Strasbourg, 24. märts 2006

Lugupeetud pr O.

juunil 2004 esitasite Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vastu seoses nende suutmatusega uurida ELi õiguse rikkumist Iirimaa ametiasutuste poolt.

Oma 13. juuli 2004. aasta kirjas teavitasin Teid, et mul ei ole õigust käsitleda Teie kaebust parlamendi vastu, sest Teie kaebus ei puudutanud haldusomavoli juhtumit, vaid petitsioonikomisjoni otsust, mis on osa parlamendi poliitilisest tööst. Samas kirjas teavitasin Teid, et edastasin Teie kaebuse komisjoni vastu komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 8. septembril 2004. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 3. oktoobril 2004.

detsembril 2004 saatsite oma juhtumi kohta e-kirja. Minu büroo vastas Teile 15. detsembri 2004. aasta e-kirjaga. 15., 21. ja 26. detsembril 2004 ning 22. ja 31. jaanuaril 2005 saatsite oma juhtumi kohta täiendavaid e-kirju. Minu büroo vastas Teile 7. veebruari 2005. aasta e-kirjaga. Te saatsite 7. veebruaril ja 29. märtsil 2005 täiendavad e-kirjad, millele minu büroo vastas 1. aprilli 2005. aasta e-kirjaga. Selles e-kirjas teatas minu büroo teile, et uurimine puudutas ainult komisjoni, mitte petitsioonikomisjoni tegevust põhjustel, mida selgitasin oma 13. juuli 2004. aasta kirjas.

30. juunil ja 1. juulil 2005 saatsite oma juhtumi kohta täiendavaid e-kirju, millele minu büroo vastas 5. juulil 2005. 6. juulil ja 16. augustil 2005 saatsite täiendavaid e-kirju. Samuti saatsite 23. augustil 2005 faksi viitenumbritega 1426/2001/OV ja 1987/2003/PMR. Minu büroo vastas 1. septembril 2005 e-kirjaga, märkides, et Teie kaebuse viitenumber ei ole enam 1426/2001/OV või 1987/2003/PMR, vaid 1781/2004/OV.

septembril ja 13. septembril 2005 saatsite täiendavaid e-kirju. Kirjas, mis saabus minu kabinetti 10. oktoobril 2005, märkisite, et teie juhtumit uurib professor Kremalis Ateenas, ja palusite minu kabinetil talle helistada, et teda uurimisest teavitada. 19. oktoobril 2005 saatsite sama teavet sisaldava e-kirja. Minu büroo helistas K. Kremalisele 19. oktoobril 2005, teatades talle, et juhtum on veel uurimisel. Krzysztof Kremalis teatas siiski minu kabinetile, et kuigi ta oli teid varem esindanud, ei esindanud ta teid enam.

oktoobril 2005 saatsite veel ühe e-kirja, millele minu büroo vastas 16. novembril 2005. 25. novembril 2005 saatsite veel ühe e-kirja. novembril 2005 saatsite faksi Iirimaa andmekaitsevoliniku 15. novembri 2005. aasta kirja koopiaga. novembril 2005 saatsite veel ühe e-kirja, millele minu büroo vastas 1. detsembril 2005. veebruaril 2006 saatsite veel ühe e-kirja.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan, et teie kaebusega tegelemine võttis kaua aega.

Kompromiss

Taustteave

Käesolev kaebus on jätk kuuele varasemale kaebusele, mille kaebuse esitaja esitas 2001., 2003. ja 2004. aastal Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja SOLVITi (1) vastu seoses ELi õigusaktide väidetava rikkumisega Iirimaa ametiasutuste poolt seoses kaebuse esitaja Kreeka eriarsti kraadi tunnustamisega Iirimaal. Ombudsman teatas kaebuse esitajale, et vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikele 3 ei saa ta viie kaebusega tegeleda, sest kaebuste eset ei ole võimalik kindlaks teha (viitenumbrid 1426/2001/OV; 1717/2001/OV; 1752/2003/OV; 1987/2003/PMR; 519/2004/OV). Seoses kuuenda kaebusega (juhtum 1179/2004/OV) teatas ombudsman kaebuse esitajale, et EÜ asutamislepingu artikli 195 alusel ei ole tema kaebuse uurimiseks piisavalt alust.

