Strasbourg, 14. detsember 2005

Lugupeetud hr F.

märtsil 2004 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse direktori väidetava halva juhtimisega.

mail 2004 edastasin kaebuse ELSK direktorile. ELSK saatis oma arvamuse 19. juulil 2004. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 22. septembril 2004.

Teie tähelepanekud näisid viitavat juhtumi vääritimõistmisele ja seetõttu otsustasin 11. oktoobril 2004 ELSK-le saadetud kirjas viia läbi täiendavad uurimised. ELSK saatis mulle oma vastuse minu edasistele järelepärimistele 10. novembril 2004 ja ma edastasin selle teile. detsembri 2004. aasta kirjas teatasite mulle, et Teil ei ole lisamärkusi.

aprillil 2005 otsustasin läbi viia täiendavad uurimised ja teavitasin teid sellest. Euroopa Liidu sõjaline komitee saatis mulle oma vastuse 23. juunil 2005 ja ma edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused. Ma ei ole teilt tähelepanekuid saanud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan, kui palju aega on kulunud nende uuringute läbiviimiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitas 2004. aasta märtsis Viinis asuva Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse teadusuuringute ja andmekogumise üksuse juhataja.

jaanuaril 2004 esitas kaebuse esitaja ELSK haldusnõukogu esimehele järgmise taotluse:

„Tahaksin siinkohal teatada, et alates mitme kuu möödumisest varjab ELSK direktor minu eest olulist teavet, hiilib minust mööda koos teiste töötajatega ja kiusab mind ka. See paneb mind uskuma, et ma ei naudi enam kogu tema usaldust. Sellises olukorras ei ole mul võimalik üksuse juhataja ülesandeid nõuetekohaselt täita. Nendel põhjustel otsustasin mitte taotleda oma lepingu jätkamist, mille tähtaeg on 15. mai 2004. Sellegipoolest sooviksin, et selgitataks minu praegust staatust Euroopa Liidu sõjalises komitees ja et mind koheldaks õiglaselt, mis ei ole võimalik ainult koostöös direktoriga. Seetõttu palun Teil kutsuda kiiresti kokku Euroopa Liidu sõjalise komitee distsiplinaarnõukogu [...]“.

Haldusnõukogu esimees palus kaebuse esitajal oma väiteid selgitada. Kaebuse esitaja saatis 16. jaanuaril 2004 haldusnõukogule veel ühe kirja, milles ta esitas üksikasjalikult oma väited. Need olid kokkuvõttes järgmised:

(1) "ELSK direktor varjas minu eest teavet"

a) Direktor oli allkirjastanud teise isikuga lepingu aruande koostamiseks ilma kaebuse esitajat sellest teavitamata, hoolimata asjaolust, et kaebuse esitajat nimetati aruande eest vastutavaks isikuks.

b) Direktor oli andnud korralduse kanda teatav summa üle ühele eelarvereale, mille eest vastutab kaebuse esitaja, kuid ta ei teavitanud kaebuse esitajat sellest ülekandest.

c) Direktor ei kaasanud kaebuse esitajat pakkumismenetlust käsitlevatesse lõplikesse aruteludesse, kuigi teda oli nimetatud projekti eest vastutavaks isikuks.

d) ELSK direktor saatis kaebuse esitajale 9. jaanuaril 2004 kell 9.21 e-kirja, teatades talle, et ta võib osaleda kell 10.00 toimuval koosolekul; Ta ei lisanud päevakorda. Teised töötajad olid päevakava kätte saanud eelmisel päeval.

(2) "ELSK möödus minust"

a) Direktor oli kokku kutsunud kohtumised kaebuse esitaja üksuse töötajatega, ilma et ta oleks teda kutsunud või isegi teavitanud.

b) Direktor oli ilma teda teavitamata korraldanud kohtumisi kaebuse esitaja üksusega seotud ekspertidega.

c) Direktor oli andnud kaebuse esitaja üksuse liikmetele juhiseid ilma teda teavitamata.

(3) "ELSK kiusas mind"

a) Direktor oli tsenseerinud paberi, mille ta oli projekti kohta ette valmistanud.

b) Direktor ei toetanud kaebuse esitajat PHARE projektis, mille ta oli edukalt algatanud.

c) Direktor oli mitmel juhul lükanud tagasi kaebuse esitaja taotlused lähetustele minna.

d) Ühel koosolekul andis direktor talle koosolekul käsitsi kirjutatud märkmeid, paludes tal oma esitlus lõpetada. Ühel teisel koosolekul süüdistas direktor kaebuse esitajat selles, et ta ei lasknud tal sõna võtta. Kaebuse esitaja oli tooli kohe talle üle andnud.

Kaebuse esitaja saatis oma kirja koopia ELSK direktorile, kes saatis 28. jaanuaril 2004 haldusnõukogule kirja kaebuse esitaja eespool nimetatud punktide kohta. Kokkuvõtlikult käsitles ta kaebuse esitaja väiteid järgmiselt:

Seoses kaebuse esitaja lõike 1 punktis a esitatud väitega on kaebuse esitajat alati teavitatud asjaomasest aruandest kas suuliselt või e-posti teel. Direktor viitas mitme e-kirja sisule ja koosolekute protokollidele. Seoses asjaoluga, et kaebuse esitajat nimetati vastutavaks isikuks, märkis direktor, et üldine vastutus lasub alati temal ning et vormilistel põhjustel tuleb kaebuse esitajat nimetada vastutavaks isikuks.

