Kaebuste taust

1. Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) osaleb internetis ja väljaspool seda toimuva laste väärkohtlemise vastases võitluses, mis on kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise platvormi (EMPACT) 2022.–2025. aasta programmi üks ELi prioriteete [1].

2. Kaebuse esitaja, akadeemiline teadlane, esitas Europolile kaks taotlust üldsuse juurdepääsuks [2] teatavatele dokumentidele, mis käsitlevad võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu internetis. Esimene taotlus, mille suhtes kohaldati juhtumit 1372/2024/OAM, puudutas Europoli ja Euroopa Komisjoni vahelist teabevahetust seoses komisjoni seadusandliku ettepanekuga võtta vastu määrus laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks (edaspidi „kavandatav laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali määrus“).[3] Samuti puudutas see Europoli teabevahetust Thorniga, kes kirjeldab end mittetulundusorganisatsioonina, kes võitleb internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. Teine taotlus, mida käsitleti juhtumis 2219/2024/OAM, puudutas ka e-kirju, mida Europol vahetas Thorniga, kuid erineva ajavahemiku jooksul.

3. Europol otsustas anda osalise juurdepääsu mitmele tema poolt kindlaks tehtud dokumendile, keeldudes samal ajal teisi avalikustamast.

4. Kaebuse esitaja ei olnud saadud juurdepääsuga rahul ja palus Europolil oma otsus läbi vaadata (esitades kordustaotlused). Kordustaotlused puudutasid järgmist:

Juhtumis 1372/2024/OAM:

• kuus teabevahetust komisjoniga seoses laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega internetis ja/või kavandatava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määrusega, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 24. veebruarini 2023 (edaspidi „teabevahetus komisjoniga“);
• üheksa teabevahetust Thorniga ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 24. veebruarini 2023; ja
• Juhtumi 2219/2024/OAM puhul:
• seitse teabevahetust Thorniga ajavahemikul 25. veebruarist 2023 kuni 1. maini 2024 (edaspidi „vahetus Thorniga“).

5. Oma kinnitavates otsustes jäi Europol oma varasemate seisukohtade juurde.

6. Mis puudutab teabevahetust komisjoniga, siis andis Europol osalise juurdepääsu kahele dokumendile (kaks koosolekuprotokolli), millest olid välja jäetud osad isikuandmete kaitsmiseks [4] ja otsustusprotsessi jaoks.[5] Ta keeldus andmast juurdepääsu ülejäänud neljale dokumendile (vooskeem, kaks dokumenti kavandatava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määruse õigusliku teksti kohta ja teabeleht), tuginedes vajadusele kaitsta avalikke huve seoses avaliku julgeolekuga,[6] samuti otsustusprotsessile.  

7. Seoses teabevahetusega Thorniga andis Europol osalise juurdepääsu üheksale dokumendile (juhtum 1372/2024/OAM). Ta jättis isikuandmed avaldamata ja esitas vaid mõned lõigud, väites, et need tuleb kustutada, et kaitsta ärihuve [7] ja oma otsustusprotsessi ning avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga. Lisaks keeldus ta täielikult võimaldamast juurdepääsu seitsmele dokumendile (kohtuasi 2219/2024/OAM), tuginedes erandile, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve seoses avaliku julgeoleku ja oma otsustusprotsessiga.

8. Kaebuse esitaja ei olnud selle tulemusega rahul ning pöördus 2024. aasta juulis ja novembris ombudsmani poole.

Uurimised

9. Ombudsman algatas kaks uurimist seoses Europoli keeldumisega anda üldsusele (täielik) juurdepääs kaebustes käsitletavatele dokumentidele.

10. Kuna kaebuse esitaja ei vaidlustanud oma kordustaotlustes isikuandmete kustutamist, ei hinnanud ombudsman, kas selle erandi kohaldamine Europoli poolt oli põhjendatud.

11. Uurimiste käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm 22 kõnealust dokumenti ja Europoli esitatud dokumente seoses asjaomaste kolmandate isikutega juurdepääsutaotluste üle peetud konsultatsioonidega [8].

