Strasbourg, 12. aprill 2005

Lugupeetud hr X

aprillil 2004 sain Teie kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses avaliku konkursiga COM/A/1/03 õigusvaldkonna administraatorite abidele (Küprose kodanikele). Teie huvide kaitsmiseks otsustasin, et Teie kaebust tuleks ombudsmani rakendussätete artikli 10 alusel käsitleda konfidentsiaalsena.

mail 2004 edastasin kaebuse EPSO-le. septembril 2004 sain ma EPSO arvamuse prantsuse keeles ja 16. septembril 2004 selle tõlke inglise keelde. Edastasin arvamuse Teile koos palvega esitada oma märkused. oktoobril 2004 sain Teie märkused kätte.

novembril 2004 palusin EPSO-l esitada täiendavat teavet. Samal päeval teavitasin Teid oma taotlusest EPSO-le. novembril 2004 sain Teie märkused selle taotluse kohta. novembril 2004 sain EPSO vastuse, mille edastasin Teile.

25. novembril 2004 palusin EPSO-lt lisateavet, mille EPSO saatis 9. detsembril 2004. Edastasin Teile teadmiseks EPSO vastuse koopia.

Te võtsite minu bürooga ühendust ka telefoni ja e-posti teel (telefoni teel 10. mail 2004, 26. mail 2004 ja 15. septembril 2004 ning e-posti teel 26. aprillil 2004, 29. aprillil 2004, 13. septembril 2004, 15. septembril 2004 ja 28. märtsil 2005). juunil 2004 tulite minu büroosse ja kohtusite Teie palvel Teie juhtumiga tegeleva ametnikuga.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaolud kokkuvõtlikult järgmised:

detsembril 2003 osales kaebuse esitaja Brüsselis toimunud administraatorite (Küprose kodanikud) assistentide avaliku konkursi EPSO/A/1/03 eelvaliku- ja kirjalikel katsetel.

Testide päeval ei tundnud ta end nagu tavaliselt.

20-minutilise pausi ajal ja pärast eksamite "a" ja "b" läbimist pidi ta minema tualettruumi, kuid pikk järjekord tegi talle pausi ajal võimatuks.

Ebamugavuse ja valu tõttu tuli ta tagasi eksamiruumi. Enne testi "c" jagamist lahkus kaebuse esitaja oma kohalt ja palus järelevalvajal lubada tal kiiresti tualetti minna, eskortida või mitte. Valvur keeldus talle selleks luba andmast ja lükkas ta jõuga oma istme suunas tagasi.

Ta lõpetas testi "c" ja järgmisel vaheajal suutis oma seisundit jälgida. Seejärel kasutas ta oma mobiiltelefoni, et helistada ühele EPSO ametnikule, kellega ta oli eelnevalt selgitanud konkursi teatavaid aspekte, ning viitas sellele, kuidas järelevalvaja teda kohtles, kuid ei saanud ühtegi märkust.

Pärast seda pausi sooritas kaebuse esitaja testid "d" ja "e".

EPSO teavitas 5. veebruaril 2004 kaebuse esitajat tema eelvalikutestide tulemustest ja märkis, et teda ei lubatud konkursi teistesse etappidesse, sest ta sai testi c eest ainult 12 punkti, samas kui nõutav miinimum oli 20 punkti.

Hageja esitas 16. veebruaril 2004 EPSO-le personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse. Ta märkis, et ta läbis eristustestid a ja b, võrreldes tema madala hindega testis c, ning et selline madal hinne tulenes tema ebamugavusest pärast seda, kui tal ei lubatud tualetti minna. Ta juhtis tähelepanu ka oma akadeemilisele kvalifikatsioonile ja töökogemusele, et näidata, et katse c ebaõnnestumine oli tingitud tema ebamugavusest.

veebruaril 2004 pöördus ta uuesti EPSO poole, kutsudes EPSOt üles vastama tema kaebusele, kuna konkurss lõpeb 17. aprillil 2004. Ta saatis sarnase taotluse Euroopa Komisjoni delegatsioonile Küprosel.

