- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 2944/2004/(GK)(OV)ID kohta
Otsus
Juhtum 2944/2004/(GK)(OV)ID - Alguskuupäev: Esmaspäev | 18 oktoober 2004 - Otsuse kuupäev: Teisipäev | 24 jaanuar 2006
Kaebuse esitaja esitas 2003. aasta augustis komisjonile rikkumiskaebuse. Septembris 2004 väitis ta ombudsmanile esitatud kaebuses, et komisjon ei teavitanud teda oma hinnangust tema väite põhjendatuse kohta seoses tööaega ja valveaega käsitlevate siseriiklike eeskirjadega, mis olid väidetavalt vastuolus ühenduse direktiividega.
Oma otsuses kaebuse kohta märkis ombudsman kõigepealt, et vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile esitatud teatise (suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega) [1] punktis 8, ei saa selles punktis sätestatud üheaastasest tähtajast kinni pidada ainult erijuhtudel ning et komisjon peab viivitust piisavalt põhjendama.
Käesoleval juhul selgitas komisjon, et ta on edasi lükanud otsuse tegemise selle kohta, kas jätkata kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse menetlemist, sest selline võimalik tegevus sõltub komisjoni 22. septembri 2004. aasta ettepaneku edasisest menetlemisest, et muuta tööaega, sealhulgas valveaega käsitlevaid ühenduse õigusakte. Sellega seoses märkis komisjon, et ettepanek võeti vastu pärast ulatuslikku konsulteerimist kogu Euroopas pärast Euroopa Kohtu otsuseid kohtuasjades C-303/98 ja C-151/02, millel oli suur mõju liikmesriikidele, eelkõige nende riiklikele tervishoiusüsteemidele. Oma otsuses (antud jaanuaris 2006) leidis ombudsman, et komisjon oli esitanud mõistlikud ja piisavad selgitused selle kohta, et ta ei hinnanud kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse põhjendatust eespool nimetatud üheaastase tähtaja jooksul. Ombudsman tegi siiski veel ühe märkuse, milles ta kordas, et on hea haldustava, et komisjon hoiab kaebuse esitajaid kursis komisjonile esitatavate kaebuste staatusega, ning julgustas komisjoni teavitama kaebuse esitajat korrapäraselt tema kaebuse staatusest. Ta märkis ka, et kaebuse esitaja võib esitada ombudsmanile uue kaebuse, kui ta ei ole rahul sellega, kuidas komisjon tema rikkumiskaebust edasi menetleb.
[1] KOM(2002) 141 lõplik, EÜT C 244, lk 5.
Strasbourg, 24. jaanuar 2006
Lugupeetud pr G.
septembril 2004 esitasite Euroopa ombudsmanile kaebuse 2003. aasta augustis Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse 2003/5029 SG (2003) A/8291/2 menetlemise kohta.
18. oktoobril 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 11. veebruaril 2005. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 15. märtsil 2005.
oktoobril 2005 määrati Teie kaebus uuesti õigusametnikule Ioannis Dimitrakopoulosele.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Arusaamatuste vältimiseks on oluline meenutada, et EÜ asutamisleping annab ombudsmanile õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale. Ombudsmani uurimised Teie kaebuse kohta on seega suunatud selle uurimisele, kas komisjoni tegevuses on esinenud haldusomavoli.
Kompromiss
aasta augustis esitas kaebuse esitaja, vandeadvokaat, komisjonile EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel kaebuse (edaspidi „artikli 226 kohane kaebus”) 32 arsti nimel, kes töötavad Kreeka riikliku tervishoiusüsteemi haiglates. Kaebus käsitles Kreeka haiglate tööaega käsitlevaid eeskirju, millega väidetavalt rikuti nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (1) (edaspidi "direktiiv 89/391"); nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte (2) (edaspidi "direktiiv 93/104"); ja presidendi dekreet 88/1999 (vastu võetud direktiivi 93/104 rakendamiseks). Lisaks väideti kaebuses, et ületunnitöö eest makstav tasu on vastuolus seadusega 2875/2000 ja põhiseadusliku võrdsuspõhimõttega. Komisjon teatas 3. oktoobri 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema artikli 226 kohane kaebus registreeriti numbriga 2003/5029 SG (2003) A/8291/2 ning et kaebust vaatavad läbi ühenduse õiguse asjaomase valdkonnaga tegelevad komisjoni talitused. Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat teatas 21. oktoobri 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema pädevad üksused analüüsivad tema kaebust ja teavitavad teda uurimise tulemustest. Seejärel teatas kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta ja 26. märtsi 2004. aasta kirjades, et ta soovib, et teda käsitataks ka mitme teise arsti nimel tegutsevana, ning ta teatas komisjonile, et ta on kõnealuses küsimuses esitanud hagi siseriiklikele kohtutele (ja lisas oma kirjadele nende hagide koopiad).
septembril 2004 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse, väites, et vaatamata komisjoni eespool nimetatud 3. oktoobri 2003. aasta kirjale, mitmele telefonikõnele komisjonile ja tema eespool nimetatud kirjadele, ei olnud komisjon teda teavitanud tema artikli 226 kohase kaebuse läbivaatamise käigust. Sellega seoses märkis kaebuse esitaja, et ta kardab, et komisjon ei uurinud tema artikli 226 kohast kaebust küsimuse tähtsuse ja Kreeka valitsuse poolt kõnealuse juhtumi suhtes avaldatud poliitilise surve tõttu. Kaebuse esitaja väitis, et ta ootab, et komisjon tuvastaks ühenduse õiguse rikkumise Kreeka poolt.
oktoobril 2004 algatas ombudsman eespool nimetatud kaebuse uurimise.
novembri 2004. aasta kirjas teavitas komisjon kaebuse esitajat tema artikli 226 kohase kaebuse staatusest järgmiselt:
„Käesolev kaebus käsitleb tööaja direktiivi (direktiiv 2003/88/EÜ)(3), täpsemalt asjaolu, et Kreeka õigusaktide või tavade kohaselt ei loeta teatavat liiki valveaega tööajaks.
Nagu te ilmselt teate, võttis komisjon 22. septembril 2004 pärast ulatuslikku konsulteerimist kogu Euroopas vastu ettepaneku muuta direktiivi 2003/88/EÜ …, mis sisaldab valveaja suhtes kohaldatavate kehtivate sätete muudatusi. Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse tööaja direktiivi põhiaspekte ja see sisaldab omavahel seotud meetmete tasakaalustatud paketti, mis säilitab peamise eesmärgi, vastates samal ajal tänapäeva Euroopa majanduse vajadustele.
Komisjon vaatab Teie kaebuse läbi käesoleva ettepaneku ja teistes institutsioonides praegu toimuvate arutelude valguses ning võtab vajaduse korral meetmeid.
Mis puudutab töötasu küsimust ja Kreeka põhiseaduse rikkumist Kreeka õigusaktidega selles küsimuses, mida te oma kaebuses mainisite, siis sooviksin teid teavitada järgmisest. Direktiiv 2003/88/EÜ on tervishoiu- ja ohutusmeede ega käsitle töötasu küsimust. Lisaks ei ole komisjon pädev tegelema Kreeka õigusaktide põhiseadusele vastavuse küsimusega.
Meil on kahju, et me ei saanud teid varem teavitada. Viivitust saab siiski selgitada käesoleva juhtumi tehnilise ja õigusliku keerukusega ning asjaoluga, et asjaomase direktiivi suhtes kohaldatakse uuesti läbivaatamise menetlust.”
Nõue
Komisjoni arvamusOma arvamuses käesoleva etteheite kohta esitas komisjon järgmised märkused. Kaebuse esitaja artikli 226 kohane kaebus käsitles direktiivide 89/391 ja 93/104 kohaldamist Kreekas. Kaebuse esitaja sõnul ei peetud valveaega, mille jooksul arstid pidid pidevalt haiglas viibima, Kreeka õigusaktide kohaselt tööajaks, vastupidiselt Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades C-303/98 SIMAP (4) ja C-151/02 Jaeger (5), milles kohus leidis, et "arstide valveaega esmatasandi tervishoiu meeskondades tuleb tervikuna käsitada tööajana ja vajaduse korral ületunnitööna direktiivi 93/104 tähenduses, kui nad peavad viibima tervishoiukeskuses"(6). Sellest tulenevalt väidab kaebuse esitaja, et iganädalase tööaja, puhkeaja ja öötöö piiranguid ei järgita. Artikli 226 alusel esitatud etteheide puudutas ka arstide ebavõrdset kohtlemist siseriiklike õigusnormide alusel. Kreeka siseriikliku õigusega reguleeriti ületunnitöö ja hüvitise maksimumperioodi, kuid arstid jäeti sellest määrusest välja. Kaebuse esitamise ajal analüüsis komisjon Euroopa Kohtu eespool nimetatud otsuste mõju. Kuna mõned direktiivi sätted vaadati uuesti läbi, otsustas komisjon lisada kõnealusesse läbivaatamisprotsessi valvekorraga seotud küsimuse. Selleks andis komisjon välja teatise tööaja kohta, mis võeti vastu 30. detsembril 2003(7), ja 2004. aasta mais konsulteerimisdokumendi, mille ta saatis tööturu osapooltele ühenduse tasandil(8). Pärast ulatuslikku konsulteerimist kogu Euroopas võttis komisjon 22. septembril 2004 vastu ettepaneku (9) muuta direktiivi 2003/88, millega kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks direktiivid 93/104 ja 2000/34 (10). Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse tööaega käsitlevate EÜ direktiivide põhiaspekte ja see sisaldab omavahel seotud meetmete tasakaalustatud paketti, mis säilitab peamise eesmärgi, vastates samal ajal tänapäeva Euroopa majanduse vajadustele. Komisjon otsustas käsitleda seda ja teisi sellega seotud kaebusi käesoleva ettepaneku valguses ja teistes institutsioonides praegu toimuvate arutelude põhjal ning võtta vajalikke meetmeid. Selle küsimuse tehniline ja õiguslik keerukus selgitas viivitust kaebuse esitaja teavitamisel. Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades C-303/98 SIMAP (11) ja C-151/02 Jaeger (12) avaldasid liikmesriikidele, eelkõige riiklikele tervishoiusüsteemidele, sügavat mõju ning enne edasiste sammude astumist oli vaja olukorda hoolikalt analüüsida. Kaebuse esitajat teavitati 22. novembri 2004. aasta kirjaga tööaja direktiivi arengust ja asjaolust, et komisjon lükkab edasi otsuse tegemise selle kohta, kas jätkata kaebuse menetlemist, kuna see sõltub ettepaneku edasisest menetlemisest. Küsimuse keerukus ja asjaolu, et kaebus esitati komisjonile uuesti läbivaatamise ettevalmistamise ajal, selgitasid, miks komisjon ei olnud kahjuks andnud kaebuse esitajale sisulist vastust artikli 226 kohase kaebuse sisu kohta.
Kaebuse esitaja märkusedOma märkustes komisjoni arvamuse kohta rõhutas kaebuse esitaja, et kuigi teda oli teavitatud tema artikli 226 kohase kaebuse staatusest, puudutab tema väide haldusomavoli kohta ka komisjoni suutmatust a) analüüsida tema kaebust ühenduse õiguse alusel; b) võtta meetmeid, et uurida, kas vaidlustatud tegevus Kreekas on kooskõlas ühenduse õigusega; ning c) algatada Kreeka suhtes rikkumismenetlus.
Otsus
1 Komisjoni suutmatus teavitada kaebuse esitajat tema artikli 226 kohase kaebuse läbivaatamise seisust1.1 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei teavitanud teda tema artikli 226 kohase kaebuse (registreeritud numbri all 2003/5029 SG (2003) A/8291/2) läbivaatamise seisust. Sellega seoses märkis kaebuse esitaja, et ta kardab, et komisjon ei ole tema artikli 226 kohast kaebust läbi vaadanud küsimuse tähtsuse ja Kreeka valitsuse poolt kõnealuse juhtumi suhtes avaldatud poliitilise surve tõttu.
1.2 Komisjon esitas oma arvamuses käesoleva etteheite kohta järgmised märkused. Kaebuse esitaja artikli 226 kohane kaebus käsitles direktiivide 89/391 ja 93/104 kohaldamist Kreekas. Kaebuse esitaja sõnul ei peetud valveaega, mille jooksul arstid pidid pidevalt haiglas viibima, Kreeka õigusaktide kohaselt tööajaks, vastupidiselt ühenduse kohtu otsustele kohtuasjades C-303/98 SIMAP (13) ja C-151/02 Jaeger (14), milles kohus leidis, et "arstide valveaega esmatasandi tervishoiu meeskondades tuleb tervikuna käsitada tööajana ja vajaduse korral ületunnitööna direktiivi 93/104 tähenduses, kui nad peavad viibima tervishoiukeskuses"(15). Sellest tulenevalt väitis kaebuse esitaja, et iganädalase tööaja, puhkeaja ja öötöö piiranguid ei järgitud. Artikli 226 alusel esitatud etteheide puudutas ka arstide ebavõrdset kohtlemist siseriiklike õigusnormide alusel. Kreeka siseriikliku õigusega reguleeriti ületunnitöö ja hüvitise maksimumperioodi, kuid arstid jäeti sellest määrusest välja. Kaebuse esitamise ajal analüüsis komisjon Euroopa Kohtu eespool nimetatud otsuste mõju. Kuna mõned direktiivi sätted vaadati uuesti läbi, otsustas komisjon lisada kõnealusesse läbivaatamisprotsessi valvekorraga seotud küsimuse. Selleks andis komisjon välja teatise tööaja kohta, mis võeti vastu 30. detsembril 2003 (16) ja 2004. aasta mais konsulteerimisdokumendi, mille ta saatis tööturu osapooltele ühenduse tasandil (17). Pärast ulatuslikku konsulteerimist kogu Euroopas võttis komisjon 22. septembril 2004 vastu ettepaneku (18) muuta direktiivi 2003/88, millega kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks direktiivid 93/104 ja 2000/34 (19). Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse tööaega käsitleva EÜ õiguse põhiaspekte ja see sisaldab omavahel seotud meetmete tasakaalustatud paketti, mis säilitab peamise eesmärgi, vastates samal ajal tänapäeva Euroopa majanduse vajadustele. Komisjon otsustas käsitleda seda ja teisi sellega seotud kaebusi käesoleva ettepaneku valguses ja teistes institutsioonides praegu toimuvate arutelude põhjal ning võtta vajalikke meetmeid. Selle küsimuse tehniline ja õiguslik keerukus selgitas viivitust kaebuse esitaja teavitamisel. Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades C-303/98 SIMAP (20) ja C-151/02 Jaeger (21) avaldasid liikmesriikidele, eelkõige riiklikele tervishoiusüsteemidele, sügavat mõju ning enne edasiste sammude astumist oli vaja olukorda hoolikalt analüüsida. Kaebuse esitajat teavitati 22. novembri 2004. aasta kirjaga tööaja direktiivi arengust ja asjaolust, et otsuse tegemine kaebuse menetlemise jätkamise kohta lükati edasi, kuna see sõltus ettepaneku edasisest menetlemisest. Küsimuse keerukus ja asjaolu, et kaebus esitati komisjonile uuesti läbivaatamise ettevalmistamise ajal, selgitasid, miks komisjon ei olnud kahjuks andnud kaebuse esitajale sisulist vastust artikli 226 kohase kaebuse sisu kohta.
1.3 Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta rõhutas kaebuse esitaja, et kuigi teda oli teavitatud tema artikli 226 kohase kaebuse staatusest, puudutas tema väide haldusomavoli kohta ka seda, et komisjon a) ei analüüsinud tema kaebust ühenduse õiguse alusel; b) võtta meetmeid, et uurida, kas vaidlustatud tegevus Kreekas on kooskõlas ühenduse õigusega; ning c) algatada Kreeka suhtes rikkumismenetlus.
1.4 Ombudsman märgib, et 22. novembri 2004. aasta kirjas ja oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta teavitas komisjon kaebuse esitajat tema artikli 226 kohase kaebuse läbivaatamise seisust. Seega leiab ombudsman, et komisjon on võtnud kaebuse selle aspekti suhtes asjakohaseid meetmeid. Võttes arvesse, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud oma tähelepanekutes selle teabe esitamise õigeaegsust, leiab ombudsman, et juhtumi selle aspekti edasine läbivaatamine ei ole põhjendatud.
1.5 Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon ei teavitanud teda oma hinnangust tema artikli 226 kohase kaebuse põhjendatuse kohta, märgib ombudsman, et komisjon teatas oma 22. novembri 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tööaja direktiiv ei käsitle töötasu küsimust ning et ta ei ole pädev käsitlema artikli 226 kohases kaebuses tõstatatud küsimust Kreeka õigusaktide põhiseadusele vastavuse kohta. Need märkused käsitlevad kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse seda osa, mis käsitleb ületunnitöö tasustamist, millega hoitakse kõrvale seadusest 2875/2000 ja põhiseaduslikust võrdsuspõhimõttest. Lisaks ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud nende märkuste õigeaegsust ja nõuetekohasust, mis tunduvad olevat mõistlikud. Seega ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli.
1.6 Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon ei teavitanud teda oma hinnangust tema väite põhjendatuse kohta seoses tööaega käsitlevate eeskirjadega, mis olid väidetavalt vastuolus ühenduse direktiividega, märgib ombudsman järgmist. Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega (22) (edaspidi „komisjoni teatis”) lisas on muu hulgas sätestatud, et „üldreeglina uurivad komisjoni talitused kaebusi, et teha otsus ametliku teate väljastamise või juhtumi lõpetamise kohta hiljemalt ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil peasekretariaat kaebuse registreeris. Kui seda tähtaega ületatakse, teavitab juhtumi eest vastutav komisjoni talitus sellest kaebuse esitajat kirjalikult."(komisjoni teatise punkt 8). Sellest kohustusest järeldub, et eespool nimetatud üheaastasest tähtajast ei saa kinni pidada ainult erijuhtudel ning et komisjon peab viivituse põhjuseid piisavalt selgitama.
1.7 Käesoleval juhul selgitas komisjon, et ta lükkas edasi otsuse tegemise selle kohta, kas jätkata kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse menetlemist, kuna see sõltus komisjoni 22. septembri 2004. aasta ettepaneku edasisest menetlemisest, mis võeti vastu pärast ulatuslikku konsulteerimist kogu Euroopas, et muuta tööaega, sealhulgas valveaega käsitlevaid ühenduse õigusakte. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa Kohtu otsustel kohtuasjades C-303/98 SIMAP ja C-151/02 Jaeger on olnud liikmesriikidele, eelkõige nende riiklikele tervishoiusüsteemidele, sügav mõju, et olukorda tuleb hoolikalt uurida ning et eespool nimetatud ettepanekuga ajakohastati direktiivi 2003/88 põhiaspekte ja see sisaldas omavahel seotud meetmete tasakaalustatud paketti, mis säilitas peamise eesmärgi, vastates samal ajal tänapäeva Euroopa majanduse vajadustele. Märkides, et komisjoni ettepanekus on sätestatud, et valvekorra tegevusetu aeg ei ole tööaeg direktiivi 2003/88 (millega asendati direktiiv 93/104) tähenduses, kui siseriiklikes õigusaktides, kollektiivlepingutes või tööturu osapoolte vahelistes lepingutes ei otsustata teisiti, leiab ombudsman, et komisjon on eespool nimetatud üheaastase tähtaja jooksul esitanud mõistlikud ja piisavad selgitused selle kohta, miks ta ei hinnanud kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse põhjendatust . Seega ei tuvasta ombudsman juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli. Sellest järeldub, et haldusomavoli juhtumiks ei saa pidada ka seda, et komisjon ei teinud otsust Kreeka vastu rikkumismenetluse algatamise kohta kaebuse esitaja artikli 226 kohases kaebuses osutatud ühenduse õiguse väidetava rikkumise alusel.
2 KokkuvõteKuna komisjon on teavitanud kaebuse esitajat tema artikli 226 kohase kaebuse läbivaatamise seisust, näib, et komisjon on võtnud kaebuse asjakohase osa suhtes asjakohaseid meetmeid. Lisaks ei tundu, et see, et komisjon ei teavitanud kaebuse esitajat oma hinnangust tema artikli 226 kohase kaebuse põhjendatuse kohta komisjoni teatises sätestatud üheaastase tähtaja jooksul, kujutaks endast haldusomavoli juhtumit. Sellest järeldub, et komisjoni suutmatust teha kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse alusel otsus Kreeka vastu rikkumismenetluse algatamise kohta ei saa samuti pidada haldusomavoli juhtumiks. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.
Järgmised kaubamärgid
Ombudsman kordab, et on hea haldustava, et komisjon hoiab kaebuse esitajaid kursis komisjonile esitatavate kaebuste staatusega (23). Käesoleval juhul on komisjon otsustanud vaadata kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse läbi, võttes arvesse tema ettepanekut muuta direktiivi 2003/88 ja teistes institutsioonides praegu toimuvaid asjakohaseid arutelusid. Samuti on ta märkinud, et otsus kaebuse menetlemise jätkamise kohta sõltub ettepaneku edasisest käigust ja tuleb seetõttu edasi lükata. Sellises olukorras julgustab ombudsman komisjoni teavitama kaebuse esitajat korrapäraselt tema kaebuse menetlemise seisust, pidades silmas eespool nimetatud ettepaneku käiku. Sellega seoses märgib ombudsman, et kaebuse esitajal on võimalus esitada ombudsmanile uus kaebus, kui ta ei ole rahul sellega, kuidas komisjon tema artikli 226 kohast kaebust edasi menetleb, sealhulgas komisjoni otsusega selle kaebuse menetlemise jätkamise kohta.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
(1) EÜT 1989, L 183, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 339.
(2) EÜT 1993, L 307, lk 18.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381). Direktiiv jõustus 2. augustil 2004.
(4) Otsus kohtuasjas C-303/98: Sindicato of Médicos of Asistencia Pública (SIMAP), EKL 2000, lk I-7963.
(5) Otsus kohtuasjas C-151/02: Jaeger (EKL 2003, lk I-8389).
(6) Vt otsus kohtuasjas C-303/98, op.cit., punktid 48–52, ja otsus kohtuasjas C-151/02, op.cit., punktid 68–71.
(7) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele direktiivi 93/104/EÜ läbivaatamise kohta, dokument KOM(2003) 843 lõplik.
(8) tööturu osapooltega konsulteerimise teine etapp ühenduse tasandil seoses direktiivi 93/104/EÜ läbivaatamisega, dokument SEC(2004)610.
(9) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ, dokument KOM(2004)607 (lõplik).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/34/EÜ, millega muudetakse tööaja korralduse teatavaid aspekte käsitlevat nõukogu direktiivi 93/104/EÜ, et hõlmata kõnealusest direktiivist välja jäetud sektoreid ja tegevusalasid (EÜT 2000, L 195, lk 41; ELT eriväljaanne 05/04, lk 341).
(11) Otsus kohtuasjas C-303/98: Sindicato of Médicos of Asistencia Pública (SIMAP), EKL 2000, lk I-7963.
(12) 20. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-151/02: Jaeger (EKL 2003, lk I-8389).
(13) Otsus kohtuasjas C-303/98: Sindicato of Médicos of Asistencia Pública (SIMAP), EKL 2000, lk I-7963.
(14) Otsus kohtuasjas C-151/02: Jaeger (EKL 2003, lk I-8389).
(15) Vt otsus kohtuasjas C-303/98, op.cit., punktid 48-52, ja otsus kohtuasjas C-151/02, op.cit., punktid 68-71.
(16) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele direktiivi 93/104/EÜ läbivaatamise kohta, dokument KOM(2003) 843 lõplik.
(17) Sotsiaalpartneritega konsulteerimise teine etapp ühenduse tasandil seoses direktiivi 93/104/EÜ läbivaatamisega, dokument SEC(2004)610.
(18) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ, dokument KOM(2004)607 (lõplik).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/34/EÜ, millega muudetakse tööaja korralduse teatavaid aspekte käsitlevat nõukogu direktiivi 93/104/EÜ, et hõlmata kõnealusest direktiivist välja jäetud sektoreid ja tegevusalasid (EÜT 2000, L 195, lk 41; ELT eriväljaanne 05/04, lk 341).
(20) C-303/98, Sindicato of Médicos of Asistencia Pública (SIMAP), EKL 2000, lk I-7963.
(21) 26. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-151/02: Jaeger (EKL 2003, lk I-8389).
(22) KOM(2002) 141 lõplik, EÜT C 244/10.10.2002, lk 5.
(23) Vt otsus kaebuse 1045/2002/GG kohta, punkt 1.3.