- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) keeldumise kohta anda üldsusele täielik juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad saatjata alaealiste tingimusi ELi rahastatavates pagulasasutustes Kreekas (juhtum 1647/2025/MIK)
Otsus
Juhtum 1647/2025/MIK - Alguskuupäev: Kolmapäev | 02 juuli 2025 - Otsuse kuupäev: Neljapäev | 25 juuni 2026 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Liidu Varjupaigaamet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) - Riik Kreeka
Kaebus on esitatud
18/06/2025Kaebuse analüüs
19/06/2025Uurimine toimub
02/07/2025Uurimise tulemus
25/06/2026
Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) valduses olevatele dokumentidele, mis käsitlevad saatjata alaealiste tingimusi ELi rahastatavates pagulasasutustes Kreekas. EUAA tegi kindlaks 53 dokumenti, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, ja andis neile kõigile osalise juurdepääsu. Täieliku juurdepääsu keelamisel tugines EUAA mitmele erandile üldsuse õigusest tutvuda dokumentidega, mis põhinevad eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsel, EUAA otsustusprotsessil ja avaliku julgeolekuga seotud avalikel huvidel. Eelkõige väitis EUAA, et taotletud dokumendid sisaldavad tundlikku teavet konkreetsetes rajatistes viibivate isikute kohta ja esialgset teavet nende rajatiste olukorra kohta, mille riiklikud ametiasutused on konfidentsiaalselt esitanud. Viimati nimetatud teabe avalikustamine võib õõnestada nende ametiasutuste usaldust EUAA vastu ning sellest tulenevalt EUAA otsustusprotsesse ja avalikku julgeolekut.
Kuna kaebuse esitaja ei olnud selle vastuse ja kohaldatud redigeerimistega rahul, pöördus ta ombudsmani poole.
Ombudsmani uurimisrühm kontrollis taotletud dokumentide redigeerimata versioone ja arutas kohaldatud redigeerimisi EUAA esindajatega. Selle põhjal nõustus ombudsman EUAA argumentidega vajaduse kohta kaitsta konkreetsetes rajatistes viibivate eriti haavatavate isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Ta tunnistas ka EUAA ulatuslikku kaalutlusõigust avaliku julgeolekuga seotud erandi kohaldamisel, mida võib negatiivselt mõjutada see, kui EUAA avaldab konfidentsiaalselt teavet, mida jagavad liikmesriikide ametiasutused, takistades seega neil tegemast tihedat koostööd EUAA ja selle lähetatud töötajatega. Lisaks, võttes arvesse riiklike ametiasutuste abistamiseks lähetatud EUAA töötajate tundlikke töötingimusi, leidis ombudsman, et EUAA võib mõistlikult püüda kaitsta oma töötajate märkusi konkreetsete rajatiste kohta, tuginedes EUAA otsustusprotsessi kaitset käsitlevale erandile.
Samas ei veennud ombudsmani täielikult kõik EUAA põhjendused kohaldatud redaktsioonide ja nende järjepidevuse kohta. Võttes aga arvesse ulatuslikku osalist juurdepääsu, mille EUAA oli taotletud dokumentidele juba andnud, leidis ombudsman, et selle kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud. Seetõttu lõpetas ta juhtumi käsitlemise, tehes ühe parandusettepaneku.
Kaebuse taust
1. Varjupaigataotlejate saabumisel ELi peavad liikmesriigid tagama neile vastuvõtutingimused. Nende hulka kuuluvad toit, riided, majutus ning alaealiste juurdepääs tervishoiule ja haridusele. Kooskõlas 1951. aasta Genfi konventsiooniga [1] on vastuvõtutingimustel oluline roll selle tagamisel, et pagulastel oleks juurdepääs inimväärsetele elutingimustele.
2. Viimastel aastatel on kritiseeritud vastuvõtutingimuste halvenemist Kreeka Ida-Egeuse saartel asuvates ränderajatistes.[2] Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) on nendes rajatistes olemas ja abistab Kreeka ametiasutusi vastuvõtutingimuste tagamisel kooskõlas ELi varjupaigaalaste õigusaktidega.