Seoses esimese väite punktiga b teavitati kaebuse esitajat raha ülekandmisest nõuetekohaselt ja õigeaegselt eelarveametniku e-kirjaga (direktor lisas e-kirja koopia).

Seoses esimese väite punktiga c oli kaebuse esitaja projektis algusest peale aktiivselt osalenud (koosolekud, arutelud jne). Direktor viitas e-kirjale ja koosolekute protokollidele, mille koopiad ta lisas.

Direktor ei vastanud kaebuse esitaja märkustele 9. jaanuari 2004. aasta koosoleku kohta.

Seoses kaebuse esitaja punktidega eespool teises punktis viitas direktor oma punktidele, mis on seotud eespool esimese punktiga.

Kolmanda punkti kohta tegi direktor järgmised märkused:

(3)(a) Direktori saadud paberist ei piisanud, mistõttu ta võttis üle osa selle paberi viimistlemiseks tehtud tööst.

(3)(b) Kaebuse esitaja kommentaar PHARE projekti kohta oli vale ja ebaõiglane teiste töötajate suhtes, kes olid projekti elluviimiseks väga palju vaeva näinud. Direktor lisas koopia ELSK otsusest asjaomase PHARE projekti kohta, millest nähtub, et kaasatud oli veel mitu töötajat.

(3)(c) Direktori ülesanne on käsitleda missioonitaotlusi ELSK huve silmas pidades. Direktor leidis, et ELSK huvides on pigem see, et kaebuse esitaja töötaks ELSKs, mitte ei läheks kavandatud missioonidele.

(3)(d) Koosolekut, mille käigus kaebuse esitajal paluti oma ettekanne õigeaegselt lõpetada, juhatas K., kes oli märkmete saatja. Direktor oli K.-ga kokku leppinud, et need märkmed võib edastada kaebuse esitajale, kelle ettekandele ei olnud keskendutud. Teisel nimetatud koosolekul teatas direktor kaebuse esitajale, et ta soovib vastata koosolekul esitatud põhiküsimusele. Kaebuse esitaja ei olnud tema palvet järginud, kuid vastas ise direktori seisukohtadega vastuolus oleval viisil. Direktor märkis, et talle on vastuvõetamatu, et töötaja jättis rahuldamata tema taotluse olukorda selgitada ja kõneles ise, ning et see oli tegelikult distsiplinaarmenetluse põhjus.

Järgnes täiendav kirjavahetus, milles kaebuse esitaja ja ELSK direktor esitasid haldusnõukogule üksikasjalikumad argumendid.

ELSK juhatus moodustas 2.–3. veebruaril 2004 toimunud koosolekul komitee (edaspidi „uurimiskomitee”), et uurida kaebuse esitaja 5. jaanuaril 2004 esitatud kaebust. Järelevalvekomitee uuris kahte küsimust, mille ta oli kaebuse esitaja taotluse põhjal kindlaks teinud: i) isiklikud kaebused ja ii) väited halva juhtimise ja haldusomavoli kohta. Komisjon vaatas läbi kaebuse esitaja ning direktori kirjalikud ja suulised avaldused.

Eksamikomisjoni järelduste põhjal jõudis haldusnõukogu 5. märtsil 2004 järeldusele, et „puuduvad piisavad tõendid, mis õigustaksid direktori suhtes distsiplinaarnõukogu moodustamist kas esitatud isiklike kaebuste või juhtimisvigade ja haldusomavoli kohta esitatud väidete põhjal [...] Direktor on vastanud kõigile esitatud süüdistustele, esitades iga väite ümberlükkamiseks põhjaliku selgituse. Haldusomavoli ei saa tuvastada. Andmekaitsenõukogu märkis siiski, et „[k]ui [kaebuse esitaja] tõstatatud isiklikud kaebused ei õigusta distsiplinaarnõukogu poolset uurimist, tunnistatakse läbivaatamise käigus, et nende kumulatiivne iseloom viitab direktori ja [kaebuse esitaja] vahelisele äärmiselt pingelisele töökliimale.“

Seoses väidetega halva juhtimise ja haldusomavoli kohta jõudis juhatus ka järeldusele, et need väited ei õigusta distsiplinaarnõukogu kokkukutsumist EUMC direktori vastu. Ta märkis siiski ka, et „[...] mõned direktori selgitused ja esitatud süüdistuste laad viitavad mõnedele sobimatutele juhtimistavadele. On selge, et haldusmenetlusi saaks parandada, suurendades läbipaistvust ning töötajate osalemist ja kaasamist. Samuti näib olevat teatav pikaajalise strateegilise planeerimise, riski- ja mõjuhindamismenetluste puudumine. Juhatus kutsus ELSK direktorit tungivalt üles organisatsiooni juhtimise menetlusi pidevalt läbi vaatama ja täpsustama.

Samuti märkis andmekaitsenõukogu, et ei tundunud olevat tõhusat ja tunnustatud kaebuste esitamise menetlust, mis oleks töötajatele selge.