EPSO teatas 1. aprillil 2004 kaebuse esitajale, et tema kaebust ei rahuldatud.

Kaebuse esitaja esitas 23. aprillil 2004 Euroopa ombudsmanile kaebuse tingimuste kohta, mille alusel ta osales assistentide avalikul konkursil EPSO/A/1/03. Kokkuvõttes väitis ta, et EPSO ametnik ei lubanud tal eksami ajal asjaomasel ajal tualetti minna, olenemata sellest, kas ta oli saatjaga või mitte, ning et tema keeldumisega kaasnes füüsiline väärkohtlemine. Ta väitis ka, et selle ravi tulemusena ebaõnnestus eksami "c" test.

Ta väitis, et EPSO peaks võtma meetmeid talle osaks saanud kohtlemise parandamiseks.

Kaebuse esitaja lisas kaebusele koopiad dokumentidest, mis käsitlesid tema akadeemilist kvalifikatsiooni ja töökogemust advokaadina.

Nõue

EPSO arvamus

Ombudsman edastas kaebuse EPSO-le ja küsis selle kohta arvamust. Eelkõige nõudis ombudsman, et EPSO arvamus peaks sisaldama vastust kaebuse esitaja väitele eksamikeskuse töötajate füüsilise väärkohtlemise kohta.

EPSO arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:

Kaebuse esitaja esitas taotluse osaleda 22. mai 2003. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 120A avaldatud avalikul konkursil COM /A/1/03, et koostada (Küprose kodanike) abiadministraatorite reservnimekiri, ning teda kutsuti osalema eelvalikutestidel. Kaebuse esitaja oli valinud õigusvaldkonna. Õigusvaldkonna eksamid toimusid 12. detsembril 2003 kahes eksamikeskuses: Nikosias ja Brüsselis. Kandidaat otsustas sooritada testid ja katsed Brüsselis. Testide ajakava oli järgmine: testid a ja b kell 10.00–11.00; 20-minutiline vaheaeg; katse c kell 11.30–12.30; lõunapaus; katse d kell 14.15–16.30; katse e kell 16.30–17.00. Konkursikatsed korraldati samaaegselt ülejäänud üheksa konkursiga, mis korraldati sama liiki reservnimekirjade koostamiseks kõigi ühinevate riikide kandidaatidele.

Kandidaate teavitati testide ja katsete ajakavast ning sellest, et testide ja katsete ajal, ajal, mil testid ja katsedokumendid tegelikult toimusid, ja ajal, mil katsedokumendid koguti, on keelatud nendelt kohtadelt loata lahkuda. See teave esitati juhistes, mis saadeti kandidaatidele kutsega osaleda testidel ja katsetel nende EPSO elektroonilise profiili kaudu. Sama teave esitati ka paberkandjal ja paigutati tabelitesse, kus kandidaadid katsete ajal istusid.

EPSO rõhutas, et iga katse kestab vaid ühe tunni ja sellele järgneb vaheaeg. EPSO rõhutas, et võttes arvesse testidel osalejate arvu (samal kuupäeval osales samadel testidel ligikaudu 14 000 kandidaati kõigist ühinevatest riikidest ja neist 2000 istusid Brüsselis asuvas eksamikeskuses testidel), on testide nõuetekohase läbiviimise tagamiseks vaja käitumiseeskirju, mis piiravad kandidaatide liikumist eksamisaalis. Erandid sellistest eeskirjadest olid võimalikud järgmistel juhtudel: 1) puuetega (füüsiliste probleemidega) ja eritingimustes (rasedad, rinnaga toitvad) kandidaadid võiksid EPSOt oma seisundist eelnevalt teavitada ning seejärel määrataks neile spetsiaalne koht (suurest eksamisaalist), et nad saaksid teisi kandidaate häirimata tualetti minna; (2) Kandidaadid, kes tundsid end katsete ajal halvasti, peaksid sellest teavitama eksamisaalis olevaid järelevaatajaid ja seejärel lubama neil koos järelevaatajaga eksamiruumist lahkuda (mõnikord võib olla vaja oodata hetke, kuni järelevaataja on kättesaadav).