3. 2025. aasta veebruaris taotles kaebuse esitaja EUAA-lt [3] juurdepääsu dokumentidele, mis on seotud saatjata ja vanematest eraldatud alaealiste vastuvõtutingimustega Kreeka saarte Kosi, Lesbose, Samose, Lerose ja Chiose ränderajatistes 2024. aasta detsembris ja 2025. aasta jaanuaris.
4. 2025. aasta märtsis tegi EUAA kindlaks, et kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse kuulub 53 dokumenti, millest valdav enamik olid aruanded, mille koostasid EUAA töötajad, kes olid lähetatud töötama koos riiklike ametiasutustega vastuvõtukeskustes. EUAA sõnul olid muud dokumendid koosolekute protokollid.
5. Olles konsulteerinud riiklike ametiasutustega, andis EUAA taotletud dokumentidele ulatusliku osalise juurdepääsu. Ta kustutas osa dokumentidest, mis sisaldasid riiklike ametiasutuste esitatud konkreetset teavet, sealhulgas statistilisi andmeid, avaldades samal ajal konteksti, millega need arvud olid seotud. Seda tehes tugines EUAA mitmele erandile üldsuse juurdepääsul dokumentidele, mis põhinevad üksikisikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsel [4] ja otsustusprotsessil [5] ning avalikul huvil seoses avaliku julgeolekuga [6].
6. Kaebuse esitaja palus EUAA-l oma otsus uuesti läbi vaadata, esitades „kordustaotluse“. Kaebuse esitaja vaidlustas avalikustatud dokumentides tehtud redigeerimiste ulatuse.
7. Olles riiklike ametiasutustega uuesti konsulteerinud, kinnitas EUAA 2025. aasta juunis oma esialgse otsuse.
8. Kuna kaebuse esitaja ei olnud EUAA lõpliku otsusega rahul, pöördus ta ombudsmani poole.
Uurimine
9. Ombudsman algatas uurimise seoses EUAA otsusega anda taotletud dokumentidele vaid osaline juurdepääs.
10. Uurimise käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm taotletud dokumentide redigeerimata versioone ning dokumente, mis olid seotud riiklike ametiasutustega konsulteerimisega kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse üle.
11. Lisaks kohtus ombudsmani uurimisrühm EUAA esindajatega, et arutada avalikustatud dokumentides tehtud redigeerimisi.
Ombudsmanile esitatud argumendid
Eraelu puutumatus ja isikupuutumatus
12. EUAA väitis, et taotletud dokumendid sisaldavad isikute nimesid, kutseprofiile ja kontaktandmeid, mis tuleb välja jätta. EUAA leiab, et arvestades EUAAs teatud ametikohtadel töötavate isikute väikest arvu, oli vaja redigeerida ka teatavat kontekstiteavet, sest aruannetes sisalduv konkreetne teave võib muuta nende autorid tuvastatavaks. Samad kaalutlused olid seotud aruannetes käsitletud konkreetsete asukohtade ja ajakava redigeerimisega.
13. EUAA väitis ka, et ta peab kustutama konkreetsetes asutustes viibivate varjupaigataotlejate üksikjuhtumite üksikasjad.
14. Kaebuse esitaja väitis, et mõned isikuandmete redigeerimised, näiteks saatjata alaealiste arv, olid ülemäärased. Kaebuse esitaja väitis ka, et teised ELi institutsioonid ja riiklikud ametiasutused avalikustavad selliseid andmeid korrapäraselt.
15. Kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga selgitasid EUAA esindajad, et mõned redigeeritud andmed, sealhulgas statistilised andmed, võivad näiliselt puudutada pigem konkreetsetes asutustes viibivate isikute rühmi kui konkreetseid isikuid, mistõttu ei kujuta need endast esmapilgul isikuandmeid. See teave võib siiski võimaldada tuvastada konkreetseid isikuid koos muu taustteabega, näiteks avaldades, et konkreetse aja jooksul konkreetses kohas viibivad isikud kannatasid konkreetse tervisliku seisundi all. EUAA arvates vähendab selle teabe kombineerimine (aeg, asukoht, terviseprobleem) asjaomaste isikute arvu märkimisväärselt.