Ombudsmanile esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja järgmised väited ja väite:

Kaebuse esitaja väitis, et ELSK direktor kiusas teda, läks temast mööda teiste töötajate kasuks ega andnud talle piisavalt teavet, et ta saaks täita oma rolli üksuse juhatajana.

Kaebuse esitaja väitis, et tuleks kokku kutsuda distsiplinaarnõukogu, et arutada tema kaebusi ELSK direktori vastu.

Kaebuse esitaja märkis oma väite kohta, et tema distsiplinaarmenetluse taotlust uurinud ekspertiisikomitee ei võimaldanud tal kommenteerida direktori lõplikku avaldust ning et esines huvide konflikt, kuna üks ekspertiisikomitee liige oli pärast kaebuse esitaja taotlust kandideerinud kaebuse esitaja ametikohale ELSKs.

Võttes arvesse haldusnõukogu järeldust, et puudus tõhus ja tunnustatud kaebuste esitamise menetlus, mis oleks töötajatele selge, otsustas ombudsman, et kaebuse tagasilükkamine Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2.8 alusel (1) ei ole põhjendatud.

Nõue

ELSK arvamus

Kaebus saadeti ELSK-le arvamuse saamiseks. ELSK märkis oma arvamuses, et peab kaebuse esitaja väiteid põhjendamatuteks ning vääritimõistmistel või väärtõlgendustel põhinevateks. ELSK arvamus sisaldas haldusnõukogu esimehe kirja, milles ELSK direktor palus teha avalduse käesoleva kaebuse kohta. Kõnealuses kirjas andis eesistuja ülevaate sellest, kuidas uurimiskomisjon oli uurinud kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta taotluses esitatud kaebusi ja väiteid, rõhutades eelkõige, et mõlemale poolele oli antud võimalus esitada oma seisukohad ja teada saada teise poole seisukoht.

Lisaks märkis ELSK oma arvamuses, et kaebuse esitaja esitas kaebuse otse ombudsmanile, kasutamata personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohast õigust õiguskaitsele. ELSK märkis, et seda menetlust kohaldatakse ELSK suhtes.

ELSK märkis samuti, et kaebuse esitaja tööleping lõppes 15. mail 2004.

Kaebuse esitaja märkused

ELSK arvamus saadeti kaebuse esitajale märkuste esitamiseks.

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et tema 5. jaanuari 2004. aasta taotlus haldusnõukogule oli taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks tema enda, mitte ELSK direktori suhtes. Kaebuse esitaja selgitas, et seda tuleks vaadelda Austria ametnike traditsiooni valguses, kes mõnikord paluvad enda suhtes distsiplinaarmenetlust, kui nad soovivad, et nende juhtumit käsitletaks. Kaebuse esitaja märkis, et tema arvates ei oleks ta saanud asutusesiseselt kasutada ühtegi muud õiguskaitsemenetlust. Kaebuse esitaja jäi oma väidete juurde ja kordas oma märkust, et tema distsiplinaarmenetluse taotluse hindamisel esines huvide konflikt, kuna tema ametikohale oli kandideerinud juhatuse eksamikomisjoni liige.

Täiendavad uurimised

Pärast ELSK arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist ilmnes, et kaebuse esitaja poolt 5. jaanuaril 2004 taotletud menetluse suhtes näis olevat vaja täiendavaid järelepärimisi. Seetõttu kirjutas ombudsman Euroopa Liidu sõjalisele komiteele, paludes tal esitada selles küsimuses oma seisukoht.

ELSK vastus

ELSK märkis oma vastuses, et kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta taotlust distsiplinaarmenetluse algatamiseks oleks saanud mõista kui distsiplinaarmenetlust ELSK direktori, mitte kaebuse esitaja enda suhtes. Samuti märkis ta, et on raske mõista, miks kaebuse esitaja ootas nii kaua, et see väidetav vääritimõistmine paljastada.

Lisaks lisas ELSK koopia dokumendist pealkirjaga "ELSK personalipoliitika", mis pärineb 2004. aasta oktoobrist. Dokument sisaldas üksikasjalikku kokkuvõtet järgmistest küsimustest: Sisekorraldus, värbamine, karjääriarendus, tööelu, sisekommunikatsioon ja tulevikuväljavaated. Kategooria „Tulevikuväljavaated“ sisaldas alamkategooriat „Team-ehitamine ja järjepidev lähenemisviis“, mida selgitati järgmiselt: "ELSK kavatseb 2004. aasta lõpus korraldada juhtimismeeskonna koolituse, et saavutada kõrged juhtimisstandardid, toetada meeskonnatööd, olla selge ja järjepidev ELSKs ja väljaspool seda ning järgida kõikidel juhtimistasanditel ühte personalipoliitikat. Vastav pakkumismenetlus on juba läbi viidud ja seda on hinnatud.

Kaebuse esitaja märkused

ELSK märkused saadeti kaebuse esitajale, kellelt ombudsman märkusi ei saanud.