EPSO jõudis järeldusele, et kiireloomulistel juhtudel võib alati leida lahenduse kandidaadile, kes tunneb end halvasti.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et järelevalvaja lükkas ta umbkaudu tagasi, märkis EPSO, et pärast eksamikeskuse ja rühmaaruannetega konsulteerimist ei leidnud ta sellisest juhtumist jälgegi. Sellega seoses väitis EPSO, et järelevalvajad saavad selged juhised kandidaatidega suhtlemise kohta ning et nad peavad jääma viisakaks ja viisakaks, kuid ilmselgelt ei saa nad täita kõiki kandidaatide taotlusi, eriti konkursi olulistel hetkedel, nagu testide jaotamine ja kogumine.

EPSO juhtis tähelepanu ka sellele, et eksamisaalis oli mitu järelevaatajat ja üks ploki eest vastutav isik, kelle poole kaebuse esitaja võis pöörduda, et saada luba tualetti minna, kui ta ei soovi uuesti rääkida järelevaatajaga, kellega ta algselt oma probleemiga tegeles.

EPSO oli seisukohal, et kaebuse esitaja head tulemused kahel esimesel katsel ei tähenda kolmandal katsel positiivset tulemust. Kaebuse esitaja akadeemiline kvalifikatsioon ja kogemus ei saa olla põhjus tema hinnete muutmiseks. Koolitust ja kogemusi võetakse arvesse konkursile lubamise etapis, kuid need ei ole eksamite hindamisel olulised.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja kordas oma märkustes kokkuvõtlikult oma esialgseid väiteid ja väidet.

Ta märkis, et EPSO esitas oma arvamuses peamiselt väidetavate katsete ajal kohaldatavad üldised käitumisreeglid ega viidanud tema juhtumile kui sellisele. Ta leidis ka, et neid eeskirju ei kohaldata tema konkreetse seisundi suhtes katsete ajal, kui ta kannatas ebamugavuse tõttu, mis oli seotud võimatusega tualetti minna. Ta rõhutas, et ta ei saanud oma seisundiga 20-minutilise vaheaja jooksul tegeleda, arvestades tualettide väga pikka järjekorda.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ta tõepoolest lahkus oma kohalt, et rääkida järelevalvajaga, ja selgitas talle oma seisundit ning et ta peab kiiresti tualetti minema, kuid tal ei lubatud seda teha ja ta lükati tagasi oma kohale. Kaebuse esitaja vaidlustas ka EPSO väite, et keskuse ja bloki aruannetest ei leitud sellise juhtumi kohta jälgi. Ta oli seisukohal, et ükski järelevaataja ei teataks eksamikeskuse juhatajale vabatahtlikult, et ta on toime pannud füüsilise väärkohtlemise. Samuti märkis ta, et ta ei ole teadlik eksamikeskuse juhataja kohalviibimisest eksamisaalis.

Lõpuks väitis ta, et tema telefonivestlus EPSO töötajaga puhkepausi ajal võib olla tõend sellise füüsilise väärkohtlemise kohta.

Kaebuse esitaja väitis, et järelevalvajad ei olnud kandidaatide suhtes viisakad, ja väitis, et selline käitumine võib olla tingitud sel päeval katsetel osalevate kandidaatide liigsest arvust.

Kaebuse esitaja järeldas, et EPSO moonutas ombudsmanile esitatud kaebuses ja EPSO-le saadetud kirjades esitatud argumente.

Täiendavad uurimised

Pärast EPSO arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi.

Täiendava teabe nõudmine

Seetõttu palus ombudsman EPSO-l saata talle eksamikeskuse koopiad ja põhiaruanded katsete kohta, millel kaebuse esitaja 12. detsembril 2003 Brüsselis osales. Ombudsman edastas EPSO-le ka kaebuse esitaja märkuste koopia.