Käesolev etteheide

6. juunil 2004 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile uue kaebuse. Kaebuse aluseks olevad asjaolud võib kokku võtta järgmiselt:

Kaebuse esitaja, kes on Kreeka kodanik ja Iiri päritolu, tegutses aastatel 1992–1995 Santorinis (Kreeka) ortopeedilise kirurgina. Aastal 1995 keeldus Küklaadide Meditsiiniühing tema registreeringut pikendamast, sest kaebuse esitaja sõnul soovis teine kirurg saarel ainuõiguslikku praktikat. Kaebuse esitaja pöördus ringkonnaprokuröri poole, pärast mida teda ahistati ja hirmutati.

1995. aastal pöördus kaebuse esitaja ka Iirimaa meditsiininõukogu poole, et lasta Iirimaal registreerida oma Kreeka arsti kvalifikatsioon kirurgina.

aastal esitas kaebuse esitaja komisjonile kaebuse Kreeka ametiasutuste vastu (viitenumber 97/4608) seoses oma taotlusega tegutseda Kreekas ortopeedilise kirurgi kutsealal. Komisjon lõpetas selle juhtumi 24. juunil 1998. Kaebuse esitaja pöördus selles küsimuses ka Kreeka ombudsmani poole, kuid teatas, et ta ei teinud midagi oma õiguste kaitsmiseks.

Kuna Iirimaa meditsiininõukogu ei tunnustanud tema Kreeka kvalifikatsiooni, kirjutas kaebuse esitaja mitu korda Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadile (edaspidi „siseturu ja teenuste peadirektoraat“), et kaevata selle üle, et Iirimaa ametiasutused ei tunnustanud tema Kreeka kvalifikatsiooni. Kaebuse esitaja esitas ka petitsiooni (nr 642/99) Euroopa Parlamendile, mille käsitlemine lõpetati 5. märtsil 2001, ning kaebuse Iirimaa SOLVITi keskusele. Kaebuse esitaja väitis, et siseturu ja teenuste peadirektoraadi reguleeritud kutsealade üksuse ametnik oli „korruptiivne ja konspireeriv, et kaitsta kahjulikku käitumist rikkumisest teataja isikliku põlguse eest“ ning et ta oli „peamine näide sellistest konspireeritud ja vastuolulistest huvidest“. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja kahele 10. juuni ja 2. märtsi 2003. aasta kirjale, mille siseturu ja teenuste peadirektoraat saatis Iiri meditsiininõukogule, ning ühele 26. augusti 2002. aasta kirjale, mille sama peadirektoraat saatis kaebuse esitajale.

Kuna kaebuse esitaja ei jäänud komisjoni vastusega rahule, jätkas ta aastatel 2002–2004 selles küsimuses kirjutamist komisjoni eri talitustele, sealhulgas siseturu ja teenuste peadirektoraadi reguleeritud kutsealade üksusele.

Ombudsmanile esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja järgmised väited:

1. Komisjon ei uurinud nõuetekohaselt kaebuse esitaja kaebust, milles väideti, et Iirimaa ametiasutused on rikkunud ELi õigusakte seoses sellega, et Iirimaa meditsiininõukogu ei tunnustanud tema Kreeka meditsiinilist kvalifikatsiooni.
2. Parlament lõpetas kaebuse esitaja petitsiooni nr 642/99 uurimise, andmata kaebuse esitajale edasikaebamise võimalust või juurdepääsu toimikule.

Ombudsmani reaktsioon

Oma 13. juuli 2004. aasta kirjas teatas ombudsman kaebuse esitajale, et tal ei ole õigust teist väidet käsitleda, sest kaebused parlamendi petitsioonikomisjoni otsuste peale ei puuduta haldusomavoli, kuna sellised otsused on osa parlamendi poliitilisest tööst. Seetõttu saatis ombudsman kaebuse komisjonile arvamuse saamiseks ainult esimese väite kohta.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon esitas oma arvamuses kokkuvõtvalt järgmised märkused:

Sissejuhatava märkusena juhtis komisjon tähelepanu sellele, et paljud kaebuse esitaja tõstatatud küsimused ei puudutanud ühenduse õiguse küsimusi. Seepärast keskenduti komisjoni vastuses üksnes kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud elementidele.