12. Mõlema juhtumi dokumentide kontrollimise põhjal esitas ombudsman 2025. aasta veebruaris kaks lahendusettepanekut.

Ombudsmani lahendusettepanek juhtumi 1372/2024/OAM kohta

13. Kontroll näitas, et Europoli ja komisjoni vahelise teabevahetuse eesmärk oli anda panus komisjoni seadusandlikku ettepanekusse laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määruse kohta.

14. Ombudsman märkis, et ELi aluslepingute kohaselt on igal kodanikul „õigus osaleda liidu demokraatias“.[9] Seetõttu tuleb ELi otsused teha „nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik“.[10] Seda eelisõigust peetakse eriti oluliseks, kui ELi institutsioonid tegutsevad seadusandjana.[11] Kodanike võimalus kontrollida kogu teavet, mis on ELi seadusandliku tegevuse aluseks, ja saada sellest teada on nende demokraatlike õiguste tõhusa kasutamise eeltingimus [12].

15. Seepärast tuleb „seadusandlikud dokumendid“ teha võimalikult suures ulatuses vahetult kättesaadavaks.[13] Kui ei ole võimalik tõendada konkreetseid, konkreetseid ja konkreetseid tõendeid ^[14] erandlike asjaolude kohta, on ELi institutsioonid õiguslikult kohustatud taotletud seadusandlikud dokumendid viivitamata avalikustama.

16. ELi kohtupraktikas on selgitatud, et seadusandlikud dokumendid hõlmavad dokumente, mille komisjon on koostanud või saanud seadusandliku ettepaneku ettevalmistamisel.^[15] Seepärast tuleks kõnealustele dokumentidele anda ulatuslikum juurdepääs seadusandlikele dokumentidele.

17. Europol tugines avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitse erandile, et keelata juurdepääs neljale dokumendile tervikuna. Kuigi ombudsman nõustus põhimõtteliselt, et Europoli ulatuslikku kaalutlusõigust [16] arvestades ei olnud erandi kasutamine avaliku huvi kaitsmiseks seoses avaliku julgeolekuga ilmselgelt vale, ei nõustunud ta sellega, et need neli dokumenti on tervikuna selle erandiga hõlmatud. Europolil oli veel vaja oma seisukohti paremini põhjendada ning tõendada „konkreetset ja tegelikku riski“, mis on mõistlikult prognoositav ja mitte ainult hüpoteetiline. Ei piisanud sellest, et taotletud dokumendid on seotud kaitstud huviga.[17]

18. Lisaks tugines Europol otsustamisprotsessi kaitseks tehtud erandile, väites, et kõigi kuue komisjoniga toimunud teabevahetuse (täielik) avalikustamine kahjustaks nende kaasseadusandjate otsustusprotsessi, kes peavad endiselt läbirääkimisi kavandatava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määruse üle [18] Ombudsman leidis, et Europoli esitatud argumendid juurdepääsu keelamiseks ei ole selles osas piisavad. Europol piirdus märkusega, et kuna õigusloomeprotsess on käimas, ei saa neid dokumente (või nende osi) avalikustada. Käimasolev otsustusprotsess ei saa siiski iseenesest õigustada avalikustamata jätmist, seda enam, kui kõnealused dokumendid on oma olemuselt seadusandlikud. Europol peab mõistlikult ettenähtaval ja mitte puhthüpoteetilisel viisil põhjendama, kuidas dokumentide avalikustamine kahjustaks tõsiselt käimasolevat otsustusprotsessi [19].

19. Samuti andis Europol osalise juurdepääsu üheksale teabevahetusele Thorniga, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 24. veebruarini 2023.

20. Kui Europol keeldus andmast täielikku juurdepääsu Thorniga toimunud teabevahetuse mõnele (osalisele) osale, tugines ta avaliku huvi kaitsele seoses avaliku julgeolekuga. Ombudsman leidis, et kuigi Europolil on selle erandi kasutamisel ulatuslik kaalutlusõigus (vt punkt 17), ei olnud Europoli esitatud dokumentide ja selgituste läbivaatamise põhjal selge, kuidas avalikustamine kahjustaks avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga.