EPSO vastus

EPSO saatis ombudsmani nõutud aruannete koopiad. Need aruanded koosnesid faktilistest andmetest (nt katsetel osalenud ja nende lõpetanud kandidaatide arv ning katsetelt lahkunud kandidaatide arv ja aeg). Samuti oli vahejuhtumitest teatamiseks tühi ruum, mis jäeti keskuse aruandes tühjaks. Bloki 2B aruandes teatati ühest juhtumist, kuid see ei puudutanud kaebuse esitajat.

Kaebuse esitaja märkused

Ombudsmani lisateabe taotluse kohta esitatud märkustes kordas kaebuse esitaja oma seisukohta, et järelevalvajad ei anna endast vabatahtlikult teada, ning tunnistas, et nad surusid teda jõuga peale, kui ei andnud talle luba tualetti minna. Ta rõhutas ka, et ainus tõend tema füüsilise väärkohtlemise kohta oli tema mobiiltelefonilt EPSO töötajale tehtud telefonikõne, mille ta tegi lõunapausi ajal, teatades vahejuhtumist.

Lisateabe taotlus

Võttes arvesse kaebuse esitaja väidet, et tema füüsilise väärkohtlemise ainsaks tõendiks oli tema telefonikõne EPSO töötajale, palus ombudsman EPSO-l teavitada teda sellest, kas EPSO-l on selle vestluse kohta mingeid andmeid, ning lisada oma vastusesse kogu kasulik teave ametnikult, kelle kohta kaebuse esitaja märkis, et ta on selle telefonikõne vastu võtnud. Ombudsman edastas EPSO-le ka kaebuse esitaja märkuste koopia.

EPSO vastus

EPSO märkis, et kaebuse esitaja nimetatud ametnik on tema töötaja infovärbamise sektoris, mis tegeleb suure hulga telefonikõnede ja teabenõuetega, mis on seotud konkursside ja töötingimustega institutsioonides. Tema töötajad ei salvesta aga ühtegi neist telefonikõnedest. Aja möödumise tõttu ei ole asjaomasel ametnikul võimalik kindlalt kinnitada, et 12. detsembril 2003 sai ta kaebuse esitajalt telefonikõne seoses tema tõstatatud küsimustega.

Ombudsman edastas EPSO vastuse koopia teavitamise eesmärgil kaebuse esitajale.

Otsus

1 Väidetav väärkohtlemine ja sellega seotud nõue

1.1 Kaebus käsitleb tingimusi, mille alusel kaebuse esitaja osales administraatorite assistentide avalikul konkursil EPSO/A/1/03.

Kaebuse esitaja väidab, et eksami ajal ei lubanud EPSO ametnik tal asjaomasel ajal tualetti minna, olenemata sellest, kas ta oli saatjaga või mitte, ning et tema keeldumisega kaasnes füüsiline väärkohtlemine. Ta väitis ka, et selle ravi tulemusena ebaõnnestus eksami "c" test.

Oma väite toetuseks märgib kaebuse esitaja, et ta rääkis sellest küsimusest telefoni teel EPSO töötajaga katsete toimumise päeval.

Oma väite toetuseks, et kaebuse esitaja ei läbinud talle osaks saanud kohtlemise tõttu testi c, esitas ta kaks kaalutlust: 1) tema kõrge akadeemiline ja kutsekvalifikatsioon ning 2) asjaolu, et ta sai kahel esimesel katsel kõrgemad hinded.

Kaebuse esitaja väidab, et EPSO peaks võtma meetmeid talle osaks saanud kohtlemise parandamiseks.