16. Lisaks võib EUAA esindajate sõnul teatava teabe, sealhulgas statistilise teabe avaldamine nende keskuste elanikkonna kohta aidata levitada nende kohta negatiivseid stereotüüpe, näiteks nende tervise kohta. Seetõttu kustutas EUAA osa teabest, et kaitsta asjaomaste isikute puutumatust. Samal ajal oli EUAA seisukohal, et ta jättis piisavalt taustteavet redigeerimata, et lugejatel oleks võimalik saada üldisemat teavet, näiteks et rajatistes on esinenud mõningaid (täpsustamata) terviseprobleeme.
17. Lisaks juhtisid EUAA esindajad tähelepanu sellele, et taotletud dokumentides sisalduv statistiline teave on üksikasjalikum, kuna see on seotud täpse asukoha ja ajakavaga ning seega ei ole see võrreldav koondteabega, mida tavaliselt avaldavad rahvusvahelised organid.
Avalik julgeolek
18. EUAA väitis, et taotletud dokumendid sisaldavad üksikasjalikku teavet tema operatiivtegevuse ja igapäevase koostöö kohta riiklike ametiasutustega. Väljajäetud teave sisaldab statistilist teavet, näiteks andmeid suutlikkuse või hõivatuse kohta, rahvastikuanalüüse või igas asukohas hallatavate juhtumite arvu, kuid see teave võib sisaldada ebatäpsusi, sest riiklikud ametiasutused on seda EUAA-ga esialgselt ja konfidentsiaalselt igapäevaste toimingute kontekstis jaganud. Seetõttu konsulteeris EUAA mõne taotletud dokumendi avalikustamise küsimuses Kreeka ametiasutustega. EUAA leidis, et avalikustamine kahjustaks EUAA ja riiklike ametiasutuste vahelist vastastikust usaldust, kahjustades seeläbi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist ja omakorda avalikku julgeolekut.
19. Kaebuse esitaja leidis, et EUAA väited on liiga üldised ja ebapiisavalt konkreetsed.
20. Kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga selgitasid EUAA esindajad, et EUAA ei avalda vastuvõtukeskuste kohta statistilist teavet, mida riiklikud ametiasutused ei ole ametlikult kontrollinud ega avaldanud, et kaitsta viimase usaldust EUAA vastu. Seda seetõttu, et see usaldus on loodud suurte jõupingutustega ning EUAA peab vältima takistusi enda ja riiklike ametiasutuste vahelisele andmevahetusele, kuna selline teabevahetus on lähetatud töötajate kohapealse töö jaoks otsustava tähtsusega. Selleks võrdleb EUAA süstemaatiliselt taotletud dokumentides sisalduvat teavet riiklike ametiasutuste avaldatud teabega ja teeb vastavalt redigeerimisi. Lisaks kinnitasid EUAA esindajad, et nad suhtlevad korrapäraselt riiklike ametiasutustega, et tagada võimalikult laialdane juurdepääs. Lisaks redigeeris EUAA teavet käimasolevate riiklike projektide kohta, kuna EUAA ei vastuta neid projekte käsitleva teabe eest.
Otsustusprotsess
21. EUAA väitis, et dokumendid sisaldavad individuaalseid arvamusi, tähelepanekuid ja ettepanekuid, mille on esitanud EUAA töötajad, kes on lähetatud töötama vastuvõturajatistes koos riiklike ametiasutustega. Märkused on mõeldud EUAA-siseseks kasutamiseks. Nende avalikustamine tooks tulevikus kaasa enesetsensuuri ohu, eriti kui konkreetsete kommentaaride autorid võivad olla nende kommentaaride sisu põhjal tuvastatavad, mis omakorda takistaks EUAA tavapärast tegevust.
22. Samal ajal juhtis EUAA tähelepanu sellele, et ta oli juba avalikustanud kaebuse esitajale osa taotletud dokumentidest, mis sisaldasid mitmesugust faktilist teavet olukorra kohta konkreetsetes asukohtades, ning loetles isegi avalikustatud faktilise teabe kategooriad oma kinnitavas otsuses, et rõhutada oma pühendumust läbipaistvusele.
23. Kaebuse esitaja väitis, et EUAA kasutas oma otsustusprotsesside kaitsmiseks redigeerimist liiga laialdaselt, jättis tähelepanuta asjaolu, et paljud toimingud on juba lõpule viidud, ning takistas avalikku järelevalvet ELi rahastatud tegevuse üle.