21. Samuti leidis ombudsman seoses teiste eranditega, mida kasutati teabevahetuse mõne osa redigeerimiseks, nimelt Europoli otsustusprotsessi ja ärihuvide kaitseks, et Europol ei põhjendanud redigeerimist piisavalt. Täpsemalt ei täpsustanud Europol, millisele otsustusprotsessile ta viitab ja kuidas kahjustaks dokumentide avalikustamine seda protsessi tõsiselt mõistlikult ettenähtaval ja mitte puhthüpoteetilisel viisil. Seoses ärihuvide kaitse erandi raames tehtud piiratud redigeerimistega pidas ombudsman küsitavaks, kas Europol kustutas intellektuaalomandiga seotud tundlikku teavet. Pigem näisid mõned kinnipeetud elemendid olevat üldisemat laadi.

22. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi ombudsman ettepaneku, et Europol vaataks läbi oma seisukoha kõnealuste dokumentide avalikustamise kohta, et võimaldada neile võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et kui Europol leiab, et juurdepääsu ei saa anda, peaks ta üksikasjalikult ja igale dokumendile viidates selgitama, kuidas avalikustamine kahjustaks ühte või mitut määruse 1049/2001 artiklis 4 loetletud huvi, vajaduse korral konfidentsiaalses lisas [20].

23. Vastuseks ombudsmani lahendusettepanekule otsustas Europol anda dokumentidele laiema juurdepääsu.

24. Mis puudutab komisjoni ja Europoli vahelist teabevahetust kavandatava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määruse kohta, siis andis Europol laiemale üldsusele juurdepääsu ühele kahest dokumendist, mille ta oli juba osaliselt avalikustanud, ning täieliku või laiema osalise juurdepääsu kolmele dokumendile neljast, mille ta oli varem täielikult varjanud. Europol keeldus jätkuvalt andmast juurdepääsu ühele dokumendile tervikuna.

25. Europoli ja Thorni vahelise teabevahetuse osas eemaldas Europol osa oma redigeerimistest neljast dokumendist.

Ombudsmani lahendusettepanek juhtumis 2219/2024/OAM

26. Europol keeldus andmast üldsusele juurdepääsu seitsmele teabevahetusele Thorniga, mis hõlmasid ajavahemikku 25. veebruarist 2023 kuni 1. maini 2024 tervikuna.

27. Juurdepääsu andmisest keeldumisel tugines Europol erandile, et kaitsta avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga. Ta väitis, et dokumendid sisaldavad konfidentsiaalset teavet laste ohutuse ökosüsteemi liikmete kohta ja strateegilist operatiivteavet Europoli töömeetodite kohta seoses kujutise klassifitseerijate kasutamisega. Avalikustamine kahjustaks Europoli ülesannete nõuetekohast täitmist, kuna see ohustaks Europoli operatiivprotsesse ja -tegevust. See omakorda avaldaks negatiivset mõju sisemistele töövoogudele, operatiivtoele ja partnerite usaldusele. Lisaks tugines Europol seitsmest dokumendist kolme puhul oma otsustusprotsessi kaitsmiseks erandile, väites, et avalikustamine paljastaks sisearvamused, mis on osa tema õiguskaitsealaste uurimisvahenditega seotud aruteludest ja eelkonsultatsioonidest. Europol ei tuvastanud nende kolme dokumendi avalikustamiseks ülekaalukat avalikku huvi.

28. Tuginedes dokumentide kontrollimisele ja Europoli selgitustele esialgsetes ja kinnitavates vastustes, ei olnud ombudsmanile hõlpsasti selge, et kõik seitse vaidlusalust dokumenti sisaldavad tundlikku teavet, mis võib avalikustamise korral kahjustada avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga. Ombudsman märkis sellega seoses, et Europolil on ulatuslik kaalutlusõigus (vt eespool punkt 17), kuid ta peab siiski tõendama „konkreetset ja tegelikku ohtu“ avalikule julgeolekule, mis on mõistlikult ettenähtav ja mitte puhtalt hüpoteetiline. Samuti tuletas ta Europolile meelde, et ei piisa sellest, et taotletud dokumendid on seotud kaitstud huviga [21].