Kaebuse esitaja esitas Kreeka vastu kaebuse (nr 97/4608), mille kohaselt oli tal tõsiseid raskusi loa saamisega oma meditsiinilise spetsialiseerumise praktiseerimiseks Kreekas (ortopeediline kirurgia). Siiski ilmnes, et Kreeka õigusnorme oli nõuetekohaselt kohaldatud ja et 30. aprilli 1996. aasta otsusega nr 99 anti talle luba spetsialiseerumiseks. Seetõttu otsustas komisjon juhtumi lõpetada. Komisjon rõhutas, et kogu kõnealuse kirjavahetuse puhul järgiti standardmenetlusi. Eelkõige teavitati kaebuse esitajat 3. aprilli 1998. aasta kirjaga siseturu ja teenuste peadirektoraadi kavatsusest teha kolleegiumile ettepanek juhtum lõpetada.

Seejärel ja paralleelselt Euroopa Parlamendile esitatud petitsiooniga (viitenumber 642/99) esitas kaebuse esitaja Iirimaa ametiasutuste vastu süüdistused seoses tema ortopeedilise kirurgia kvalifikatsiooni tunnustamisega Iirimaal. Parlament lõpetas petitsiooni nr 642/99 käsitlemise. Viimati nimetatud kaebusega tegeles ka SOLVIT. Esitatud teabe põhjal järeldas komisjon, et kaebuse esitaja oli kaks korda tagasi võtnud oma taotluse tunnustada oma Kreekas ortopeedilisele kirurgiale spetsialiseerumist Iirimaal. Samuti ilmnes, et kui kaebuse esitaja peaks oma taotluse uuesti esitama, tunnustataks teda automaatselt (Iirimaa SOLVITi koordinaatoriga 16. aprillil 2004 toimunud kohtumise protokollid). Sarnaselt teiste menetlustega lõpetati ka SOLVITi menetlus.

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja esitas 2003. aastal veel ühe petitsiooni (viitenumber 974/2003), millele 2004. aasta veebruaris korrati petitsioonile nr 642/99 antud vastust.

Selle selge õigusliku olukorra põhjal oli raske mõista kaebuse esitaja põhjendamatuid väiteid ombudsmanile esitatud kaebuses. Eriti raske oli seostada kaebuse esitaja väiteid hea haldustava eeskirjas (2) sätestatuga või komisjoni teatisega, mis käsitleb suhteid kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega.

Kaebuse esitaja väide, et komisjoni reguleeritud kutsealade üksuse ametnik oli korrumpeerunud, oli põhjendamatu ja alusetu. Oma väite toetuseks viitas kaebuse esitaja eelkõige kolmele kirjale, millest kaks olid nimetatud ametniku 10. juuni 2002. aasta ja 2. märtsi 2003. aasta kiri Iirimaa meditsiininõukogule ning üks 26. augusti 2002. aasta kiri kaebuse esitajale. Teised 11. detsembril 2002 ja 25. veebruaril 2003 kaebuse esitajale saadetud kirjad näitasid siiski komisjoni erilist hoolsust tema toimiku käsitlemisel, kuna komisjoni talitused mõistsid, et kaebuse esitaja ei olnud 2002. aasta detsembrist kuni 2003. aasta veebruarini viibinud oma Prantsuse aadressil. Seetõttu saatis komisjon 2002. aasta detsembri kirja koopia otse tema Kreeka aadressile. Need kirjad koos asjakohase lisaga kinnitasid eespool esitatud järeldusi. Samuti kinnitasid nad, et siseturu ja teenuste peadirektoraat uuris põhjalikult kaebuse esitaja toimikut.

