esitaja rikkumiskaebuse nõuetekohase käsitlemise kohta ning neile ei ole eelnenud asjakohaseid halduslikke lähenemisviise, nagu on nõutud Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4. Sellises olukorras ei algata ombudsman eespool nimetatud uute väidete uurimist. Ombudsman märgib, et kaebuse esitajal on võimalus esitada uus kaebus, kui ta soovib neid väiteid järgida.

2 Kokkuvõte

Eeltoodu põhjal leiab ombudsman, et kaebuse edasine uurimine ja läbivaatamine ei ole põhjendatud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Järgmine reis

Kaebuse esitaja võib pärast Kreeka riiginõukogus algatatud kohtumenetluse lõpuleviimist ombudsmanile esitatud kaebust uuendada, eelkõige juhul, kui komisjon ei vaata uuesti läbi oma vastust tema rikkumiskaebusele või jääb oma vastuses esitatud seisukohtade juurde, hoolimata asjaolust, et teda on teavitatud Kreeka riiginõukogu poolt tema juhtumi kohta tehtud lõplikust kohtuotsusest või Euroopa Kohtu eelotsusest, mis võidakse teha Kreeka riiginõukogu taotlusel seoses tema juhtumiga, mis seab kahtluse alla tema poolt kaebuse esitaja rikkumiskaebusele antud vastuse nõuetekohasuse.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT L 19, 24.1.1989, lk 16.

(2) septembril 2005 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile sarnase kaebuse (2822/2004/JMA), mis lükati vastuvõetamatuse tõttu tagasi, sest puudusid märgid selle kohta, et kaebuse esitamisele oleks eelnenud asjakohane administratiivne lähenemine komisjonile.

(3) Otsus kohtuasjas 340/89: Vlassopoulou (EKL 1991, lk 2357).

(4) Kohtuasi C-319/92: Haim, EKL 1994, lk I-425 (edaspidi „Haim I”).

(5) Otsus kohtuasjas C-238/98: Hocsman (EKL 2000, lk I-6623).

(6) Otsus kohtuasjas 340/89: Vlassopoulou (EKL 1991, lk 2357).

(7) Kohtuasi C-319/92: Haim (EKL 1994, lk I-425; edaspidi "Haim I").

(8) Otsus kohtuasjas C-238/98: Hocsman (EKL 2000, lk I-6623).

(9) EÜT L 19, 24.1.1989, lk 16.

(10) Kohtuasi 340/89: Vlassopoulou, EKL 1991, lk 2357.

(11) Kohtuasi C-319/92: Haim (EKL 1994, lk I-425; edaspidi "Haim I").

(12) Kohtuasi C-238/98: Hocsman (EKL 2000, lk I-6623).

(13) Kohtuasi 340/89: Vlassopoulou (EKL 1991, lk 2357).

(14) Kohtuasi C-319/92: Haim, EKL 1994, lk I-425 (edaspidi "Haim I").

(15) Kohtuasi C-238/98: Hocsman (EKL 2000, lk I-6623).

(16) Vt nt otsus kaebuse 803/2004/JMA kohta, punkt 1.8 (hagi ühenduse kohtule).

(17) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 195 volitatakse Euroopa Ombudsmani võtma vastu kaebusi "… haldusomavoli juhtude kohta ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses …, välja arvatud juhul, kui väidetavad faktid on või on olnud kohtumenetluse objektiks".