29. Lisaks märkis ombudsman, et on raske mõista, kuidas kõik käesolevas asjas kõne all olevad dokumendid erinevad Europoli ja Thorni vahelisest teabevahetusest tema paralleelse uurimise 1372/2024/OAM raames, millele Europol andis osalise juurdepääsu. Täpsemalt leidis ombudsman, et Europol avalikustas osaliselt ühe dokumendi seoses juurdepääsutaotlusega, mille suhtes oli algatatud tema paralleelne uurimine.

30. Keeldudes võimaldamast üldsuse juurdepääsu kolmele taotletud dokumendile, viitas Europol ka vajadusele kaitsta käimasolevat otsustusprotsessi. Ombudsman leidis, et see erand näis olevat asjakohane ainult kahe dokumendi puhul, kuna need dokumendid sisaldavad viiteid sellele, kuidas Europol on kaalunud konkreetseid vahendeid.

31. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi ombudsman ettepaneku, et Europol vaataks läbi oma seisukoha kaebuse esitaja taotluse suhtes, et võimaldada dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. [22]

32. Vastuseks andis Europol osalise juurdepääsu seitsmest taotletud teabevahetusest viiele. Ülejäänud kahe teabevahetuse puhul leidis Europol, et juurdepääsu ei saa anda selleks, et kaitsta avalikke huve seoses avaliku julgeolekuga ja Europoli otsustusprotsessiga, mis on seotud õiguskaitsealaste uurimisvahenditega seotud sisearuteludega.

33. Ombudsman palus kaebuse esitajal esitada märkusi kahe lahendusettepaneku ja Europoli vastuste kohta. Kaebuse esitaja tervitas saadud täiendavat juurdepääsu. Ta avaldas siiski kahetsust, et Europolil võttis osadele dokumentidele osalise juurdepääsu andmine nii kaua aega ja alles pärast ombudsmani sekkumist.

34. Mis puudutab teabevahetust komisjoniga, siis kuigi kaebuse esitaja tunnistas, et Europol on esitanud mõned täiendavad avaldamata jätmise põhjused, leidis ta, et need on endiselt ebamäärased ning et Europol „ei võtnud nõuetekohaselt arvesse ega omistanud täit kaalu asjaomaste dokumentide seadusandlikule olemusele“.

35. Seoses teabevahetusega Thorniga avaldas kaebuse esitaja kahetsust Europoli säilitatud redigeerimiste üle, mis põhinesid suures osas üldistel põhjendustel. Ta kahtles, kas osa teabest, mida Europol väidetavalt kaitseb, võib pidada tundlikuks äriteabeks. Lisaks seadis ta kahtluse alla, kas kõik redigeerimised, mis on tehtud avaliku huvi kaitsmiseks seoses avaliku julgeolekuga, on põhjendatud.

Ombudsmani hinnang pärast lahendusettepanekuid

36. Ombudsman tunneb heameelt laiema osalise juurdepääsu üle, mille Europol on nüüd taotletud dokumentidele andnud.

37. Seoses teabevahetusega komisjoniga teeb Europol järgmist:

• andis laiema osalise juurdepääsu ühele varem avalikustatud dokumendile;
• väitis, et teisele varem avalikustatud dokumendile ei ole võimalik rohkem juurde pääseda;
• andis täieliku juurdepääsu ühele dokumendile (vooskeem), mille avalikustamisest ta oli varem täielikult keeldunud;
• andis osalise juurdepääsu kahele dokumendile (üks kahest dokumendist, mis käsitlevad kavandatava laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali määruse õiguslikku teksti ja teabedokumenti), mille täielikust avalikustamisest ta oli varem keeldunud; ja
• väitis, et ühele dokumendile (teine dokument, mis käsitleb kavandatava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määruse õiguslikku teksti) ei saa juurdepääsu anda.

38. Europol selgitas, et ta pakkus üksnes tehnilist oskusteavet, et abistada komisjoni seadusandliku ettepaneku raames, mida komisjon oli omal äranägemisel Europoliga jaganud. Ta märkis, et nagu ombudsman oma lahendusettepanekus väitis, ei jaganud ta seda teavet komisjoniga „eesmärgiga teavitada ja/või mõjutada seadusandliku ettepaneku koostamist“.