1.2. EPSO selgitab üksikasjalikult, kuidas testid ja katsed korraldati. Eelkõige juhib EPSO tähelepanu tingimustele, mille alusel kandidaadid võivad katsete ajal oma kohalt lahkuda. Kandidaadid, kes tundsid end katsete ajal halvasti, võiksid sellest teavitada eksamisaalis asuvaid järelevaatajaid ja neil lubataks seejärel koos järelevaatajaga eksamiruumist lahkuda. Puuetega (füüsiliste probleemidega) ja eritingimustes (rasedad, rinnaga toitvad) kandidaadid võiksid EPSOt oma seisundist eelnevalt teavitada ning seejärel määrataks neile spetsiaalne koht (suurest eksamisaalist), et nad saaksid minna tualetti teisi kandidaate häirimata.

Kaebuse esitaja väite kohta märgib EPSO, et pärast eksamikeskuse ja rühmaaruannetega tutvumist ei leidnud ta sellisest vahejuhtumist jälgegi. Mis puudutab kaebuse esitaja avaldust, et ta rääkis testide toimumise päeval sellest küsimusest mobiiltelefoni teel EPSO töötajaga, siis märgib EPSO, et asjaomane ametnik on tema töötaja info- ja värbamissektoris, mis tegeleb suure hulga telefonikõnede ning teabenõuetega, mis puudutavad konkursse ja töötingimusi institutsioonides. EPSO sõnul ei saa tema töötaja, kelle on nimetanud kaebuse esitaja, kindlalt kinnitada, et katsete päeval sai ta kaebuse esitajalt telefonikõne seoses tema tõstatatud küsimustega. EPSO sõnul ei salvesta tema töötajad taas telefonikõnesid info- ja värbamissektorisse.

1.3. Ombudsman peab oluliseks kõigepealt rõhutada, et testidel osalevaid kandidaate tuleks nõuetekohaselt kohelda ja et see nõuab, et testid tuleks korraldada viisil, mis võtab arvesse kandidaatide füüsilist mugavust ja nende võimalikke individuaalseid erivajadusi. Kandidaate, nagu kõiki teisi kodanikke, tuleks kohelda viisakalt ja lugupidavalt.

1.4. Seetõttu on ombudsman võtnud kaebuse esitaja väidet väga tõsiselt, eriti seoses väidetava füüsilise väärkohtlemisega järelevalvaja poolt, ning on läbi viinud kaks täiendavat uurimise vooru, et otsida tõendeid küsimuse selgitamiseks. Ombudsman märgib heakskiitvalt, et ka EPSO näib olevat seda väidet tõsiselt võtnud ja teinud uurimise käigus täielikku koostööd.

1.5. Ombudsmanile esitatud dokumentidest ning kaebuse esitaja ja EPSO avaldustest ilmneb siiski, et kaebuse esitaja ei teavitanud eksamikeskuse või -ploki juhatajat sellest, mida ta katsete päeval koges, ning et eksamikeskuse ja -ploki aruanded ei sisalda kaebuse esitajalt ega üheltki muult isikult saadud tõendeid, mis toetaksid kaebuse esitaja ütlust järelevaataja käitumise kohta.

1.6. Mis puudutab kaebuse esitaja telefonivestlust EPSO töötajaga, siis näib, et selle telefonikõne kohta ei ole ühtegi protokolli. Lisaks on ombudsman seisukohal, et sellise telefonikõne sisu, isegi kui selle vastuvõtja seda kinnitab, ei saa anda veenvaid tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja kannatused ja ebamugavustunne katse „c“ ajal tulenesid järelevalvaja väärkäitumisest.

1.7. Lisaks on ombudsman seisukohal, et EPSO üldine selgitus selle kohta, kuidas ta testid ja katsed korraldas, näib andvat piisavalt kaalu kandidaatide füüsilisele mugavusele ja nende võimalikele individuaalsetele erivajadustele selles valdkonnas. Seetõttu ei leia ombudsman tõendeid EPSO süsteemse haldusomavoli kohta.

1.8. Kuigi ombudsman kahetseb kaebuse esitaja stressirohket ja ebamugavat olukorda uurimise ajal, leiab ta, et kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud.

Järeldus

Eespool nimetatud põhjustel leiab ombudsman, et käesoleva kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

EPSO direktorit teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS