Strasbourg, 14. oktoober 2004

Lugupeetud hr X

juunil 2004 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu seoses konkursiga PE/98/A.

16. juunil 2004 edastasin kaebuse Euroopa Parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 13. septembril 2004. Edastasin selle Teile 22. septembril 2004 koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 28. septembril 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja läbis edukalt konkursi CC/A/12/02 (Infotehnoloogia – palgaaste A7/A6). Pärast asjakohase reservnimekirja avaldamist 2002. aasta augustis pöördus ta mitme institutsiooni, sealhulgas Euroopa Parlamendi poole, leidmata siiski sobivat ametikohta.

aasta veebruaris avaldas Euroopa Parlament konkursiteate PE/98/A (telekommunikatsioonialaste eriteadmistega insenerid – palgaaste A5/A4). Konkursiteate kohaselt pidi valikukomisjon hindama taotlusi, et leida suulisele eksamile kutsutud 15 parimat kandidaati.

Kaebuse esitaja esitas taotluse osaleda konkursil PE/98/A. Seejärel teatas parlament talle, et ta ei kuulu nende 15 kandidaadi hulka. aprillil 2004 palus ta Euroopa Parlamendil tema taotlus uuesti läbi vaadata. mail 2004 sai kaebuse esitaja üksikasjaliku kirja, milles esitati asjaomase otsuse põhjused.

Ombudsmanile esitatud kaebuses märkis kaebuse esitaja, et ta sai ainult 9,88 punkti maksimaalselt 20 punktist, mis asetas ta 38 kandidaadi seas 24. kohale. Kaebuse esitaja väitis, et tema ülikooliõpingute hinne (4,4 punkti 6st) oli vale, kuna tal oli matemaatika kraad ja ta oli läbinud ülikoolijärgse arvutitehnika kursuse. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ta sai 0,2 punkti (0,4 punktist) elektronposti sektsioonis, kuigi see tegevus oli alati olnud osa tema vastutusest. Kaebuse esitaja sõnul oli võrgu turvalisuse osa ebaõiglaselt hinnatud 0,2-le. (0,4 punkti) võrra. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et osa "Teenuste integreerimine töökohale", kus ta oli saanud vaid 0,2 punkti (0,4st), oli valdkond, kus ta oli kogunud palju kogemusi.

Eelöeldu põhjal järeldas kaebuse esitaja, et talle oleks tulnud anda vähemalt 12,08 punkti.

Kaebuse esitaja imestas ka selle üle, miks tema töökogemuse eest anti ainult 1,08 punkti (6st).

Kaebuse esitaja väitis seega sisuliselt, et Euroopa Parlament ei olnud nõuetekohaselt hinnanud tema taotlust osaleda konkursil PE/98/A. Ta väitis, et ta tuleks lubada konkursi suulisele eksamile.

Nõue

Euroopa Parlamendi arvamus

Oma arvamuses tegi Euroopa Parlament järgmised märkused:

Valikukomisjon hindas kaebuse esitaja avaldust ja andis talle 20 punktist 9,88, mis asetas ta konkursile lubatud 38 kandidaadi seas 24. kohale. 29. märtsi 2004. aasta kirjaga teavitati kaebuse esitajat sellest tulemusest ja asjaolust, et ta ei kuulunud 15 parima kandidaadi hulka.

Kaebuse esitaja vaidlustas selle hinnangu 6. aprilli 2004. aasta kirjaga, juhtides tähelepanu oma väljaõppele ja kogemustele, ning palus oma taotluse uuesti läbi vaadata. Tehniliste probleemide tõttu sai konkursiüksus selle kirja kätte alles 24. mail 2004. Seejärel edastati kiri viivitamata valikukomisjonile.

Valikukomisjon vaatas oma 24. mai 2004. aasta koosolekul kaebuse esitaja avalduse läbi ja kinnitas oma otsust mitte lubada teda suulistele katsetele. Kaebuse esitajat teavitati sellest otsusest ja selle põhjustest 25. mai 2004. aasta kirjaga.

Kvalifikatsiooni ja kogemuse hindamine oli juba oma olemuselt kandidaatide teenete võrdlev hindamine. Kõigi kandidaatide võrdse kohtlemise tagamiseks tugines valikukomisjon oma hinnangus hindamistabelile, mis oli eelnevalt koostatud konkursiteate teksti alusel.

Selle valdkonna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt oli valikukomisjonil ulatuslik kaalutlusõigus kandidaatide teenete hindamisel ning administratsioon ei saanud tühistada valikukomisjoni otsust mitte kutsuda kaebuse esitajat suulistele katsetele.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et ta oli saatnud parlamendile spontaanseid kandideerimisavaldusi viis kuud enne konkursi väljakuulutamist ning seetõttu pidas ta kõnealuse konkursi põhjendust (sobivate kandidaatide nimekirja koostamine, et täita ametikohti, mida ei olnud võimalik täita sisemise üleviimisega, sisekonkursiga või töötajate üleviimisega teistest ELi institutsioonidest) nõrgaks. Kaebuse esitaja märkis, et ta soovib, et tema taotluse vaataks läbi sõltumatu ekspert, kes tegeleks tema kaebuses tõstatatud küsimustega.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus

1.1 Kaebuse esitaja vaidlustas 2004. aasta juunis esitatud kaebuses tema konkursi PE/98/A taotluse hindamise tulemuse, mille Euroopa Parlament oli korraldanud telekommunikatsioonialaste eriteadmistega inseneride töölevõtmiseks (palgaaste A5/A4).

1.2 Oma tähelepanekutes parlamendi arvamuse kohta seadis kaebuse esitaja kahtluse alla kõnealuse konkursi korraldamise põhjendatuse. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et ta oli läbinud veel ühe konkursi (konkurss CC/A/12/02 – infotehnoloogia – palgaaste A7/A6), et ta oli kantud selle konkursi reservnimekirja ja et ta oli saatnud parlamendile spontaanseid taotlusi viis kuud enne konkursi PE/98/A väljakuulutamist.

1.3 Euroopa Ombudsman on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole esitanud selgeid väiteid konkursi PE/98/A korraldamise põhjendatuse kohta ning seetõttu ei ole asjakohane käsitleda seda küsimust käesolevas uurimises. Kaebuse esitajal on õigus esitada ombudsmanile selle küsimuse kohta uus kaebus, olles eelnevalt pöördunud Euroopa Parlamendi poole.

2 Väidetavalt ebaõige taotluse hindamine

2.1 Kaebuse esitaja märkis, et ta sai oma taotluse eest ainult 9,88 punkti maksimaalselt 20 punktist. Ta väitis, et tema ülikooliõpingute hinnang (4,4 punkti 6st), e-posti jaotise hinnang (0,2 punkti 0,4st), võrguturbe jaotise hinnang (0,2 punkti 0,4st) ja teenuste töökohale integreerimise jaotise hinnang (0,2 punkti 0,4st) olid väärad ning et talle oleks tulnud anda vähemalt 12,08 punkti.

2.2 Parlament asus oma arvamuses seisukohale, et valikukomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus kandidaatide teenete hindamisel ning administratsioon ei saanud tühistada valikukomisjoni otsust mitte kutsuda kaebuse esitajat suulistele katsetele.

2.3 Ombudsman märgib, et ühenduse kohtute väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on valikukomisjonil kandidaatide teenete hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning kohtud võivad sekkuda üksnes juhul, kui hindamisel on tehtud ilmne viga (1). Ombudsman leiab, et sellisel juhul nagu käesolev on asjakohane kohaldada konkursikomisjoni tehtud otsuse sisu suhtes sama kontrollistandardit nagu kohus. Ombudsmani arvates ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et käesoleval juhul oleks tema taotluse hindamisel tehtud ilmne viga. Neil asjaoludel ei ole põhjust kaaluda kaebuse esitaja taotlust, et tema taotluse vaataks läbi sõltumatu ekspert.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Vt näiteks otsus kohtuasjas T-139/00: Bal vs. komisjon, EKL 2002, lk SC II-139, punkt 55.