Kaebuse esitaja ei esitanud oma väidete toetuseks selgeid tõendeid. Selle asemel esitas ta üldiselt pika aja jooksul kaebusi, mis ilmselgelt ei kuulu ühenduse õiguse kohaldamisalasse. Seetõttu ja võttes arvesse juhtumi avalikku käsitlemist petitsiooni raames, ei peetud asjakohaseks ametlikult registreerida kaebuse esitaja väiteid seoses arvukate probleemidega, millega Iirimaal kokku puututi. Enne ametliku menetluse alustamist otsustati kõnealune küsimus kindlaks teha. Selline kohtlemine ei toonud kaebuse esitajale kaasa negatiivseid tagajärgi ja erinev kohtlemine ei oleks tulenenud teistsugusest hindamisest.

Komisjon järeldas, et kõiki kaebuse esitaja kirju analüüsiti ja neile vastati kooskõlas hea haldustava eeskirjaga. Institutsioon soovitas ombudsmanil juhul, kui ta leiab, et juhtumi käsitlemist võib tõlgendada komisjoni teatise (suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega) punktis 3 (kaebuste registreerimine) sätestatud kohustuste rikkumisena, meeles pidada, et kaebuse esitaja on i) esitanud kaebusi, mis selgelt ei kuulu ühenduse õiguse kohaldamisalasse; ii) ei esitanud kaebust, mida põhjendati asjaoludega; ning iii) esitas kaebuse, mille suhtes Euroopa Komisjon oli võtnud petitsiooniga seoses selge, avaliku ja järjepideva seisukoha. Sellest tulenevalt oli komisjon seisukohal, et väited olid täiesti põhjendamatud ja mõnikord eksitavad nende esitamise viisi osas. Seetõttu järeldas komisjon, et haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja esitas kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Kaebuse esitaja märkis, et liikmesriigi kodanikuna on tal tulenevalt sellest, et ta on arst ühes liikmesriigis, õigus tegutseda oma kutsealal teises liikmesriigis ning selle riigi pädevad asutused on kohustatud automaatselt ja tingimusteta tunnustama tema kvalifikatsiooni. Iirimaa pädev asutus Irish Medical Council ei tunnustanud siiski tema kvalifikatsioone automaatselt ja tingimusteta, hoolimata tema korduvatest pingutustest neid ligikaudu seitsme aasta jooksul registreerida.

Kaebuse esitaja andis ülevaate tema juhtumi suhtes kohaldatavast õigusraamistikust. Ta märkis, et Rooma lepingus sätestatud isikute vaba liikumise põhimõtet tugevdati nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiviga 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (3) (edaspidi "direktiiv"). Kaebuse esitaja viitas põhjalikult direktiivi artiklitele 2, 3, 4, 5 ja 22 ning Euroopa Kohtu praktikale (kohtuasi C-232/99: komisjon vs. Hispaania (4) ja kohtuasi C-110/01: Tennah-Durez (5)).

Kaebuse esitaja väitis, et ta on Kreeka kodanik ja ortopeediline kirurg. Ta märkis, et direktiivi artikli 3 kohaselt on „Ptychio Iatrikis” (meditsiinikraad), mille omanik ta on, samaväärne Iirimaal pärast pädeva eksamineerimisasutuse korraldatud kvalifikatsioonieksami sooritamist välja antud põhikvalifikatsiooniga ja selle asutuse välja antud töökogemuse tunnistusega, mis annab õiguse registreerida end täielikult registreeritud arstina. Lisaks on direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt „Titlos Iatrikis Eidikotitas” (meditsiinilise spetsialiseerumise tunnistus), mille omanik on ka kaebuse esitaja, samaväärne eriarsti tunnistusega, mille on välja andnud pädev asutus, mida Iirimaa tervishoiuminister on sel eesmärgil tunnustanud.