Täiendavad päringud

Seejärel otsustas ombudsman, et vaja on täiendavaid uurimisi, ning 18. aprillil 2005 paluti ELSK-l vastata järgmistele küsimustele:

(1) Kaebuse ja märkuste põhjal näis kaebuse esitaja arvavat, et a) tal ei olnud lubatud kommenteerida ELSK direktori lõplikku avaldust ja b) esines huvide konflikt seoses sellega, et üks tema juhtumit uuriv ekspertiisikomitee liige oli kandideerinud oma ametikohale ELSKs. Ombudsman otsustas, et neid punkte tuleks käesolevas uurimises käsitleda eraldi väidetena ning seetõttu paluti EUMC-l esitada arvamus juhtumi nende aspektide kohta.

(2) ELSK haldusnõukogu tegi oma 5. märtsi 2004. aasta järeldustes järgmised tähelepanekud: „On selge, et haldusmenetlusi saaks parandada, suurendades läbipaistvust ning töötajate osalemist ja kaasamist. Samuti näib olevat teatav pikaajalise strateegilise planeerimise, riski- ja mõjuhindamismenetluste puudumine. Käesoleva uurimise käigus esitatud ELSK arvamustest ei selgunud, kas a) ELSK oli nende tähelepanekutega nõustunud ja b) kui jah, siis kas ta oli sellega seoses võtnud parandusmeetmeid. Kuna see küsimus võib olla kaebuse esitaja väidete hindamisel asjakohane, paluti ELSK-l esitada teavet ka selle küsimuse kohta.

ELSK vastus

juunil 2005 saatis ELSK ombudsmanile järgmised märkused:

Seoses väitega, et kaebuse esitajal ei olnud lubatud esitada märkusi ELSK direktori lõpliku avalduse kohta, kordas ELSK, et kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta kaebust käsitati nii, et see sisaldab nõuet algatada distsiplinaarmenetlus ELSK direktori (ja mitte kaebuse esitaja enda) suhtes. Kuna distsiplinaarmenetlused võivad ohustada isikupuutumatust ja sotsiaalset seisundit, kohaldatakse selliste menetluste suhtes konfidentsiaalsusnõuet. Tol ajal kehtinud personalieeskirjade II lisa artiklis 6 oli see konfidentsiaalsuskohustus sõnaselgelt ette nähtud.

ELSK haldusnõukogu esimees selgitas oma 15. juuni 2004. aasta kirjas ELSK direktorile üksikasjalikult, kuidas juhatus oli ennast sellest küsimusest teavitanud. Eesistuja tagas kokkuvõttes, et mõlemale poolele võimaldati juurdepääs üksteise väidetele ja märkustele protsessi kõigis etappides.

Seega, isegi kui kaebuse esitajal ei oleks juurdepääsu kõigile distsiplinaarmenetluse dokumentidele, kuuluks see distsiplinaarmenetluste konfidentsiaalsuse põhimõtte kohaldamisalasse.

Mis puudutab väidet huvide konflikti kohta seoses sellega, et üks tema juhtumit uuriva rühma liige kandideeris kaebuse esitaja palvel ELSKsse, siis kinnitas ELSK, et asjaomane ametnik S. oli olnud kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta kaebust uuriva ekspertiisikomitee liige. Kuid nagu kaebuse esitaja ise oma 22. septembri 2004. aasta kirjas kirjutas, ei osalenud S. teabekogumismissioonil.

Hilisemas töölevõtmise menetluses, mis puudutas teadusuuringute ja võrgustike üksuse juhataja ametikohta, tegi valikukomisjon, kuhu kuulus ka üks välisliige, 3. mail 2004 ettepaneku võtta tööle keegi teine peale S-i. Viimane ei saanud reservnimekirja pääsemiseks piisavalt punkte, mistõttu talle seda ametikohta ei pakutud. Seega ei saanud ta kuidagi kasu käesolevas asjas kõne all oleva distsiplinaarmenetluse tulemusest.

Lisaks oli kaebuse esitaja ise otsustanud mitte taotleda oma töölepingu pikendamist enne, kui ta taotles distsiplinaarnõukogu kokkukutsumist. Seega ei olnud S-il mingit rolli kaebuse esitaja otsuses mitte taotleda oma töölepingu pikendamist.

ELSK haldusnõukogu 5. märtsi 2004. aasta järelduste kohta märkis ELSK, et ta ei ole nende järeldustega nõustunud. ELSK leidis siiski, et juhatus vajab rohkem teavet olemasolevate juhtimismenetluste kohta, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust, töötajate kaasamist, strateegilist planeerimist ning riski- ja mõjuhindamist. Järgmisel koosolekul juhatusega tegi ELSK direktor ettekande ELSK sisemiste juhtimisaspektide kohta, et täita seda tajutavat vajadust juhatust paremini teavitada.

ELSK täiustas pidevalt oma sisemist korraldust ja personalipoliitikat. Ta oli teinud suuri jõupingutusi oma töökorralduse parandamiseks, näiteks koolitanud juhtkonda, rakendanud 24 sisekontrollistandardit, värvanud siseauditi suutlikkuse ja töötanud välja põhimenetlused.