Ülekaalukas avalik huvi avalikustamise vastu
24. Kaebuse esitaja väitis, et taotletud dokumentide avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, kuna dokumendid käsitlevad alaealiste kohtlemist, samas kui EUAA ei teinud selle kohta sisulist analüüsi.
25. EUAA tunnistas avaliku huvi olemasolu vastuvõtukeskustes viibivate saatjata alaealiste olukorraga seotud küsimustes. Samas väitis ta ka seda, et ta oli juba andnud kaebuse esitajale ulatusliku osalise juurdepääsu sellealasele teabele, näidates sellega oma pühendumust läbipaistvuse säilitamisele. EUAA rõhutas, et ta oli iga dokumenti eraldi hinnanud ja redigeerinud ainult vajaduse korral. Ta leidis, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud piisavalt põhjendatud argumenti selle kohta, mida kujutab endast avalik huvi avalikustamise vastu, mis kaalub üles EUAA tõstatatud probleemid.
Ombudsmani hinnang
26. Kui ELi institutsioonil palutakse dokument avalikustada, peab ta individuaalselt hindama, kas dokument on hõlmatud ühe või mitme erandiga üldsuse õigusest dokumentidele juurde pääseda.[7] Üldsuse juurdepääsu erandeid tuleb kohaldada võimalikult rangelt [8] ja ainult nende dokumentide (osade) suhtes, mida see hõlmab.[9] Juurdepääsu keelamisel peavad ELi institutsioonid selgitama, kuidas asjaomase dokumendi avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huvi, mida kaitseb erand, millele nad tuginevad.[10] Lõpuks peavad institutsioonid määruse 1049/2001 artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite kohaldamisel kaaluma üldsuse huvi avalikustamise vastu ja konkureerivat huvi, mida nad soovivad kaitsta.
27. Dokumentide kontrollimise põhjal leidis ombudsman, et EUAA viis käesoleval juhul läbi taotletud dokumentide põhjaliku individuaalse hindamise, mille tulemusel anti üldsusele laialdane juurdepääs, jõustades seega oma varasemate uurimiste raames tehtud lahendusettepanekud [11].
Eraelu puutumatus ja isikupuutumatus
28. Mõiste „isikuandmed”[12] on väga lai ja hõlmab igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava isiku kohta. Teave ei pea isikut otseselt tuvastama; ta võib seda teha ka kaudselt. Liidu kohtupraktika kohaselt [13] „viitab sõna „kaudselt“ kasutamine liidu seadusandja poolt sellele, et teabe käsitamiseks isikuandmetena ei ole vaja, et see teave üksi võimaldaks [asjaomast isikut] tuvastada.“ Pigem piisab sellest, kui see teave koos samast või erinevatest allikatest pärit muu teabega võimaldab asjaomast isikut tuvastada. Lisaks ei ole vajalik, et lai avalikkus saaks selle põhjal tuletada isiku identiteedi. Piisab sellest, kui üks isik, näiteks isik, kes töötab kõnealuse isikuga samas valdkonnas ja tunneb tema ametialast tausta, suudab teda identifitseerida.[14]
29. Asjakohaste dokumentide kontrollimise põhjal märgib ombudsman, et käesoleval juhul ei kustutanud EUAA mitte ainult isikuandmeid, mis isikut otseselt tuvastasid, vaid ka kontekstiteavet, millest võis tuletada isiku identiteedi, näiteks taotletud dokumentide autorid või üksikud varjupaigataotlejad. Ombudsman nõustub, et EUAA-l oli mõistlik võtta arvesse konkreetsetesse rajatistesse lähetatud töötajate piiratud arvu, muutes need kergesti tuvastatavaks. Ombudsman nõustub ka sellega, et selles konkreetses kontekstis ei olnud EUAA-l ebamõistlik arvata, et teatavate varjupaigataotlejate rühmade piiratud suurus koos muu taustteabega võib muuta konkreetsed isikud tuvastatavaks.