Pärast Kreeka ametiasutuste 2. veebruari 2001. aasta vastust, milles „kinnitati, et Dr. Flavin [sic] O. esitatud tunnistuse väljastas Kreeka pädev asutus direktiivi 93/16/EMÜ artikli 5 alusel”, korraldas Iirimaa meditsiininõukogu 20. märtsil 2001 Kreeka ametiasutustega täiendava uurimise, küsides, „kui palju on artikli 8 alusel arvesse võetud koolitust väljaspool Kreekat ja samuti liikmesriike, kus see koolitus läbi viidi”. Kaebuse esitaja väitis, et see uurimine on täiesti asjakohatu. Kreeka ametiasutused ignoreerisid seda uurimist üsna korralikult juba mõnda aega. Pärast seda, kui kaebuse esitaja tegi Kreeka tervishoiuministrile lobitööd, anti 14. märtsil 2002 lõpuks vastus. Vastuses, milles korrati alates 1995. aastast öeldut, kinnitati ühemõtteliselt, et kaebuse esitaja on täielikult kvalifitseeritud ortopeediline kirurg ja et kõik tema kvalifikatsioonid vastavad direktiivi nõuetele. Kuid isegi selle kinnitusega ei registreerinud Iirimaa meditsiininõukogu kaebuse esitajat ortopeedilise kirurgina.

Tema enda kirjutiste põhjal oli selge, et Iirimaa meditsiininõukogu oli kogu aeg uskunud, et tema kui vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse ülesanne ja "tavapärane tava" on teha väljaandvale liikmesriigile suunatud uurimise teel kindlaks, kas see liikmesriik on veendunud, et tema väljastatud tunnistused vastavad direktiivis sätestatud meditsiinilise ekspertiisi standarditele. See tava ei olnud kaebuse esitaja puhul asjakohane, sest Iirimaa arstlikul nõukogul oli alates päevast, mil kaebuse esitaja seda esimest korda taotles, Kreeka riigiministri määrusega välja antud notariaalne dokument, milles kinnitati sõnaselgelt, et kaebuse esitaja kvalifikatsioon vastab direktiivis sätestatud standarditele. Direktiivi sätete täitmise tagamise kohustus oli vahistamismääruse teinud liikmesriigil, mitte vastuvõtval liikmesriigil. Uurimisega võttis Iiri meditsiininõukogu üle Kreeka ametiasutuste pädevuse.

Pärast märkuste esitamist saatis kaebuse esitaja arvukalt e-kirju, milles ta viitas muu hulgas Iirimaa SOLVITi büroo ametnikule, kes oli väidetavalt esitanud tema juhtumi kohta valeandmeid (nimelt et ta oli oma taotluse tagasi võtnud). Ta väitis, et tema petitsioon Euroopa Parlamendile lõpetati 2005. aasta juunis SOLVITi ametniku avalduste ning komisjoni ja Iirimaa meditsiininõukogu valeandmete alusel. Kaebuse esitaja osutas, et kõik need „petturlikud asutused” varjavad end suures ulatuses. Kaebuse esitaja viitas ka hiljutisele kirjavahetusele, mis tal oli Iirimaa meditsiininõukoguga seoses tema juhtumiga. Kaebuse esitaja palus ombudsmanil hinnata Iirimaa meditsiininõukogu käitumist.

Kaebuse esitaja märkis 23. augusti 2005. aasta faksis, et Iirimaa meditsiininõukogu otsused mitte registreerida tema erialanimetust ei ole Iirimaa kohtutes äratuntavad. Kaebuse esitaja väitis, et Equality Tribunal (oktoober 2003), Labour Court (juuni 2004), High Court (september 2004) ja Supreme Court (august 2005) ei võimaldanud talle juurdepääsu kohtulikule kontrollile. Supreme Court (Iirimaa kõrgeim kohus) otsustas 22. juulil 1995, et selleks, et ta registreeritaks nii üldarsti kui ka spetsialistina, peab ta uuesti pöörduma Iirimaa meditsiininõukogu poole. Kui kaebuse esitaja pöördus uuesti Iirimaa meditsiininõukogu poole, keelduti uuesti registreerimisest. Ta märkis, et Iirimaa meditsiininõukogul on kohtulik puutumatus ning ta rikub jätkuvalt Euroopa direktiive kvalifikatsioonide tunnustamise ja registreerimisõiguse kohta.

Kaebuse esitaja saatis 26. novembril 2005 ka koopia Iirimaa andmekaitsevoliniku kirjast tema juhtumi kohta, täpsemalt taotluse juurdepääsuks Iirimaa meditsiininõukogu valduses olevatele andmetele. Kaebuse esitaja väitis, et Iirimaa meditsiininõukogu ei järginud andmekaitsealaseid õigusakte.