Kaebuse esitaja märkused

ELSK vastus saadeti kaebuse esitajale, kellelt ombudsman märkusi ei saanud.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Kaebuse esitas Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse üksuse juhataja. jaanuaril 2004 palus kaebuse esitaja ELSK haldusnõukogu esimehel kokku kutsuda distsiplinaarnõukogu, et anda talle võimalus oma juhtumi arutamiseks. ELSK juhatus moodustas komitee (edaspidi „ekspertiisikomitee”), et uurida, kas distsiplinaarnõukogu moodustamine oleks asjakohane. ELSK haldusnõukogu esimees teatas 5. märtsil 2004 kaebuse esitajale, et pärast küsimuse uurimist ekspertiisikomisjonis otsustas komitee kaebuse esitaja taotluse tagasi lükata. Oma järeldustes märkis andmekaitsenõukogu, et kindlaks on tehtud kolm väidete kategooriat, nimelt „teabe varjamine“, „kõrvalehoidmine“ ja „kiusamine“, ning et kõik need väidete kategooriad sisaldasid mitut nõuet. Andmekaitsenõukogu sõnul „on kõik nõuded seotud suhteliselt väikeste vahejuhtumitega, mis kipuvad esinema enamikus haldussüsteemides, ilma et neid tingimata tajutaks kaebustena“. „Eelkõige intervjuude käigus selgus, et paljud intsidendid, mis viisid [kaebuse esitaja] väideteni, põhinesid arusaamatustel, mis olid seotud kas teabevahetusega või erineva arusaamisega rollidest ja vastutusest.” „Allesjäänud juhtumeid, millele nõuetes viidatakse, on direktor ammendavalt selgitanud, et mitte nõuda nende edasist uurimist.” „Kuigi [kaebuse esitaja] tõstatatud isiklikud kaebused ei õigusta distsiplinaarnõukogu poolset uurimist, tunnistatakse läbivaatamise käigus, et nende kumulatiivne iseloom viitab [ELSK] direktori ja [kaebuse esitaja] vahelisele äärmiselt pingelisele töökliimale“. Lisaks märkis juhatus, et kaebuse esitaja väidete uurimisel ilmnesid mõned sobimatud juhtimistavad, ning nõudis seetõttu tungivalt, et direktor parandaks juhtimistavasid. Samuti märkis andmekaitsenõukogu, et ei tundunud olevat tõhusat ja tunnustatud kaebuste esitamise menetlust, mis oleks töötajatele selge.

1.2 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et ELSK direktor kiusas teda, jättis ta teistest töötajatest kõrvale ega andnud talle piisavalt teavet, et ta saaks täita oma rolli üksuse juhatajana. Ta väitis, et tuleks kokku kutsuda distsiplinaarnõukogu, et arutada tema kaebusi ELSK direktori vastu.

1.3 Euroopa Liidu sõjaline komitee lükkas oma arvamuses kaebuse esitaja väited tagasi, väites, et need põhinevad arusaamatustel ja/või väärtõlgendustel. Lisaks märkis ELSK, et kaebuse esitaja esitas kaebuse otse ombudsmanile, ilma et ta oleks kasutanud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohast õigust õiguskaitsele.

1.4 Kaebuse esitaja jäi oma märkustes oma väidete juurde. Ta märkis ka, et distsiplinaarmenetlus, mida ta taotles, oli distsiplinaarmenetlus tema enda, mitte ELSK direktori suhtes. Kaebuse esitaja selgitas, et seda tuleks vaadelda Austria ametnike traditsiooni valguses, kes mõnikord paluvad enda suhtes distsiplinaarmenetlust, kui nad soovivad, et nende juhtumit käsitletaks. Kaebuse esitaja märkis, et tema arvates ei oleks ta saanud asutusesiseselt kasutada ühtegi muud õiguskaitsemenetlust. Seetõttu tegi ombudsman selle küsimuse selgitamiseks täiendavaid uurimisi. ELSK märkis oma vastuses, et ta oleks saanud tõlgendada kaebuse esitaja taotlust distsiplinaarmenetluse algatamiseks üksnes taotlusena distsiplinaarmenetluse algatamiseks ELSK direktori suhtes. Kaebuse esitaja ei esitanud küsimuse selgitamiseks täiendavaid märkusi.

1.5 Poolte seisukohtade tõttu käesolevas kohtuasjas tuleb käesolevates sissejuhatavates märkustes käsitleda kahte küsimust. Esimene puudutab ombudsmani otsust tunnistada käesolev kaebus vastuvõetavaks. Teine puudutab kaebuse esitaja poolt 5. jaanuaril 2004 haldusnõukogule esitatud taotluse laadi.

1.6 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et nõukogu määruse (millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus)(2) artiklis 11 on sätestatud, et keskuse töötajate suhtes "kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavaid määrusi ja eeskirju". Seetõttu mõistab ombudsman ELSK viidet personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2 nii, et ELSK kohaldab Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavate eeskirjade artiklit 46, milles on sätestatud, et edasikaebusi käsitlevat personalieeskirjade VII jaotist kohaldatakse analoogia põhjal. Seoses otsusega, et kõnealune kaebus on vastuvõetav, juhib ombudsman tähelepanu sellele, et kaebusele lisatud kaebuse esitajale 5. märtsil 2004 saadetud teade (millele on viidatud eespool) sisaldas ELSK haldusnõukogu avaldust, et „näib, et ei olnud olemas tõhusat ja tunnustatud kaebuste esitamise menetlust, mis oleks olnud [ELSK] töötajatele selge”. Selle põhjal otsustas ombudsman, et kaebuse tagasilükkamine Euroopa Ombudsmani põhikirja (3) artikli 2.8 alusel ei ole asjakohane. Eespool öeldut arvesse võttes ei leia ombudsman põhjust muuta oma otsust kaebuse vastuvõetavuse kohta.

1.7 Seoses kaebuse esitaja distsiplinaarmenetluse taotluse laadiga märgib ombudsman, et ELSK ja kaebuse esitaja vahel näib olevat lahkarvamus selles osas, millist distsiplinaarmenetlust viimane tegelikult taotles oma 5. jaanuari 2004. aasta kirjas ELSK haldusnõukogule. See selgus aga alles kaebuse esitaja 22. septembril 2004 esitatud märkustest. Ombudsmani edasised uurimised selle küsimuse selgitamiseks on üksnes näidanud, et arusaamatus püsib ja et kaebuse esitaja leiab sisuliselt, et haldusnõukogu poolt tema 5. jaanuari 2004. aasta taotluse läbivaatamise eesmärk oli täiesti erinev sellest, mida ta silmas pidas.

1.8 Tuleb märkida, et ombudsman mõistis seda kaebust uurides kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta taotlust kui taotlust distsiplinaarmenetluse algatamiseks ELSK direktori suhtes. Olles kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta taotluse uuesti läbi vaadanud ja võttes arvesse ELSK märkusi selles küsimuses, leiab ombudsman, et ELSK tõlgendus sellele taotlusele oli mõistlik.

1.9 Lisaks juhib ombudsman tähelepanu sellele, et just kaebuse sellise tõlgenduse põhjal tegi ombudsman kindlaks kaebuse esitaja väited ja eelkõige tema väite, et "tuleks kokku kutsuda distsiplinaarnõukogu, et arutada tema kaebusi ELSK direktori vastu". Arvestades, et selles väites viidatud distsiplinaarmenetlus näib olevat erinev sellest, mida kaebuse esitaja ise silmas pidas, ei oleks asjakohane, kui ombudsman vaataks selle väite käesolevas uurimises läbi. Kaebuse esitaja väidete osas leiab ombudsman, et need on eespool nimetatud väitest eraldatavad ja seega uuritakse neid sisuliselt.

2 Väited kiusamise, möödahiilimise ja teabe esitamata jätmise kohta

2.1 ELSK lükkas tagasi kaebuse esitaja väited, nagu oleks ELSK direktor teda kiusanud, temast teiste töötajate kasuks mööda läinud ega andnud talle piisavalt teavet, et ta saaks täita oma rolli üksuse juhatajana. ELSK haldusnõukogu oli kaebuse esitaja väiteid juba hinnanud, nagu eespool üksikasjalikult kirjeldatud.

2.2 Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et ELSK direktor kiusas teda, läks temast mööda teiste töötajate kasuks ega andnud talle piisavalt teavet, et ta saaks täita oma rolli üksuse juhatajana, siis võtab ombudsman kõigepealt teadmiseks kaebuse esitajalt ja ELSK direktorilt haldusnõukogule saadetud 16. ja 28. jaanuari 2004. aasta kirjade sisu. Kaebuse esitaja esitas oma väited üksikasjalikult 16. jaanuari 2004. aasta kirjas.

2.3 Kaebuse esitaja saatis koopia oma kirjast ELSK direktorile, kes edastas 28. jaanuaril 2004 haldusnõukogule kaebuse esitaja eespool nimetatud kirja punktid.

2.4 Oma otsuses, mis edastati kaebuse esitajale 5. märtsil 2004, jõudis haldusnõukogu järeldusele, et kaebuse esitaja väited puudutasid suhteliselt väiksemaid vahejuhtumeid, mis kipuvad toimuma enamikus haldussüsteemides,"ilma et neid tajutaks ilmtingimata kaebustena". Ta leidis, et on selge, et paljud juhtumid, mille tõttu nõuded esitati, põhinesid arusaamatustel, mis olid seotud kas teabevahetusega või erineva arusaamisega rollidest ja vastutusest, ning et direktor oli teisi asjaomaseid juhtumeid piisavalt selgitanud, et mitte nõuda nende edasist uurimist. Nende kaalutluste põhjal otsustas haldusnõukogu seega EUMC direktori suhtes distsiplinaarmenetlust mitte algatada.

2.5 Arvestades, et distsiplinaarmenetluse algatamise otsuse teeb asjaomase ühenduse institutsiooni või organi ametisse nimetav asutus (4) ja seda ei saa asendada ombudsman, piirdub sellise otsuse aluseks olevate järelduste kontrollimine ombudsmani poolt hinnanguga sellele, kas järeldustes on tehtud ilmseid hindamisvigu. Ombudsmani ülevaade Euroopa Liidu sõjalise komitee haldusnõukogu järeldustest on antud juhul vastavalt piiratud.