30. Isikuandmete avaldamine peab vastama andmekaitset käsitlevates ELi õigusaktides (määrus 2018/1725 [15]) sätestatud tingimustele. Nende eeskirjade kohaselt peavad ELi institutsioonid isikuandmete avalikustamise võimalikkuse kaalumisel järgima kolmeetapilist analüüsi.[16] Esiteks peavad nad hindama, kas taotleja on tuvastanud konkreetse vajaduse avalikustada isikuandmeid avalikes huvides. Teiseks, kui selline „vajalikkus“ on olemas, peavad nad hindama, kas avalikustamine võib kahjustada asjaomas(t)e isiku(te) õigustatud huve. Kolmandaks, kui see on nii, peavad nad tõendama, et hageja taotletavat eesmärki arvestades oleks avalikustamine siiski proportsionaalne.
31. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja osutas vajadusele hinnata alaealiste olukorda asjaomastes asutustes ja võtta asjaomased asutused vastutusele. Ent isegi kui kaebuse esitaja tõendas vajadust edastada isikuandmeid avalikes huvides, tunnistab ombudsman, et konkreetses kontekstis, kus EUAA dokumendid sisaldavad tundlikku teavet vastuvõtukeskustes viibivate eriti haavatavate isikute isikliku olukorra kohta, leidis EUAA õigesti, et isikuandmete avalikustamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve. Selles kontekstis ei olnud ebamõistlik, et EUAA leidis, et isegi taotleja taotletavat eesmärki arvestades oleks ebaproportsionaalne avalikustada teavet, mis võib muuta konkreetsed isikud tuvastatavaks ja seega kahjustada andmesubjektide õigustatud huve.
32. Siiski tundub, et mõned EUAA poolt käesolevas asjas suuremate rühmade suhtes kohaldatud konkreetsed redigeerimised on ülemäärased. Ombudsman tuletab EUAA-le meelde, et ta ei tohiks kasutada üksikisikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust käsitlevat erandit, et kustutada teatavate rühmade ja elanikkonnarühmadega seotud üldist teavet, mis ei ole seotud üksikisikutega ega mõjuta nende eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. EUAA peaks kohaldama isikuandmete redigeerimist kitsendavalt ja järjepidevalt.
Avalik julgeolek
33. Liidu institutsioonidel ja asutustel on ulatuslik kaalutlusõigus selle kindlaksmääramisel, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a loetletud avalikke huve, mille hulka kuulub avalik julgeolek.[17] Seega piirdub ombudsmani roll selle hindamisega, kas EUAA hinnangus on selles küsimuses tehtud ilmne viga.
34. Dokumentide kontrollimine näitas, et need sisaldavad mõnes osas teavet operatiivtegevuse kohta konkreetsetes rajatistes. EUAA väitis, et riiklikud ametiasutused jagasid seda teavet EUAAga konfidentsiaalselt, et nad ei avaldanud seda teavet ametlikult ja see võib sisaldada ebatäpsusi. Seetõttu õõnestaks selle teabe avalikustamine EUAA arvates riiklike ametiasutuste usaldust EUAA vastu ning kahjustaks seega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist ja avalikku julgeolekut. Kuigi EUAA konsulteeris mõne taotletud dokumendi avalikustamise küsimuses riiklike ametiasutustega, selgitas ta, et eespool esitatud kaalutlused kehtivad kõigi taotletud dokumentide suhtes, arvestades nende sisu.
35. Ombudsman on seisukohal, et EUAA peaks põhimõtteliselt konsulteerima asjaomaste riiklike ametiasutustega enne selliste dokumentide avalikustamist, mis sisaldavad nende ametiasutuste esitatud teavet, eelkõige juhul, kui nad võivad olla nende avalikustamise vastu. Ombudsman loodab, et EUAA teeb seda tulevikus.
36. Ombudsman mõistab ka, et EUAA on teadlik vastastikuse usalduse kaitsmisest Kreekaga. Ombudsman on aga varem üldsuse juurdepääsu keelamise põhjendusena tagasi lükanud üldised viited vajadusele kaitsta ELi asutuste ja liikmesriikide vahelist vastastikust usaldust,[18] viidates lojaalse koostöö kohustusele [19] ja sellega seotud kohtupraktikale [20].