Otsus

1 Ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Kaebuse esitaja, kes on Kreeka kodanik ja Iiri päritolu, pöördus 1995. aastal Iirimaa meditsiininõukogu poole, et taotleda Kreeka arsti kvalifikatsiooni registreerimist Iirimaal kirurgina. Kuna Iirimaa meditsiininõukogu ei tunnustanud tema kvalifikatsiooni, kirjutas kaebuse esitaja 28. mail 1996 Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadile (edaspidi „siseturu ja teenuste peadirektoraat”), et kaevata selle üle, et Iirimaa ametiasutused ei tunnustanud tema Kreeka kvalifikatsiooni. Komisjon lõpetas uurimise 24. juunil 1998. Kuna kaebuse esitaja ei jäänud komisjoni vastusega rahule, jätkas ta aastatel 2002–2004 selles küsimuses kirjutamist komisjoni eri talitustele, sealhulgas siseturu ja teenuste peadirektoraadi reguleeritud kutsealade üksusele. Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt uurinud kaebuse esitaja kaebust, milles väideti, et Iirimaa ametiasutused on rikkunud ELi õigusakte seoses sellega, et Iirimaa meditsiininõukogu ei tunnustanud tema Kreeka meditsiinilist kvalifikatsiooni.

1.2 Oma tähelepanekutes komisjoni arvamuse kohta ja edasises kirjavahetuses ombudsmani bürooga tegi kaebuse esitaja mitu avaldust Iirimaa meditsiininõukogu väidetavalt põhjendamatu seisukoha kohta tema juhtumis, paludes ombudsmanil teha otsus selle väidetava rikkumise kohta. Kaebuse esitaja viitas ka väidetavalt valeandmetele, mille ametnik oli esitanud Iirimaa SOLVITi büroost.

1.3 Sellega seoses on oluline meenutada, et EÜ asutamisleping volitab ombudsmani uurima võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei saa esitada kaebust ühegi muu asutuse või isiku tegevuse peale, nagu käesoleval juhul Iirimaa arstlik nõukogu. Ombudsmani uurimised kaebuse kohta on seega suunatud üksnes selle uurimisele, kas komisjoni tegevuses on esinenud haldusomavoli.

1.4 Riiklike SOLVITi keskustega seoses soovib ombudsman juhtida tähelepanu sellele, et kuigi komisjon ja liikmesriigid on loonud SOLVITi võrgustiku, et lahendada probleeme, millega ELi kodanikud ja ettevõtjad siseturu õiguse väära kohaldamise tõttu silmitsi seisavad (6), ei ole SOLVITi keskused ise ühenduse institutsioonid ega asutused, vaid kuuluvad riiklikesse ministeeriumidesse, enamasti välis- või majandusministeeriumisse. Eespool selgitatud põhjustel ei ole ombudsmanil seega volitusi uurida väidetavat haldusomavoli riiklikus SOLVITi keskuses. Kaebuse esitajal on siiski võimalus esitada selle kohta kaebus Iirimaa ombudsmanile.

1.5 Ombudsman soovib ka selgitada, et talle esitatud kaebus puudutab rikkumiskaebuse komisjonipoolse käsitlemise ja selle järelduse sisu, mitte rikkumiskaebuse komisjonipoolse käsitlemise menetluslikke aspekte. Seetõttu ei pea ombudsman vajalikuks võtta seisukohta märkuste suhtes, mille komisjon esitas oma arvamuses rikkumiskaebuse menetluslike aspektide kohta.

2 Rikkumiskaebuse väidetav puudulik uurimine komisjoni poolt

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei uurinud nõuetekohaselt tema kaebust, milles väideti, et Iirimaa ametiasutused rikkusid ELi õigusakte seoses sellega, et Iirimaa meditsiininõukogu ei tunnustanud tema Kreeka meditsiinilist kvalifikatsiooni. Kaebuse esitaja väitis eelkõige, et siseturu ja teenuste peadirektoraadi reguleeritud kutsealade üksuse ametnik oli „korruptiivne ja konspireeriv, et kaitsta kahjulikku käitumist rikkumisest teataja isikliku põlguse eest“ ning et ta oli „peamine näide sellistest konspireeritud ja vastuolulistest huvidest“. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja kolmele kirjale, mille siseturu ja teenuste peadirektoraat saatis kaebuse esitajale ja Iirimaa meditsiininõukogule.

2.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et paljud kaebuse esitaja tõstatatud küsimused ei puudutanud ühenduse õiguse küsimusi. Paralleelselt parlamendile esitatud petitsiooniga (nr 642/99) oli kaebuse esitaja esitanud Iirimaa ametiasutuste vastu väiteid seoses tema ortopeedilise kirurgia kvalifikatsiooni tunnustamisega Iirimaal. Parlament lõpetas petitsiooni käsitlemise. Probleemiga tegeles ka SOLVIT. Esitatud teabe põhjal järeldas komisjon, et kaebuse esitaja oli kaks korda tagasi võtnud oma taotluse tunnustada oma Kreekas ortopeedilisele kirurgiale spetsialiseerumist Iirimaal. Samuti ilmnes, et kui kaebuse esitaja peaks oma taotluse uuesti esitama, tunnustataks teda automaatselt (Iirimaa SOLVITi koordinaatoriga 16. aprillil 2004 toimunud kohtumise protokollid). SOLVITi menetlus, nagu ka teised, lõpetati. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja esitas 2003. aastal veel ühe petitsiooni (viitenumber 974/2003), millele 2004. aasta veebruaris korrati vastust petitsioonile nr 642/99. Komisjon märkis, et selle selge õigusliku olukorra põhjal on raske mõista kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud kaebuses esitatud põhjendamatuid väiteid ning siduda need väited hea haldustava eeskirjaga või komisjoni teatisega suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega. Komisjon märkis ka, et kaebuse esitaja väide, et teatav komisjoni ametnik oli korrumpeerunud, oli põhjendamatu ja alusetu. Seetõttu järeldas komisjon, et haldusomavoli ei esinenud.

2.3 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja on esitanud Euroopa Parlamendile oma kaebuse kohta kokku kolm petitsiooni (viitenumbrid 97/4608, 642/99 ja 974/2003).

2.4 EÜ asutamislepingu artiklis 195 on sätestatud, et "[k]ooskõlas oma kohustustega viib Euroopa Ombudsman läbi uurimisi, mida ta peab põhjendatuks (...)". Ombudsman leiab, et tal ei ole põhjust kaebust uurida, kui kaebuse esitaja on esitanud parlamendile samal teemal petitsiooni.

2.5 Ombudsman märgib, et viimane Euroopa Parlamendile esitatud petitsioon (974/2003) puudutas Iirimaa vastu esitatud rikkumiskaebuse sisu. Punktis „Teie petitsiooni teema“ märkis kaebuse esitaja järgmist: „EÜ siseturu suutmatus kasutada uurimisvolitusi ja jõustada õigusakte, mis käsitlevad monopole ja ranget meditsiiniliste lubade kartelli Iirimaal. Iirimaa ametiasutused ei ole üle võtnud võrdõiguslikkust, konkurentsi, andmekaitset, vaba liikumist, õigust õiguskaitsele ja akadeemiliste kraadide tunnustamist käsitlevaid õigusakte“. Oma petitsiooni raames märkis kaebuse esitaja, et siseturu ja teenuste peadirektoraadi reguleeritud kutsealade üksuse (7) ametnik „takistas Iirimaa meditsiininõukogu rikkumiste uurimist ja on eiranud dokumentaalseid tõendeid, mis on piisavad Iirimaa vastu rikkumismenetluse algatamiseks riigivõimu ulatusliku kuritarvitamise ja minu Kreeka kodakondsusel põhineva diskrimineerimise eest“, ning et ta pidas teda „üksnes vastutavaks hooletuse, seadusest tulenevate kohustuste rikkumise ja õigusemõistmise takistamise eest“. Oma 19. mai 2004. aasta arvamuses petitsiooni kohta märkis Euroopa Komisjon, et petitsiooni esitaja juhtumi suhtes on algatatud SOLVITi menetlus ning et esitatud teabe põhjal järeldati, et ta on kaks korda tagasi võtnud oma taotluse tunnustada oma Kreeka spetsialiseerumist ortopeedilisele kirurgiale Iirimaal. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et Iirimaa meditsiininõukogu on kinnitanud, et kui petitsiooni esitaja oma taotluse uuesti esitab, tunnustatakse teda automaatselt, ning et selle tulemusena nõustus Kreekas asuv SOLVITi keskus SOLVITi juhtumi lõpetamisega. Ombudsman märgib, et petitsiooni käsitleva komisjoni arvamuse põhjal teatas petitsioonikomisjoni esimees Marcin Libicki 17. juuni 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et petitsiooni läbivaatamine on lõpetatud.