39. Nende dokumentide (osade) puhul, mida Europol jätkuvalt varjab, tugines Europol avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitse eranditele, väites, et (täielik) avalikustamine võib ohustada usaldust ja koostööd Europoli partneritega ning seega takistada Europoli ülesannete täitmist ja otsustusprotsessi kaitset, kuna teabevahetuse avalikustamine kahjustaks kavandatava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määruse üle peetavaid seadusandlikke arutelusid. Ta ütles, et kahe osaliselt avalikustatud dokumendi redigeeritud osad sisaldasid tundlikke kommentaare ettepaneku, Europoli suutlikkuse, vahendite, andmebaaside ja operatiivvoo, näiteks turvalise teabevahetusvõrguga (SIENA) seotud teabe kohta. Lisaks leidis Europol, et täielikult tagasilükatud dokument oli komisjoni koostatud „varajane sisemine vaheprojekt“, milles kirjeldatakse erinevaid kaalumisel olevaid seadusandlikke võimalusi ja mis sisaldab tundlikku teavet nende esialgsete võimaluste kohta.  

40. Mis puudutab ülejäänud redigeerimisi, siis leiab ombudsman, et Europoli ulatuslikku kaalutlusõigust silmas pidades ei ole Europoli tuginemine avaliku huvi kaitse erandile seoses avaliku julgeolekuga ilmselgelt vale.

41. Ta peab siiski kahetsusväärseks, et Europol tugineb endiselt erandile, et kaitsta otsustusprotsessi, st läbirääkimisi kavandatava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määruse üle. See argumentatsioon ei ole kooskõlas olemasoleva kohtupraktikaga (vt ka eespool punktid 14–16). Euroopa Kohtu sõnul tuleb ELi seadusandlikele dokumentidele anda „laiem juurdepääs“ ja kõiki erandeid sellest tuleb tõlgendada „seda rangemalt“, kuna „kodanike võimalus kontrollida kogu teavet, mis on ELi seadusandlike meetmete aluseks, ja saada sellest teada on nende demokraatlike õiguste tõhusa kasutamise eeltingimus“[23].

42. Seoses teabevahetusega Thorniga teeb Europol järgmist:

• andis laiema osalise juurdepääsu juhtumi 1372/2024/OAM üheksast vaidlusalusest dokumendist neljale;
• andis osalise juurdepääsu juhtumis 2219/2024/OAM käsitletud seitsmest dokumendist viiele, millele Europol oli varem täielikult keeldunud üldsuse juurdepääsu andmast.

43. Ombudsman tuletab meelde, et Europoli ja Thorni vaheline teabevahetus on väga lühike e-kiri, mida vahetatakse seoses Europoli tegevusega laste seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemisel.

44. Osade puhul, mida Europol jätkuvalt kinni peab, tugines ta samadele eranditele, millele ta tugines oma esialgsetes ja kinnitavates otsustes. Eelkõige tugines Europol avaliku huvi kaitsele seoses avaliku julgeolekuga, et tagada usaldus ja koostöö Europoli partneritega. Ta tugines ka juriidilise isiku ärihuvide kaitsele seoses intellektuaalomandit käsitleva teabe redigeerimisega ning Europoli otsustusprotsessi kaitsele seoses aruteludega teatavate tehnoloogiliste vahendite ja projektide üle.

45. Ülejäänud redigeerimiste osas leiab ombudsman, et Europoli seisukoht, et mõned neist redigeerimistest on hõlmatud avaliku julgeoleku erandiga, ei ole ilmselgelt vale. Ombudsmani ei veena siiski asjaolu, et Europol tugineb muudele eranditele, eelkõige ärihuvide kaitsele. Ta märgib siiski, et selle erandiga hõlmatud redaktsioonid on väga piiratud ega õigusta küsimuse edasist käsitlemist.

46. Kokkuvõtteks väljendab ombudsman heameelt selle üle, et Europol andis dokumentidele laiema osalise juurdepääsu, kuid märgib, nagu eespool kirjeldatud, et teda ei veena Europoli jätkuv tuginemine otsuste tegemise ja ärihuvidega seotud eranditele mõne dokumendi puhul. Hoolimata tema konkreetsest taotlusest üksikasjalikult selgitada, kuidas ülejäänud redigeeritud teabe avalikustamine kahjustaks ühte või mitut määruse 1049/2001 artiklis 4 loetletud huvi, on Europol esitanud ainult väga piiratud täiendavaid selgitusi.