37. Sellisel juhul sisaldavad taotletud dokumendid teavet, mida Kreeka ametiasutused jagavad oma igapäevase tegevuse raames konfidentsiaalselt EUAA töötajatega, kes on lähetatud töötama nende ametiasutustega vastuvõturajatiste haldamise keerulises kontekstis. Nendes rajatistes viibivate haavatavate isikute turvalisus sõltub EUAA ja Kreeka ametiasutuste heast koostööst. Ombudsman märgib, et EUAA lähetatud töötajate igapäevane töö sõltub suuresti riiklike ametiasutuste usaldusest ja teabevahetuse tasemest, milles nad on valmis osalema. Samuti peab ta silmas liidu organite ulatuslikku kaalutlusõigust selle kindlaksmääramisel, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks avaliku huvi kaitset seoses avaliku julgeolekuga. Seda silmas pidades ei tuvastanud ombudsman EUAA sellekohases hinnangus ilmset viga.
38. Kuigi ombudsman mõistab, et EUAA taotletud dokumentides sisalduv teave on üksikasjalikum, märgib ta ka seda, et sarnased statistilised andmed avalikustavad valitsusvälised organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid ja riiklikud ametiasutused ise.[21] Sellega seoses julgustab ombudsman EUAAd kaaluma tulevaste üldsuse juurdepääsu taotluste kontekstis võimalust avaldada statistilist teavet ja vajaduse korral suhelda selles küsimuses täiendavalt riiklike ametiasutustega.
Otsustusprotsess
39. Kooskõlas ELi kohtupraktikaga peavad ELi institutsioonid ja organid selleks, et keelduda üldsuse juurdepääsu võimaldamisest dokumentidele, tuginedes vajadusele kaitsta käimasolevat või lõpetatud otsustusprotsessi, tõendama, et avalikustamine võib neid protsesse tõenäoliselt konkreetselt, tõhusalt ja tõsiselt kahjustada.[22] Suletud otsustusprotsessi puhul võivad ELi institutsioonid ja organid kaitsta üksnes „asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest“.[23]
40. Ombudsman mõistab, et EUAA püüdis kaitsta oma töötajate vabadust teha koostööd riiklike ametiasutustega, et jagada EUAAga avalikult oma märkusi (st sisekasutuseks mõeldud arvamusi), sealhulgas subjektiivseid märkusi ja esialgset, kinnitamata teavet sisaldavaid märkusi. Dokumentide kontrollimise põhjal ei ole ombudsman siiski veendunud, et kogu sel põhjusel redigeeritud teave võib olla tundlik, kuna mõned arvamused ja ettepanekud näivad olevat üldist laadi. Lisaks ei kustutanud EUAA alati järjepidevalt sama liiki teavet.
41. Arvestades, et EUAA on juba andnud üldsusele ulatusliku juurdepääsu taotletud dokumentidele ja et vaidlusalused redigeerimised on piiratud, leiab ombudsman, et selle küsimuse edasine käsitlemine ei oleks õigustatud. Ta on siiski seisukohal, et tulevastel juhtudel peaks EUAA hoolikalt läbi vaatama, kas sellisele üldisele teabele saaks anda juurdepääsu. Ombudsman esitab allpool vastava parandusettepaneku.
Ülekaalukas avalik huvi
42. Kui liidu institutsioonid leiavad, et dokumendi avalikustamine kahjustaks nende otsustusprotsesse, peavad nad kaaluma selle konkreetse huvi kaitset ja avalikku huvi dokumendi kättesaadavaks tegemise vastu.
43. EUAA tunnistas avaliku huvi olemasolu küsimustes, mis on seotud saatjata alaealiste olukorraga rände- ja vastuvõtutingimuste kontekstis. EUAA leidis siiski ka, et kaebuse esitaja ei põhjendanud piisavalt kõnealuse avaliku huvi ülekaalukat olemust, eriti kontekstis, kus EUAA hindas põhjalikult iga taotletud dokumenti eraldi ja redigeeris konkreetset teavet ainult vajaduse korral.
44. Ombudsman tunnistab, et EUAA on võimaldanud üldsusele laialdast juurdepääsu taotletud dokumentidele, sealhulgas mitmesugusele faktilisele teabele vastuvõtukeskuste tingimuste kohta, täites seega suurenenud vajadust läbipaistvuse järele selles valdkonnas.
45. Ombudsman ei välista siiski, et muudel juhtudel võib mure põhiõigustega seotud tingimuste pärast vastuvõtukeskustes tõepoolest tekitada ülekaaluka avaliku huvi läbipaistvuse vastu.[24] Ombudsman jätkab selle küsimuse jälgimist tulevaste kaebuste kontekstis.