2.6 Ombudsman märgib ülaltoodu põhjal, et Euroopa Parlament on käsitlenud petitsiooni, mis käsitleb rikkumiskaebuse komisjonipoolse käsitlemise sisu. Ombudsmani edasised uurimised rikkumiskaebuse komisjonipoolse käsitlemise olulise aspekti kohta ei ole seega õigustatud.

2.7 Ombudsmanile esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja aga veel ühe väite, mida petitsioonikomisjon ei käsitlenud, nimelt korruptsioonisüüdistuse, mis puudutas siseturu ja teenuste peadirektoraadi reguleeritud kutsealade üksuse ametnikku. Asjaolu, et kaebuse esitaja on esitanud petitsiooni ka Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile, ei takista ombudsmanil tingimata kaebust läbi vaatamast, kui see hõlmab aspekte, mida petitsioonikomisjonile ei ole esitatud või mida petitsioonikomisjon ei ole arutanud. Seetõttu uurib ombudsman allpool väidet, mida petitsiooni läbivaatamisel ei käsitletud.

2.8 Sellega seoses märgib ombudsman, et ainsad tõendid, mille kaebuse esitaja esitas selle kohta, et kõnealune ametnik oli korrumpeerunud, olid kolm siseturu ja teenuste peadirektoraadi kirja. Ombudsman on neid kirju, st nimetatud ametniku 10. juuni 2002. aasta ja 2. märtsi 2003. aasta kirju Iiri meditsiininõukogule ning nimetatud ametniku 26. augusti 2002. aasta kirja kaebuse esitajale hoolikalt analüüsinud. Miski nendes kirjades ei toeta kaebuse esitaja väidet, mida seetõttu ei ole põhjendatud. Seetõttu ei tuvastatud ühtegi komisjoni haldusomavoli juhtumit.

3 Kokkuvõte

Arvestades, et parlament on käsitlenud petitsiooni, mis hõlmas kaebuse esitaja rikkumiskaebuse sisu, ei ole ombudsmani edasine uurimine käesoleva kaebuse suhtes õigustatud.

Kaebuse selle osa puhul, mida petitsioonis ei käsitletud, haldusomavoli ei tuvastatud.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) "SOLVIT" on sidusvõrk, mille komisjon lõi 2001. aastal koos liikmesriikidega, et lahendada probleeme, mis tekivad üksikisikutele ja ettevõtjatele siseturu õiguse väärast kohaldamisest. Kõigil ELi liikmesriikidel on riiklik SOLVITi keskus (http://ec.europa.eu/solvit/site/index_en.htm).

(2) Komisjon viitas oma juhendile (komisjoni otsus 2000/633/EÜ, ESTÜ, Euratom, EÜT 2000, L 267, lk 63).

(3) EÜT 1993, L 165, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 151.

(4) Otsus kohtuasjas C-232/99: komisjon vs. Hispaania (EKL 2002, lk I-4235).

(5) Otsus kohtuasjas C-110/01: Tennah-Durez (EKL 2003, lk I-6239).

(6) Komisjoni 7. detsembri 2001. aasta soovitus K(2001)3901 siseturu probleemide lahendamise võrgustiku SOLVIT kasutamise põhimõtete kohta (EÜT 2001, L 331, lk 79).

(7) See puudutab sama ametnikku, keda on nimetatud käesolevas ombudsmanile esitatud kaebuses.