47. Seetõttu on Europol lahendusettepanekud vaid osaliselt heaks kiitnud. Sellega seoses tuletab ombudsman Europolile meelde ettepanekut olukorra parandamiseks, mille ta hiljuti tegi seoses Europoliga läbi viidud teise uurimisega.[24] Eelkõige tegi ombudsman ettepaneku, et Europol esitaks kõigis oma otsustes, millega keeldutakse üldsuse juurdepääsust dokumentidele, piisavad põhjendused, et võimaldada üldsuse juurdepääsu taotlejatel mõista, miks juurdepääsu ei saanud anda või sai anda ainult osaliselt, võttes arvesse iga dokumendi konkreetset sisu.

Järeldus

Uurimiste põhjal lõpetab ombudsman need juhtumid järgmise järeldusega:

Nõustudes andma üldsusele täiendava juurdepääsu kaebuse esitaja taotletud dokumentidele, nõustus Europol osaliselt ombudsmani lahendusettepanekutega.

Kaebuse esitajat ja Europoli teavitatakse sellest otsusest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 28. november 2025

 

[1] Lisateave EMPACTi kohta on kättesaadav aadressil: https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-trends/eu-policy-cycle-empact

[2] Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:32001R1049, mida kohaldatakse Europoli suhtes vastavalt selle haldusnõukogu 13. detsembri 2016. aasta otsusele: https://www.europol.europa.eu/sites/default/files/documents/decision_of_the_mb_rules_applying_reg_1049_2001.pdf.

[3] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, COM(2022)209 final: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2022%3A209%3AFIN. 26. novembril 2025 leppis nõukogu kokku alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et leppida kokku lõplikus määruses: https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2025/11/26/child-sexual-abuse-council-reaches-position-on-law-protecting-children-from-on-line-abuse/.

[4] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.

[5] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 3.

[6] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane.

[7] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimene taane.

[8] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 4.

[9] Euroopa Liidu lepingu artikkel 10.

[10] Euroopa Liidu lepingu artikkel 1 ja artikli 10 lõige 3.

[11] Määruse 1049/2001 põhjendus 6.

[12] Vt selle kohta Euroopa Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas Rootsi ja Turco vs. nõukogu, C‑39/05 P ja C‑52/05 P, punkt 46: http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-39/05&language=en ning 17. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Access Info Europe, C‑280/11 P, punkt 33: http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-280/11&language=EN.

[13] Määruse 1049/2001 artikli 12 lõige 2 ja põhjendus 6.

[14] 25. jaanuari 2023. aasta otsus kohtuasjas T-163/21: De Capitani vs. nõukogu, punktid 83, 85 ja 93: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=269684&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=26618867.

[15] Vt näiteks 4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas C-57/16 P: ClientEarth vs. komisjon, punktid 85, 88, 90–93: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=205322&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=3693014.

[16] Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas ClientEarth vs. komisjon, T-644/16: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=203913&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=46943.

[17] 27. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas T-31/18: Izuzquiza ja Semsrott vs. Frontex, punktid 61–65: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=221083&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=4082546.

[18] https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/spotlight-JD22/file-combating-child-sexual-abuse-online.

[19] Vt selle kohta 25. jaanuari 2023. aasta otsus kohtuasjas T-163/21: De Capitani vs. nõukogu: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=269684&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=3531724.

[20] Euroopa Ombudsmani ettepanek juhtumi 1372/2024/OAM lahenduse kohta, kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/solution/214483

[21] Vt joonealune märkus 17.

[22] Euroopa Ombudsmani ettepanek juhtumi 2219/2024/OAM lahenduse kohta, kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/solution/214484.

[23] 4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas C-57/16 P: ClientEarth vs. komisjon, punkt 84: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=205322&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=3693014.

[24] Vt juhtumi 851/2024/SF lõpetamisotsus, kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/214746.