Järeldus
Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:
Ombudsman ei olnud veendunud, et täiendavat juurdepääsu dokumentide teatavatele osadele ei ole võimalik anda. Arvestades aga nende redigeerimiste piiratud ulatust ja antud üldist laialdast osalist juurdepääsu, leidis ombudsman, et selle kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud.
Ombudsman usub, et tulevikus kohaldab EUAA sarnaste dokumentide puhul üldsuse juurdepääsu erandeid kitsendavalt ja järjepidevalt. Ta jätkab selle küsimuse jälgimist tulevaste kaebuste kontekstis.
Ettepanek olukorra parandamiseks
EUAA peaks tulevastes üldsuse juurdepääsu taotlustes kaaluma laiema juurdepääsu andmist oma lähetatud töötajate üldistele ja mittetundlikele märkustele seoses riiklike vastuvõturajatistega, kus nad töötavad.
Kaebuse esitajat ja EUAAd teavitatakse sellest otsusest.
Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 25. juuni 2026
[1] Pagulasseisundi konventsioon, kättesaadav aadressil: https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/convention-relating-status-refugees
[2] Vt näiteks Kreeka riikliku inimõiguste komisjoni 2021. aasta aruanne, mis on kättesaadav aadressil https://ennhri.org/wp-content/uploads/2021/07/Greek-National-Report.pdf
[3] Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj
[4] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.
[5] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 3.
[6] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane.
[7] 1. juuli 2018. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-39/05 ja C-52/05 P: Rootsi ja Turco vs. nõukogu, punkt 33, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-39/05&language=en
[8] veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-266/05 P: Sison vs. nõukogu, punkt 63, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-266/05%20P
[9] Rootsi ja Turco vs. nõukogu, liidetud kohtuasjad C-39/05 ja C-52/05 P, viidatud eespool, punktid 33 ja 38.
[10] 7. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-851/16: Access Info Europe vs. Euroopa Komisjon, punkt 37, kättesaadav aadressil: https://juris.curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=199184&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=5324184.
[11] Ettepanek lahenduse kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis on seotud vastuvõtutingimustega mitmes Küprose rände haldamise asutuses (juhtum 724/2024/AML), kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/solution/en/199728; Ettepanek lahenduse kohta, kuidas Euroopa Liidu Varjupaigaamet menetles taotlust üldsuse juurdepääsuks vastuvõtutingimustega seotud dokumentidele mitmes Kreeka rändehaldusrajatises (juhtum 687/2024/AML), kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/solution/en/195012.
[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määruse 2018/1725 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist (…)) artikli 3 lõige 1 (ELT L 295/39, https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj/eng). .
[13] Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. märts 2024, OC vs. komisjon, C-479/22 P, punkt 46f: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=283526&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=26709.
[14] Ibidem, punkt 60.
[15] Viidatud eespool.
[16] Määruse 2018/1725 artikli 9 lõike 1 punkt b.
[17] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 1. veebruar 2007, Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, punkt 64, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-266/05.
[18] Vt näiteks soovitus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs ameti põhiõiguste ametniku kahele arvamusele (juhtum 1497/2024/ACB), punktid 32–33: https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/199964.
[19] ELi aluslepingutes on ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö kohustus sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 3.
[20] 14. septembri 2022. aasta kohtuotsus Pollinis France vs. komisjon, T‑371/20 ja T‑554/20, punktid 111–112, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-371/20&language=en.
[21] Vt näiteks iga päev ajakohastatav statistika saarte rändehaldusrajatiste hõivatuse ja suutlikkuse kohta või igakuiselt ajakohastatavad andmed saatjata alaealiste kohta siin: https://migration.gov.gr/en/statistika/
[22] Vt 22. märtsi 2018. aasta kohtuotsus De Capitani vs. parlament, T-540/15, punkt 64, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-540/15; Kohtuotsus, 21. juuli 2011, Rootsi vs. MyTravel ja komisjon, C-506/08 P, punktid 80–82, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-506/08%20P
[23] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teine lõik.
[24] Vt selle kohta ettepanek lahenduse kohta juhtumis 724/2024/AML, kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/solution/en/199728, punktid 37–42.