2.6 Ombudsman leiab, et talle ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis võimaldaks järeldada, et Euroopa Liidu sõjalise komitee haldusnõukogu järeldustes oleks tehtud ilmseid hindamisvigu. Seetõttu ei tuvasta ombudsman juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli.

3 Väide, et kaebuse esitajal ei võimaldatud märkusi esitada

3.1 Edasistes uurimistes palus ombudsman ELSK-l esitada arvamus kaebuse esitaja väite kohta, et tal ei olnud lubatud kommenteerida ELSK direktori lõplikku avaldust.

3.2 ELSK kordas oma arvamuses, et kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta kaebus sisaldas nõuet algatada distsiplinaarmenetlus ELSK direktori vastu (st mitte kaebuse esitaja enda vastu). Kuna distsiplinaarmenetlused võivad ohustada isikupuutumatust ja sotsiaalset seisundit, kohaldatakse selliste menetluste suhtes konfidentsiaalsusnõuet. Tol ajal kehtinud personalieeskirjade II lisa artiklis 6 oli see konfidentsiaalsuskohustus sõnaselgelt ette nähtud. ELSK haldusnõukogu esimees selgitas ELSK direktorile saadetud 15. juuni 2004. aasta kirjas üksikasjalikult, kuidas on läbi viidud kaebuse uurimine. Eesistuja tagas kokkuvõttes, et mõlemale poolele võimaldati juurdepääs üksteise väidetele ja märkustele protsessi kõigis etappides.

3.3 Ombudsman ei saanud kaebuse esitajalt tähelepanekuid ELSK arvamuse kohta.

3.4 ELSK-le arvamuse saamiseks esitatud väide põhines kaebuse esitaja väitel, et "[...] ma ei saanud võimalust näha ega kommenteerida direktori vastust enne, kui [...] komitee juhtumi lõpetas".

3.5 ELSK arvamuses sisalduva teabe kohaselt ei kutsutud ELSK haldusnõukogule kaebuse esitaja poolt 5. jaanuaril 2004 esitatud kaebusele reageerimiseks kokku ühtegi distsiplinaarkomiteed. Seega näib, et EUMC viidatud saladuse hoidmise reegel ei ole kohaldatav käesoleva juhtumi asjaoludele, mis puudutavad distsiplinaarkomitee kokkukutsumise nõude esialgset uurimist.

3.6 Lisaks sisaldas ELSK haldusnõukogu esimehe 15. juuni 2004. aasta kiri ELSK direktorile ülevaadet kaebuse esitaja nõude läbivaatamiseks kasutatud menetlusest ja töömeetoditest. Juhataja selgitas, et „[m]õlemale osapoolele anti juurdepääs üksteise väidetele ja märkustele protsessi kõigis etappides ning mõlemal osapoolel paluti esitada oma märkused ja vastused juhatusele. Andmekaitsenõukogu võttis kõiki tõendeid arvesse ja tegi lõpliku otsuse alles siis, kui oli veendunud, et kõik tõendid on esitatud ja neid on arvesse võetud.”

3.7 Ombudsman märgib, et asjaomasel institutsioonil on kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kuidas uurida kõnealuse taotluse liiki, võttes arvesse kohustust uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi asjakohaseid aspekte (5). Käesoleval juhul tähendas see kohustus, nagu haldusnõukogu ise oma eespool nimetatud 15. juuni 2004. aasta kirjas soovitas, et kaebuse esitajale antakse juurdepääs direktori väidetele ja märkustele protsessi kõigis etappides ning teda kutsutakse üles esitama märkusi. Selle kohustuse täielikuks täitmiseks oleks seega tulnud enne uurimise lõpetamist esitada kaebuse esitajale direktori avaldus tema väidete kohta. Ombudsman ei ole saanud konkreetseid tõendeid, mis lükkaksid ümber kaebuse esitaja faktiväite, et seda ei tehtud.

3.8 Eespool öeldut silmas pidades näib, et kaebuse esitajale ei antud võimalust kommenteerida direktori avaldusi tema väidete kohta enne uurimise lõpetamist ning see kujutas endast haldusomavoli juhtumit. Kriitiline märkus on esitatud allpool.

4 Väidetav huvide konflikt

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et esines huvide konflikt, kuna üks uurimiskomisjoni liige, S., kes uuris tema kaebust ELSK juhatuse nimel, kandideeris kaebuse esitaja ametikohale ELSKs.

4.2 ELSK kinnitas oma arvamuses, et asjaomane ametnik oli olnud kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta kaebust uuriva täitevkomitee liige. S. ei osalenud aga teabekogumismissioonil. Sellele järgnenud töölevõtmise menetluses, mis puudutas teadusuuringute ja võrgustike üksuse juhataja ametikohta, tegi valikukomisjon, kuhu kuulus ka üks välisliige, 3. mail 2004 ettepaneku võtta tööle keegi teine peale S-i. Ta ei saanud reservnimekirja pääsemiseks piisavalt punkte, mistõttu talle seda ametikohta ei pakutud. Seega ei saanud ta kuidagi kasu käesolevas asjas kõne all oleva distsiplinaarmenetluse tulemusest. Lisaks oli kaebuse esitaja ise otsustanud mitte taotleda oma töölepingu pikendamist enne, kui ta taotles distsiplinaarnõukogu kokkukutsumist. Seega ei olnud S-il mingit rolli kaebuse esitaja otsuses mitte taotleda oma töölepingu pikendamist.

4.3 Ombudsman ei saanud kaebuse esitajalt märkusi.

4.4 Eespool öeldust ilmneb, et ELSK ei ole vaidlustanud asjaolu, et kaebuse esitaja ametikohale kandideerinud S oli ka ekspertiisikomisjoni liige, kes uuris kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta kaebust ELSK haldusnõukogule. ELSK on siiski sisuliselt väitnud, et kuna asjaomane ametnik ei saanud eksamikomisjoni liikmesusest mingit konkreetset kasu, ei esinenud huvide konflikti.

4.5 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1 on sätestatud, et "[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul."Lisaks märgib ombudsman, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale hõlmab ühenduse õiguskorraga haldusmenetlustes tagatud õiguste austamine eelkõige pädeva institutsiooni kohustust uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi asjakohaseid aspekte (6). Ombudsman on seisukohal, et hea halduse põhimõtted nõuavad, et ühenduse institutsioonid ja töötajad ei tegutseks mitte ainult erapooletult, vaid tõendaksid ka oma erapooletust, vältides mis tahes tegevust, mis võiks mõistlikult kahtluse alla seada nende erapooletuse (7). Niisugusel juhul nagu käesolev tähendab see, et sellise isiku osalemist uurimiskomisjonis, kelle erapooletuse võib mõistlikult kahtluse alla seada, tuleb pidada kõnealuse haldusmenetluse õiglust kahjustavaks ja seega haldusomavoliks.

4.6 Ombudsman märgib, et otsuse S-i valimise kohta kõnealusele ametikohale oleks lõpuks pidanud tegema ELSK direktor. Kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta kaebust käsitati direktori vastu esitatud kaebusena. Seega osales S. tegelikult sellise kaebuse läbivaatamisel, mis puudutas kiusamist ja haldusomavoli isiku suhtes, kes oleks võinud kaaluda, kas võtta ta tööle pärast sel ajal toimunud töölevõtmise menetlust. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et hr S-i erapooletuse võib põhjendatult kahtluse alla seada ja seetõttu kahjustas tema osalemine ekspertiisikomisjonis menetluse õiglust. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga ja ombudsman teeb allpool kriitilise märkuse.

Järeldus

Ombudsmani poolt kõnealuse kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus (edaspidi „Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus”) ei ole toime pannud haldusomavoli seoses kaebuse esitaja väidetega kiusamise, möödahiilimise ja teabe puudumise kohta.

Seoses kaebuse esitaja väidetega a) et tal ei olnud lubatud kommenteerida ELSK direktori lõplikku avaldust ja b) et esines huvide konflikt seoses sellega, et üks uurimiskomisjoni liige, kes uuris tema juhtumit ELSK haldusnõukogu nimel, kandideeris oma ametikohale ELSKs, tuleb teha järgmised kriitilised märkused:

1. Eespool punktis 3 esitatud järeldusi silmas pidades näib, et kaebuse esitajale ei antud võimalust kommenteerida direktori avaldusi tema väidete kohta enne kõnealuse uurimise lõpetamist ning see kujutas endast haldusomavoli juhtumit.
2. Seoses väidetava huvide konfliktiga, mis on seotud asjaoluga, et uurimiskomisjoni liige S. kandideeris kaebuse esitaja ametikohale, märgib ombudsman, et otsuse, kas valida S. asjaomasele ametikohale, oleks lõpuks pidanud tegema ELSK direktor. Kaebuse esitaja 5. jaanuari 2004. aasta kaebust käsitati direktori vastu esitatud kaebusena. Seega osales S. tegelikult sellise kaebuse läbivaatamisel, mis puudutas kiusamist ja haldusomavoli isiku suhtes, kes oleks võinud kaaluda, kas võtta ta tööle pärast sel ajal toimunud töölevõtmise menetlust. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et hr S-i erapooletuse võib põhjendatult kahtluse alla seada ja seetõttu kahjustas tema osalemine ekspertiisikomisjonis menetluse õiglust. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

Otsusest teavitatakse ka Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse direktorit.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) „Ombudsmanile ei või esitada kaebusi ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik sisemiste haldustaotluste ja kaebuste esitamise võimalused, eelkõige personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlused (...)” (Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta, EÜT 1994, L 113, lk 15).

(2) Euroopa Ühenduste Teataja 1997, L 151, lk 1.

(3) „Ombudsmanile ei või esitada kaebusi ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik sisemiste haldustaotluste ja kaebuste esitamise võimalused, eelkõige personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlused (...)” (Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta, EÜT 1994, L 113, lk 15).

(4) Vt kohtuasi T-242/97: Z. vs. Euroopa Parlament, EKL AT 1999, lk IA-77; II-401, punkt 19.

(5) Kohtuasi C-269/90: Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte (EKL 1991, lk I-5469, punkt 14).

(6) Kohtuasi C-269/90: Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte (EKL 1991, lk I-5469, punkt 14).

(7) Euroopa Ombudsmani otsus kaebuse 751/2000/(BB)IJH kohta, viidatud soovituse projekti punkt 4.